Podcasts about nobeli

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutid viivad meid Afganistani sõja aegadesse. Svetlana Aleksijevitš toob meieni paljude inimeste valusaid meenutusi 10-aastasest sõjast, mis kuulutas ette Nõukogude Liidu lõppu. Nobeli preemia laureaadi Svetlana Aleksijevitši "Tsingist poisid", kirjastuselt Tänapäev.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Mario Vargas Llosa raamat "Hõimu kutse". Raamatut võiks pidada kirjelduseks ühe inimese teest kommunistlikest vaadetest liberalismini, märgib Tiido.

Nobeli 2023. aasta majanduspreemia anti Claudia Goldinile ja seda uurimuse eest, mis paljastab naiste kahjuks toimiva palgalõhe põhjused. See, valdavat Ühendriikide andmete pealt tehtud uuring, pole aga üldsegi vaid lombitagust elu puudutav: need nähtused on siiski üleilmsed. Saates on külas majandusteadlased Tairi Rõõm, kes on Eesti panga majandusuuringute osakonna juhataja ja Lenno Uusküla, kes on Luminor-panga peaökonomist. Saates räägimegi lahti selle tülika kala «palgalõhe» olemuse nagu Goldin seda tegi. Kui lihtsalt on palgalõhe välditav? Kas piisab vaid otsusest see kaotada? Mis seos on palgalõhel inimkonna jaoks olulise leiutise – adraga? Kas võrdsema ühiskonna jaoks oleks koostööd õpetava kooliharidusel oma koht? Igatahes üks oluline asi, mis vähendab palgalõhet on teadmine palgatasemete kohta ühiskonnas. Teadmatus palgatasemete kohta panevatki naisi leppima vähemaga. Eestis saab seda teadmastust ravida statistikameti abil külastades nende loodud palgarakendust: [https://palgad.stat.ee/](https://palgad.stat.ee/). Head informeeritumat kandideerimist uutesse ametitesse! Saatejuht Marek Strandberg.

Anne L'Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame. Muide – tuleb juttu ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Ei, see pole selleks, et saada Nobeli preemiaid. Saatejuht: Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti. Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.

"Buumil" käis külas jae- ja hulgikaubandusettevõtte Fifaa juht Karel Loide, kellega koos kiikasime spordi- ja spordikaupade äri telgitagustesse. Uudisteplokkides rääkisime esimese naisena üksinda Nobeli majanduspreemia pälvinud professor Claudia Goldini elutööst ning sellest, et võrreldes meestega panevad naised töölepingu läbirääkimistel harvem lauale konkureerivad pakkumisi. Samuti saad saadet kuulates teada, miks tippjuht peaks ise otsustama nii vähe asju, kui võimalik.

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese elektilöögi suhu ning kui palju ninakarvu on inimese ühes ja teises ninasõõrmes – need on teemad, mille eest sel aastal juba tavatu ja veidra teaduse teemalised preemiad sel aastal välja anti, juba 33. korda. Sel teemal arutavad Postimehe teadusajakirjanik Marilis Kolk ja saatejuht Marek Strandberg.

Vaatame üle Telegrami uudised ajavahemikust 10.-21. august ehk laias laastus 2023. aasta 32. ja 33. nädalast. Meenutame, kuidas Tallinna linnapea 2 aastat tagasi traataiaga viirust püüdis ja vaatame, milline oli meie lugejate reaktsioon n-ö homöopaatiasõjale.    Kas sina oled kursis, et Briti peaminister teenib Moderna investeeringutega miljoneid ja väidetavalt valmistutakse USA-s uueks koroonalaineks? Biontech aga on selle tarvis valmis saanud uue koroonavaktsiini… Meie lugejate tähelepanu pälvis ka Nobeli füüsikapreemia laureaat, kelle sõnul kliimahädaolukorda ei ole. Muidugi kordame üle ka kõik põhilised hetkel käimas olevad hoax-id. Vaata videoga: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-uudised-32-33-23-ai-ai-libameditsiin-briti-peaminister-teenib-vaktsiinidelt-miljoneid-covid-teeb-comebacki  

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman. 2022. aasta novembris Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal".

Värskes „Kasvuminutid“ podcasti episoodis tuli meile külla tegevjuht ja juhtide coach Kristiina Tukk. Kristiina osaleb kolme Nobeli äri juhtimises: Digital, Tech ja People. Ning lisaks on teinud start-up'i nimega Memora ja on ka ICF Sertifitseeritud Juhtide ja meeskondade PCC taseme Professional Certified Coach. Saime teada mis on suuremad muutused juhtimise trendide osas? Millised juhtimishügieenid ei ole vanemate juhtide generatsioonile ei ole veel eriti harjumuspärased? Kuidas Nobelis käib strateegia loomise protsess ja mis on kriitilised faktorid hea strateegia loomel? Kuidas seda agiilset mõtteviisi paremini juurutada, et kõik on pidevalt muutumises ja inimene peab olema ka valmis pidevalt muutuma? Ja episoodi staarpeatükis saame teada millised on mitte väga hea juhi omadused?

