Podcasts about huvitav

2025. aasta esimene Telegrami Facebooki otsesaade 7. jaanuar algas Marianni ventileerimisega ERR-i aastavahetuse programmi teemadel, kuid drägshow asemel said grillida hoopis konservatiivid. Sest näiteks sa vaatad ikka veel ETV-d, kes oma esisaates “Aktuaalne Kaamera” koroonakriisi ajal tervelt 1,5 aastat lakkamatult iga päev hirmu-propagandat tegi?    Lisaks said tähelepanu puäntiga abordikliiniku lugu, Brüsseli puuvillakeeld kui järgmine rohehullus, Trumpi uusaasta peol viibinud koroonaterroristist Austraalia endine peaminister Scott Morrison, kes lasi ehitada koroonalaagrid, X-i sotsiaalkrediidi skoor (vaata oma skoori siit), Antarktika 24h päike (Jeranism, Dubay), võimalik Fake tuumakatastroof – ametlikult on Broken Arrow 32tk siiani, järgmine on nr 33. Ja mida rääkisime uusaasta lubadustest? Anna kõigele hea tähendus. Sa oled iga sekund uus, pole vaja uue aasta lubadusi, sest sul tuleb parim aasta, kui sa nii otsustad. Muidugi kutsusime kõiki ka Telegrami esimesele avalikule sünnipäevapeole, tule tähista koos meiega 12 aasta täitumist 1. veebruaril kell 14 Loovruumis! NB! Mõni tund pärast seda laivi meie Facebooki leht kustutati! Üks lugeja kirjutas meile täna pärast kustutamise-uudise avaldamist: “Huvitav, et teie lehte kustutatakse ja konservatiivsete alternatiivuudiste omi mitte. Tundub, et süsteemile nende negatiivsus on meelmööda ja teie positiivsus mitte.”   Vaata FB-live´i järgi siit: https://www.telegram.ee/ajaviide/fb-live-7-01-25-vaike-aasta-alguse-grillimine-x-i-sotsiaalkrediidi-skoor-ja-koigele-hea-tahenduse-andmine  

10. juuni Facebooki otsesaates vaatasime eurovalimiste tulemusi Eestis ja pisut ka mujal. Kui kohalikel valimistel on seoses Reformierakonna võiduga aastaid räägitud e-valimiste pettusest, siis kas reformikate kesine tulemus tõestab, et mingit valimispettust polegi?   Kõnekaimad näited sellest, et valimised ei muuda midagi ja idiokraatia teeb oma võidukäiku: europarlamendi kohalikud valimised võitis Isamaa, mille reklaamkampaania oli üles ehitatud kohalikule teemale, mis ei mängi EP tasandil rolli (“Ei maksutõusudele!”); peamised häältemagnetid olid koroonaterroristid, ehk poliitikud, kelle juhtimisel rakendati aastatel 2020-2022 koroonameetmeid ja -piiranguid (või kes nende osas vaikisid); kuigi ka teistes EU riikides tegid võidukäiku opositsiooniparteid, siis erinevalt paljudest teistest riigipeadest, ei ole erakonna kaotus Kaja Kallase arvates põhjuseks peaministri ametist loobumiseks. Huvitav oli ka see, et kuigi parempoolsed poliitikud võidutsesid kogu Euroopas (ja Isamaa ka Eestis), sai EKRE parlamemti vaid ühe mandaadi. Kas siin mängisid rolli kuulujutud partei rahaasjade ümber või “kavandatav võimupööre“, mis Martin Helme sõnul muudaks EKRE peavooluparteiks (kas ta siis ei ole seda juba praegu?)? Vaata videot: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-10-06-24-kas-eurovalimised-toestavad-et-valimispettust-pole-olnud  

Tänase saate külaline Teresa Liivak räägi kahest suurest Lõuna-Ameerika riigist: Argentinast ja Peruust. Kuigi mõlemad riigid asuvad Lõuna-Ameerikas, on need vägagi erinevad. Aga mägede inimene on mõlemas riigis samasugune, toob Teresa välja. Kui Argentinas on väga populaarne tangoturism, siis Peruus hoopus ayahuasca turism. Teresa selgitab nende kahe tagamaid ning annab nõu, mis kohti veel külastada. Huvitav tendents on aga see, et Argentinas nii väga ei viitsita Buenos Airesest väljapoole reisida, kuid Peruus pagetakse kohe pealinnast Limast. Peruu riigil on lihtsalt fantastiliselt palju kaunist pakkuda. Veel on saates juttu heast ja halvast kohvist, miks Argentinas tehakse töölepinguid kolme kuu peale, loodusimedest, hea ja soodsa toidu leidmisest ning palju muud. Vestust juhib Liina Metsküla.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

26. detsembri "Mehed ei nuta" peateemad: - WRC rallipusle sai kokku: M-Sport vahetas koosseisu, kihutama hakkavad Gregoire Munster ja Adrien Formaux. Arvestades, et Elfyn Evans ei saa osaleda murtud roide tõttu hooajaeelsetes testides - kõik viitab Hyundai ülemvõimule, vähemalt üldarvestuses? - Hyundai boss andis teada, et aasta alguses on Ott Tänak ja Thierry Neuville võrdses seisus, kuid ühel hetkel hakatakse tiimikorraldusi jagama. Huvitav, kuidas Tänak ja Neuville seda alla neelama hakkavad? - Kodune korvpallihooaeg poole peal: kes Eesti meeskondadest on ületanud ootusi, kes läinud lati alt? Eesti klubid flirdivad konkurentsis lätlastega fiaskoga? - Kommerts võtab nüüd täies mahus üle? Euroopa Kohus otsustas: UEFA ja FIFA ei tohi takistada jalgpalli superliiga sündi, Rahvusvahelisel Uisuliidul pole voli keelata sportlastel kommertsvõistlustel osalemast. - Ei saa ikka ühtegi aasta sportlase valimist ilma tülitsemise ja/või segaduseta? Kettagolfi kogukond kirub Jaani kommentaare ehk nende ala madaldamist, EOK pidi selgitama, miks ports väärt kandidaate eelvalikust välja jäi. - Aivar Pohlak põhjendas, miks otsustati jätkata Thomas Häberliga: "Tahame ikkagi aru saada, mis on see Häberli maksimum, kas me oleme selle juba kätte saanud või on siit midagi tulemas." Ja veel oma sõjateemaliste valikute kohta: "Kriisiolukordades on ülioluline jälgida alusdokumente ja meie alusdokument on olümpiaharta, mis ütleb väga selgelt ära, et sport ei tegele poliitikaga." Kuidas kõike seda kommenteerida?

Eesti üks aktiivsemaid nüüdismuusika kollektiive, ansambel U: on jõudnud kontserdisarjaga "URR" 40nda sündmuseni.

Saates on külas Blacklist Tallinna üks asutajatest Kevin Kaldalu. Räägime, miks see klubi sündis, kes sinna kuuluvad ja muidugi ka autodest. Huvitav on ka see, et Kevin ise ei oma superautot ja on kõigest 20-aastane. Kuidas siis juhtus, et just tema ja ta sõbrad panid aluse praegu enam kui 100st autost koosnevale klubile? Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Õpetajate streik on alles suurema protsessi algus, mis võib viia kogu haridussüsteemi põhjaliku muutmiseni. Ka selles osas, mis puudutab KOVide hallatud koolivõrku ja riigiümnaasiume. Eesti 200 langus on totaalne, Isamaa tõuseb nagu rakett ja Reform on juba mõnda aega mudas. Huvitav! Nordica lõpp on sisuliselt käes. Linanhalli tulevik – mis siis ikkagi saab? Mitte kellelgi ei ole selget mõtet? Riigikontrolli energeetikaraport on hävitav – istume ühe juhtme ja ühe toru otsas. Kus on see paljuräägitud energeetiline julgeolek? Pole! "Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits.

