Podcasts about Pigem

Inim_Ese-me teine saade räägib põgusalt tervisest. Pigem ajuhügieeni seisukohalt. Lihtsad nipid ja tehnikad, kuidas endale paremini toeks ja sõbraks olla. Head kuulamist. Hr. Meepea KOLKAPLIKA.EE

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mõttekoda Praxis analüütik Maarja Tinn. Mind viis Maarjaga kokku Praxise poolt läbiviidud uuring, mis käsitles Eesti nais- ja meestippjuhtide juhiks saamise teekondi ning seda, kas naistel ja meestel on tippjuhiks saamisel erinevad soodustavad või takistavad tegurid. Maarja, olles uuringu peamine autor, jagab oma tähelepanekuid, kuidas naised juhivad end teadlikult juhiks, samal ajal kui meeste jaoks võib juhiks saamine tihti lihtsalt ‘juhtuda'. Arutame organisatsioonikultuuri mõju naisjuhtide karjäärile ning miks naisjuhtide teekond on tihti oluliselt planeeritum ja keerukam võrreldes meeste omaga. “Pigem oli ka meie kui uurijate jaoks suur üllatus, et seni on olnud meeste ja naiste tippjuhtideks saamise teed nii erinevad. Pingutuse ja enese tõestamise komponent oli naistel oluliselt suurem ning meeste tee oli aste-astmelisem, kus tippjuhi positsioon oli tihti loomuliku karjääri jätk. Naistel oli oluliselt enam planeerimist ja enesetäiendamist nii formaalse kui mitteformaalse hariduse osas ja juhuse elementi ei esinenud. Samas see, kui palju kasutasid meesjuhid sõna "juhus", oli omaette fenomenaalne. Minnes ühelt intervjuult teisele, ikka kordus neid juhuseid ja juhtumisi.” – Maarja Tinn Kuulake ikka ...

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas elunautleja Kaupo Sõrmus, kelle ellu tuli saun juba sünniga. Kaupo tegeleb saunarännakute ja saunamassaažiga, viib läbi erasessioone, korraldab rituaale paaridele ning teeb saunarännakuid erinevatele rühmadele. Tema kireks on ka talisupluse koolitused. Meie saates purustab mees müüdi, et saunast külma vette hüppamine on tervisele kasulik. Pigem vastupidi, see võib olla surmav. Saadet juhivad Anu Saagim ja Maria Baydar.

Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak vastas Õhtulehe stuudios küsimusele, kas koondise peatreeneri Thomas Häberliga eelmisel aastal lepingu pikendamine oli viga, niimoodi: „Tagantjärele tark on maru lihtne olla. Kui vaadata selle nurga alt, kuidas läks, siis loomulikult oli. Aga kui vaadata teise nurga alt, siis (vastasel juhul) ei oleks me seda ju teada saanud. Ju oleks sel juhul jäänud midagi kripeldama.“ Šveitslase Eestisse toodu kohta lausus ta: „Saime kultuuri ja arusaamist teatud asjadest. Saime Balti turniiri võidu. Ta aitas meie treenereid koolitustele. Aga kas me saime seda silda? Pigem mitte. Selle jaoks oleks läinud vaja paremaid sportlikke õnnestumisi. Sammukese pigem astusime, aga ju oleks tahtnud suuremat.“ Pohlak sõnas, et Konstantin Vassiljevi ja Venemaa-skandaali ajel ei olnud alaliidu juhatus polariseerunud. Samas tunnistas ta:„Tõsi, kommunikeerimise nurga alt saab alati vigu leida. Kui mingi jama püsti on, ju oleks seda saanud mingil moel vältida. Oleks kasvõi Kostjale sõnad peale öelnud: et kui sa ei taha, siis ära räägi. Ära võta selliseid poolikuid seisukohti. Kas tõesti on praegune aeg selline, et peab käima käest kinni ja õpetama? Ma ei tea...“ Arutasime ka välise kriitika ja laiema negatiivse fooni mõjude teemadel, aga ka selle üle, kas ja mil moel on 17 aastat Eesti jalgpalli vedanud mehe juhtimisstiil selle aja jooksul muutunud. „Ma pole terve selle aja jooksu tegelenud jalgpalliliidu niiöelda tegevjuhtimisega. Minu ülesanne on olnud juhatuse tasandil visioonide, nägemuste, sportlike ja sellega seonduvate asjaoludega arvestamine. Organisatsiooni kui sellise juhtimisega pole ma kunagi tegelenud. Rohkem on see tõkete ületamine või midagi sarnast,“ rääkis Pohlak. Samuti avaldas Pohlak arvamust, kas näeb, et korraga alaliidu ja FC Flora juhtimise vahel peitub huvide konflikt ja eetiline probleem või mitte. Jutuks tuli ka liiga (kas kunstlik?) professionaalseks muutmine, Levadia nägemuse vastandumine teistele klubidele, välise teadmise kaasamine Eesti jalgpalli ja A. Le Coq Arena grandioosne tulevikuplaan.

"Oma loomingus on kõik kirjanikud iseendaga üksi. Õigemini kahekesi," ütleb kirjanik Maimu Berg. Ent kirjandusest räägime temaga sel laupäeval vähe. Pigem sellest, kuidas minevik muutub mälestustes helgemaks ja kuidas selle kõrval on siiski asju, mida mälust välja ei saa.

Tänase saate külaline Margus Kalam avaldas hiljuti raamatu „Minu Aasia saared”, kus üheks läbivaks teemaks on kohaliku kaaslanna leidmine. Uurimegi Marguselt, et kuidas tema pärast nii pikki aastaid Aasia rännakuid ei ole mõnda kaunist aasialannat endaga Eestisse toonud. Selgub, et ega suur osa aasialannasid ei soovigi siiamaile tulla. Liiga külm on ja kaasmaalasi ka vähe. Pigem öeldaksegi, et jää Aasiasse, elame siin ning toeta minu peret. Saates jutustab Margus võimaliku musta maagia küüsi langemisest, ülikallist Sumba abielust, kuidas ära tunda raha peal väljas olevaid naisi, milliseid mittesobilikke asju aasialannad kipuvad tegema ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Carlos Pigem es el gran protagonista de esta Bola Provisional de Ten Golf. El golfista español, que acaba de sacar la tarjeta del Asian Tour a través de la Escuela, nos cuenta su experiencia, los altos y los bajos, cómo fue capaz de sacar su mejor golf cuando ya quedaban pocos cartuchos en la recámara, el plan b que ya había empezado a valorar... Es un extraordinario viaje junto a un jugador que ha vivido lo más duro de este deporte y también las cosas más buenas. Nos cuenta la espinita que tiene clavada y lo que significa hablarse bien en el campo. Una charla que puede servir a muchos jugadores de golf profesionales y amateurs. Con el colaboración de la plataforma para aprender idiomas Babbel. Aprovecha ahora la oferta de contratar tres meses y obtener tres más de regalo. Seis meses de suscripción a la mitad de precio.

Carlos Pigem es el gran protagonista de esta Bola Provisional de Ten Golf. El golfista español, que acaba de sacar la tarjeta del Asian Tour a través de la Escuela, nos cuenta su experiencia, los altos y los bajos, cómo fue capaz de sacar su mejor golf cuando ya quedaban pocos cartuchos en la recámara, el plan b que ya había empezado a valorar... Es un extraordinario viaje junto a un jugador que ha vivido lo más duro de este deporte y también las cosas más buenas. Nos cuenta la espinita que tiene clavada y lo que significa hablarse bien en el campo. Una charla que puede servir a muchos jugadores de golf profesionales y amateurs. Con el colaboración de la plataforma para aprender idiomas Babbel. Aprovecha ahora la oferta de contratar tres meses y obtener tres más de regalo. Seis meses de suscripción a la mitad de precio.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus. Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile. Peatse kohtumiseni! H.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mis on kahe isejuhtimise mudeli – holakraatia ja sotsiokraatia – omavahelised seosed? See on küsimus, mis meid jälle mu hea sõbra ja mõttekaaslase Paul Vahuriga kokku tõi ning millele me üheskoos käesoleva episoodi käigus püüame ka vastuseid anda. Kuulake ikka ...

"Me ei pruugi lõpuni mõista, miks üks inimene mõtleb ja tunneb teistmoodi kui teine. Ta ei pruugi sellepärast veel rumal või halb inimene olla, kui ta teistmoodi mõtleb," ütleb õiguskantsler Ülle Madise ja lisab: "See, et inimesed on ebatäiuslikud, on pigem voorus kui puudus."

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. [Kingsnorthi](https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks) tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik [Tiit Aleksejev](https://teejuhid.postimees.ee/7695769/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-tiit-aleksejeviga-rist-ja-masin). "Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud [SMN-i](https://scientificandmedical.net/) direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=OGBk0FlgR6Y&t=1s). Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog [Jaan Lahega](https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkristlus-jaan-lahe-157292989.html). Peatse kohtumiseni! H.