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei kavatse üles tunnistada mingit mõnuainete tarvitamist. Sest kolleegid "Keskpäevatunnist" kuulutaksid nad seepeale kurjategijateks. Milline on aga ajakirjanduse roll pihiisana ja pihtimuste levitajana, sellest tahavad nad küll oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" rääkida. Lisaks sellele märkasid vanamehed erinevalt kogu muust ajakirjandusest, et Tallinnas oli vahepeal Nobeli preemia laureaat ajakirjanik Dmitri Muratov. Tema mõtetest tahavad vanamehed ka rääkida. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda majanduskriisist Eestis sada aastat tagasi; intervjuud TÜ teadusprorektori Kristjan Vassiliga; nutikast poist Laine Poiss aga ka ilmast, Nobeli preemiast ning Kurt Vonneguti vanemast vennast. Tõnu Tannberg kirjutab Friedebert Tuglase kirjast Endel Jaanimäele ja lahendatakse küsimus, mis puidust meisterdas Jaan Koort Nõo kiriku altari apostlikujud. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat [Richard Feynman](https://www.youtube.com/watch?v=egB9p5ZbrEg&t=1s). Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)". Head uudistamist! H.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1 [2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

François Mauriac, "Armastuse kõrb". Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Henno Rajandi. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutes katkendeid Nobeli preemia laureaadi François Mauriaci romaanist "Armastuse kõrb". On see kõrb, kus armastust polegi, või tuline maastik, kus võib surra janusse armastuse järele?

Kas Nobeli füüsika-auhinna saaja koostöö Hiina riigiga on ohtlik? Tõepoolest teeb Austria füüsik Anton Zeilinger, selle aasta Nobeli füüsikapreemia laureaat, koostööd Hiinaga kvanttehnoloogia vallas. See puudutab pealtkuulamiskindlat sidet. Veinidi kõhedusttekitav. Mida aga selles arvata? Uurime ka, et milline on masinõppe ja kosmosetehnoloogia seos ja kuidas saab toime tulla aina kasvava kosmoseprügiga. Kas Euroopa Liidus hakkavad ka algoritmid inimeste üle kohut mõistma nagu see toimub Ameerika Ühendriikides? Paljudele muudelegi küsimustele leiate vastuse seekordsest Kukkuvast Õunast, kus saatejuht Marek Strandberg on külla kutsunud majandusministeeriumi kosmosevaldkonna juhi Paul Liiase ja andmete ning tehisintellekti nõuniku Marily Hendriksoni.

Seekordse "Buumi" saatekülalisteks on Tartu Ülikooli Delta Management Schooli välismajanduse professor Urmas Varblane ja rakendusliku majandusteooria professor Priit Vahter. Saates teeme juttu maailmamajanduse hetkeseisust ja sellest, et maailma rikkurid eesotsas investeerimispanga Goldman Sachs tegevjuhti David Solomoni ja Amazoni pealiku Jeff Bzosega ennustavad langust. Bloombergi abil uurime, kuidas ameeriklased lisatööde ja -töökohtade abil hindade kallinemisele vastu seisavad. Põhjalikumalt kajastame hea disaini ja brändimise teematikat, seda Apple viimase uudise valguses, et firmast on lahkunud disainipealik Evans Hankey. Jätame hüvasti ka 78-aastasena lahkunud Red Bulli omaniku Dietrich Mateschitzga – mehega, kes oli nii spordi- kui turundusmaailmas suurem kui elu. Maiuspaladena toome kuulajateni värsked liba-Nobeli laureaadid. 8. novembril toimuva Delta Trendipäev 2022 valguses räägime „soojendusena“ maailma uue majanduskorra tekkimisest, Ukraina sõja kiirendavast mõjust uute geopoliitiliste jõujoonte väljajoonistumisele ning suurematest muutustest ja innovatsioonist firmade globaalsetes väärusahelates. Trendipäev on online sündmusena kõigile kättesaadav, vt [lisa](https://fb.watch/gpJrH4XqlS). Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna enesestmõistetav!» Saatejuht Marek Strandberg.

2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna said kolm kvantfüüsikut – Alain Aspect, John Clauser ja Anton Zeilinger. Oma töödega lükkasid nad lõplikult ümber Albert Einsteini kõhklused selle kohta, et kvantfüüsika pole ikka päris füüsika aga hoopis mingi justkui mõnda praktilist laadi ülesannet lahendava puuduliku teooriaga, mis eirab peamist: Albert Einsteini arusaama selle kohta, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini siinses Universumis. Aga tuleb välja, et saab. Hetkega saab teleporteeruda kvantinformatsioon. Sellest, miks see nii on ja kuidas see toimub, räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja saatejuht Marek Strandberg. Kui te ennem ei ole kvantfüüsikast arus saanud, siis selle saate kuulamise järgselt on vähemalt kaks võimalust: kas asi läheb paremaks, selle arusaamise mõttes, või mitte.