Õpetajate streik on alles suurema protsessi algus, mis võib viia kogu haridussüsteemi põhjaliku muutmiseni. Ka selles osas, mis puudutab KOVide hallatud koolivõrku ja riigiümnaasiume. Eesti 200 langus on totaalne, Isamaa tõuseb nagu rakett ja Reform on juba mõnda aega mudas. Huvitav! Nordica lõpp on sisuliselt käes. Linanhalli tulevik – mis siis ikkagi saab? Mitte kellelgi ei ole selget mõtet? Riigikontrolli energeetikaraport on hävitav – istume ühe juhtme ja ühe toru otsas. Kus on see paljuräägitud energeetiline julgeolek? Pole! "Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits.

Podcasti “Jalgrattapalavik” külaliseks on Tallinn Ülikooli tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kristjan Port. Räägime jalgrattasõidust kui liikumisviisist ja jalgrattasõidust tippspordi vaatevinklis – kuidas ühte või teist sportlikku suursaavutust ning eredalt silma jäänud trendi selgitada. Kas dopingukahtlustused tuleks maailma tippude puhul jätta minevikku? Mõned Euroopa riigid, nagu näiteks Holland ja Prantsusmaa premeerivad rattaga tööl käivaid kodanikke rahaliselt. Suurusjärk 800 eurot aastas. Kas meil oleks sarnane mõtteviis ja premeerimine utoopia? Rahvatervise seisukohalt vaadatuna tunduks see samm mõistlik, aitaks ennetada ja leevendada ilmselgeid murekohti – oleksime tervemad, vähem saastvamad, suuremas pildis paremad nii ühiskonna kui ka indiviididena. Või äkki ei peaks rahvast ratta selga “meelitama” riik, vaid hoopis tööandja? Või tuleks hoopis eeskuju võtta Skandinaavia riikidest, kus toetatakse elektrijalgrataste soetamist. Sellest kõigest räägime. Tippspordi osas puudutame mitmeid teemasid, mis on silma jäänud vast enamusele jalgrattasõidu jälgijatele: * Kui suurtuuridel hakatakse mägedes üle sõitma nii-öelda dopinguajastu rekordeid, siis mida see antidopingu vaates tähendab? Kas kusagil lähevad piltlikult öeldes punased tulukesed põlema, et oot-oot, mis see nüüd on? Midagi justkui ei klapi? * Tänavusel Hispaania velotuuril juhtus pretsedenditu olukord, kus üks meeskond hõivas terve poodiumi? Jumbo-Visma kolmikvõit on seda huvitavam, et tänapäeval räägitakse targast treenimisest, mis on kõigile kättesaadav. Kuidas siis järsku selline domineerimine? Kõige andekamad on sattunud sõitma ühte tiimi? * Huvitav teema on erisuste ehk inglise keelse lühendina TUE lubamine (Therapeutic Use Exemptions). Kas erandite tegemise vallas on viimastel aastatel asjalood muutunud? Jalgrattamaailmast on varasemalt teada juhtumeid, kus suurtuuride võitjad said erandeid kasutada kahtlastel aegadel, enne tähtsaid võidusõite. * Eesti ratturite käitumiskultuur, seoses antidopinguga. Kas on näha, et ratturid on koostööaltid või leidub ka imelikke ilminguid? * Chris Froome'i juhtum. Oli suurtuuride täielik valitseja, tuli raske kukkumine ja ühtäkki mägedes enam üldse ei liigu. See tundub mingis plaanis väga veider. Kuhu see mägedes sõitmise võime kadus? Või siin ei ole mitte midagi imelikku? Head kuulamist! Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

5. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - Eesti meeste võrkpallikoondis alustas EM-finaalturniiri kindlate kaotustega Saksamaale ja Itaaliale ning raske 3:2 võiduga Šveitsi üle. Kui realistlik on sellise mänguga Belgiat võita ja alagrupist edasi pääseda? Kas Šveitsi alistamise järel võinuks kõlada rohkem enesekriitikat? - Pöörane nädal korvpalli MM-il. Kust lätlased-leedulased sellised vägevad esitused välja võtavad? Millega näitab Läti erakordne edu? Keda pidada turniiri kullasoosikuks pärast seda, kui Prantsusmaa ja Austraalia on pudenenud, USA ja Kanada korra libastunud ning Leedu ja Saksamaa on ainsana kaotuseta? - Kristin Tattar krooniti taas kettagolfi maailmameistriks. Kuhu tal veel jõuda? - Huvitav (ja põhimõtteline) vaidlus: noorte saavutuskorvpall lahkus spordiklubist Nord ja lõi oma klubi Sokud, sest multispordi-süsteem ei sobinud. Kus siin tõde? - Kas Ott Tänak võidab Kreeka ralli?

Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ on suvepuhkuselt tagasi, et tähistada tordi ja vahuse joogiga 100. eetrisse minekut. Laua ümber ikka kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Augustis jõuab vaatajate-kuulajateni kaks erisaadet, kus fookuses Tallinnas peetav Pariisi olümpia eelkvalifikatsiooniturniir, noortekoondiste suvised EM-turniirid, PAF Eesti-Läti liiga ja Euroliiga üleminekud ning mõndagi muud. Esmalt muidugi Eesti rahvusmeeskonna tegemistest, kes valmistub koduseks suurturniiriks, mille sarnast pole siinmail varem peetud. Kes siis olümpiale ei taha, ehkki sinna on Eesti sugusel meeskonnal ebareaalselt pikk kvalifitseerumisprotsess. Ja olgem ausad, sealt läbi tulla suhteliselt ebareaalne. Kuidas Eesti koondise seisud paistavad, kas ei ole mitte liiga palju puudujaid? Pulmad ja matused või ikkagi ainult pulmad? Muljed ja tähelepanekud Eesti U20 koondise A-divisjoni turniirist Kreekas. Jurtšenko ja Talts oponeerivad üksteisele treenerite-mängijate suhtluse teemal. Kui palju ja kellele tuleks anda tagasisidet? Kas rääkimine on luksus valitud seltskonnale või peaks tagasisidet saama koondise laiem ring? Ja kui laiaks koondise ringi üldse ajada, äkki ei peaks olema 24 nime, vaid piisab kohe 16 mängijast? Tehakse juttu ka U18 koondise B-divisjoni turniirist Portugalis ning kohe-kohe alustab samuti B-divisjonis etteasteid U16 koondis. PAF Eesti-Läti korvpalliliiga üleminekute ralli on olnud huvitav ja eks üllatusi tuleb veel. Kullamäe saab samuti lõpuks käima, kui jõutakse Mihkel Kirvese ja Rain Veidemani üleminekuteni. Mehe sõna ei maksa tänasel päeval enam midagi. Eesti mängijate osas on seni riisunud koore BC Kalev/Cramo ja TalTech. Kas Heiko Rannula ja Alar Varrak on imemehed või mis nipiga nad mängijad ära tinistavad? Rahvusvahelises korvpallis on teemaks Euroliiga ja ääri-veeri ka NBA. Jurtšenko pakub, et tuleval kevadel mängivad Euroliiga finaalis Belgradi Crvena Zvezda ja Ateena Panathinaikos. Talts ja Kullamäe seda miskipärast ei usu. Rohketest üleminekutest tekitab kõige enam poleemikat Kostas Sloukase liikumine Pireuse Olympiakosi ridadest Panathinaikosesse. Huvitav miks?