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2]."Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...[3] https://scientificandmedical.net[4] • David Lorimer: "K... [5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

El fil

El fil

Rahvuskonservatiivide vestlussaates „Vaba sõna“ tuleb seekord juttu Elektrilevi saamatusest inimestele elektrivarustuse taastamisel ning sellest, et nagu tavaliselt, ei taha keegi vastutada. Pigem harjutatakse inimesi reformierakondlikus võtmes elama „uues normaalsuses“, kus tuled vilguvad ja hinnad tõusevad samasuguse hooga nagu 1990ndate aastate alguses.Saates küsitakse, miks tuli töö- ja terviseminister välja ohtliku plaaniga laste vaktsineerimiseks vanemate nõusolekuta. Vaktsiinikahjude hüvitamine ei ole probleemi suurusega kooskõlas ning jääb mulje, et hüvitistele ligipääsu piiratakse tahtlikult.Stuudios on Riigikogu liikmed Monika Helme ja Anti Poolamets ning Vinni vallavolikogu liige Evelin Poolamets.Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelekuulatav ka aadressil https://viru.treraadio.ee/

MM-finaalturniiri neli esimest võistluspäeva on serveerinud kaks väga suurt üllatust, kui Argentina kaotas 1:2 Saudi-Araabiale ja Saksamaa 1:2 Jaapanile. Mõlema seis on keeruline, aga kui üks suudab Vutikohtu arvates ilmselt end välja rabeleda, siis teine pigem mitte. Mida näitasid Inglismaa ja Hispaania suureskoorilised võidud? Kas Katar ongi nii nõrk? Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Ühiskondliku julgeoleku ja riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägivad saatejuht Erik Boltowski ja saatekülaline Mart Helme, et arutada skandaalidest.Juttu nii Marko Mihkelsoni pildiskandaalist kui ka meedia poolt väljakistud Mart Helme lausest Ukraina ja Venemaa sõja kohta. Puudutatakse ka Eesti kaitsevõimet. "Kui me näeme, kuidas konflikt ähvardab laieneda, kuni selleni, et Venemaa süüdistab nüüd Suurbritanniat, siis me oleme selle poolt, et sõda ei laieneks," selgitas Helme veelkord seda laialt levitatud lauset, kus konteksti juurde ei antud. "Kas me oleme entusiastlikult selle poolt, et sõda laieneks siia ja me pole selleks valmis?" küsib ta retooriliselt.Jutt läks ka poliitperekondadele. Mart Helme rääkis, et pigem on poeg Martin teda poliitikasse tirinud, mitte vastupidi, sest Martin on sündinud poliitik.

Selleks, et sa saaksid üldse hakata oma kaalu alandama, pead sa selle esmalt ära unustama, rahu tegema ja omaks võtma. Sa pead õppima end armastama sellisena, nagu sa oled. SEE aga ei tähenda, et sa ei võiks teha oma elus tervislikke valikuid!

Nonii, nüüd sai küll veidi räige üldistus pealkirja, aga vähemalt üks ussikeeltest on küll väga kuri. Ta tegelikult täiendab – üldse on suudlusoskus on rahvusest sõltumata meeste seas väga, väga harv nähtus. Naised on suudluskunstis märksa vilunumad!

Turismisuvi on alanud, viirusekriis pealtnäha taandunud ning taas võiks olla põhjust lootusrikas, et Tallinna vanalinnas või Lõuna-Eesti rabades võiks kohata rohkem inimesi, kes kohalikku keelt ei puhu, vaid haaravad sõnasabast Soome lahe teise poole kõnepruugis. Kuid kas see on ka nii? Seda uurisime saates „Tark investor” Tallinki juhi Paavo Nõgene käest, kes oli mai näitajate põhjal suve osas ettevaatlikult optimistlik. Päris 2019. aasta veel ei naase, kuid seis on parem kui viimasel kahel aastal. „Me näeme, et reisimine taastub,” sõnas Nõgene. „Pigem ootame suvest tõesti sellist juba reisijaterohket navigeerimist ja loodame, et ilm soosib.” Kullasajuks siiski valmistuda pole mõtet, kuna turistide puhul näeb Nõgene, et reisimise kahjuks mängivad ka mitu tegurit. Näiteks tehakse otsuseid tihtilugu viimasel hetkel, sh ilma põhjal, samuti pelgavad osad turistid geopoliitilist olukorda ning teised jätkuvalt viirusekriisi. Nii prognoosib Nõgene, et Aasia turiste ei tule tagasi veel nii pea. Saates kõneles Nõgene veel sellest, mida kasulikku võttis Tallink koroonakriisist kaasa, kas kardab, et sügisel võiks see teema taas aktuaalseks muutuda, millised on laevafirma investeeringute plaanid, miks on Tallinkile südamelähedane Paldiski LNG terminal, millal võiks Tallink kasumisse jõuda ning maksta taas dividendi. Samuti vihjas Tallinki juht, kui kalliks ehk kui mitmeid miljoneid tuleb neil kütuse eest rohkem maksta kui varasemalt. Saate teises pooles võtsid Ärilehe investeerimistoimetuse ajakirjanikud Kaspar Allik, Priit Pokk ja Taigar Väärtmaa kokku nii Cleveron Mobility IPO kui viimasel ajal populaarseks muutunud aktsiate tükeldamise, sh ühe positiivse uudise ka Eestist. Mis räägib Cleveroni aktsiate märkimise kasuks, mis kahjuks? Kas summa saadakse täis? Mis küsitavused on tekkinud? Sellest tuli juttu.

Isamaa, millest on saanud reedel kulmineerunud valitsuskriisi lahenduse võtmeerakond, koguneb täna hilisel pärastlõunal langetama otsust: kas võetakse vastu Keskerakonna pakkumine EKREIKE restauratsiooniks või Reformerakonna pakkumine teha koalitsioon koos nende ja sotsidega. Isamaa liider Helir-Valdor Seeder hoidis oma kaarte nädalavahetusel väga endale, nii keskerakonnas kui Reformierakonnas kahtlustati, et teisel võib olla mingi diil. Delfi „Eriaate“ stuudios võtsid seisu ette Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Herman Kelomees Delfist. Juttu tüüris Raimo Poom.

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks”. Tänases osas on meil külas moelooja Tim Bluz, kes räägib oma aastatetagusest kogemusest depressiooniga. Tim räägib, et tema elu kõige mustem periood on jäänud mitme aasta tagusesse aega, mil ta kolis Šotimaale, et sealses Aberdeeni ülikoolis juurat õppida. Kui esimestel aastatel oli uus elukeskkond põnev, siis üsna pea muutus sealne elu tema jaoks ülimalt rusuvaks. „See hullus hakkas pihta vist kolmanda ülikooliaasta lõpus. Selleks hetkeks olin aru saanud, et õigusteadus ei ole võib-olla minu teema ja ma kindlasti ei hakka elus sellega tegelema. Aga nii palju rasket tööd oli juba tehtud. Mõtlesin, et peab kuidagi selle ära tegema. Ja siis kuidagi hakkas kujunema sisemine konflikt,“ räägib ta, kuidas depressiivne periood alguse sai. Mida päev edasi, seda keerulisemaks läks ka Timi vaimne olukord. Kuna ülikooliõpingud olid üle keskmise intensiivsed, polnud Šotimaa väikelinnas elanud Timil aega ja energiat sotsialiseerumiseks, mistõttu tundis ta end erakuna. See süvendas ka koduigatsust. Ehkki Tim sai aru, et nii valitud eriala kui sealne elukeskkond talle ei sobi, ei tulnud kooli pooleli jätmine tema jaoks kõne alla. Ehkki ka Timi lähedased märkasid, et temaga pole kõik korras. „Välist survet kooli lõpetada polnud. Helistasime vanematega iga päev. Ema alati ütles, et pane sellele lõpp-punkt – paki oma asjad ja tule tagasi, mida sa seal teed. Sest ma ei elanud. See oli lihtsalt eksisteerimine. Kõik said sellest aru.“ Aga miks ei kolinud Tim kuni kooli lõpetamiseni tagasi koju? „Ma olen nii isemeelne, et mind on väga raske ümber veenda. Kui olen midagi otsustanud, teen ma selle lõpuni. Pigem teen endale haiget, kui annan alla. Praegu saan ma aru, et probleem oligi võib-olla selles, et minu peas paistis kooli poolelijätmine nagu allaandmine,“ räägib ta. Neljast ülikooliaastast on mehel vähe mälestusi. „Kusjuures, ma ei mäleta palju. See oli nii uimane. Eriti viimasel aastal. Panin ühel hetkel tähele, et mul kadusid kõik emotsioonid. Ma ei tundud mitte midagi, ei hädaohtu ega ärevust. Mul polnud soovi midagi ette võtta. Tegin automaatselt ära kõik oma kohustused, ent pärast seda ma lihtsalt eksisteerisin nagu zombi.“ Depressiooni kiuste käis Tim ülikoolitee lõpuni ja jättis sealse elu sinnapaika 2012. aastal. Raske töö ja vaevaga omandatud diplom tekitas temas rõõmu asemel ükskõikseid tundeid. „Sellest, et mul depressioon oli, sai alles siis aru, kui tulin pärast kooli lõpetamist tagasi koju,“ räägib ta.

Aquesta setmana a L'illa de Maians, presentat i dirigit per Bernat Dedéu, parlem del llibre 'Pandèmia i postveritat', de Jordi Pigem. Ens acompanyen: Marc Rovira i Joan Burdeus. Llibre: 'Pandèmia i postveritat', de Jordi Pigem - https://onallibres.cat/botiga/pandemia-i-postveritat Un podcast d'Ona Llibres - https://onallibres.cat Presentat i dirigit per Bernat Dedéu. Edició i producció per Albert Olaya.