Seekordne "Buum" räägib Nobeli majanduspreemiast, mille said pankade ning majanduskriiside alal tehtud teadustöö eest ameerika majandusteadlased Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. McKinsey uuringu taustal on jutuks erakapitalifondid (PE) ja investeerimispangad, firmade ostud, müügid ja ülevõtmised (M&A). Räägime probleemidest Investeerimispangaga Credit Suisse, Amazoni otsusest oma pakiroboti suund SCOUT kinni panna, ning BBC vaatluse põhjal ka sellest, mida ja miks kaasaegsed juhid seljas kannavad. "Buumil" on külas investeerimisfirma Head Capital juhtiv vanempartner Veiko Maripuu. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Vastame ära iga-aastasele küsimusele: miks just see isik sai Nobeli preemia. Saame teada, milline vaev oli nokkida tuhandeid aastaid vanadest luukildudest välja pärilikkusainet ja seda analüüsida. Mis seos on inimese põlvnemisel ja segunemiselt meditsiini ja haigustega? Kas neandertaali inimese hävitas Homo sapiensi toksilisem DNA või muutus see hoopis muudel põhjusel ise toksiliseks? Kas võis olla, et nüüdisinimeste eellased sõid lihtsalt neandertaalased ära? Mille poolest erinevad arheogenoomika ja paleogenoomika? Külas Tartu Ülikooli geenoomikaprofessorid Kristiina Tambets ja Mait Metspalu. Saatejuht Marek Strandberg.

Stanfordi ülikooli teadur Mardo Kõivomägi on koos oma kolleegidega avaldanud suunamuutva artikli selle aasta 15. oktoobri ajakirjas Science. Selles on kirjeldatud avastust, millega on ümber lükatud senine arusaam põhjustest, miks rakk paljunema hakkab. Väga illustratiivselt on lugu järgmine: kujutage ette autot, mille mootor veab esirattaid ja käsipiduriga saab blokeerida tagarattaid. Gaasipedaalile, mis viib raku paljunemisringile, vajutab valk, mida arvati varasemalt ära võtvat vaid käsipidurit. Aga see ei tee seda. Raku paljunemist käivitav valk ergutab pärilikkusaine sünteesi ja see käivitub ning toodetakse piisavas koguses pärilikkusainet, et seda jätkub kahele rakule. Võite ju küsida, et mis saab käsipidurist? Päriselus, kui te gaasi ikka korralikult vajutate ja mootoril on võimsust küllaga, vurate koha pealt minema nii, et te ei märkagi käsipiduri olemasolu. Rakuelus juhtub aga see, et samal ajal, kui gaasile vajutatakse, kasvab ju rakk ikka edasi ja edasi. Ühel hetkel jääb pidur suure raku jaoks väikeseks ega suuda seda kaadervärki enam kinni hoida ja rakk paljunebki. Aga täpsemalt saate juba teada Mardo Kõivomägi ja Marek Strandbergi vestlusest nagu ka sellest, et kas sellest avastusest võib saada esimene põhjus anda eestlasele Nobeli preemia. Muidugi ka sellest, et mis kasu laiemalt sellisest uuest teadmisest on.

Nobeli 2021. aasta majanduspreemia anti David Cardile, Joshua Angristile ja Guido Imbensile selle eest, et nad demonstreerisid, kuidas saab majanduses ja terves ühiskonnas teha eksperimente. Õigemine: kuidas soodsad olud ja juhused sõnastada eksperimendina. Sellest, mida nad täpselt tegid ja kas samalaadseid asju saab teha ja tehakse ka Eestis, räägivad Tairi Rõõm Eesti Pangast ja Lenno Uusküla Arenguseire Keskusest. Saatejuht Marek Strandberg.

Kas elu Maal on võimalik ilma Facebookita? Kui kaua võib viha õhutamise ja inimeste tülliajamisega raha teenida, ilma et võim ei muutuks närviliseks ning ettevõtte töötajad samuti? Mida tähendab Nobeli rahupreemia andmine ajakirjanikele? Kas vandenõuteooriate levik näitab, et meil on probleeme haridusega või psühhiaatrilise abi kättesaadavusega? Ja milline on selles kõiges ajakirjanduse ja meedia roll? Sellest kõigest ja paljust muustki räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg esmaspäeval kell 13 Kuku raadio saates "Olukorrast ajakirjanduses".

Kas elu Maal on võimalik ilma Facebookita? Kui kaua võib viha õhutamise ja inimeste tülliajamisega raha teenida, ilma et võim ei muutuks närviliseks ning ettevõtte töötajad samuti? Mida tähendab Nobeli rahupreemia andmine ajakirjanikele? Kas vandenõuteooriate levik näitab, et meil on probleeme haridusega või psühhiaatrilise abi kättesaadavusega? Ja milline on selles kõiges ajakirjanduse ja meedia roll? Sellest kõigest ja paljust muustki räägivad Rein Lang ja Väino Koorberg esmaspäeval kell 13 Kuku raadio saates "Olukorrast ajakirjanduses".