Klubikorvpalli hooaeg on läbi, vähemalt Eestimaal. Tarkade klubi ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhid võtavad kokku viimased jutud ja hõikavad välja Korvpalli Herbert 2023 laureaadi. Stuudios tavapärane kolmik – Gert Kullmaäe, Janar Talts, Ivar Jurtšenko. Hooga võetakse kokku medalite jagamine PAF korvpalli meistriliigas. Kaks meest istuvad laua taga medal kaelas, kolmas ootab kuldset autasu BC Kalev/Cramolt. Lauale pannakse teooria, et finaalseeria otsustati juba enne mängude algust. Piisas ühest intervjuust, mis kruttis Cramo mängijad ülesse ning ülejäänu oli juba tehnika küsimus. Talts teooriaga ei nõustu, aga... Fakt on see, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits mängis teist aastat järjest finaalis ja teist aastat järjest finaalseerias ühtegi võitu ei saadud. Küll on Tartu ridadest üks mees lennanud järgmiseks hooajaks juba oluliselt kõrgemale, teinud lepingu Prometey meeskonnaga. Räägime nii Andrii Voinalovychist kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks tunnistatud Oleksandr Kovliarist. Pärnu Sadama ja Viimsi/Sportlandi pronksiseeriast imbub lagedale nii mõndagi õpetlikku. Enda ja mängijate motiveerimine, tervisemured, finaalseeria eitamine. Kullamäe räägib asjadest, mis seni jäänud eesriide varju. Rahvusvahelistest sarjadest peatutakse pikemalt FIBA Meistrite liigal, Euroliigal ja NBA-l. Jurtšenko viskab õhku küsimuse, kas Talts ja Kullamäe tahavad Madridi Reali peatreenerilt Chus Mateolt vabandust paluda? Huvitav, mille eest? Korvpalli Herbert 2023 on Kalle Põder. Seekord otsustati esile tõsta ja tunnustada inimest, kes aidanud sportlasi ja eelkõige korvpallureid erinevate tervisemurede ning vigastuste ravil. Paljude tublide spordiarstide ja füsioterapeutide seast langes valik Kalle Põdrale, kes tervelt 20 aastat toimetas ka Eesti meeste korvpallikoondise taustajõudude hulgas. Hooaja viimase PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Urmas Teppo. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kes Eesti peatreeneritest, enne Heiko Rannulat, tuli viimati kahel aastal järjest Eesti korvpallimeistriks?“ Õige vastus on teadagi Alar Varrak, kes võitis Eesti liiga võidutrofee Kalev/Cramoga aastatel 2016 ja 2017. Õigeid vastuseid laekus 36. Tubli töö! Tänud kõigile, kes pika hooaja jooksul meie auhinnamängus kaasa lõid. Mõnusat suvepuhkust ja olge tegusad! Suvi on nautimiseks.

Podcasti „Pihtas põhjas“ tarkade klubi võtab kokku aprillikuu teise poole korvpallisündmused. Stuudios tavapärane kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Saate esimene pool kuulub puhtalt PAF Eesti meistriliiga veerandfinaalide lahkamisele. Tähelepanu saavad kõik paarid, esmajoones muidugi vastasseis Rapla-Pärnu, kus seeria läks maksimaalselt pikaks, viienda mänguni. Vähesed teavad, et seeria esimene mäng tekitas telgitagustes päris palju kõneainet. Pärnu kaotas selle kohtumise suurest eduseisust. Võidu korral võinuks seeria lõppeda juba kolme mänguga. Vähemalt teoreetiliselt. Delikaatseid momente jagus veel ja mõistagi nendest ka räägime. Tartu ja Keila vastasseisus pakkus halenaljaka vaatepildi esimene mäng, kus Keila mehed jooksid väljakul ringi suvaliste soojendussärkidega. Kas see on okei, liigal mingisugused reeglid ikkagi on? Keila liider Matej Radunic seerias kaasa ei teinud ja see jättis oma jälje. Saatejuhid kiidavad Keila peatreenerit, kes sõnas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tal hakkavad silmad avanema ja tuleb teadmine, mis korvpallis päriselt toimub... parem hilja kui mitte kunagi. Kalev/Cramo pani selgelt paika Tallinna Kalev/Audentese. Küsimusi tekitab seeria viimane mäng, kus Kalev/Audentes jäi 38 punkti peale. Huvitav, mis tunne oli peatreeneril Rauno Pehkal? Viimsi/Sportlandi ja TalTech/Optibeti seeriast lootsid saatejuhid enamat, aga läks Viimsile kuivalt 3:0. Kas TalTechi peatreeneritöö on Alar Varraku talendi raiskamine Mis eesmärk meeskonnal üldse on? Tähelepanu saavad ka Eesti madalamad liigad, erinevad eurosarjad, eestlastega seotud liikumised ja uudised. Vähe pikemad jutud tulevad Euroliiga ja NBA play-off'idest. Kuum teema on mõistagi Madridi Reali ning Belgradi Partizani mängijate kaklus. NBA väljakutelt tunnustame soomlast Lauri Markkaneni ja Los Angeles Lakersit. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinnamängu võitis sel korral loosi tahtel Kaarel Maripuu. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitmes Eesti meistriliiga veerandfinaalpaaris võidab seeria nõrgema asetusega meeskond?“ Õige vastus oli „1“ ja õigeid vastuseid laekus 15. Kõige enam pakuti varianti „0“, ent sellega püünele ei pääsenud. Käesoleva saate küsimus puudutab NBA-d. Värskelt tuli uudis, et Kevin Durant sõlmis Nike'iga eluaegse lepingu. Temast sai kolmas NBA korvpallur, kes sarnase diili teinud. Kes on enne Duranti sõlminud Nike'iga sarnase lepingu? Tahame teada kahte nime. Lööge julgelt auhinnamängus kaasa ning pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Teeme juttu merealade võõrliikidest, kes tulevad Läänemerre nii laevade kui vesiviljelusega. Neid on siin üksjagu ja muu loodus kohaneb nendega pika vinnaga. Näiteks ümarmudilaid on alles viimastel aastatel õppinud mõned kalad toiduks kasutama. Inimene ka. Huvitav, kas mõni võõrliik on kunagi mõne kohaliku liigi ka välja suretanud? Ja huvitav, kui paks on kõige paksem elusolendite kiht, mis laevapõhja alt leitud? Lisaks sellele saate teada ka seda, kes on see organism, kes siinkandis usinalt fosforit «kaevandab»? Saatekülaline on Tartu Ülikooli ja Taani Tehnikaülikooli prfessor Henn Ojaveer. Saatejuht Marek Strandberg.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all inimkonna tulevik. Huvitav on küsimus, kas inimkonna säilimine oleks üldse maailmale hea või mitte. Ja ka küsimus, kui palju peaksime olema nüüdisajas valmis ohverdama tulevaste põlvkondade heaks, märgib Tiido.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ oktoobri teise saate külaliseks on Laura Lepasalu. Tänasel päeval kolme lapse ema, kes 2008. aastal sõlmis Prantsusmaa klubiga Team Pro Feminin Les Carroz profilepingu, ent profina sõita ei saanud, sest klubi läks majanduslike raskuste tõttu hingusele. Ikka juhtub. Kui vaadata tagasi, siis 2008 oligi tipphetk. Sõitjana. Prantsusmaa karikavõistluste etappidel, kus sõitsid koos nii profid kui ka amatöörid, oli pidevalt pildil. Edestas sõitudel prantslaste legendi Jeannie Longot ennast. Võiks selle vabalt visiitkaardile kirjutada. Vahepeal tekkis isegi lootus, et pääseb Pekingi olümpiale. Lepsasalu meenutab: „Issand, mul tekkiski tunne, et saan olümpiale. Ma muidugi oleks sinna läinud turistina. Aga ma ei mäleta, mis juhtus, et päris viimasel hetkel öeldi – jääb ära. Mul olid juba ostetud kuldsed Scotti kingad, treener oli nii õhinas, aga öeldi, et Grete Treier üksinda läheb. See oli ikka paras pettumus.“ Laura lubab olümpial siiski ära käia, mitte enam sportlasena, aga taustajõuna. Olümpia on olnud unistus väiksest peale. Sportlasena jäid võimed kindlasti realiseerimata. Ta lõpetas 2009. aastal, kuna üks jalg kadus piltlikult öeldes alt ära. Närvivalu tegi liiga. Lisaks on Lepasalu tänasel päeval veendunud, et ta oli konstantselt ületreenitud. Hästi palju sõltus toona treeneritest ja tugivõrgustikust, mis minu puhul jättis ilmselgelt soovida. „Ise ma ei julgenud puhkeperioode teha, sest kohe tekkis kartus, et tulevad ülekilod ja kõik läheb käest ära,“ kirjeldab Laura noore naisvõidusõitja kartusi. Ta meenutab ühist laagrit leedulastega. Kolm korda päevas treeningud, kui üles ärkasime, siis kohe puki peale. „Rene Mandri vaatas mu treeningpäevikut ja imestas: „Sul oli märtsis 92 treeningtundi!? Ma oleks surnud selle peale!“ Aga, nääpsuke Laura jäi elama. Ehkki muidugi võib küsida, mis elu see ka oli. Laager kestis kaks kuud. Tappev. Samas laagris oli ka Ignatas Konovalovas, kes sõidab tänaseni profileeris. Esimesed rattasõidu tarkused sai Laura klubist Tartu Racing Tähtvere. Oli klubis ainus tüdruk, aga see ei morjendanud. Esimesest trennist koju jõudes teatas emale, et vanemad poisid ütlesid nii: „Aluspükse rattapükste alla enam ei pane!“ Huvitav, mida ema võis mõelda? Muuseas meenutab Lepasalu naljakat seika 2007. aasta Tartu rattamaratonilt. See puudutab teda ja Jaan Kirsipuud (Jassi), kes teda hilisemalt väga palju aitas. Head kuulamist!