Pontus on romahdusrullannut itsensä rotkoon samalla kun Veikka on matkaillut Meksikossa. Venäjän aloittaman sodan jälkeen maailma on taas toinen, ja Pontus asettaa uusimman katkoksen osaksi elämää mullistavien poliittisten tapahtumien sarjaa. Maratonjakson aiheena on Ukrainan sota, sen tuomat sotilaalliset ja poliittiset yllätykset ja uudet asetelmat. Mitä on maanpuolustahto, halutaanko kaikki miehet pakottaa kuolemanvaaraan, miksi Ukraina on köyhä maa, mitä ydinaseista onkaan opittu ja miten pohjoisamerikkalaisen vasemmiston Twitter-skenen mädännäisyys on paljastunut? Veikka työstää myös institutionaalista väkivaltaa ja turvattomuuden kokemuksia Iida Rauman Hävitys-romaanin kautta. Suosituksissa Armageddon-esitys ja muuta esitystaidetta, sikurijuomaa ja portaatonta zoomausta (macOSilla cmd + touchpad ylös/alas). Jaksossa mainittuja asioita: Ukrainan auttamissivu: https://how-to-help-ukraine-now.super.site/ Iida Rauma: Hävitys – Tapauskertomus Armageddon-esitys: https://espoonteatteri.fi/esitykset/armageddon/ Pigem ei -esitys (vierailu Espoon kaupunginteatterissa) Gesamtkunstwerk1-esitys (vierailu Espoon kaupunginteatterissa) Mikä meitä vaivaa? Patreon https://patreon.com/mikameitavaivaa Vallankumouksen asennot (Eetu Viren Tutkijaliiton podcastin haastattelussa) https://open.spotify.com/episode/62dKRPA8aaMcHqt8zzeDmE?si=2687832ceed747fb

Franz Schuberti viiulisonaadid viivad kuulaja intiimsesse ja sisukasse maailma, kus puudub virtuoosne bravuur. Pigem nõuavad need teosed, et esitaja tunnetaks neid läbi oma sisemaailma ja tooks esile sonaatide ekstravertse iseloomu.

Uute raudteede ehitamine on olnud Eestis jutuks juba aastaid, seda peamiselt tänu Rail Balticu projektile, kuid ka kohalike teede remondi ja teedevõrgu arenduse tõttu. Eestlastele meeldib rongiga sõita, samuti raudteel kaupu vedada. Olgugi et kaubaveo tippajad on seljataha jäänud, ei näo valdkonnas tegutsevad inimesed raudtee kadumisest mingeid märke. „Kindlasti on raudteel suur perspektiiv ka tulevikus, seda nii inimeste kui ka kaupade veol. See tähendab, et pidevalt on vaja juurde ka kogemustega töötajaid. Rail Balticu valguses oleks kahjulik, kui me peaksime raudtee ehitamiseks tooma insenerid ja ehitajad sisse. Suur üleeuroopaline projekt annabki võimaluse omada pikemat vaadet ja juba täna vajalikke inimesi hakata välja koolitama,” räägib raudtee taristu ehitusfirma GoTrack juhatuse liige Kalvi Pukka. Go Tracki teine juhatuse liige Andrei Kletsun lisab, et hetkel annavad nemad oma töötajatele ise vajalikud teadmised raudteel töö tegemiseks. Ning nagu vanasti toimub see paljuski õpetaja ja õpilase koos tegemise läbi – enne, kui saab ise raudteed ehitama asuda, on vaja olla mõnda aega praktikandina tööde juures. GoTrack tegutseb näiteks nii Eestis kui ka Soomes, pakkudes laia teenustevaldkonda kõikidele raudteeomanikele ja -operaatoritele. Pukka rõhutab, et Eestis saab peamiselt aga rääkida raudtee remontimisest. Uusi lõike palju ehitatud ei ole, kuid mõni siiski – taastatud on lõik Riisipere-Turba vahel, ideega pikendada see raudtee kunagi ehk Haapsaluni. „Kohaliku raudtee hooldamise ja arendamise peamiseks suunaks on turvalisuse ja sõidukiiruste tõstmine. Raudteel on turvalisus peamine, mistõttu peab remont olema regulaarne ja kvaliteetne. Kui meil on tulevikus plaan tõsta sõidukiirused raudteel 160 kilomeetrini tunnis, siis tõuseb vajadus selle turvalisuse järele veelgi,” mainib Kletsun. Raudtee taristu olukorda ja raudtee üldist tulevikku tutvustasid saates ehitusfirma GoTrack juhatuse liikmed Kalvi Pukka ja Andrei Kletsun. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Küsimuste ja kommentaaride puhul kirjutage meile aadressil tooelu@delfi.ee.

Kõlab pretsedenditult bravuurselt, aga Kelly Sildaru sõitis Pekingi olümpiamängudele kahe medali järele, kusjuures üks neist võiks olla kuldne. See ei ole hooplemine või soovmõtlemine, vaid loogiline järeldus, kui vaadata Sildaru poolt rahvusvahelises konkurentsis saavutatud säravaid tulemusi ning senistel tippjõuproovidel näidatud suurepärast võistlusnärvi. Kristjan Ilveselt ei tasu aga oodata medalit, vaid kohta esikuuikus. Aga kas mõni taliolümpiamängude võistlus suudab Rafael Nadal – Daniil Medvedjev tennisefinaali moel tabada globaalset tuiksoont? Pigem mitte. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“ Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas. Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud. „Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist. Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega. Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult. Saates veel: Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist? Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud? Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Forum Cinemase tegevjuht Kristjan Kongo kerib ajalinti tagasi novembrisse ja nendib, et piirangud laastasid nende tegevust täielikult. Olukord oli drastiline? "Pigem isegi hullem kui drastiline," arvab ta. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Selles saates on külas meediauurija Marju Himma, kes arutleb, miks võib faktikontroll ohtlik olla. Himma on julge kritiseerima, et faktikontroll tänasel viisil debatti ei abista. Pigem just hägustab.

Senine ajalookirjutus ketrab meie argiteadvuses kulunud narratiivi eestlastest kui orjarahvast. Kuid kas see on tõde? Kuidas eristada müüti ja autentseid minevikusündmuseid? Mil moel meie esivanemad tegelikult elasid ja teiste rahvaste lävisid? Kui jälgida avalikkuseski lahti rullunud kaasahaaravaid debatte, pole liialdus öelda, et oleme jõudnud oma rahvusliku identiteedi mõtestamisel täiesti uude ajajärku. Nii kõlab sissejuhatus ajalookonverentsile, mis leiab aset 27. novembril algusega kell 11 Theatrumi saalis. Palusin kolmel konverentsil ülesastujal aimu anda, mida põnevat seal kuulda saab. Meil on ajakirjanduses kõige rohkem tekitanud furoori ajaloodoktor Kristjan Oad, kelle viimase Päevalehes ilmunud loo pealkiri räägib iseenda eest: eestlane – põline vallutaja. Nüüd konverentsi päevakavas olev ettekanne pole mitte vähem intrigeeriv: "Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end... eestlasteks?“ Kuidas üldse eristada müüte tegelikkusest? Me kõik oleme kuulnud Läti Hendrikust ja saame ka aru, kelle laulu ta laulis. Mida sinna kõrvale veel panna? SA Osiliana juhi Marika Mägi ettekanne kõlabki: „Mis jäi Läti Henrikul mainimata?“ Palju me oskame rääkida aga ajast enne, kui kroonikud tulid? Arheoloogiaprofessor Heiki Valk on uurinud eestlaste linnuseid. Mida paljastab maapõu? Kui ägedaid sõdu – ja kellega me pidasime? Kes neid kindlusi valitsesid? Saates aruteleme veel, kui palju tohib üldse lasta spekulatsioonidel ajaloo uurimise puhul mängida lasta? Ega me tegele uute faktide otsimise asemel hoopis ise müüdiloomisega? Ja - kui palju on ühes praeguses inimeses, kes siin praegu elab, enam Lembitut? Pärast nii paljude võõraste rahvaste ülekäimist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Kuigi eelmisel kevadel tehtud saates Tigray kriisist (kuula eelmist saadet siit: https://open.spotify.com/episode/4ogheJODLqS41i86BwO98q?si=08ed85f0f1bb4d3a) lootsid saatekülalised, et teema jõuab rahumeelse lõpuni, ei ole kriisil veel lõppu paista. Pigem vastupidi - kriis on tugevalt mõjutamas ka kogu ülejäänud Aafrika Sarve ebastabiilsust. Kuidas on Tigray kriis vahepeal eskaleerunud? Kas meie silme ees on aset leidmas genotsiid? Kuidas saavad kriisi ja iseenda sisepoliitikaga hakkama Etioopia naaberriigid? Kõik eelnevalt mainitu ja rohkemgi veel võtavad vaatluse alla saatekülalised Anna Kristina Pihlakas ja Solveig Joanna Niitra. Saadet juhtis Paula Kägu ning lõikas kokku Kai Ly Kröönstrom.