4. - 6. oktoobrini jagas Rootsi Kuninglik Akadeemia välja meditsiini-ja füsioloogiapreemia, füüsikapreemia ja keemiapreemia. Preemiad saadi selle eest, et avastati valu ja kuumatundlikkuse ning puutetundlikkuse molekulaarsed mehhanismid närvisüsteemis, et kirjeldati kliimamudeleid ja komplekssete süsteemide füüsikalisi toimimispõhimõtteid ja mõeldi välja täiesti uued katalüsaatorid keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks. David Juliusele ja Ardem Patapoutianile antud meditsiinipreemiat, Syukuro Manabele, Klaus Hasselmannile ja Giorgio Parisile antud füüsikapreemiat ning Benjamin Listile ja David MacMillanile antud keemiapreemia olemust ja tähendust kommneteerivad CalTechi neurobioloog Allan Hermann Pool, kliimafüüsik Velle Toll ja osakestefüüsik Andi Hektor. Keemiapreemia tausta avab kuulajatele saatejuht ja keemik Marek Strandberg.

Elie Wiesel, "Öö". Postimees kirjastus. „Öö“ on Nobeli rahupreemia laureaadist autori isiklikel kogemustel põhinev lugu ellujäämisest ja läbielamistest Teise maailmasõja lõpuaastail nendes kõige kurikuulsamates põrgutes - Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrites. Painav jutustus ühes halastamatu tõega: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Tutvustab Timo Tarve.

Elie Wiesel, "Öö". Postimees kirjastus. „Öö“ on Nobeli rahupreemia laureaadist autori isiklikel kogemustel põhinev lugu ellujäämisest ja läbielamistest Teise maailmasõja lõpuaastail nendes kõige kurikuulsamates põrgutes - Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrites. Painav jutustus ühes halastamatu tõega: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Tutvustab Timo Tarve.

Makala hii imeangazia wito wa mshindi wa tuzo ya amani ya Nobel raia wa DRC, Daktari Denis Mukwege, wa kuundwa kwa mahakama maalumu ya kimataifa itakayoshughulikia kesi za makosa ya uhalifu wa kivita pamoja na makosa mengine katika majimbo ambayo yanashuhudia hali tete ya usalama kwa karibu robo karne..pamoja na mambo mengine mengi kutoka ulimwenguni

1950 aastatel juba oletati, et 1 aatomikihi paksune grafiit võiks olla huvitavate omadustega materjal. Esimest korda eraldati see materjal grafiidikihtidest 2004. aastal. Selleks kasutati kleeplinti! 2010. aastal said selle esmaeraldajad Nobeli füüsikapreemia. Grafeen on erakordselt tugev ja seejuures ka kerge. Sellest on võimalik ehitada ka kosmoseaparaatide jaoks purjesid, mis Päikeselt tulevaid footoneid kütusevabaks liikumisenergiaks muudaksid. Ja grafiit pole ainus materjal, mida kleeplindi abil kihistada saab ja millel sootuks kummalised omadused. Sellest räägib nanoteadlane ja nanotehnoloogiainsener, Eesti e-resident ja Eestisse kosmosepurjesid arendava iduäri asutanud Santiago Cartamil. Ise ütleb ta enda kohta, et ühendades teaduse ja ettevõtluse on temast saanud «nanoprenöör». Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülalised Rein Munter ja Mai-Liis Napa. Saatejuht Hardo Pajula. Saade veest. "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi mille tagajärjeks oli see et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule Benveniste afäärile ja kõigele sellele mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega. Hardo ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38 [2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/ [3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

Saatekülalised Rein Munter ja Mai-Liis Napa. Saatejuht Hardo Pajula. Saade veest. "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi mille tagajärjeks oli see et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule Benveniste afäärile ja kõigele sellele mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega. Hardo ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38 [2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/ [3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

"Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi, mille tagajärjeks oli see, et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori, rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox, keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda, et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased, sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich, Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule, Benveniste afäärile ja kõigele sellele, mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa, kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu, kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega.Hardo————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38[2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/[3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Etioopia peaminister Ahmed pälvis 2019. aastal Nobeli rahupreemia. jee! kas tänaseks on nooblist mehest midagi säilinud? ei! Ahmed flirdib pikaaegse vaenlase Eritreaga ja sõdib koos temaga Tigray vastu. lisaks nooblitele meestele hävitavad inimelusid veel rohutirtsud. mis saab Aafrika Sarvel edasi? stuudios õitsevad saatekülalised Paula Kägu, Solveig Niitra ja saatejuht Helena Eglit. kuigi teema on morbiidne, pahvatavad saatetegijad mitmel korral naerma. miks? ülemeelikkus, vist. ja kevad südames.

Albert Camus, “Katk”. Kirjastuselt Postimees. Loeb Rando Tammik. Nobeli auhinna laureaadi Albert Camus kirjandusklassikasse kuuluv romaan on neutraalseks jääda sooviv katkukroonika, mis kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev […]

Albert Camus, "Katk". Kirjastuselt Postimees. Loeb Rando Tammik. Nobeli auhinna laureaadi Albert Camus kirjandusklassikasse kuuluv romaan on neutraalseks jääda sooviv katkukroonika, mis kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus.