Kas haridus huvihariduseta on huvitav? by Arvamusfestival

Kuidas satub üks eestlane Suurbritannias baseeruva maailma kõige rahakama rattatiimi palgale? Kes kuulab, saab teada. Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Ineos Grenadiers profitiimi mehaanik Martti Alesmaa. Vanust vaid 31. Võiks veel vabalt ise sõita, aga sätib hoopis rattaid, maailma ässadele – Tom Pidcock, Filippo Ganna, Dylan van Baarle, Ben Swift jt. Hinnatud ja nõutud. Pärit Rapla maakonnast, Teenuse külast. Sõprade ja isa eeskujul sai rattapisiku külge ning 2003. aasta sügisel kui Tallinnasse loodi Jaan Kirsipuu rattakool (CFC Spordiklubi) otsustas liituda pealinnas baseeruva klubiga. Nädala sees oli kodukülas, käis koolis ja tegi omal käel trenni ning kõik nädalavahetused Tallinnas. Kõva tahtmine. 2006. aasta sügisel asus Martti õppima ja treenima Audentese gümnaasiumi Otepää filiaali, tegi sporti kuni U23 vanuseklassi lõpuni. Kahel hooajal kuulus Läti tiimi Alpha Baltic – Unitymarathons.com hingekirja. Sellest kõigest räägime. Kuidas aga hakkas hargnema niidiots, mis viis Eesti mehe Ineos Grenadiers palgale? 2017. aasta suvel tuli ootamatu telefonikõne, mille järel hakkas juhtuma. Üks asi viis teiseni ning kolm aastat hiljem oli Martti unistuste paigas kohal. Küll ta noorena mõtles, et kunagi võiks jõuda tõeliselt suurde meeskonda ja jõudiski, mis sest, et mehaaniku, mitte sõitjana. Ikkagi muinasjutuline lugu. Mehaanikuid on maailma rikkaima rattatiimi palgal tervelt 13! Seda on rohkem kui Ampler-Tartu2024 kogu tiimi isikkoosseis kokku. Kuidas see suur masinavärk toimib? Kus on tiimi peakorter, kuidas saavad paika tööjaotused jne. Martti on tänavu sattunud mõlemale suurtuurile, Giro d'Italiale ja Tour de France'ile. Mis on suurtuuride juures kõige meeldivam, kas see kui meeskonnal läheb hästi ja laekuvad boonused või midagi muud? Töö on iseenesest ju ropp, ülipikad päevad, vähe unetunde ning pidev rekkades ja saateautodes istumine. Ja kelle numbreid võib leida Martti telefoniraamatust! Mine kadedusest roheliseks... Head kuulamist!

Salvestasin seekordse episoodi oma sõbra ja hea teekaaslasega gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga. Katrin toimetab täna terapeudina, mina coachina. Meid mõlemaid seob sügav huvi inimeste ja psühholoogia vastu, sh ka inimeste juhtimise psühholoogia vastu. Oleme Katriniga nendel teemadel palju omavahel mõtteid vahetanud ja nüüd tekkis tunne, et me võiks neid vestlusi ja mõttearendusi ka salvestada ja laiemalt jagada – usun, et see kõnetab. Räägime käesolevas episoodis mitmetel (enese)juhtimist puudutavatel teemadel, kuid lõpuks jõuavad kõik mõttearendused ikkagi sinna, et juhi suhe ja kontakt iseendaga on üks eduka (enese)juhtimise eeldusi. “Psühholoogid on selgeks teinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav seejuures on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Kusjuures lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Teadlikkus sellest, et ma olen jäänud kinni mingisse mõttemustrisse ja kaotan ennast mõtetesse, mis viivad mind rändama kuhugi minevikku või tulevikku, eeldab ikkagi kohalolu ja oma tunnete tundmist. See käib läbi tunnete teadvustamise. Selleks, et saada hea kontakt iseendaga, on vaja aga peatuda. Mida tähendab peatumine? Selleks võib näiteks kasutadagi sõna 'STOP'. See sõna on märgilise tähendusega ja viitabki sõna otseses mõttes aja maha võtmisele, peatumisele. See annab meile käskluse – jää korraks seisma. Öeldes 'STOP' me nö katkestame oma senise sisekõne ja segame oma ketravale mõttemustrile vahele. Me nö rikume selle mõttemustri jada ära ja lööme ennast sellest mustrist välja. Sellega anname endale võimaluse tekitada ruumi ja õhku, et küsida endalt – mis on see, mida ma hetkel tunnen ja mida ma päriselt praegu vajan? Keerukaks teeb selle paljude jaoks see, et me ei ole harjunud kasutama oma keha tunnetust. Me ei ole harjunud tähele panema, mis on see tunne, mida me parasjagu oma kehas tunneme. Kuid see on tee parema eneseteadlikkuse ja -kontaktini.” – Veiko Valkiainen ja Katrin Ahlberg Kuulake ikka ...

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all veealused kaablid. Huvitav elu käib seal vee all, kus liigub suur osa meie poolt kuival maal nähtavast ja kasutatavast infost, märgib Tiido.

Täna on meil külas neiu kes särab nagu päike. Huvitav, kas ta võib puhtalt oma olemusega Eesti esimese päikeseauto liikuma panna? Ta on tudeng, Solarider ja Sportlandi koolikampaania saadik, Novella Uiga!Tänases saates räägime muuhulgas:✔️ matemaatika ilust;✔️ olulisest potilillest;✔️ mustast august välja ronimisest;✔️ kehalise kasvatuse vihkamisest;✔️ päikeseauto võistlusest.Saadet juhivad Kairi Killing ja Sandra Raju.

