Podcasts about haridus

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan võtta põhikoolijärgne haridus, nii gümnaasiumi- kui kutseharidus riigi korraldada, lahendab ühe suure probleemi: omavalitsustel poleks siis enam selles vallas sõnaõigust. Praegu veel on ja mitmes vallas peetakse vapraid võitlusi kogukonna südameks oleva väikegümnaasiumi nimel.

Mida teeb natsioon, kellel pole enam oma õpetajaid? Seejärel pole varsti ka enam insenere, juriste, kohtunikke, kultuuritegelasi? See rahvus sureb välja!Koos rahvusega surevad aga välja ka poliitikud, kes sellise olukorra on loonud. Kas Kaja Kallase valitus kustutab viimasena tuled? Uue, 2024. aasta jaanuarikuusse on planeeritud suur õpetajate streik. Kas Eesti haridus päästetakse?Riigikaitselise "Si vis pacem..." aasta viimase saate külaliseks on Henn Põlluaas – Riigikogu liige, endine Riigikogu esimees ja -kooliõpetaja. Saatejuht Erik Boltowski.

Arutelus osalejad: Tiina Gurjanova (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, keelekümbluse kursuse õpetaja), Ksenia George (Tartu Rakenduslik Kolledž, tugikeskuse juht), Anne Endjärv (Haridus- ja Teadusministeerium, keelepoliitika osakond), Darja Parts (Tartu Ülikooli kliinikum, Kõneteraapiakeskus, kliiniline logopeed) Arutelujuht: Anna Golubeva (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) Arutelu korraldaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on aasta aega katsetanud haridusliku erivajadusega (HEV) õppijatele suunatud keelekümbluskursusega "Edgar". Muukeelse HEV noore õppimise valikud on olnud niigi piiratud, eestikeelsele haridusele ülemineku valguses on neil noortel aga veel vähem võimalusi, kuhu pärast põhikooli lõpetamist edasi õppima minna, sest eesti keele õpe ei ole venekeelsetes koolides olnud seni põhihariduse omandamisel fookuses. Just nüüd on õige aeg mõelda, kuidas peaks toetama HEV õppija keeleõpet ning liikumist kutseõppesse. Haridusmaastikul toimuvate muutuste valguses küsimegi − millist tuge vajavad teise emakeelega noored ning kutsekoolide õpetajad?

Haridus- ja teadusministeerium peab leidma põhimõtteliselt uue tee, kuidas venekeelses põhikoolis õpetajate eesti keele oskust ja eestikeelse õpetuse taset tõsta, kui tahame ühtse eesti kooliga õnnestuda.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) seletab, millised suuremad muutused Eesti haridussüsteemis tulevad ja millistele maakoolidele lüüakse hingekella. Saatejuht on Ülle Harju.

Teie ees on juba kolmas osa Telegrami 10. sünnipäevale pühendatud saatesarjast, mis keskendub tulevikule. Ja mitte sellele düstoopilisele tulevikule, mida nii peavoolumeedia kui ka alternatiivmeedia üksteise võidu eri nurkade alt maalivad, vaid positiivsele tulevikule. Kui mõte loob maailma, siis millist maailma oleme me võimelised looma positiivsete mõtetega?   Sel korral unistame koos tuleviku haridusest. Millist kooli tahab õpetaja? Ja millist õpilane? Aga lapsevanem? Ja kas see asub üldse koolis, kodus või kuskil mujal? On tuleviku haridus n-ö traditsiooniline, Montessori, Waldorf, demokraatlik, vabaõpe või hoopis midagi muud? Kuidas oleks igal lapsel koolis turvaline (et ei oleks koolikiusu)? Ja kuidas panna haridussüsteemi igas otsuses lähtuma küsimusest: kas see on lapsele hea? Telegrami loojate Mariann Joonase ja Hando Tõnumaaga vestlevad kasvatusteadlane ja jätkusuutliku arengu asjatundja, PhD Rea Raus ning terapeut-nõustaja, austava ja südamega vanemluse koolitaja; vabaõppe ja demokraatliku hariduse praktik Iida-Leena Materasu.   vt videoga: https://www.telegram.ee/ajaviide/tulevikusaade-3-milline-on-unistuste-haridus-ja-kas-seda-saab-uldse-koolimajas  

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts kutsus hiljuti tõstma nende valimiste peateemaks hariduse. Seda üleskutset jagas ja sellega nõustus ka vabariigi president 24. veebruaril Estonias peetud aastapäevakõnes.

Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude. Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel. Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021. Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge'is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina. Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses. Selles saates räägime Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade Prioriteetide seadmise oskusest Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis Harimiku ideest ja vajadusest Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kas haridus huvihariduseta on huvitav? by Arvamusfestival

Aastal 2024 peaks kava kohaselt algama eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes lasteaedades ning venekeelsete üldhariduskoolide esimestes ja neljandates klassides. Haridus- ja teadusministeerium esitab lähipäevil valitsusele ka plaani ülemineku korraldamiseks.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.