Tänast elu Eestis analüüsides jääb vägisi mulje, et tasakaal riigi fookuse osas on paigast ära. Panustame riigina jätkuvalt infrastruktuuri ehk lihtsustatult betooni, aga ehk on aeg küps, et investeerida inimestesse. Teisisõnu panustada pikemaajalise mõjuga valdkondadesse nagu eluhõlmav õpe ja oma kodanike kompetentsuse tõstmine. Me ei räägi formaalharidusest, seal juba käib tänu vabaühendustele terve rida haridusuuendusi. Reaalne täiskasvanud inimese õppimise fookus on liikunud tööalasele õppele, töökohal õppimisele ning terviklikule eneseharimisele. Inimene ei pea ülikoolist väljudes olema „valmis“. Vastupidi – töö on õppimiseks ja arenemiseks. Näiteks 59%-le Y-põlvkonnast on näiteks juba praegu tööle minemisel oluline, kui palju antakse neile võimalust täiendkoolituseks ja õppimiseks. Selline õppimine, mis on pidev, inimese elukaart hõlmav ning tema isiklikke eesmärke toetav on ühe rahuloleva, ennast teostava ja ühiskonnale väärtusliku inimese kasvulava. Kas elukestev õpe võiks olla digitaalse ühiskonna järel järgmine Eesti edulugu? Arutelujuht: Margo Loor Arutelus osalejad: Merle Liisu Lindma (Microsoft personalipartner (Senior HR Business Partner Experiences + Devices), Jari Kukkonen (EBS Executive Education juhataja, Executive MBA juhtivõppejõud), Raul Ennus (Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige, Juunika Koolituse juhtivpartner) Arutelu korraldaja: Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit

Tänane episood on kolmas osa ja jätk meie eelmise kahe nädala holakraatia teemalistele vestlustele Pauliga. Seekord keskendume sellele, kuidas toimub üleminek holakraatiale organisatsioonides, mis seni on toiminud traditsioonilist hierarhilist juhtimismustrit rakendades. Kui meie senised mõttearendused on kõnetanud, siis käesolev episood annab hea esmase ülevaate, mil moel holakraatiat oma meeskonnas samm-sammult rakendama hakata. “Holakraatia juurutamine organisatsioonis on pigem evolutsiooniline kohanemisprotsess, mitte revolutsioon. Kui ettevõte on juba mõnda aega tegutsenud, tal on oma ajalugu ja seeläbi ka väljakujunenud sisemised protsessid, meeskondade ja rollide vahel on tsementeerunud teatav suhte- ja koostöömuster, siis seda ei minda kohe esimese hooga pimedalt lammutama. Ehk holakraatia rakendamine ei tähenda kindlasti seda, et nüüd, piltlikult öeldes, lükkame kogu laua puhtaks ja hakkame homsest iseennast täiesti otsast peale avastama. Ei. Iga organisatsiooni olemasolevas tomimismudelis on suur osa tegevusi hästi õlitatud ja toimivad tõhusalt. Holakraatiale üleminek ei nõua, et neid asju ei oleks vaja ilmtingimata muuta. Pigem sisaldab holakraatia rakendamine endas järg-järgulist muutust vastavalt sellele, mis parasjagu organisatsioonis ja meeskonnas pingeid, ebakõla ja hõõrumist tekitab. Need on need kohad, mida holakraatia protsess ja alusalgoritm, kui nii võib öelda, aitab väga edukalt välja tuua ja ka neile reaalajas lahendusi otsida. Kui esmasel pealiskaudsel vaatlusel võib tunduda, et holakraatiale üleminek tähendab seda, et homsest on juhid kaotatud ja igaüks peab nüüdsest ise oma tööga hakkama saama, siis kindlasti see ei vasta tõele. Mida holakraatia küll aga organisatsioonile annab, on täiesti uued mängureeglid, seda nimetatakse konstitutsiooniks, mis hakkavad organisatsiooni struktuuri, protsesside ja koostöösuhete edasist arengut juhtima. Holakraatia konstitutsiooni vastuvõtmisega luuakse organisatsioonis uued mängureeglid ja toimimiskeskkond, midagi sarnast, mida me nimetame arvutimaailmas operatsioonisüsteemiks, kus on võimalik luua just täpselt sellised tiimid ja rollid ning nendevahelised koostööprotsessid – ehk nimetame neid jällegi arvuti analoogiat kasutades tarkvararakendusteks –, mis parimal moel toetavad organisatsiooni eesmärkide poole edukat liikumist. Ja seda just selles tegevusvaldkonnas, nendes turutingimustes ja sellise meeskonnaga, arvestades organisatsiooni iseärasusi.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Delfi "Kuuenda käigu" stuudios käis enne õhtust avatseremooniat külas Rally Estonia direktor Urmo Aava, kes aitas meil pisut mõista, kuidas toimib sel nädalal keeruline masinavärk nimega Rally Estonia korraldusmeeskond, palju tema alluvuses inimesi töötab ning milline on tema isiklik päevakava ja unerütm. Samuti ei saanud Aavaga rääkides üle ega ümber Ott Tänaku kriitilisest kommentaarist punktikatse kohta. "Küsimusele "Kas me saame poodiumit ja ERM-i liigutada metsa", siis vastus on ei. Kas me saame ühe katse siia liigutada? Ilmselt saime. Kas see on parim lahendus? Ilmselt mitte. See on kahjuks või õnneks parim, mida me suutsime teha. Suutsime koostöös Tartu vallaga teha sellise katse siia, nagu ta täna on. Ütleks, et viimane neli kilomeetrit ei ole väga kole. Pigem on viimased kaks kilomeetrit väga ilus. Kas ta on selline, nagu ralli on? Ei ole. Aga see on see, mis siia on võimalik teha. Tuua see kulminatsioon siia."

Käesolev episood on valminud koostöös üritusturundusagentuuriga Hype. Ja minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Hype eestvedajad Marko Lõhmus ja Neeme Kari. Mõlemad mehed on tegutsenud üritusturundusvaldkonnas märkimisväärse aja oma elust – kahe peale kokku ligemale 40 aastat. Mind ajendas Neeme ja Markoga ühendust võtma siiras huvi selle vastu, kuidas tänases uues reaalsuses meeskondlikke ühisüritusi läbi viiakse. Millised üldse on võimalused koroonaaja piirangute tingimustes korraldada ühisüritusi töötajate kaasatuse ja tiimitunde paremaks hoidmiseks? Mis on need erinevad uue ajastu lahendused, mis aitaksid tiimil üksteist paremini tundma õppida ja mõista ning liidaksid inimesi isiklikul tasandil? Olen HYPE poistega varasemalt läbi aastate koostööd teinud mitmes eri ettevõttes töötades ja julgen kindlasti soovitada nendega kontakti võtta, kui ka teie organisatsioonis need teemad parasjagu laual on. Nüüd aga – head kuulamist! “Jah, tänane olukord ürituste maastikul on piirangute tõttu selline, kus suurte tiimidena koos näost-näkku üritusi teha ei ole võimalik. See on selge ja sellega tuleb ka arvestada. Kuid meie jaoks oli mõnda aega üks suuremaid murekohti juhtide seas levinud suhtumine meeskonnaüritustesse, kus domineeris selline must-valge lähenemine – kui ma nö päris asja teha ei saa, siis mingit vahepealset asja ma ka tegema ei hakka! See oli meie jaoks ohu märk, sest juhid ei tohiks kindlasti oma suhtumise ja mentaliteediga tiimi energiat ja entusiasmi maha lasta kukkuda. Pigem oleme püüdnud juhtidele olla headeks partneriteks, kellega koos läbi mõelda, mida ja kuidas uues reaalsuses ikkagi tiimiga teha saab. Meile tundus ohtlik just selline mõtteviis, et kui vanamoodi enam ei saa, siis uutmoodi ka ei taha. Siit koorub ka välja, et suur osa meeskonna elutervest toimivusest ja ühtekuuluvustundest on just juhtide endi mõtlemises ja suhtumises kinni. Ülitähtis on, et juhtide enda motivatsioon ja lahendustele keskendumine toidaks meeskonnavaimu. Paneme juhtidele südamele teadlikult fokusseerida pigem ikka nendele asjadele, mida tänases kontekstis teha saab. Virtuaalsete lahenduste ja siis näost-näkku traditsiooniliste meeskonnaürituste vahele jääb mitmeid erinevaid formaate ja võimalusi, mida saab edukalt rakendada. Alati on olemas lahendused ja kui endal ühtegi väga head ideed ei ole, siis tasub kindlasti valdkonna inimestega mõtteid põrgatada.” – Marko Lõhmus ja Neeme Kari Kuulake ikka ...

Seekordses podcasti episoodis olen ma külas kahel Imago suhteterapeudil, Sille Jõgeval ja Urme Raadikul. Nad ise ütlevad enda kohta, et nende jaoks on suhted olnud alati väga tähtsal kohal. Nad on veendunud, et toimivad inimsuhted on eduka ja õnneliku (töö)elu aluseks. Inimesed, kellel on kvaliteetsed inimsuhted, on tervemad nii füüsiliselt kui vaimselt ning nende efektiivsus erinevates eluvaldkondades on kõrgem. Paraku ei õpetata meile, kuidas luua toimivaid suhteid. Pigem eksisteerib uskumus, et nö õige suhe peaks iseenesest toimima ja suhetest rääkimine on kuidagi tundlik teema. Meil aga Sille ja Urmega oli tahe ja julgus neile teemadele ausalt ning avatult otsa vaadata, sest soovime luua tervemat ja teineteist toetavamat ettevõtlus- ja ühiskonda. "Inimestena on meil pigem hirm konfliktide ja ebamugavate emotsioonide ees, mis suhetes kipuvad ikka ja jälle ilmnema. Oleme pigem valmis alla andma või põgenema, kui neile julgelt ja siiralt otsa vaatama. Hoiame paljud häirivad teemad endale, et näiliselt nagu mitte teistele tüli tekitada. Võib-olla oleme õppinud ära, et kes kannatab, see kaua elab? Täna teame, et pinged on igasse suhtesse algusest peale sisse programmeeritud ja need on teretulnud olukorrad, sest just siis saab toimuda areng, kasv, küpsemine. Küsimus pole selles, kas teema tõstatada – vaid kuidas seda teha. Kõik allasurutud teemad toovad suhtele vaid kahju, sest siis tunneme üksindust, pettumust, kurbust, viha, abitust, mittemõistmist, hoolimatust, väärtusetust jne. Kui saime teada, et ebameeldivaid teemasid on võimalik turvaliselt jagada ja kuulata, siis tänu sellele oleme saanud kogeda väga sügaval tasandil mõistmist, toetust, lähedust, usaldust ja kergendust ja tervenemist." – Sille Jõgeva ja Urme Raadik Kuulake ikka ...