Podcast "Jalgrattapalavik" võõrustab esimest korda kolme külalist korraga. Hispaania Vueltaga seonduvalt on külas Vihtra ja Vändra mehed, vanaisa ja lapselapsed - Erich Perner, Kristen Kivistik ning Gert Kivistik. Otseloomulikult räägime Rein Taaramäe esimese treeneri, tänasel päeval pensionipõlve pidava Erich Perneriga Vuelta muljetest. Etapivõit, liidrisärk ja kõik muu sinna lisaks. Reedame siseinfot, mida vähesed teavad ja ausalt öeldes, ega peagi teadma. Suurtuuride eel ja ajal võtab Rein seniajani esimesele treenerile kõne, et aru pidada ja emotsioone jagada. Ka sel korral helistas ta võidujärgsel hommikul Pernerile. Huvitav, mida räägiti? Kui vanaisa on suurema osa elust hinganud rattaspordi rütmis, siis ega lapselapsed pole samuti sellest mööda pääsenud. 27-aastane Kristen kuulus kümmekond aastat tagasi maanteel Eesti juunioride koondisesse. Oli kindel Rahutuuride ja tiitlivõistluste mees. Aga Audentese spordigümnaasiumi lõpetamise järel sai valik tehtud õppimise - Balti filmi ja meediakooli kasuks. Aga sport jäi, lihtsalt teises võtmes. Kristen on Rockstick Production vedajana kõikide suuremate Eesti rattavõistluste LIVE ülekannete taga. 25-aastane Gert on täiskohaga sportlane seniajani. Maailmarändurist sportlane, kes hoiab Eesti lippu kõrgel Kariibi meres asuval Martinique'i saarel. Uurime, mis elu seal elatakse ja kas võidu korral on tavaks ka mõni kummaline rituaal? Gert on mullune Eesti grupisõidu meistrivõistluste pronks ning loodab lähiaastatel arengus arvestatava sammu edasi teha. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla: "Huvitav on see, et maastik on (eestlase jaoks-toim) midagi kaunist. Mitte kole, mitte need vanad kolhoosiaegsed lagunenud hooned ei ole maastik, vaid just see ilus "värvide ja vormide laad vaateväljas"."

Episood 120 - D*ck Pointer ja järjekordne hullumaja. Selles episoodis Agnes räägib Lemp Mõisast, mille ümber käis mega elu - raha, õlle ja muidugi naised. Huvitav selle loo juures on see, et peaaegu kõigi pereliikmete elud lõppesid samamoodi. Eliise räägib Inglismaa suurimast vaimuhaiglast - Whittingham’i haiglast. Asutus oli väga innovaatiline, kuid nagu ikka, ei pääse ükski hullumaja meie nimistus halvast mainest.  Nagu ikka, saatke meile oma lugusid, nii kummituslikke kui ka kuritegelikke, sest juba varsti on tulemas järjekordne kuulajate episood!

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Mulle tundus, et siia aasta lõppu, ja veel sellise erakordse aasta lõppu, sobib teemana imehästi positiivsuse üle arutelu. Arutlen valjult, miks on oluline kasvatada iseendas positiivsuse musklit ja annan selleks ka ühe praktilise harjutuse, mida saad kohe iseenda peal katsetada. “Psühholoogid on välja peilinud, et keskmiselt mõtleb inimene ligikaudu 50 000 – 70 000 mõtet päevas. Huvitav on, et suur osa neist mõtetest on korduvmõtted ehk me ketrame peas samu teemasid ikka ja jälle uuesti. Markantne seejuures aga on, et lõviosa neist korduvatest mõttemustritest on pigem negatiivse alatooniga. Eestlasena tundub mulle eriti, et meie mõttemustrites ja kõnepruugis on sõna 'muretsemine' kesksel kohal. Eestlane muretseb kogu elu ja kõige pärast. Kes muretseb maja, kes auto, kes muretseb lapse, jne. Muud nagu polekski kui ainult kogu elu üks suur muretsemine. Võiks öelda, et murelikkus on paljuski meie loomulik seisund. See sõna sobib igasse päeva ja olukorda, nii heas kui halvas. Aga ma kutsuks üles korra otsa vaatama, kas murelikkus on ikka see seisund, mis toetab meid? Kas pidev muretsemine, mis meile on nii harjumuspärane, aitab ikka kaasa sellele, et meie subjektiivne heaolu ja õnnelikkuse tase oleksid kõrged? Mis saaks hoopis siis, kui me lõpetaks muretsemise? Mulle meeldib mõelda nii, et me ise aitame paljuski oma sisemiste mõtete, ootuste ja uskumustega kaasa sellele, millises maailmas me tajume ennast elavat. See toimib natuke nagu isetäituv ennustus, kus meie mingi sisemine veendumus või ootus, olgu see siis põhjendatud või mitte, kujundabki reaalselt päriselu olukorda tänu sellele, et see omaksvõetud veendumus või ootus mõjutab ju meie käitumist. Seepärast kutsungi sind üles proovima negatiivsete mõtete dieeti, seda kasvõi ainult ühe päeva. Proovi, kuidas on loobuda mingiks ajaks kõikidest negatiivsetest mõtetest. Juba see ise, et sa hakkad tähele panema oma murest kantud sisekõne – kuidas sa teistest, endast ja maailmast laiemalt mõtled – aitab kaasa positiivsuse muskli kasvatamisele.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Korvpalliteemaline podcast "Pihtas Põhjas" on taaskord kuulderaadiuses ning ikka selleks, et huvilistele häid mõtteid, tarkuseteri ja tähelepanekuid jagada. Stuudios on kohad sisse võtnud kolmik - Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko. Teemasid jagub seinast seina. Alustuseks tehakse juttu eesti mängijate liikumisest välismaalt koju ja kodust välismaale ning mõistagi leiab pikemat lahkamist PAF liiga liidrite Pärnu Sadama ja BC Kalev/Cramo omavaheline duell. Teistest meistriliiga klubidest rääkides jõutakse ühtäkki sinnamaani, kus Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa treeneritele Toomas Kandimaale ning Tiit Sokule soovitakse ilusaid unenägusid. Huvitav, mis põhjustel? Pikemalt arutletakse ka Saksamaa Bundesligas toimuva üle. Maik-Kalev Kotsari kodumeeskond Hamburg on alustanud hooaega viie järjestikuse võiduga. Kuna Saksamaa klubid Müncheni Bayern ja Berliini Alba mängivad edukalt ka Euroliigas, siis kas Saksa kõrgliiga tase on selgelt tõusuteel ning nad on kerkimas näiteks Itaalia ja Prantsusmaa liigast paremaks. Sel korral on meil saates ka küsimusmäng. Kirjastus "Tänapäev" on värskelt välja andnud raamatu "Michael Jordani elu". Tõlgitud teos, maht 600 lehekülge. Kahtlemata huvitav lugemine. Et väärikat auhinda võita, tuleb õigesti vastata järgmisele küsimusele: Michael Jordan ja Scottie Pippen, kes tulid Chicago Bullsis mängides kuuel korral NBA meistriks on hilisemalt olnud NBA väljakutel korra ka vastamisi. Millal see juhtus ning kui palju punkte kumbki selles mängus viskas? Kõigi õigesti vastanute vahel jagame loosi teel ära kaks raamatut. Vastused saatke hiljemalt 24. detsembriks aadressile pihtaspohjas@delfi.ee. Head nuputamist ja head loosiõnne!

