Podcasts about bioloogilise f

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli arendusjuht), Karin Jaanson (Eesti Teadusagentuuri tegevjuht), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht), Andi Hektor (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) astro-osakestefüüsika vanemteadur) Arutelujuht: Marju Himma-Kadakas (meediauurija ja -õppejõud ning teadusajakirjanik, ERR) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur Teadlaskarjääris on harjumuspärane akadeemiliste asutuste vahel liikumine, see on juba ammu sisse töötatud rada. Selle kõrvale võiks tulla juurde mudel, kus teadlane saaks ka ettevõtete vahel roteeruda. Kaasnevad hirmud on kahepoolsed – ülikoolide ressursi nappus ning teisalt ettevõtjad ei soovi, et teadlane oma teadmisega nende juurest lahkub. Paneelarutelus tuleb juttu sellest, mis toob teadlasele kaasa erasektoriga koostöö tegemine või seal töötamine ja sellest, milliste eripäradega peavad ettevõtjad arvestama teadlase tööle võtmisel. Muu hulgas arutletakse teadussaavutuste rakendamise võimlustest ettevõtluses, kui suur on teaduse mõju majandusarengule ning tutvustakse teadlaste ja ettevõtete häid koostöönäiteid.

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini, kui kümne ja enama aasta pärast nagu on seda ennustanud Riigikogu juures tegutstev arenguseire keskus. Saates tuleb juttu ka sellest ennustusest. Räägime Eestis sõitma hakkavatest vesinikutaksodest ja sellest, kus ja milles on tegelikud karid ja kitsaskohad vesinikumajanduse käivtumisel. Saatekülaline Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja vesinikutehnoloogia ettevõtte PorweUp asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline Tuuli Käämbre on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur, keemilise bioloogia laboratooriumi juhataja.

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa. Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik. Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte. Arutelujuht: Kaisa Hansen Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule'i tootejuht), Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Seoses teaduse rahastamise teemaga kipuvad üles kerkima korduvad küsimused: Mis kasu on teadlaste tööst? Kuidas teaduse rahastamise tõus inimeste elu paremaks muudab? Miks peetakse teaduse rahastamist investeeringuks ja kas see tasub päriselt ära? Ühisarutelus osalevad Eesti noored tippteadlased laiast erialade valikust, alates teoreetilisest füüsikast ja lõpetades muusikateadusega, et näidata, kuidas ja millise viiteajaga uusimad avastused nende erialalt eestlaste igapäevaellu jõuavad. Arutelu juht: Tuul Sepp (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Jaan Aru (Berliini Humboldti Ülikooli järeldoktor), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli vanemteadur), Marju Raju (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teadur), Mario Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusdirektor), Andra Siibak (Tartu Ülikooli professor) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.

Nii nagu taimed ja loomad, moodustavad ka inimeste kõneldavad keeled ökosüsteeme. Keeleökoloogiat on matemaatilise vahenditega uurinud füüsik Els Heinsalu (pildil) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ajame temaga juttu ka äsja saadud L'Oreali uurimistoetusest kui ka juba lähipäevil ametlikult loodavast noorte teaduste akadeemiast.

Nii nagu taimed ja loomad, moodustavad ka inimeste kõneldavad keeled ökosüsteeme. Keeleökoloogiat on matemaatilise vahenditega uurinud füüsik Els Heinsalu (pildil) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ajame temaga juttu ka äsja saadud L'Oreali uurimistoetusest kui ka juba lähipäevil ametlikult loodavast noorte teaduste akadeemiast.

Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus.Energia Avastuskeskuses peagi avatavat Taanist pärit rändnäitust maailma plastsaaste probleemidest tutvustab Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide suursaatkonnast Tallinnas.Teadlase kommentaaris annab Olesja Bondarenko Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist nõu, kas ja miks tasub ette võtta doktoriõpingute tee. Saate autor on Priit Ennet.

Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus.Energia Avastuskeskuses peagi avatavat Taanist pärit rändnäitust maailma plastsaaste probleemidest tutvustab Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide suursaatkonnast Tallinnas.Teadlase kommentaaris annab Olesja Bondarenko Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist nõu, kas ja miks tasub ette võtta doktoriõpingute tee. Saate autor on Priit Ennet.

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.