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle […]

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle muiata, muutub ta teadusest millekski muuks. Huvitavat rännakut liinil huumor-teadus soovides!

Uued viiruse nakkumise visualisatsioonid! Inimesed toodavad liiga palju riideid! Siim proovib virtuaalset stilistikateenust! Asteroid Bennu! Nobeli ja Ig Nobeli preemiate lemmikud!

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Tänase Vahetunni esimeses pooles arutleme meie riigikogulaste kuluhüvitiste üle ehk mille peale on saadikutel koroonakriisi ajal rahvast esindades kulunud, kes on kõige hoogsamad kulutajad ja kes kõige tagasihoidlikumad. Stuudios on Postimehe uudistetoimetuse reporterid Jekaterina Minkova ja Anna Põld. Saate teises pooles arutleme, kuhu on arenenud pooleteise nädalaga sõda Mägi-Karabahhis. Lisaks heidame pilgu peale ka Nobeli […]

Tänase Vahetunni esimeses pooles arutleme meie riigikogulaste kuluhüvitiste üle ehk mille peale on saadikutel koroonakriisi ajal rahvast esindades kulunud, kes on kõige hoogsamad kulutajad ja kes kõige tagasihoidlikumad. Stuudios on Postimehe uudistetoimetuse reporterid Jekaterina Minkova ja Anna Põld. Saate teises pooles arutleme, kuhu on arenenud pooleteise nädalaga sõda Mägi-Karabahhis. Lisaks heidame pilgu peale ka Nobeli preemiatele. Külas on Postimehe välistoimetaja Martin Kutti ja teadustoimetaja Kaur Maran. Saatejuht on Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetuse reporter.

Saate külalised Jaan Kalda ja Rober Kitt. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Tšernobõli tuumakatastroofist. "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš". Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov. Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks. Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda." Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis." "See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg." Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud. H. ------------------------- [1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s [2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html [3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2 [4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/ [5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis.""See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.H.-------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud intervjuud Alar Ojastuga, mis leidis aset Redgate Capital EdulooLaval. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda ja osa võttis üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Alar Ojastu on sügavalt uudishimulik õppija, juhtimisinnovaator, arengukoolitaja ja inspiratsioonikõneleja. Alar on nõustanud sadu organisatsioone nii Eestis, mujal Euroopas kui ka Aasias ja Venemaal. Suureks auks ja tööalaseks õnnestumiseks peab ta Aasta koolitaja tiitlit aastal 2018, mis antakse välja Äripäeva Personaliuudiste portaali ja Pärnu Konverentside korraldatud rahvaküsitluse põhjal. Alar on oodatud kõneleja, kes annab külalisloenguid ka Helsingi ning Peterburi ülikoolides. Alar on äsja kirjutanud ka raamatu “Ratsionaalne emotsionaalsus. Tugevad tulemused pehmetest tegudest”. See on ennekõike raamat tulevikku vaatavale juhile ja ettevõtjale, kuid on ühtlasi kasulik lugemine kõigile, keda huvitab, kuhu organisatsioonid liiguvad ja kuidas iga üksikisiku heaolu on seotud kogu kollektiivi kasuga. Viide raamatule: https://www.alarojastu.com/raamat/ Festivali intervjuu viib läbi Investeerimisklubi kaasasutaja Tõnis-Denis Merkuljev. Intervjuu teemadeks tuleb Kuidas turu keskmisest 14 korda rohkem teenida? Miks ei toeta maailma suurim investeerimisfirma enam kasumile fokuseeritud ettevõtteid? Kuidas kasvatada käivet 6 aastaga 100 korda? Milline on raha mõju koostööle Nobeli laureaadi uurimistöö järgi? InvesteerimisFestival 2019 Toimus 12.–14. juulil Harjumaal Padisel Tõi kokku ligi 700 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus Esines ligi 40 oma ala tippu: Markus Villig, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Eda-Ines Etti, Alar Ojastu, Krista Teearu jpt Toetajad ja partnerid: LHV, Admiral Markets, Crowdestate, EstateGuru, Redgate Capital, Nasdaq Tallinna börs, Argeld, Tavid, Tallinna Vesi, Belief Energy Water, Õhtuleht, Delovõje Vedomosti jpt Investeerimisfestivali korraldavad Investeerimisklubi ja Investor Toomas Meeskond: Marko Oolo, Tõnis-Denis Merkuljev, Ahti Kaskpeit Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt. Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Juttu tuleb plahvatavast pardlist, tuumapommist ja füüsika Nobeli auhinna laureaadist Richard Feynmanist. Jimi koju kolis abivalmis Aleksei, kes tõstis kogu pere elukvaliteeti. Lisasaadet “Nüüd kui pinge on maas” kuula Patreonist. Lae alla mp3. Märkmed: Richard P. Feynman “Surely You’re Joking, Mr. Feynman!” The Feynman Technique: The Best Way to Learn Anything The Feynman Lectures on … Continue reading "127. osa: Koopatroll on vaataja silmades"

Aasta lõpus on vast paslik teha asju natuke teistmoodi. Seekordne episood seda on. Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht)kutsus mind rahvale rääkima sellest, mida tähendab podcastimine. Nii istusimegi koos Kärdiga korraks maha, et tema saaks küsida ja mina oma kolme-aastase podcastide tegemise kogemuse (st ca 170 vestluse) pealt välja tuua need terad, mis ehk inspireeriksid ja aitaksid kellelgi teist ka oma podcast püsti panna. Ma väga julgustan inimesi podcastima, see on super meetod, kuidas mingit endale südamelähedast teemat paremini lahti mõtestada ja sellest hoopis sügavamal tasemel aru saada. “Kui ma kutsun inimesi oma podcasti, siis ei ole harv juhus, kui inimene vastab, et mul ei ole mitte millestki rääkida; inimesed ütlevad, et mul ei ole mitte midagi uut sulle öelda. Ja siis ma püüan neile selgitada, et ma ei tahagi midagi uut, ei peagi midagi uut olema, ma tahan sinu lugu kuulda – kuidas sina said juhiks, mis on sinu kujunemislugu, kuidas sina oled jõudnud oma juhtimiskäekirja ja -stiilini? Ja see ei ole mitte kellegi teise lugu, seda lugu ei ole mitte kellelgi teisel, see on unikaalne. Oluline on mõista, et selles loos ei pea olema mingeid ennenägematuid tarkuseteri või kuldmune, vaid minu soov on sind nii isiksuse kui ka juhina tundma õppida. Ehk et inimesed kardavad, et nad peavad hakkama mingeid tohutuid enneolematuid Nobeli preemia väärilisi ideid välja käima – no ei pea. Ja ma arvan, et podcasti edukuse üks peamisi kriteeriume ei ole mitte väljaöeldud tarkuste hulk, vaid hoopis see, kas see vestlus puudutab kuskil sügavamal tasandil konkreetse vestluskaaslase siiraid, isiklikke ja õpetlikke lugusid tema enda päriselust. Ja uskuge mind, kui sa podcasti vedajana oled päriselt huvitatud sellest käsitletavast teemast ja oma vestluskaaslasest, siis seda on tunda nii vestluse sisu, sügavuse kui ka energia poolest.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ... PS! Kui teil tekkis suurem huvi podcastimise kohta mõtteid ja kogemusi kuulda, siis soovitan kuulata ka Hakkame Tegutsema podcasti 80 episoodi, kus me koos Indrek Põldveega põrgatame samuti mõtteid podcastimise teemadel: http://hakkametegutsema.ee/podcast/lugu-80/veiko-valkiainen-ja-indrek-poldvee

Nobeli keemiaauhinna saavad tänavu liitiumaku loojad Stanley Whittingham, John Goodenough ja Akira Yoshino. Liitiumiga töötavad tänapäeval nii nutitelefonid ja sülearvutid kui ka elektriautod.

Nobeli keemiaauhinna saavad tänavu liitiumaku loojad Stanley Whittingham, John Goodenough ja Akira Yoshino. Liitiumiga töötavad tänapäeval nii nutitelefonid ja sülearvutid kui ka elektriautod.

Mille eest annab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tänavu välja Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna?

Mille eest annab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tänavu välja Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna?

NöroBlog Podcast kanalının yeni üyesi Nobelcast'te bu hafta sinirbilimin ilk Nobel ödülü olan 1906 Nobeli konuşuluyor. Camillo Golgi ve Santiago Ramón y Cajal'ın paylaştığı Nobel ödülü hakkında her şey bu podcastte! Nobelcast isimli harika podcast hakkında daha fazla bilgi almak için: http://noroblog.net/2019/07/22/nobelcast-nobel-odulleri-hakkinda-bir-podcast/ NöroBlog'u Patreon üzerinden desteklemek için: patreon.com/NoroBlog

Nobeli majandusauhinna saavad tänavu ameeriklased William Nordhaus ja Paul Romer, kes on laiendanud majandusteaduse tavapärast haaret ja loonud mudeleid, mis selgitavad, kuidas turumajandus seondub looduse ja teadmistega.

Nobeli majandusauhinna saavad tänavu ameeriklased William Nordhaus ja Paul Romer, kes on laiendanud majandusteaduse tavapärast haaret ja loonud mudeleid, mis selgitavad, kuidas turumajandus seondub looduse ja teadmistega.

Buumil on külas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane, kellelt uurime, kui hästi on Eesti ettevõtetel õnnestunud viimastel aastatel uute toodetega eksportturge vallutada. Uudisteplokist saad teada, mille eest anti sel aastal Nobeli majanduspreemia, millise ettevõtte ostmisega laiendas haaret Microsoft ning mis on pessimistlike ettevõtjate edu saladus.