Podcasti "Jalgrattapalavik" 2020. aasta eelviimase saate külaliseks on hiljuti Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis doktorikraadi omandanud Indrek Rannama. Spordihingega saarlane, kes teab rattasporti läbi ja lõhki, olnud ühel või teisel moel ala juures juba enam kui kolm kümnendit. Loomulikult teeme juttu sporditeadusest, aga mitte ainult. Näiteks meenutame 2003. aasta ülemaailmseid Saarte mänge, kus Rannama konkurendiks oli toona 18-aastane Mark Cavendish. Muljetame Indreku rattaspordi juurde jõudmisest ja kaootilisest treenimisest noorteklassis, kus treener ütles, et tuleb kolmapäeval, aga jättis lisamata, mis nädalal, kuul või aastal... Kas teadsite, et tippmeeskondadele ja suurte rattariikide koondistele valmistatakse eraldistardi kombinesoone materjalidest, mis suudavad vastutuules tekitada ratturit abistavaid õhuvoole. Nõnda võib juurde saada kuni 40 vatti! Puhtalt treeninguga neid vatte juurde leida on ülikeeruline kui mitte võimatu. Tipptehnoloogiat kasutades keeratakse vastutuul piltlikult öeldes enda kasuks. Rannama räägib, kuidas sedalaadi progressiks tuuletunnelites katsetusi läbi viiakse. Huvitav on selle kohta vähe öeldud. Rannama ütleb saates välja mitmeid põhitõdesid, mida võiks teada igaüks, kes sportlikel eesmärkidel ratta selga istub. Näiteks: * kui suur peab olema jalgratturi maksimaalse hapniku tarbimise (VO2 max) näitaja, et see ei muutuks piiravaks; * kui suur võiks olla harrastaja aastane kilometraaž, et end kodustel rattavõistlustel hästi tunda; * kui palju peaks kilomeetreid läbima profisportlane, kes tahab kõrges konkurentsis arvestatav tegija olla; * soovitused neile, kes powermeetriga treenivad jne. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

Kuigi ilmad on sellised, et jalgrattaga väga enam välja ei kipu, siis jutte jalgrattasõidust räägime jätkuvalt. Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu viimases saates pajatavad lugusid Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi treener Caspar Austa ning tema tuntuim õpilane, Euroopa noorte olümpiafestivali kahekordne kullavõitja Madis Mihkels. Oleme juttudega nii tänases päevas kui ka paarikümne aasta tagustes aegades. Meenutame näiteks, kuidas Caspar Austa paugutas 2000. aastal juunioride Rahutuuril, kus teenis grupifinišites koguni kolm etapivõitu ja rahvusvahelised portaalid hakkasid teda võrdlema toona profileeris eredalt silma paistnud Jaan Kirsipuuga. Aga... elvalasel täiskasvanute hulgas tähelendu ei tulnud. Miks? Caspar Austa ja Madis Mihkelsi koostöö kestab juba üheksa aastat. Väikese poisina sattus Madis kohe Caspari käe alla ja tänaseks on selge, et sportlikus plaanis on tegemist teemantiga. Sealt võib tulla mida iganes, nagu kunagi öeldi ka Rein Taaramäe ja Tanel Kangerti kohta. Huvitav on kuulata Madise enda mõtteid nii olevikust kui tulevikust. Millised eesmärgid on sihikul ja milliste sammudega on plaan maailma tippu jõuda? Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Sealpool head ja kurja paistab kauaoodatud Splinter Cell. Huvitav kas see ongi see millele Yves Guillemot aasta tagasi vihjas? Sellest ja kõigest muust juba lähemalt meie pühapäevases saates. Meile Meeldib Mängida saadet saab YouTubes otse-eetris vaadata ja kuulata igal pühapäeval kell 20:00. Kui pühapäeval aega pole, siis saab saadet järele vaadata või kuulata alljärgnevatest kohtadest: Youtube Spotify […]

Huvitav reovesi, peatamatud supernakatajad ja vett otsiv kulgur.

"Mehed ei nuta" peateemad 2. juunil: - Kes valitakse esmaspäeval EOK presidendiks? Kas Tõnu Tõnistel on üldse võimalust Urmas Sõõrumaa vastu? Kui hästi me teame, mida emb-kumb üldse taotleb? - Suve tippsündmus? Rally Estonia asemel tulebki ralli, Dirtfish nimeks, Ott Tänak pundis. - F1 sari naaseb ja võibolla ka reformeerub: stardijärjekorda tahetakse panna paika sprindisõiduga, kehtestati kulupiirangud ja tugevad saavad vähem tuuletunneli aega. Kiidame heaks? - Huvitav spekulatsioon: kas kümnevõistleja Erki Nool valis õige ala või ta pidanuks keskenduma kaugushüppele või teisvashüppele? - Kas tõesti pole sportlane meelelahutaja? Ott Tänak loobus parima meelelahutaja auhinnast, sest olevat spordimees, ja kinkis selle Kalev Kruusile.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sel nädalal külas Eesti rahvusmeeskonna ja Maaseiki Greenyardi temporündaja Andri Aganits. Meeletute kehaliste parameetritega Aganits on 26 eluaasta jooksul näinud nii rohujuuretasandil kui ka tipptasemel võrkpalli. Ta sai nimelt võrkpallipisiku Võrumaal Venemaa piiri vahetus läheduses asuvas Orava külas, kus spordientusiast Vendu Suurmann otsustas trenne andma hakata. Viimastel aastatel on Aganits saanud aga kogeda maailma absoluutset tippvõrkpalli, mängides mitmel hooajal järjest Meistrite liigas. Saates tuleb muuhulgas juttu järgnevatel teemadel: *Eesti naiste koondise esimene "kogunemine" leidis aset veebis. *Tütre sünd. Mil moel on Andril värske isana vedanud? *Kuidas muudab isaks saamine profisportlase mõtlemist? *Ootamatult edukas hooaeg Meistrite liigas. *Huvitav seik sellest, kuidas Renee Teppanist äkitselt Andri klubikaaslane sai. *Sidemängija rollist temporündaja pilgu läbi. *Kas temporündaja hanitab vaid hädaolukorras? *Karm konkurents maailma tipus servioskuse näitel. *Millise olukorra on tekitanud kooronaviirusest tingitud kriis mängijateturul? *Kas uuel hooajal on palgakärbe vältimatu? *TeamShieldi küsimumäng puudutab Andri koondisekarjääri. *Võrkpalli algtõdedest Orava kooli aulas Vendu Suurmanni õpetusel. *Kuidas kehva koordinatsiooniga nooruk jõudis Audentese spordigümnaasiumisse ja mil moel Raul Reiter talle võrkpalli ABC selgeks tegi. *Miks Andril süda koolis tugevamalt lööma hakkas? *Lõpetuseks perekonna suurest Opeli-kogust ja suvistest koondiseplaanide muutustest.

Keedan saates kohvi. Joon seda. Räägin immuunsüsteemist, selgest kevadest, lapsena prügimäel hullamisest ja kahe meetri rõõmudest. Saates esitatu on minu isiklik arvamus ja ei kandideeri üheski vormis tõele!

"Mehed ei nuta" peateemad 24. detsembril: - BC Kalev/Cramo sai Moskva CSKA-lt karmi koslepi. Aga miks oli see hoopis vahva korvpalliõhtu? - Miks lahkus Gert Kullamäe TalTechi korvpallimeeskonna peatreeneri kohalt? - Norra suusasprinter Maiken Caspersen Falla kritiseeris FISi, et neid sunniti Planica vihmas võistlema. Vaadates lumeolusid ka Eestis - liigume järjekindlalt suusatamise surma poole? - Huvitav arutelu: kumb on Eesti kõigi aegade parim jalgpallur, Mart Poom või Ragnar Klavan? - Piinlik lugu? Spordiajakirjanikud ei valinud Ott Tänakut aasta parimaks meessportlaseks.

Klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi õpivad koos taskuhäälingu loomist. Pille Liblik: “Eesti koolis on asju, mis tuleb teha nähtavaks, sest inimesed kipuvad kooli ja koolis toimuva üle otsustama nende endi koolikogemuse põhjal”. Huvitav Kool muudab Eesti kooli nähtavaks. Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Pille Liblik tutvustab tulevikku vaatavat algatust ning selle nelja olulist ja mahukat valdkonda üldhariduses: kogukonna kaasamine, professionaalsed õpetajad, optimaalne õppekava ja toetav välishindamine. Huvitav Kool: https://www.huvitavkool.ee/ Facebook: https://www.facebook.com/huvitavkool/ "Õpime koos" Instagram www.instagram.com/opimekoos Facebook www.facebook.com/opimekoos YouTube https://youtu.be/vR4vuKRrvqc Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/ Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Saates "Tugitoolis sportlane" käis külas Raigo Toompuu. Haapsalust tuule tiibadesse saanud kergejõustiklane oli nooruses edukas mitmevõistleja ja mitme ala teener oli ta algul ka Eesti spordigümnaasiumis. Raigo räägib omapärasest asjaolust, miks ta jätkas heitja ja tõukajana. Huvitav, et esialgu oli ta kettaheites edukam kui kuulitõukes. Raigo sai USA üliõpilaste meistrivõistlustel viienda koha ja lennutas ketta 60 meetri joone lähedale. Ometi pühendus ta kuulitõukele. Otsus oli õige. Seitsmekilose raudmuna 20 meetri ja 20 sentimeetri kaugusele tõuganud Raigo pääses lõpuks ka olümpiale. Universiaadil jäi ta esimesena medalita, pronksist lahutas vaid seitse sentimeetrit. Treenerina on Raigo abistanud Gerd Kanterit ja mitut Eesti tulevikulootust. Hiljuti käis mees Dohas kergejõustiku MMi vaatamas ja nüüd räägib ta värvikatest muljetest. Raigot küsitles Deivil Tserp.