Neljakümne kaheksas imeline külaline on Anu-Kadi Soa. "Arvan, et mind on elus üsna paljude asjade juurde viinud uudishimu. Nii jõudsin 13 aasta eest esimest korda ka joogatundi. Tegelesin mõnda aega üsna aktiivselt ashtanga joogaga, lisaks nautisin bodybalance treeninguid, mängisin rahvaliiga tasemel võrkpalli ning laulsin naiskooris. Sellesse perioodi jääb veel ka personalialane töö finantsvaldkonnas. Aktiivne elustiil läks aga ühel hetkel pausile - sain 4 aasta jooksul 3 korda emaks ja mu energia kulus perele. Kui sain taas rohkem tähelepanu iseendale pöörata, avastasin yin jooga. Esialgu oli see harjumatu, aga niisugune rahulik ja lõdvestav praktika oli minu argiste tegemiste juures väga hea tasakaalustav jõud. Järgnes mitu aastat järjepidevat yin joogatamist. Ühel hetkel tekkis huvi kaevuda sügavamale ja otsustasin osaleda yin jooga algajate koolitusel. Minu õpetaja Pille Eikner tegi mulle siis ettepaneku hakata yin jooga tunde juhendama ja kõigest paar päeva pärast kursuse lõpetamist seda esmakordselt tegingi. Sellest saab peagi 2 aastat. Nüüdseks olen läbinud ka yin jooga edasijõudnute koolituse ning stuudios praktikate läbiviimisele on lisandunud online tundide juhendamine. Minu jaoks ei seisne (yin) jooga väljakutse selles, kui "hästi" suudan üht või teist asendit sooritada. Pigem õpetab see mind loobuma vastupanust ning leidma rahulikkus ja tasakaal ka siis, kui tunnen end ebamugavalt. Jooga on minu varjupaik."

Miks mõjub kestlik areng Eesti ettevõtetele kui hullusärk? Mis need ringsed ärimudelid on? Miks on Soomest saanud ringmajanduse teerajaja? Teemat lahkavad EBS Executive Educationi juht Jari Kukkonen ja EBSi ringmajanduse valdkonna juht Kerli Kant Hvass. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Podcast "Jalgrattapalavik" teeb aprillis avalöögi Shimano auhinnamänguga ning vestleb aktuaalsetel teemadel Rein Taaramäega. Eesti viimase kümnendi üks edukamaid profijalgrattureid viibib hetkel mäestikulaagris Hispaanias Sierra Nevadas, kus näpistas tunnikese, et saatejuhi ja kuulajate uudishimu rahuldada. Mõistagi räägime kõigest, mis seotud Taaramäe endaga: * Uus klubi ja roll meeskonnas; * Kommentaarid käesoleva aasta startide kohta; * Mitu suurtuuri tänavu terendab ning mis hoiab silma säramas; * Mida ta tegi pärast Kataloonia velotuuri Hollandis; * Ootamatu avaldus Tokyo olümpiat silmas pidades. Pärast Shimano rattajuttude ja auhinnamängu vahepala vestleme Taaramäega rattamaailma üldistel teemadel. Kas UCI ehk rahvusvaheline jalgratturite liit on läinud keeldude ja käskudega üle võlli? Juttu tuleb laskumise asenditest, joogipudelitest ja sõidu ajal taskust maha kukkunud geelipakenditest. Võib olla peaks UCI tegelema asjadega, mis on märksa olulisemad ja suurema kaaluga. Kas Chris Froome on jäädavalt kõrgest mängust väljas?; Kas Ineos Grenadiers meeskond suudab tänavu suurtuure valitseda?; Mida arvata 5-aastastest lepingutest? jne. Jututeemasid jagub. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja ja -mentor Siim Sutrop. Siim on ühe jalaga Nortali õppe ja arengu arhitekt, kuid samal ajal pakub ta juhtidele tuge ka iseseisva koolitaja ja mentorina. Nortalis haldab ta personaliüksuses Learning & Development funktsiooni ja juhib rahvusvahelist meeskonda, mis koosneb 21-st valdkonna eestvedajast erinevates maades. Olles õppinud psühholoogiat ja isiklikku arengut ligi 15 aastat ning kogenud isiklikult oma karjääris ja elus mitmeid murrangulisi etappe, on täna tema peamiseks kireks ja ekspertiisiks tulemuste saavutamise kunst ja teadus viisil, mis teeb nii iseenda kui ka teiste juhtimise tõhusaks ja nauditavaks. Selle kogemuse põhjalt on ta kokku pannud 4-kuulise intensiivse The Impactful Manager programmi (impactfulmanager.com) juhtidele, mis keskendub finants-, strateegilise planeerimise ja ajajuhtimisoskuste parandamisele. “Ma olen ise läbi elanud päris palju sellist kasvuvalu erinevates oma arenguetappides karjääri jooksul, ja ka juhina kasvades. Näiteks hetkest, mil ma sain oma esimese juhi positsiooni ja fokusseerisin ümber iseenda juhtimiselt tiimi juhtimise peale, kerkis minu jaoks teravalt üles aja juhtimise temaatika. Ma sain üpris valusalt aru, et enam ei piisa sellest aja juhtimise metoodikast, mida enamus maailm järgib. Esimene tase on see, et sa püüad hoida ärategemist nõudvad asjad oma peas. No ilmselgelt ajab selline viis oma elu planeerida sind varem või hiljem hulluks. Pigem varem, eks. Teame ju psühholoogiast, et inimene suudab korraga tähelepanu all hoida 7+/- 2 asja, mitte rohkem. Järgmine tase, mis mul selgelt ka endal käpas oli, oli siis asjade kalendrisse korralikult kirja panemine, tööplaani koostamine. See on selline elementaarne ja lihtne viis oma elu korraldada. Kuid ka see meetod aitas mind vaid teatud piirini. Kui sul on ikka käsil keerukad projektid, sul on palju inimesi tiimis, sul on portfoolio erinevatest vastutusaladest, mida haldad, siis selline to-do listi põhine toimetamine ei vasta enam sinu ajajuhtimise vajadustele. Mäletan, kuidas tundsin pidevalt sellist rahulolematust ja valu, et päevad on küll täis rahmeldamist ja sebimist, kuid õhtuks nagu otseselt midagi suurt tehtud ei saanudki. Mäletan eredalt üht päeva, kui ma tulin tööle ja mul oli hunnik märkmepabereid arvutiekraani küljes, samuti oli mul oma märkmik kaasas, mis oli täis igasuguseid märksõnu tegevustest ja nii edasi – ning ma ei suutnud aru saada, kuidas need asjad kõik omavahel on seotud, mis see kõige olulisem neist on, millele ma peaksin praegu hetkel kohe keskenduma ning millest peaks alustama ja kus lõpetama. Sellises olukorras häid tulemusi koju tuua ja oma tiimile parim juht olla ei olnud üldse kerge. Tundsin end selles hetkes läbikukkununa, sest ma justkui peaksin ju seda kõike valdama ja oskama, aga ma ei saanud hakkama. Olen sellest ajast väga palju tööd teinud iseenda ajajuhtimise oskustega ja tean, miks see juhi edukuse seisukohalt nii oluline on. Siin peitub ka vastus, miks ma ajajuhtimise temaatikat nii tähtsaks pean ja miks ma neid oskusi ka teistele edasi tahan anda.” – Siim Sutrop Kuulake ikka ...

„Kanepiga mul enam otsest seost polegi, olen kooliaja ära elanud. Üsna hiljuti oli mul keeruline aeg, kui ma ei saanud abi sealt, kust eeldasin, et võiks saada,“ räägib Tom-Olof. „Ma ei pane seda pahaks. Pigem mõtlen, et kas ma ise oskaks teistele nõu anda ja jõudsin järeldusele, et pean end vaimse tervise teemadega paremini kurssi viima.“

„Meil on arstiteaduskonnas kuus aastat õppinud isikud, kellel on arstidiplom olemas, kes täna läbivad eriala residentuuri. Neid on umbes 135 inimest igal aastal, kes võiksid väga tõsiselt täna residentuuri katkestada ja tulla siia, Narva haiglasse teistele arstidele appi,” rääkis Lanno. Eesti nooremarstide ühenduse juhatuse liige Patrick Pihelgas peab Lanno üleskutset pigem ilusaks unistuseks. „Ilma eriolukorda ehk üleriigilist kriisi välja kuulutamata seda niisama võimalik teha ei ole,” sõnas Pihelgas Erisaatele.