Buumil on külas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane, kellelt uurime, kui hästi on Eesti ettevõtetel õnnestunud viimastel aastatel uute toodetega eksportturge vallutada. Uudisteplokist saad teada, mille eest anti sel aastal Nobeli majanduspreemia, millise ettevõtte ostmisega laiendas haaret Microsoft ning mis on pessimistlike ettevõtjate edu saladus.

Kuigi maailma taimedest on läbi uuritud vaid kümnendik, on seni tehtud avastusi ka Nobeli preemiaga pärjatud. Kas meie väetaimed jäävad alla kaugete maade omadele ja mida võiks ravimtaimede kasutamisest teada. Stuudios on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi professor Ain Raal ja saatejuht Kadri Tammepuu.

14. novembril kell 19 kõlab Kreeka muusika elava legendi 1964. aastal salvestatud teos “To Axion Esti” (“Väärt on”), mis on loodud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi samanimelisele poeemile. Tutvustab Kaarina Rein.

14. novembril kell 19 kõlab Kreeka muusika elava legendi 1964. aastal salvestatud teos “To Axion Esti” (“Väärt on”), mis on loodud Nobeli kirjanduspreemia laureaadi samanimelisele poeemile. Tutvustab Kaarina Rein.

Bütün organizmalar 24 saatlik bir döngü yaşıyor. Örneğin kan basıncımız, kalp atışımız, vücut ısımız, hormonlarımızın düzeyleri, metabolizmamız ve uykumuz, hepsi…

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.

2. oktoobrit tähistati kui maailma alkoholivaba päeva. Karskusliidu eestvedaja Lauri Beekmanniga teeme juttu uuematest uuringutest seoses raseduseagse alkoholi tarvitamisega, räägime ka alkoholipoliitika järsust pöördest Leedus ja arengutest Soomes. ERRi portaali "Novaator" toimetaja Marju Himma räägib Nobeli meditsiinipreemiast ning vahendab lugu TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oonaga, kes räägib, miks peaminister Ratas ei peaks vastuvõtul kätlema - viiruste leviku hooaeg algab taas.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 3. oktoobril kell 10.05.

2. oktoobrit tähistati kui maailma alkoholivaba päeva. Karskusliidu eestvedaja Lauri Beekmanniga teeme juttu uuematest uuringutest seoses raseduseagse alkoholi tarvitamisega, räägime ka alkoholipoliitika järsust pöördest Leedus ja arengutest Soomes. ERRi portaali "Novaator" toimetaja Marju Himma räägib Nobeli meditsiinipreemiast ning vahendab lugu TÜ peremeditsiini dotsent Marje Oonaga, kes räägib, miks peaminister Ratas ei peaks vastuvõtul kätlema - viiruste leviku hooaeg algab taas.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 3. oktoobril kell 10.05.

Karastusjookidesse suhkru asemel lisatavad tehismagusained nagu atsesulfaam, aspartaam ja suklaroos võivad koguneda loodusesse ja hakata kahjustama näiteks veeolendeid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Eneliis Kattel on leidnud võimalusi, kuidas reoveejaamades atsesulfaami tõhusalt ja ohutult lagundada.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatuid Nobeli auhinna laureaadist Bob Dylanist. Miks teadussaates, selgub saates.Teadlase kommentaari annab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo. Saatejuht on Priit Ennet.

Karastusjookidesse suhkru asemel lisatavad tehismagusained nagu atsesulfaam, aspartaam ja suklaroos võivad koguneda loodusesse ja hakata kahjustama näiteks veeolendeid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Eneliis Kattel on leidnud võimalusi, kuidas reoveejaamades atsesulfaami tõhusalt ja ohutult lagundada.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatuid Nobeli auhinna laureaadist Bob Dylanist. Miks teadussaates, selgub saates.Teadlase kommentaari annab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo. Saatejuht on Priit Ennet.

Sel nädalal on stuudios luuletaja, kriitik ja tõlkija Jürgen Rooste, et rääkida värskest Nobeli kirjandusauhinna laureaadist Bob Dylanist. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Sel nädalal on stuudios luuletaja, kriitik ja tõlkija Jürgen Rooste, et rääkida värskest Nobeli kirjandusauhinna laureaadist Bob Dylanist. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Nobeli meditsiiniauhind anti teadlasele, kes on uurinud rakkudes toimuvat enesesöömist ehk autofaagiat. Kommenteerib rakubioloog Toivo Maimets.Nobeli füüsikaauhind anti teadlastele, kes seletasid õhukeste materjalide omadusi sama matemaatikaga, mis kirjeldab augulisi saiakesi. Kommenteerib füüsik Teet Örd.Nobeli keemiaauhind anti teadlastele, kes on ehitanud molekulidest lihtsamat sorti masinaid. Kommenteerib keemik, akadeemik Jaak Järv. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 9. oktoobril kell 17.05.

Nobeli meditsiiniauhind anti teadlasele, kes on uurinud rakkudes toimuvat enesesöömist ehk autofaagiat. Kommenteerib rakubioloog Toivo Maimets.Nobeli füüsikaauhind anti teadlastele, kes seletasid õhukeste materjalide omadusi sama matemaatikaga, mis kirjeldab augulisi saiakesi. Kommenteerib füüsik Teet Örd.Nobeli keemiaauhind anti teadlastele, kes on ehitanud molekulidest lihtsamat sorti masinaid. Kommenteerib keemik, akadeemik Jaak Järv. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 9. oktoobril kell 17.05.

Mida peaks teadma antibiootikumidest, miks ei või ravikuuri katkestada ja kui tõsine probleem on antibiootikumresistentsus, selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Pille Märtin. Bioanalüütikuid koolitatakse seni vaid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kuid koostöös haiglatega avatakse bioanalüütiku õpe ka Tallinnas, räägib õppekavajuht Zinaida Läänelaid. Novaatori terviseuudiseid vahendab Marju Himma-Kadakas: juttu tuleb Nobeli meditsiiniauhinnast ning alkoholi ja antidepressantide sarnasest mõjust.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 4. oktoobril kell 10.05.

Mida peaks teadma antibiootikumidest, miks ei või ravikuuri katkestada ja kui tõsine probleem on antibiootikumresistentsus, selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Pille Märtin. Bioanalüütikuid koolitatakse seni vaid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kuid koostöös haiglatega avatakse bioanalüütiku õpe ka Tallinnas, räägib õppekavajuht Zinaida Läänelaid. Novaatori terviseuudiseid vahendab Marju Himma-Kadakas: juttu tuleb Nobeli meditsiiniauhinnast ning alkoholi ja antidepressantide sarnasest mõjust.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 4. oktoobril kell 10.05.

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Peeter Helme: "Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja ka Nobeli kirjandusauhinda, sest kui relvad kõnelevad, siis muusad vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad sageli omi asju ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab see Teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi.

Araabia kevad 2010, Nobeli rahupreemia 2015 - see maa on erand araabia maailmas. Vaatame, kuidas täna mõeldakse seal turistlikus põhjas ja kõrbelises lõunas. Reisirada Maghrebi maalt Tuneesiast. (Thea Karin.)

Kuidas loodusest leitud vahenditega saada jagu haigusi tekitavatest parasiitidest? Kuidas imepisike aineosake, mida pole ennast peaaegu olemaski, suudab siiski lennu pealt muunduda? Kuidas rakk saab ise parandatud DNA-sse tekkinud rikked? Neile küsimustele on aidanud vastuseid leida tänavused Nobeli teadusauhindade saajad. Küsimusi ja vastuseid aitavad Laboris selgitada Tõnis Karki, Andi Hektor ja Toivo Maimets. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 11. oktoobril kell 17.05.

Kuidas loodusest leitud vahenditega saada jagu haigusi tekitavatest parasiitidest? Kuidas imepisike aineosake, mida pole ennast peaaegu olemaski, suudab siiski lennu pealt muunduda? Kuidas rakk saab ise parandatud DNA-sse tekkinud rikked? Neile küsimustele on aidanud vastuseid leida tänavused Nobeli teadusauhindade saajad. Küsimusi ja vastuseid aitavad Laboris selgitada Tõnis Karki, Andi Hektor ja Toivo Maimets. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 11. oktoobril kell 17.05.

Saksamaal Lindau linnakeses said kokku 37 Nobeli auhinna laureaati ja 650 noort teadlast kogu maailmast. Muljeid jagab Tartu Ülikooli meditsiiniteadlane Tanel Visnapuu. Tartu Ülikooli zooloog Urmas Saarma räägib oma uurimistöö põhjal, kui ohtlikud nakkushaiguste levitajad võivad olla meie linnades ringi liikuvad rebased.

Saksamaal Lindau linnakeses said kokku 37 Nobeli auhinna laureaati ja 650 noort teadlast kogu maailmast. Muljeid jagab Tartu Ülikooli meditsiiniteadlane Tanel Visnapuu. Tartu Ülikooli zooloog Urmas Saarma räägib oma uurimistöö põhjal, kui ohtlikud nakkushaiguste levitajad võivad olla meie linnades ringi liikuvad rebased.

Reisirada viib teid sellel korral reisile mööda Euroopat muuseumide kaudu, mille põhiliseks iseloomujooneks on innovatsioon ja loomingulisus. Heidame pilgu Türgi Nobeli preemia laureaadi Orhan Pamuk Istanbuli süütuse muuseumi, vaatame, kuidas tunda end ära koomiksite kangelastes, millise viisil peatab Baksi muuseum migratsiooni ja miks väikesed muuseumid on aina olulisemad. (Thea Karin.)

Tartu Ülikooli Keemia Instituudi bioorgaanilise keemia professor Ago Rinken räägib töödest G-valkudega seotud retseptorite uurimisel, mis tõi tänavu kahele USA teadlasele Nobeli keemipreemia. Koos noore kolleegi Olga Mazinaga on Rinken kirjutanud sellest novembrikuu Horisonti artikli - Retseptorite keemiaga Nobeli preemiani. Sellest Horisondi numbrist saab lugeda ka Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna kindlustanud uuringutest. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)