28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka rõhutab seda –, aga kas me selleks ka tegelikult [valmis oleme, H. P.]? Tšehhovi teoste probleem on ju seesama, mida Stanislavski kunagi väga hästi sõnastas: "Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil." See [motiiv, H. P.] läbib kõiki tema näidendeid."Seesama küsimus kerkis meie vestluses hiljem mitu korda üles (vt nt 64. minut): "Mida teha siis, kui argielu faktid on vastu minu unistustele ja soovidele. Kuidas ma kohanen? Kuidas ma toime tulen?" Huvitav ja asjakohane oli ka Ivari mõte, et Tšehhovi reisikiri Sahhalinile on vene gulagikirjanduse üks esimesi teoseid. "Me näeme, kuidas Tšehhov jätkab seda [Dostojevskist alguse saanud, H. P.] suurt liini, mida hiljem Solženitsõn edasi liigutab... See raamat lööb niivõrd kaineks, et mina soovitan Sahhalini reisikirja lugeda ja mõelda sellele, kui tänulikud*** me peame olema, et me elame täna siin selles ajas, nendes mugavustes, et me ei iriseks iga asja üle."Mis ma siin ikka enam oskan lisada? Annan parem viite**** ühele jutuks tulnud Tšehhovi biograafiale.Head kuulamist!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7&index=15** https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4*** https://www.youtube.com/watch?v=_yqkdUqKDIM**** https://www.amazon.com/Anton-Chekhov-Life-Donald-Rayfield/dp/0805057471/ref=sr_1_1?keywords=Donald+Rayfield&qid=1556446829&s=gateway&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Hiljuti aasta ettevõtja 2019 tiitli ja enne seda aasta kultuurisõbra 2018 tiitli pälvinud Tõnis Kaasik on oma ettevõtluse rajanud keskkonnaohtlike jäätmete käitlusele: akusid töötlevas perefirmas Ecometal ja osalusega jäätmekäitlejates Weerec ja Höhle.

Hiljuti aasta ettevõtja 2019 tiitli ja enne seda aasta kultuurisõbra 2018 tiitli pälvinud Tõnis Kaasik on oma ettevõtluse rajanud keskkonnaohtlike jäätmete käitlusele: akusid töötlevas perefirmas Ecometal ja osalusega jäätmekäitlejates Weerec ja Höhle.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kaasamispraktik Piret Jeedas. Ta on hariduselt andragoog, keda paelub erinevate arendus- ja loovprotsesside kavandamine. MTÜs Ruumiloojad tegutsedes on ta pühendunud kaasava juhtimise edendamisele nii Eestis kui ka kaugemal. Piretiga põrgatame mõtteid sellest, kuidas juhtimispraktika võiks välja näha läbi kaasava juhtimise vaatenurga. Märksõnad, mis mulle kõlama jäid olid: usaldus, uudishimu, märkamine ja kuulamine. Huvitav oli täheldada, et me alustasime juttu kaasavast juhtimisest, kuid üsna pea viis meid jutt hoopis pikemalt juhi iseenda arengu, kasvamise ja sisemise olemiseni laiemalt. “Juhi mõiste ümber on hästi palju rolliootusi ja see on ka see miski, mis pahatihti tekitab identiteedikonflikte meis endis. Meil on justkui mingi arusaam, kes juht peab kõik olema ja siis, kui sa järsku avastad ennast selles rollis ja sa pead hakkama täitma neid ootusi, siis see võib tähendada pidevat võitlust rolliootuste ja iseenda sisemise olemuse vahel. Loomulikult oleme me mõjutatud sotsiaalsest keskkonnast ja sealsetest ootustest, seda ma ei eita, aga ma arvan, et head juhid oskavad siiski kultiveerida endas oma olemusest lähtuvat sisemist praktikat. Et ma juhina, olenemata, mis toimub väljaspool, olen ikkagi väga kohal iseendas ja iseendaga. ‘Grounded’ on see hea ingliskeelne termin selle kohta. See tähendab iseendaga heas kontaktis olemist, selle oma sisemise olemisega, mis tegelikult paneb sind kui juhti teatud viisil tegutsema ja mõjutab sinu käitumist. Siia alla käivad sinu väärtused, põhimõtted, püüdlused, kirg – see kõik, mis moodustab sinu sisemise keskme. Seda sisu on vast isegi raske sõnadesse panna; ja et seda märgata ja kuulata, on vaja teha päris palju tööd iseendaga. Ma nimetaks seda enda sisemiseks praktikaks, mis sisuliselt tähendab iseenda kui juhi sisemise heaolu eest hoolitsemist. See on suutlikkus lülitada ennast välja kõigest, mis sellises igapäeva virr-varris meid oma tõelisest olemusest eemale kisub ja lülitada sisse võimekus olla kohal ning endaga head kontakti hoida. Täna on ka näha igasuguste vaimsete praktikate üha suurenevat populaarsust, mis kindlasti aitab sellele kaasa. On see siis mediteerimine või midagi muud; minu jaoks on kõige paremad just need hetked, kui ma lähen loodusesse, kõnnin ja olen ning tunnetan seda kohalolu, mis mind seal valdab. Mõni suudab ka luua sellise elu, kus ta näiteks mitu kuud on hoopis Eestist eemal iseenda eest hoolitsemas. Niiet see sisemine töö iseendaga on ikkagi ülioluline. Ma olen jõudnud selleni, et juhtimine on väga suur töö iseendaga. See võib olla igapäevaselt nö silmaga märkamata tegur, kuid kindlasti peegeldub võimsalt väljapoole juhtimispraktikates.” – Piret Jeedas Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tiit Paananen, tuntud vast esmajärjekorras kui Skype’i endine tegevjuht. Aastail 2005-2013 töötas Tiit Skype´is erinevatel ametikohtadel, millest viimased paar aastat Skype Eesti tegevjuhina. Viimasel kolmel aastal on Tiit toimetnud Pipedrive´i kvaliteedijuhina ning täna tegutseb juba pool aastat Eesti idufirmas Veriff arendusjuhina. Huvitav on vast ka teada, et lisaks tarkvara valdkonnale on Tiit seotud ka armastatud Põhjala õlle pruulimisega ning tegeleb kirglikult ka lendamise ning langevarjuhüpetega. Istusime Tiiduga Põhjala uhiuues õllerestoranis ‘Tap Room’ ning rääkisime muuhulgas juhi elutsüklist, juhtimiskultuuri olulisusest, äritegevuse tähendusrikkusest, nõudlikkusest ja usalduskrediidist, hirmust ja ebamäärasuse taluvusest, omanikutundest, lakkamatust kommunikatsioonist ning paljust muustki. “Põhiküsimus, millele töötajad peaksid organisatsioonis vastama, puudutab meie käitumise sügavamaid tagamaid. Soovitan kõigil igapäevaselt esitada endale üks lihtne küsimus, seda eelkõige oma tegevusi planeerides ja otsuseid langetades – kas see, mis ma nüüd ette kavatsen võtan, on hea organisatsioonile või mitte? Kui me saame sellele küsimusele vastata ‘jah’, siis on ettevõttel oluliselt suuremad võimalused oma tegevuses ka õnnestuda. Paratamatus on aga see, et enamus inimesi kipub ikkagi esitama küsimuse lähtuvalt sellest, kas see on pigem mulle kasulik või mitte? Ja sealt hakkavad ka paljud probleemid pihta. Esimene samm siin on üldse teadvustada, et see on keskne küsimus, millele tuleks kõigil meil pidevalt otsa vaadata. Kui me sellele küsimusele järjepidevalt ja teadlikult ei vasta, siis on kogu selle koosluse elujõud küsitav. Mingis mõttes räägime me siin omanikutundest, mida tuleks kindlasti igal organisatsiooni tasandil taotleda. Minul on olnud õnne olla kõikide nende ettevõtete aktsionär, kus ma olen töötanud, mis kindlasti on aidan ud panna oma tegevuse teise valgusesse. Samas ma ei tahaks siin kitsalt rõhutada ainult majanduslikku aspekti õige mentaliteedi kujundamisel, juhi ülesanne on ka oma organisatsioonis selgitada, miks me üldse siia kokku oleme tulnud, miks meie tegevus on tähtis ja kuidas see kõik aitab laiemalt inimeste elukvaliteeti parandada. Kui see on selgeks räägitud, siis on tagatud ka see, et organisatsiooniga liituvad just need õiget tüüpi inimesed, kellele vastavad teemad päriselt korda lähevad. Sarnaselt nt Skype’ile, kus me lõime uusi inimestevahelisi suhtlusvõimalusi, võimaldab Veriff täna luua internetis usaldusväärseid suhteid. Kirg loodava toote ja teenuse vastu aitab samuti kasvatada omanikutunnet.” – Tiit Paananen Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskoolitaja Mihkel Reinsalu. Ta on aktiivselt tegutsenud koolitajana alates 2003. aastast, olles sealjuures koolitus- ja konsultatsioonifirma Teadmiste Instituut OÜ rajaja, omanik ja juht. Ta on oma eelnevas elus töötanud mitmetes erinevates meediaorganisatsioonides tippjuhi rollis. Vähetähtis ei ole ka fakt, et Mihkel on ja on olnud lähedastes suhetes nii psühhodraama kui ka tippkorvpalliga. Mihkliga räägimegi, mis on juhtimine ja millised juhtimisoskused on tema hinnangul täna juhtide Achilleuse kannaks. “Minu jaoks on südamelähedane teema ikkagi kuulamine. See on küll igivana teema, kuid kui käia ringi ettevõtetes ja viia läbi koolitusi juhtidele, siis tuleb väga selgelt välja, et kuulamisoskus on juhtide puudus number üks. Ma armastan koolitustel selgitada, et on kolm asja, mida me juhtidena ei oska tegelikult elus hästi teha: kuulata, rääkida ja mõtelda. Kõik see tekitab selliseid kentsakaid reaktsioone, et kuidas sa saad nii öelda?! Kuid juht on ju ka eelkõige inimene. Ja inimestena on meie tajunihe rääkimise ja kuulamise vahel ikka suhteliselt suur. Ja sellest tekivadki arusaamatused ning konfliktid suhetes. Kui sa seda kõike nüüd külje pealt vaatad, siis me oleme küll targad; no näiteks, kui me vaatame, kuidas mõni teine juht halvasti räägib või kuulab, aga kui sa ise seda teed, siis sa reeglina ei näe seda. See tajunihke fenomen hoiab meid üksteisest teatud mõttes distantsis ja tänu sellele siis tekivadki arusaamatused nii tööl või kodus. Kuidas mina ennast tunnen ja mida ma räägin ning kuidas minu vastaspool siis sellest tegelikkuses aru saab – need on kaks eri asja. Huvitav fakt siinjuures on see, et mida kõrgema taseme juhiga tegemist on, seda kehvem tema empaatiavõime on. Põhjus on selles, et tippjuhina muutub siiras ja ehe tagasipeegeldus üha väiksemaks osaks talle edastatud kommunikatsioonist, pigem domineerib ikkagi sinu kui tippjuhi ootustele vastav peegeldus. Ehk siis valdav on tagasiside, mis kinnitab, et sinu kui juhi tegevus on vajalik, õiglane ja hea. Kuid sealjuures päris tegelikkus võibki jääda sulle tagasisidestamata. Ja seetõttu empaatia ongi nõrgestatud, kuna reaalne pilt tegelikkusest moondub. Vale peegelduse tõttu võidki sa juhina olla iseendast ja oma käitumisest valel arusaamisel. Seetõttu peaks põhiküsimus juhina olema – kuidas seda tajunihet vähendada?” – Mhkel Reinsalu Kuulake ikka ...