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord jagan teiega mõtteid tagasiside andmise ja vastuvõtmise teemadel inspireerituna minu coachingu praktikast. Teema on muidugi ilmatuma suur ja lai, kuid toon välja viis olulist nüanssi, et olla paremini häälestunud tagasiside andmisele ja/või vastuvõtmisele. “Üks point, mida ma tahaksin ekstra rõhutada, on see, et tagasiside andmise juures on kõige kõige olulisem kavatsus – miks ma seda tagasisidet teisele anda soovin? See on teema, millele liiga palju teadlikult ei mõelda, kuid mängib väga suurt rolli, kuidas tagasiside edastatakse ja kuidas ta ka vastu võetakse. Minu soovitus on kavatsuste teema enda jaoks hästi selgeks mõelda ja siis ka tagasiside andmisele eelnevalt lauale panna ja eraldi välja öelda. Kui me hoolime teisest osapoolest ja meie siiras soov on teisele tagasiside näol head teha, teda toetada ja aidata edasi oma arengus, siis peaks selle ka otse välja ütlema. Kui usaldustase on hea, siis peaks see lööma õhu klaariks ja tõstma teise poole vastuvõtlikkust. Teine point, mille ma tooksin eraldi tagasiside teema juures välja, puudutab seda, et inimesed põhjendavad tagasiside andmata jätmist endale sellega, et nad ei taha teisele inimesele haiget teha või teist inimest ebamugavasse olukorda panna; ja justkui nad vaikimisega teeksid teisele hoopis head. Kuid kui nüüd kaevuda natuke sügavamale, siis ilmneb, et tagasiside andmata jätmise tegelik põhjus peitub ilmselt hoopis selles, et tagasiside andja ei soovi ise ennast ebamugavasse olukorda panna. Ta ei muretse mitte niivõrd teise osapoole pärast, vaid pigem iseenda heaolu pärast. Ja seetõttu võiks lausa öelda, et see on egoistlik ja enesekeskne käitumine. Kui tagasiside andmise motiiv ja kavatsus on heatahtlikud ning suunatud teise osapoole toetamiseks-arendamiseks, isegi kui teema on sensitiivne ja puudutab teise poole enesehinnangut, siis ei tohiks ju olla mingit põhjust seda jätta välja ütlemata. Kui kavatsus on hästi selge, siiras, ehe ja heatahtlik, siis, olenemata tagasiside sisu olemusest, ei tohiks tekkida küsimust, kas seda edastada või mitte. Pigem meeldib mulle hoopis mõelda nii, et kui jäetakse tagasiside edastamata, siis sellega võetakse ka teiselt osapoolelt võimalus saada paremaks inimeseks, tiimikaaslaseks, elukaaslaseks.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

JUKU Raadio 334. saates on Juku-Kalle Raidi külaliseks ekspeaminister Mart Laar. Tegelikult küll vastupidi, kuna raadio pakkis kokku oma kodinad ja sõitis külla Mardile. Juku-Kalle Raid mainib, et saateks andis põhjuse Mart laari uus raamat “Ajaga võidu”, mis on järg tema mälestusteraamatule “Pööre”. Kui “Pööre” pajatab Laari esimesest peaministriks olemise ajast, siis “Ajaga võidu” keskendub perioodile, mil Mart oli teist korda peaminister – 1990ndate lõpule. “Mart tõmbab huvitavaid paralleele tänase ja olnu vahel”, räägib saatejuht Juku-Kalle Raid, “Näiteks räägib ta, et kui ta külastas 1991. aastal Rootsi Riigipäeva (Riksdagi), hämmastas teda tõsiselt, mis küsimustega seal tegeleti. Samal ajal, kui Vilniuses surid vene soomusmasinate roomikute all inimesed, Riia vanalinn oli barrikaadides ja Toomkirik muudetud laatsaretiks, Tallinnas valmistati aga Molotovi-kokteile, arutati Rootsi parlamendis loomade õiguste hartat ning milliseid lisandeid võib viineris kasutada, et seda tohiks üldse viineriks nimetada. Meil võis inimene end juba õnnelikuks pidada, kui kuskilt üldse viineri välja võlus.” Laar resümeerib: "Vahe meie ja nende vahel pole ilmselt kunagi tundunud nii suurena kui sel hetkel. Samuti üksijäetuse tunne. Ja kuidas suudetakski siin meie vabadusjanu ja meeleheidet mõista, kui elatakse sedavõrd teistsuguses maailmas. See ei ajanud mind isegi mitte nii palju vihale, sest milles olid nemad süüdi, et olid normaalsetes oludes kasvanud. Pigem käis peast läbi kuratlik mõte, et huvitav, millal ei pea Eestis enam muretsema vene tankide või selle pärast, kas nurgapeal poes täna vorsti on, millal hakkab Eesti parlament tegelema sama “huvitavate” eelnõudega, nagu see siin?" Tundub, et käes ongi hetk, mis viitab igavusele parlamendis ning riigiaparaadis. Samal ajal kui Ida-Ukrainas surevad Ukraina sõdurid Venemaa agressiooni tõrjudes ja Valgevenes trotsivad relvitud meeleavaldajad juba nädalaid vägivalda, käib Eestis kõike muud enda alla mattev debatt abielu mõiste üle ning eriti tuhmid tüübid tegelevad USA presidendivalimiste tulemustega. Vaieldakse meeleheitliku ägedusega “abielureferendumi" üle, mis nagu nüüd teame, polegi tegelikult päris referendum ja seal ei muudeta ei põhiseadust ega ühtegi muud seadust, vaid tahetakse lihtsalt nendelt, kes viitsivad sedavõrd sisukal ettevõtmisel osaleda, teada, et kas peaks seda kunagi edasi arutama? Kõik see lust läheb paraku maksma paar miljonit. Nagu viimasel ajal ikka, ei suuda keegi kuidagi sõnastada seisukohta, mis ka tavainimesele arusaadav oleks.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees ütleb, et valitsus kuhjab eesootavateks aastateks kokku eurorahasid ja laenuraha. Seda ühekorraga käiku andes võib majandusele suurt kahju teha. Delfi „Erisaate“ stuudios käis riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri (Reformierakond), kellega oli juttu eurorahade väljamaksmisest, laenurahast ja eelarve ootustest. Eesti Päevaleht kirjutas täna, et kuigi hetkel on majandusel raske, ei suuda valitsus anda käiku suuri summasid EL-i struktuurifondide raha. Pigem on tõenäoline, et selle kasutusse andmisega saadakse hakkama alels eelolevatel aastatel. Kuid seal võib tekkida tõeline rahauputus, kus Lauri näeb võimalikku inflatsiooni tekkimist ja seega soovimatuid probleeme majanduses. Maris Lauriga vestleb Raimo Poom.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne tippjuht ja mentor Maarika Liivamägi. Maarikal on mitmekülgne juhtimiskogemus erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest (Statoil, SEB Bank, ERGO Insurance Grupp), kus ta on vastutanud müügi- ja turundusvaldkonna eest. Täna jagab Maarika oma aega ettevõtluse, ärikonsultatsioonide, Eesti Mentorite Koja ning Eesti Hotellide ja Restoranide liidu vahel. Istusime Maarikaga maha ja lobisesime juhtimisest, juhtidest ja üldse laiemalt, mida kõik need aastad kogemusi nii juhi kui ka mentorina on Maarikale õpetanud. “Üks asi, milleni ma aja ja kogemusega olen jõudnud, on see, et küll on hea olla sina ise. Kui ma vaatan näiteks oma mentorina toimetamist, siis ka sealt olen saanud üha rohkem kinnitust sellele, et me ei pea kedagi millekski või kellekski teiseks voolima või muutma – täitsa okei on olla sina ise. Küll aga peab sealjuures olema teadlik, kuidas sa oma käekirja ja stiiliga nii iseendale kui ka ülejäänud ümberkaudsetele mõjud ning kas see mõju on ikka see, mida sa päriselt soovid. Olen täheldanud, ja seda eelkõige just noorte juhtide puhul, kes on värskelt saanud spetsialistist juhiks, et nad tunnevad, et nüüd on vaja hakata kõike muutma, kõik on vaja ümber korraldada ja ise ka on vaja hoopis teistsuguseks isikuks kujuneda. Mina aga arvan, et see ei ole pigem vajalik. Pigem tuleb ennast inimesena ja juhina paremini tundma õppida – you are enough! Ja kui küsida nüüd, kuidas siis seda päris oma enda juhi käekirja ära tunda? Eks see ongi keerulisem kui me arvame. Mida ma näiteks noortele juhtidele olen soovitanud, on see, et nad jälgiksid ennast ja paneksid tähele, mida nad naudivad teha, mida nad armastavad teha; et nad teadlikult oskaksid märgata, millele neil esimese asjana tähelepanu pöördub; millele neil esitlustes suurem rõhk on pandud, milliseid küsimusi neile meeldib teistele meeskonnakaaslastele esitada jne. Tõenäoliselt on need ka need asjad, mille poole neid rohkem tõmbab, milles nad tunnevad ennast mugavalt ja kodus ning mis neil ilmselt ka hästi välja tuleb. Kui sa ei ole tugev numbrites, siis ilmselt ei kipu sa ka numbrite kohta liiga agaralt küsimusi küsima või nendes sügavuti minema. Või näiteks inimesed, kes pigem pelgavad avalikku tähelepanu, armastavad pigem suhelda e-posti teel. Samamoodi on hea küsida ka lähedasematelt kolleegidelt ja usalduslikelt koostööpartneritelt, milline ma olen ja mis on minu loomuomased tugevused. See on hea viis kraadida, kas minu enesetaju on adekvaatne või tuleb sealt ka midagi üllatuslikku.” – Maarika Liivamägi Kuulake ikka ...

Asse Sauga on infotehnoloogia taustaga, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, koolitaja, investor, iduettevõtja ja Eesti esimese krüptorahandust lahtiseletav raamatu "Kõik sai alguse Bitcoinist" autor. Assel on täna peamiselt kaks valdkonda, milles ta enda ekspertiisi hoiab ja arendab. Esimene on majandus, rahandus ja krüptorahandus, kus ta konsulteerib, õpetab inimesi ja investeerib erinevatesse varaklassidesse. Asse on ka Eesti krüptoraha liidu kaasasutaja. Ta on ühtlasi ka Change Invest start-up nõukogu liige, mille omanik Kristjan Kangro on ka meil saates käinud. Teine kodune valdkond, kus Asse täna toimetab on vaimsus, kus ta arendab ja õpib sügavuti metafüüsikat koos rahvusvahelise Modsernse Müstika kooliga. Ta tervendab, on vaimne giid ja aitab inimestel nende tõelist potentsiaali avastada. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Asselt: - Läbi mingisuguse sisemise taipamise jõudis minuni teadmine, et tegelikult on inimesed need, kes valesti käituvad. Raha on ainult töövahend ja raha pole milleski süüdi. Hinnanguid annavad inimesed ise. Siis tekkis ka võimas arusaamine, et olen raha endast eemale lükanud. - Inimene ise saab otsustada, kui palju ta laseb egol oma elu dikteerida. - Krüptorahandus on puhtalt matemaatika. Sügavuti minnes on ka metafüüsika matemaatika. See on nende kokkupuutepunkt, lihtsalt üks on maisem. Teisel juhul meil pole tõestust, aga on teadmine, et see toimib. - Plokiahela tehnoloogia sünd, mille najal ka Bitcoin seisab, lõi võimaluse luua turvalisi hajussüsteeme. - Egost pole vaja lahti saada, vaid egost on vaja teadlikuks saada, teda aktsepteerida. Saada kontroll ego üle. - Raamatud osutuvad sageli põgenemisteeks, et mingite teemadega sisemiselt ja päriselt mitte tegelda. Olulised on hoopis kogemused ja praktika. Teooria ja teadmised on nii või teisiti olemas, nendele saab alati ligi. Olulisem on aga esimene samm kogemuse poole, asju ise läbi teha. - Tee finantsilise vabaduse juurde algab esmalt rahast mõtlemisest: millise energiaga sa rahasse suhtud? Kas sulle meeldib raha ära anda? Kuidas rahast kõneled? - Uues maailmas ei saa olema nii domineerivat raha, kui praegu on näiteks dollar. Pigem on väiksemaid, erinevaid rahasid, millel on oma kultuuriline või kogukondlik väärtus. Bitcoinist saab tulevikus digitaalne kuld ehk väärtuse hoidja. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/enelyk www.facebook.com/elis.liivaru Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/enelykrusell/ www.instagram.com/elisliivaru/ Jälgi Asse tegemisi: Saates mainitud reklaam: www.krupto.ee www.lacuna.ee www.master-mind.ee

Carlos Pigem y Jesús Rodríguez son los grandes protagonistas de una nueva edición del podcast Bola Provisional de Ten Golf. Pigem nos cuenta cómo está viviendo esta extraña situación por el Coronavirus y nos deja algunas perlas magníficas de su paso por el Asian Tour. Ojo a los nombres que se ha aprendido y a los buenos amigos que se ha echado en estos años... Divertido e interesante. Jesús Rodríguez nos cuenta con detalle en qué consiste la Escuela Ten Golf - Gamyplan y, especialmente, la plataforma de Gamyplan, una herramienta fantástica para conocer nuestros puntos fuertes y débiles en el campo de golf y ordenar nuestro entrenamiento con un profesional. Con la presencia también de Alejandro Rodríguez, David Durán y Óscar Díaz.

Carlos Pigem y Jesús Rodríguez son los grandes protagonistas de una nueva edición del podcast Bola Provisional de Ten Golf. Pigem nos cuenta cómo está viviendo esta extraña situación por el Coronavirus y nos deja algunas perlas magníficas de su paso por el Asian Tour. Ojo a los nombres que se ha aprendido y a los buenos amigos que se ha echado en estos años... Divertido e interesante. Jesús Rodríguez nos cuenta con detalle en qué consiste la Escuela Ten Golf - Gamyplan y, especialmente, la plataforma de Gamyplan, una herramienta fantástica para conocer nuestros puntos fuertes y débiles en el campo de golf y ordenar nuestro entrenamiento con un profesional. Con la presencia también de Alejandro Rodríguez, David Durán y Óscar Díaz.

Carlos Pigem y Jesús Rodríguez son los grandes protagonistas de una nueva edición del podcast Bola Provisional de Ten Golf. Pigem nos cuenta cómo está viviendo esta extraña situación por el Coronavirus y nos deja algunas perlas magníficas de su paso por el Asian Tour. Ojo a los nombres que se ha aprendido y a los buenos amigos que se ha echado en estos años... Divertido e interesante. Jesús Rodríguez nos cuenta con detalle en qué consiste la Escuela Ten Golf - Gamyplan y, especialmente, la plataforma de Gamyplan, una herramienta fantástica para conocer nuestros puntos fuertes y débiles en el campo de golf y ordenar nuestro entrenamiento con un profesional. Con la presencia también de Alejandro Rodríguez, David Durán y Óscar Díaz.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Energia juhatuse liige Agnes Roos, kelle vastutada on kliendikogemuse ning äri- ja infotehnoloogia juhtimine. Enne Eesti Energias töötamist oli Agnes üle 20 aasta eri ametikohtadel Swedbankis. Agnesega räägime, mis see juhtimine siis ikkagi sellises praktilises võtmes tähendab, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond välja näeb ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu üks juhtimispõhimõtteid on kindlasti see, et ma olen ise ja ootan ka teistelt avatust ja ausust. Ma ise olen enda kohta ikka öelnud, et ma olen hästi otsekohene inimene. See ei tähenda, et ma oleksin kiuslik inimene või et ma tahan kellelegi ära teha. Pigem ma ütlen välja nii selle, mis mulle meeldib ja on hästi – mida võiks muidugi alati veelgi rohkem teha – kui ka selle, mis päris nii ei ole, sealjuures tehes seda nii konstruktiivselt kui võimalik. Ehk et, kui midagi ei ole hetkel okei, siis ma panen selle lauale ja soovin rääkida, kuidas me saaksime ikkagi paremini. Ja teen ma seda juhina ju ainult sellel eesmärgil, et teisi oma töös toetada, aidata neil õnnestuda. Ja olen tänulik kui samamoodi seda ka minu suhtes tehakse. Niiet ma olen hästi avatud oma arvamustes ja seisukohtades ning ootan ka teistelt samamoodi avatult tagasisidet endale ja oma tegemistele. See eeldab head usalduslikku suhet. Ma usun, et heas mõttes brutaalne ausus ja psühholoogiliselt turvaline või usalduslik õhkkond käivad käsikäes. Sa pead juhina tekitama sellise turvatunde, et inimesed saaksid olla avatud ja ausad rääkimaks ka nendel teemadel, mis tegelikult ei ole nii nagu oodatud. Seda ei ole kindlasti kerge teha. Mina ise usun sellesse, et sa pead suhtuma inimestesse austusega ja väärikalt, suhtuma neisse hoolivalt. Teistest lugupidamine ja austus on minu jaoks väga olulised siinkohal. Samuti aitab avatusele kaasa ka see, et sa juhina ootad lisaks teistelt vastukaja ning oled ise valmis seda tagasisidet vastu võtma ja päriselt kuulma.” – Agnes Roos Kuulake ikka …

Kui tänaval või muus avalikus kohas ringi vaadata, siis on normaalkaalus eakat märgata suhteliselt keeruline. Pigem jäävad silma üle- ja alakaalulised inimesed. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus väheneb pidevalt, pensioniikka jõudnutel on see võrreldes keskealistega aga juba tunduvalt väiksem. Selle lihtsa tõsiasja eiramine viib kergesti ülekaalu tekkele. Väga oluline on liikumine ning vanus, mis on siiski vaid number, sellele piiranguid ei sea.

„Reisimiseks võetud laen ei ole midagi eriskummalist. Pigem näitab selle lai levik klientide teadlikkuse tõusu – kui varem nähti väiksemaid laene finantsaukude lappimise võimalusena, siis nüüd on see muutunud kliendi silmis sihtotstarbeliseks laenuks, millega finantsaukude tekkimist vältida.

„Olla või mitte olla?“ pole neil päevil enam peamine küsimus. Pigem see, kuidas olla ja lasta teistel ka olla. Alvar Ameljushenko on sooja südame ja karu kerega mees, kellega rääkisime homoseksuaalsusest, küpsetest f*kkjuudest, endaga leppimisest ja sellest, miks sõnad pole lihtsalt sõnad. Head kuulamist, sõbrad!

Delfi erisaates on juttu selle nädala tormilistest sündmustest Tartu võimuladvikus, pensionireformi saatusest ning sellestki, miks Helmed kasutasid agaralt võimalust, et Tanel Kiiki kritiseerida. Arutlevad Karoliina Vasli, Aleksander Pihlak ja Vahur Koorits.

Tänase saate külaliseks on Kertu Jukkum, kes andis möödunud nädalal välja raamatu „Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas“. Raamat vestab tema nelja kuu pikkusest reisist Ladina-Ameerikas, mille jooksul külastas ta üheksat riiki. Kertu võttis möödunud aasta sügisel vastu otsuse, et teeb oma unistuse teoks ja läheb pikemaks ajaks reisima. Rännaku kõige erilisemateks hetkedeks nimetab ta Antarktika külastust ja Aconcagua mäe tippu ronimist. Näiteks 1. jaanuari hommik tuligi Aconcagua tipus – nagu oli planeeritud. „See hetk toob mulle tänase päevani pisarad silma. Kui sa oled nii väsinud ja kogu aeg kindel, et sind saadetakse tagasi – hoolimata sellest, et oled väga pingutanud ja endast absoluutselt kõik andnud. Oled talunud seda põrgukülma, kohutavat tuult ja ebamugavust..“ meenutab Kertu. Loomulikult tekib enamikel kuulajatel küsimus, kui palju võis maksta selline unistuste reis. Kertu tunnistab, et tema ja kaaslase rännaku hinnaks võis kujuneda mõne odavama korteri maksumus…

Uue hooaja avame äärmiselt eriliselt ja kõrgelennuliselt – külas on meil Bolti asutaja Martin Villig isiklikult! Martin on ühe Euroopa kõige hinnatuma ettevõtte – Bolti – asutaja. Hingelt on ta alati olnud inimene, kes tahab ise midagi teha nii ettevõtlusmaastikul kui ka ühiskondlikus elus. Juba 6. klassis pidas Martin kodus poodi ja otsis võimalusi, kuidas ühiskonda panustada. Martin on loonud erinevaid ettevõtteid ja töötanud nii Skypes kui ka Tallinna Börsil. Tänaseks on Martin olnud juba üle 20 aasta ettevõtja. Koostöös vennaga on nad asutanud transpordiplatvormi Bolt, vana nimega Taxify. Ettevõte on aktiivne 30 riigis ja omab üle 25 miljoni kliendi. „Meie eelis on see, et Eesti on nii väike. Ükskõik, kellega sa rääkida tahad, on ühe-kahe telefoni kõne kaugusel.“ „Pigem anna vähem lubadusi ja pea nendest kinni. Suhtu teistesse viisakuse ja austusega.“ Tänases saates: Kust tuleb Martini ettevõtlikkus? 06:07 Mida Martin soovitab noortele, kes ei tea, mida nad teha tahavad? 22:18 Missugune on inspireeriv juht? 39:14 Tööst Skypes. 41:55 Kust tuli mõte teha oma startup? 43:30 Taxify algus. 48:10 Kust sai Garage48 alguse? 56:00 Kuidas tulla toime vaimselt, kui ettevõte läheb pankrotti? 1:00:00 Soovitused alustavale ettevõtjale. 1:11:10 Kuidas hoida kasvava ettevõtte kultuuri? 1:26:43 Mis on Bolti tulevikuplaan? 1:32:23 Kuidas on Bolti kasv mõjutanud Martini elatustaset? 1:39:35 Kui palju läheb miljoni suurusest investeeringust ettevõtte omanikele? 1:44:10 Mis tunnet tekitab 100 miljonit? 1:45:22 Kas raha kasvuga kaovad mured? 1:46:44 „Raha loob teatud vabadusi, aga ainult selle nimel mina ja meie pere ei ela.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Martinile küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Tere Ausad kuulajad, Tänases saates oleme me külas Citymed hambakliiniku omanikul doktor Meeme Mõttusel. Meeme on elanud kirevat, aktiivset ja äärmiselt mitmekülgset elu. Asutanud mitmeid erinevaid kliinikuid, teinud kõvasti sporti ja tegelenud viimased 15 aastat enda sisemaailma arendamisega. Tal on 5 last ning meiega jagab ta saates häid nõuandeid äri tegemisest, suuhügieenist, elu teadlikust loomisest sellest, mida tõeline rikkus ning õnnelikuks olemine tegelikult tema jaoks tähendab. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Mõtted Meemelt: „Ma ei karda eksimusi, kaotusi või tagasilööke elus! Pigem vaatan, mida saan sellest õppida ja mida on selles positiivset!“ „Kui sul on eesmärk, siis sa suudad seda ka täita tegelikult!“ „Meil kõigil on mingisugune loomus ja oluline on lapsevanemana seda targalt märgata ja anda võimalusi erinevaid asju proovida ja katsetada ja eksida.“ „Leidke oma loomus ja olge lihtsalt head inimesed!“ „Ole flows, ole loomulik ja ole see, kes sa oled!“ „Kui ühel hetkel mõistusest tulenev vibratsioon või energia sünkroniseerub südametundega, siis see ongi see õige!“ „Põhilised probleemid, mis inimesel on, on kaks asja: üheltpoolt me koguaeg tahame ja teisalt me koguaeg mõtleme!“ „Nii kui inimesed lasevad end täiesti vabaks, nii hakkavad asjad juhtuma ja juhtuvad imelised asjad!“ „Eesmärk või suund on tihti vale siis, kui ma nagu meeletult tahan seda, et ma pean selle saavutama, ma pingutan selle nimel. Need kõik asjad on lõppenud minu elus väga halvasti!“ „See, mis tuleb suure ja raske tööga, selle sa kaotad niikuinii!“ „Kui sa mõistusega saad aru ja sa püüad, aga midagi ei ole nagu ikka see, siis tegelikult lõpeb ära see suhe. Sa ei pea võitlema oma suhte nimel. Kui see sünkroonsus puudub, siis see lõpeb niikuinii ära!“ „Sa pead koguaeg vabastama end mingitest rollidest ja olema see kes sa oled praegu! Naisega oled mees, sõpradega oled sõber ja lastega oled isa!“ „Kõigepealt planeeri omale aeg perega ja puhkus ja alles siis töö! Kõlab võib-olla ebatraditsiooniliselt eestlaste jaoks, aga siiski edu algab puhkusest!“ „Nädalas tuleks 3-4 päeva tööd teha ja maksimum 4-5 tundi päevas midagi tõsiselt teha ja ülejäänud aeg tuleb chillida ja uskuge, raha hakkab rohkem tulema. Sest sa teed sihipäraselt fookusega tööd ja keskendud, selle asemel, et Facebookis aega raisata!“ „Ainuke inimene, kes saab olla efektiivne, on puhanud inimene!“ Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi levitada!! www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Jälgi ka meie külalist: https://www.facebook.com/meeme.mottus https://www.instagram.com/citymed.eu/ https://citymed.eu Head kuulamist!

Franz Schuberti viiulisonaadid viivad kuulaja intiimsesse ja sisukasse maailma, kus ei ole vajadust virtuoosse bravuuri järele. Pigem nõuavad need teosed, et esitaja tunnetaks neid läbi oma sisemaailma ja tooks esile sonaatide ekstravertse iseloomu.

Franz Schuberti viiulisonaadid viivad kuulaja intiimsesse ja sisukasse maailma, kus ei ole vajadust virtuoosse bravuuri järele. Pigem nõuavad need teosed, et esitaja tunnetaks neid läbi oma sisemaailma ja tooks esile sonaatide ekstravertse iseloomu.

Kuidas on lindude pesitsusaeg seni läinud ja kas on oodata ka teist pesakonda? Veelindude pesitsushooeag on veel käimas, mis tähendab, et tuleb ülima ettevaatlikusega suhtuda veekogude puhastamisse ja niitmisse. Pigem võiks oodata pesitsusaja lõpuni.

Kuidas on lindude pesitsusaeg seni läinud ja kas on oodata ka teist pesakonda? Veelindude pesitsushooeag on veel käimas, mis tähendab, et tuleb ülima ettevaatlikusega suhtuda veekogude puhastamisse ja niitmisse. Pigem võiks oodata pesitsusaja lõpuni.

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

Tänane saatekülaline, kümme aastat Eesti Televisiooni peatoimetajana juhtinud Heidi Pruuli peab tähtsaks hoida au sees televisioonis aegade jooksul loodut ja see aeg-ajalt arhiivist taas ekraanile tuua."Elu telemajas on kirglik," ütleb Heidi Pruuli. "Erinevad nägemused ristuvad pidevalt ja ennast tuleb kogu aeg tõestada."Omamoodi kokkuvõte, aga ka tulevikku vaatamine hetkel, kui Rahvusringhäälingus käib põlvkonnavahetus -- see ongi Heidi intervjuu "Kajaloodis" laupäeval, kell 12.05.Küsib Kaja Kärner. Foto: erakogu

With the news that little-known Catalan studio RCR Arquitectes has won this year's Pritzker Prize, we revisit a 2010 talk given at the RA by one third of the trio, Carme Pigem. All three studied at the School of Architecture in Vallès, and then set up their practice in their home town of Olot, Catalonia, in 1988. The studio has tackled everything from athletics track to library and winery to kindergarten. In this talk, Pigem discusses her career and the studio's thoughtful work so far.

Le très convoité Pritzker Prize 2017 - sorte d'Oscar de l'Architecture- vient d'être attribué à "une agence espagnole obscure", dixit Artnet. Pas si obscure que ça pour Culture Alt, qui était parti à la rencontre de RCR Arquitectes dès 2014 lors du vernissage du Musée Soulages à Rodez, nommé quelques mois plus tard au prix de l'Equerre d'argent.    La structure de Rodez est marquée par des lignes graphiques qui jouent sur la muséographie et l'architecture, tout en créant un dialogue avec les peintures du maître français qu'elle abrite. Un pari difficile pour mettre en valeur des oeuvres qui tentent souvent de faire jaillir leur propre lumière à partir de pigments noirs.    Ecoutez notre interview de Carme Pigem, le 'C' de RCR.    Plus d'info sur www.culturealt.com

Isetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Stefan Klein kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Pigem teeb isetus meid õnnelikumaks ja edukamaks – ning nagu on tõestatud, tagab meile koguni pikema elu. (Stefan Klein. ANDMISE MÕTE. Miks isetus evolutsiooni käigus võidab ja me egoismiga kuigi kaugele ei jõua. Toimetab Küllo Arjakas.)

Möödunud nädalal lahvatanud elamisloaäri skandaalil ei paista lõppu. Pigem on iga päev aina uusi nüansse üles kerkinud. Mis on siis ikkagi toimunud, kas elamislubadega on tõepoolest nii lihtne äritseda, nagu see ajakirjanduse ilmunud artiklite taustal praegu näib ning millises suunas uurimine tüürib, selgitab stuudios siseminister Ken-Marti Vaher. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)