Urmas Vadi: "Veebruaris pannakse Zürichis toime riigi ajaloo suurim kunstirööv, mille käigus röövitakse 163,2 miljardi USA dollari väärtuses maale. Venemaal saab presidendiks Dmitri Medvedev, peaministriks Vladimir Putin. Eesti saatkonna initsiatiivil toimub Türgi ajaloo esimene suusamaraton, millest võtab osa ka Eesti peaminister Andrus Ansip. Juunis toimub Rakveres esimene punklaulupidu. Peo avab president Toomas Hendrik Ilves. Huvitav, kas sealt sai Ilves ka mõtte hakata DJ'ks? Augustis viskab Pekingi olümpiamängudel Gerd Kanter ketast nii kaugele, et võidab kuldmedali.

Urmas Vadi: "Veebruaris pannakse Zürichis toime riigi ajaloo suurim kunstirööv, mille käigus röövitakse 163,2 miljardi USA dollari väärtuses maale. Venemaal saab presidendiks Dmitri Medvedev, peaministriks Vladimir Putin. Eesti saatkonna initsiatiivil toimub Türgi ajaloo esimene suusamaraton, millest võtab osa ka Eesti peaminister Andrus Ansip. Juunis toimub Rakveres esimene punklaulupidu. Peo avab president Toomas Hendrik Ilves. Huvitav, kas sealt sai Ilves ka mõtte hakata DJ'ks? Augustis viskab Pekingi olümpiamängudel Gerd Kanter ketast nii kaugele, et võidab kuldmedali.

Urmas Vadi: "Kahekümnendate poisipea pole naistel enam moes, in on plaatinablond, paremad inimesed, kes majanduskriisi üle elasid, kandsid karusnahka. Sakslaste dirižaabel Graf Zeppelin, mis lendas kaks aastat tagasi üle Atlkandi ookeani, lendas kolmekümnendal aastal ka üle Eesti. Huvitav, kas eestlased tundsid selle õhumasina ees ka hirmu, või siis olid ainult uhked ja rõõmsad, nagu meie, kui näeme NATO hävituslennukeid?

Urmas Vadi: "Kahekümnendate poisipea pole naistel enam moes, in on plaatinablond, paremad inimesed, kes majanduskriisi üle elasid, kandsid karusnahka. Sakslaste dirižaabel Graf Zeppelin, mis lendas kaks aastat tagasi üle Atlkandi ookeani, lendas kolmekümnendal aastal ka üle Eesti. Huvitav, kas eestlased tundsid selle õhumasina ees ka hirmu, või siis olid ainult uhked ja rõõmsad, nagu meie, kui näeme NATO hävituslennukeid?

"Huvitav oleks teada, kuidas teenida rohkem tootlust, kui 5-8-12%. Kas 20% on võimalik, kui on, siis mis oleks need instrumendid, millesse võiks investeerida? -Eerik" Mida siis teha, kui tahaksid suuremat kui 12% tootlust? Kas see on võimalik ja kuidas sellise tootlusega investeerimine tavaliselt käib? Kuula järgi. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR041 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr041