Podcasts about norras

Trump tahab Gröönimaad, Venemaa avab uuesti oma nõukaaegseid sõjabaase Arktikas, Kanada on uuendanud radarisüsteemi, Norras toimus eelmine aasta õppus 20 000 NATO sõduriga - ja seda kõike vaid paari aasta jooksul. Jääkarude, armsate polaarrebaste ja hüljeste poolest tuntud nelja miljoni elanikuga külmast Arktikast on saanud rahvusvaheliste suhete mõistes üpris kuum koht. Kuumus ei ole siinkohal vaid puhas metafoor, vaid vastab ka empiirilisele reaalsusele, kuna kliimamuutused ning globaalne soojenemine mõjutab Arktikat kohati tugevamini kui teisi maailma piirkondi. Seega, muutuste laines, otsustasimegi Genialistide Klubi stuudios olukorda analüüsida meist umbes kümme laiuskraadi põhja pool algaval  maakera territooriumil. Millise hinnangu olukorrale andsime? Selleks peab vast ikka saadet kuulama. Saadet juhtis Siim, ekspertidena olid stuudios Eke ning Aleksander ja saate lõikas kokku Helari. 

Suvel 2024, kui Norras elav Eesti juurtega viiuldaja Johanna-Adele Jüssi külastas sünnimaad, rääkis ta ka oma albumist “Lood Ilveseorust IV”, millel ta musitseerib oma trioga.

Tallinki laevadel on kasutusele võetud elektroonilised logiraamatud. Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik räägib, miks seda tehti, milliseid andmeid kogutakse ja mida nendega edasi tehakse. Veel tuleb Meretunnis juttu Norras toimunud laevandusjuhtide kohtumisest, millel osalesid esmakordselt ka Eesti esindajad. Üks neist oli kliimaministeeriumi merendusosakonna juhataja Jaak Viilipus. Samuti kuuleme temalt, millised väljakutsed seonduvad asendusparvlaeva hankimisega väikesaarte tarbeks. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Filip Elg och Peter Wibrån ringer upp Ljungby IF:s nye tränare Martin Åström som berättar om sina två år i Älmhults IF samt avskedet därifrån. Därefter slår de en signal till Tingsryd och Vera Åkesson som berättar om framgångsreceptet i succéklubben samt de starka generna i familjen. Dessutom blir det lite silly-snack om framförallt Växjö Norras lagbygge.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Podden ringer upp Alvesta GoIF:s tränare Jonathan Mattsson efter lagets avancemang till division 3 samt Växjö Norras nygamla tränare Gustaf Lundholm som berättar om hur det känns att återvända efter tre år i högre division 2.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

I veckans avsnitt snackas det mycket om vändningar och upphämtningar från helgens lokala fotboll. Hallaryds IF:s tränare Simon Skog Olofsson och Växjö Norras försvarsgeneral Julius Croby Edh gästar podden.

Tänase saate külaline Kelli Bjørtomt on elanud üheksa aastat Norras. Ta on abielus norrakaga ning nende peres kasvab kolm last. Kui esialgu elas pere Oslo äärelinnas, siis peagi koliti põhja Åndalsnesi linnakesse. Kelli nimetab seda päris Norraks – selleks, mida postkaartidel kujutatakse. Saates jutustab Kelli hosteli ja kohviku avamisest, mis puhul läheks tegutsemisluba pool miljonit kallimaks, kuidas väikelinnas saab rohkem palka kui pealinnas, inimeste ebatervislikust elustiilist, mis on Eestis parem kui Norras (ja paneb norrakaid üllatuma). Loomulikult on juttu ka rahast. Kelli toob välja, et kui vanasti oli Eestis reisida ja väljas süüa nende jaoks odav, siis nüüd kulub raha praktiliselt sama palju nagu Norras. Samuti kinnitab ta, et võib kuulda ka norrakaid kirumas, et elu on läinud kalliks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Filip Elg och Peter Wibrån pratar igenom de senaste matcherna i den lokala fotbollen och ringer även upp IFK Grimslövs spelande tränare Johan Hjalmarsson och Växjö Norras mittfältskugge Jesper Andreasson.

Räägime kummalistest valgustest, mida on nähtud Hessdahleni orus, Norras. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

1.-3.

I veckans avsnitt av Kronobollen snackar Filip Elg och Peter Wibrån bland annat om Älmhults cupmatch mot BK Häcken och att det kan ge ringar på vattnet för den stundande hösten. De pratar även om tabelläget i de högsta serierna för de lokala lagen.

Tegemist on Viru väinaga ja saatekülaline Alexander Lott pole üldsegi mitte maadeavastaja, vaid rahvusvahelise õiguse asjatundja, kes hetkel tööl Norras ja osa ajast ka Tartu Ülikoolis lektorina. Ega Soome lahes ja Läänemereski uut geograafilist maamärki leida ju polekski võimalik. Tegemist ongi pigem õigusliku omapäraga, et eksisteerib veekitsus, kust voolab läbi üüratul hulgal laevu ja kaupu. Mereõigus ongi küsimusist kubisev valdkond: kui keskkonnaohtlik on meresõda? Kuidas ohutult meremiine kahjutuks teha? Saates tuleb juttu ka paljust muustki. Alexander on selle aasta Noore Teadlase Preemia saaja. Saatejuht Marek Strandberg.

Tänase saate külaline Kelli Bjørtomt räägib oma pere ligi nelja kuu pikkusest reisist Assooridele ja Ladina-Ameerikasse. Kelli elab koos perega Norras, kus on laste sündides isapuhkus kohustuslik. Kuna mõlemad kaasad on vägagi reisilembesed, otsustati, et ei hakka seda perioodi pimedas ja lörtsises Norras veetma ning broneeriti lennupiletid sooja. Kelli tunnistab, et enamik kaugemaid reise ongi nad teinud siis, kui lapsed (1,5 ja 4,5 aastat) olid juba sündinud. Nii on pere harjunud põnnidega reisima ning eriti keeruliseks seda ei pea. Saates tuleb veel juttu Kelli suurimatest hirmudest, kui palju on lastega mugavalt reisimiseks vaja raha kulutada, spontaansest rändamisest ja palju muud.

Eesti üks suurimaid IT-ettevõtteid Uptime tähistab tänavu 30. sünnipäeva ja plaanib ka tulevikus jõudsalt laieneda. Täna on ettevõttel kontorid Eestis, Taanis, Poolas, Norras ja Šveitsis ning plaanis on välisturgudele veelgi enam laieneda. Kui 2020. aastal maailma tabanud koroonakriis mõjutas paljude ettevõtete käivet ja tegevust negatiivselt, siis Uptime'i jaoks oli tegu ettevõtte edukaima aastaga: eelneva aastaga võrreldes kasvasid nii käive kui ka kasum üle 20%. Uptime'i tegevjuhi Eero Tohveri sõnul on kasvu põhjusteks nii IT-sektori omapära kui ka tugev kasvustrateegia, mille keskmes on läbimõeldud investeerimine nii kohalikesse kui ka Euroopa ettevõtetesse kui ka oma töötajatesse. Episoodis rääkis Tohver sellest, kuidas UpTime ettevõtetesse investeerimisele läheneb ja potentsiaalseid äripartnereid analüüsib. Samuti tuli juttu Eesti IT-sektori seisukorrast ja sellest, kuidas oma töötajaid motiveerituna hoida ehk tööjõudu investeerida. Saadet juhib Geeniuse investeerimsiportaali toimetaja Joonas Alliksaar.

Pühapäevases "Kirikuelu" saates räägime Norra päritolu Saku kirikuõpetaja Magne Mølsteriga advendiaja tähendusest ning advendi ja jõuluaja kommetest Norras.

Älmhult studsade tillbaka efter premiärvinsten, tung vecka för Älmeboda/Linneryd, Räppe hänger med i toppen och Växjö Norra är utan seger.  Det och mycket mer går Victor Laag och Filip Elg igenom i det senaste avsnittet av Kronobollen. 

Darmin Sobo, Växjö Norras 28-årige målvakt, kommer till studion och berättar om sin långa karriär.  Från ungdomsåren i Öster, till att jobba på kärnkraftverk och inte trivas i Oskarshamn. Det till att hitta ut till Rävemåla och snacket i minibussen.  Det fram till vad Darmin Sobo tycker är länets bästa fotbollsspelare, samt vad han tror om årets säsong. 

Hallo Beschwörer, Yuumi ist eine magische Katze aus Bandle und war einst die Vertraute einer Yordle-Zauberin namens Norra. Als ihr Frauchen unter mysteriösen Umständen verschwand, wurde Yuumi zur Hüterin von Norras lebendigem Buch der Schwellen und reist nun auf der Suche nach ihr durch die Portale auf seinen Seiten. Da Yuumi viel Zuneigung braucht, hält sie immer die Augen nach freundlichen Gefährten offen, die sie auf ihrer Reise begleiten kann, und beschützt sie mit leuchtenden Schilden und wilder Entschlossenheit. Buch bemüht sich darum, Yuumis Aufmerksamkeit auf ihre Mission zu lenken, allerdings gibt sich diese oft weltlichen Annehmlichkeiten wie Nickerchen und Fisch hin. Letzten Endes kehrt sie aber immer zur Suche nach ihrer Freundin zurück. Links: YouTube: http://bit.ly/ReadLegends Insterra: https://www.instagram.com/read_of_legends/ Runetwitter: https://twitter.com/ReadLegends "Yuumi, die magische Katze" wurde gemäß Riot Games „Rechtliches Jibber Jabber“ -Richtlinie erstellt und nutzt Gedankengut in Besitz von Riot Games. Dieses Projekt wird weder von Riot Games unterstützt noch gesponsert. --- Send in a voice message: https://anchor.fm/readoflegends/message

Õhtulehe jalgpalliraadiosaates „Kolmas poolaeg“ oli seekord külas Rwanda (kõrgliiga)klubi FC Heroes peatreener Jaanus Reitel. Kuna Reitel on pikalt töötanud noortetreenerina Eestis, Hollandis, USAs, Norras ja Soomes, kõneles mees saate esimeses pooles, mida tehakse mujal maailmas teisiti, et lõhe meie ja Euroopa noormängijate vahel näib üha süvenevat, ning lõpuks näeme selle vilju ka A-koondise esitustes. „Aga miks me üldse arvame, et peaksime olema paremad, kui me praegu oleme?“ viskas Reitel õhku otsekohese küsimuse. Saate teises pooles pajatas jaanuaris Rwanda kõrgliigas tööle asunud Reitel jutte müstilisest Aafrikast. Muu hulgas selgub, et kuigi Reitel on jätkuvalt FC Heroes'i loots, pole sugugi selge, millal ta üldse Rwandasse naaseb ning veelgi enam, millisel liigatasandil Heroes uuel hooajal üldse jätkab. Kuigi Aafrikas toimivad asjad eurooplase vaatevinklist vaadatuna tihti teistsuguste seaduspärasuste alusel, on Reitel oma Rwanda seiklusega siiski rahul ning ta ei välista, et jääb Mustale Mandrile treenerileiba maitsma pikemaks ajaks. Head kuulamist!

"Praegu tuleb küll süümepiin peale, kui ta räägib niimoodi. Siis ma seda hingelist masendust ei märganud," tõdeb Marek Lemsalu, meenutades aegu, mil jalgpallurikarjäär teda tagasi koju tõi, aga Norras hästi kohanenud tütar Liis sõpradest lahkumisega kuidagi ei leppinud.

"Praegu tuleb küll süümepiin peale, kui ta räägib niimoodi. Siis ma seda hingelist masendust ei märganud," tõdeb Marek Lemsalu, meenutades aegu, mil jalgpallurikarjäär teda tagasi koju tõi, aga Norras hästi kohanenud tütar Liis sõpradest lahkumisega kuidagi ei leppinud.

"Filmikeel - 21. sajandi keel" - kuidas mõista seda nn manipuleerimise kunsti, mis pildi ja heli kaasabil muundub kord kunstilisteks visuaalvormideks, siis youtuubilikeks tobeklipikesteks või hoopis drastiliseks dokumentaalseteks kaadriteks. Kuidas parendada meie kõigi audio-visuaalseid oskusi, jutuvestmisest filmitehnika oskuste omandamiseni. Mis on need praktilised esimesed sammud, alates millest võib meid pidada 21. sajandi keelt rääkivaks inimeseks? Telia tutvustab mais 2020 läbi viidud koolide tehnoloogiakasutuse võrdleva uuringu tulemusi Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis ja Leedus. Arutelu juht: Indrek Ibrus, TLÜ meediainnovatsiooni professor Osalejad: Mikk Rand (Eesti Filmi Instituudi digipädevuse arendaja, Kinobuss), Heddy Ring (Telia Company jätkusuutlikkuse valdkonna juht), Elo Võrk (Telia partnersuhete juht), Diana Poudel (raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor, küberturvalisuse õpetaja). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ega Eesti järvedes polegi õieti kalu. Ja kui ka on, siis õhurõhk ja varustus olid ikka jõle nigelad. Kui me omal ajal onuga Norras püüdsime, siis...

Meie tänase saate külaliseks on jalgpallur, kel on oma profikarjääri jooksul olnud võimalus mängida nii Rootsis, Šotimaal, Norras kui ka kaugel Aasias - täpsemalt on meie tänase podcasti kangelane hetkel Lõuna-Korea jalgpalliklubi, Suwon FC ründaja. Meil on hea meel, et meie podcasti on täna külla tulnud jalgpallur, Henri Anier. Tänases saates rääkisime me temaga välismaal elamisest, kaotusvalust, meeskonnatööst ning ühest imelikust harjumusest.

Järjekordses podcast’is “Ehitame maja” ei võta me ette mõnda konkreetset majaosa, mida ehitada või värvida või laduda. Me läheme külla Eesti ühele edukamale palkmajatootjale Hobbiton, et arutada seda, kuidas alustada perele palkmaja planeerimist, tellimist ja ehitamist. Palkmajas elamine on seotud elustiiliga, seotud sooviga elada looduslikus ja hingavas keskkonnas. Kuid miks peaks valima palkmaja? Kuna majad ehitatakse täispuidust, siis on palkmajade niiskus alati ühtlane, see tähendab, et inimene tunneb end selles keskkonnas mõnusalt, magab hästi ja on õnnelikum. Lisaks on palkmaja ka energiasäästlik, kuna ei vaja elamiseks liiga kõrget sisetemperatuuri. Palkmajaehitaja Hobbiton tegevjuht ja ekspordi müügijuht Andrus Prangli lisab, et tema on elanud palkmajas juba ligi 20 aastat. Tema kogemus näiteks ütleb, et palkides kokku pandud majas saab tubane temperatuur olla kuni 3 kraadi madalam, kui mujal ja ikka on mõnus olla. “Kütan oma kodu kaminaga, kuuled kuidas puud praksuvad, toas on mõnus ja soe, kuid õhk on värske. Kui vaadata tänaseid palkmaju, siis need ei ole enam ammu need, mida me arvame. Tegemist on äärmiselt stiilsete ja modernsete ehitustega,” mainib Prangli. Eesti müügijuht Ragner Lõbu aga lisab, et kui kõrgusse ei saa palkmajaga väga minna, siis suuruse osas ei ole eriti piiranguid, kahe korruseline mitmeliikmelise pere elamu on tavaline töö palkmajatootjale. Samas lisab Lõbu, et eestlane on ikkagi pragmaatik ja tellib pigem väiksema, kompaktsema hoone. “Meie põhiturul Norras soovitakse ikka suuri maju, et saaks ikka pidada traditsioonilist koguperepüha või oleks niisama ilus läbi maja kaeda,” räägib palkmajaehitaja. Hobbiton on valitud nii 2016, 2017 kui 2018 aastal Eesti parimaks käsitööpalkmajade tootjaks, mehed on oma firmas aastate jooksul projekteerinud ja ehitanud valmis 450 maja. Kuid kui arvestada kui pikalt peab metsast toodud puu kuivama, kui kaua võtab korralik ehitus, siis on see number igati eeskujulik. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

Tänase saate külaline on raamatu „Minu Norra“ autor Heikki Võsu, kes elas neli aastat Oslos. Koduperemehena. Heikki sattus Oslosse, sest tema diplomaadist abikaasa saadeti välislähetusse. Kuna kodumaal juristi ametit pidaval Heikkil oleks olnud üsna keeruline seal erialast tööd leida, jäi mees koduseks. Saates vastab Heikki muuhulgas küsimustele, miks on naised kodustes töödes efektiivsemad ning millega tegeleb päevad läbi kodune mees. Loomulikult ei saa Norra puhul üle ega ümber hindadest – kas riik on siis nii kallis kui arvame? Milliste teenuste või kaupade puhul lähevad silmamunad hindu nähes suureks ja millal kehitab eestlane vaid õlgu? Lõpetuseks toob Heikki välja ootamatu fakti – norrakas ei huvitu välismaast ning paljudel pole isegi aimu, kus on Eesti.

Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg” oli sel nädalal ajakirjanikel Siim Keral ning Karl Juhkamil võimalus juttu vesta 27 korral Eesti jalgpallikoondist esindanud Artur Kotenkoga, kes on praeguseks väravavahina tegutsenud juba 30 aastat. Miks ikkagi otsustas mees ise vabatahtlikult 7aastaselt väravapostide vahele asuda? Lisaks saab teada, et kollkipper sai esimesed tuleristsed välismaal juba enne Levadiaga liitumist, kus hiljem alles tõeliselt õitsema lõi. Kui karjääri edukaimad aastad veetis puurilukk Norras ning Valgevenes, siis vahepeale jäid ka nukramad perioodid Küprosel ja Aserbaidžaanis, mil regulaarsest palgast ning mänguajast võis vaid und näha. Küll võinuks mehe karjäär hoopis teistsuguseks kujuneda, kui Inglismaa esiliigasse kuulunud Nottingham Forest üksteist aastat tagasi teisel jõulupühal kaotusepilli poleks pidanud alla neelama. Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik!

Täna teeme taas maapallile muusikalise tiiru peale ning see seiklus saab olema rikkalikult mitmekesine ja rõõmus nagu "Rahvasteballil" kombeks on.Me rändame Soomes ja Norras, Indias ja Inglismaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrikas, Rootsis, Argentiinas, Madagaskaril ja Šotimaal.

Täna teeme taas maapallile muusikalise tiiru peale ning see seiklus saab olema rikkalikult mitmekesine ja rõõmus nagu "Rahvasteballil" kombeks on.Me rändame Soomes ja Norras, Indias ja Inglismaal, Kanadas ja Lõuna-Aafrikas, Rootsis, Argentiinas, Madagaskaril ja Šotimaal.

Nikolai ja Marianna on üks armsamaid surfaritest paare, täielikult lainele ja tuulele pühendunud surfiperekond. 13. jaanuari podcasti teemadeks on surfarite pereelu - kas on lihtsam kui mõlemad surfavad? Ragnarok-i lumelohetamise võistlusest Norras, lapsega koos surfamisest, erinevatest laine “tööriistadest”, SUP-i ja murdmasuusatamise sarnasustest, Jack O’Neill-ist ja Kalipso.ee surfipoest Eestis, surfi subkultuurist, Jeep Wrangler-ist, unhook lainesõidust. Vaata Nikolai ja Marianna tegemistest - https://www.facebook.com/kalipso.ee/ Muusikapalad - https://www.youtube.com/watch?v=UNaYpBpRJOY&feature=youtu.be ja https://www.youtube.com/watch?v=mw2kKyJu9gY&feature=youtu.be 2011 Ragnarok - http://www.tallinnasurfiklubi.ee/est/news/read/red-bull-ragnarok-2010-norway/ 2011 Ragnarok Murphy lohega mäest alla hüpe - https://www.youtube.com/watch?v=t1FhTm1KKFQ 2013 Ragnarok - https://vimeo.com/40370196 Lapsevanker rula - http://www.quinny.com/longboardstroller/ Surf Snowdonia - https://www.youtube.com/watch?v=zj_Ul6lr9PQ Al Ain surfpark kitesurf - https://www.youtube.com/watch?v=NVfD-wqZ9rQ Jack O’Neill - https://www.youtube.com/watch?v=MVYYEq6Ggt4 Till Lindemann - http://affenknecht.com/new-video-shooting-till-zoran-bihac-estonia/ Uuring, The Dark Side of Flow: A Qualitative Study of Dependence in Big Wave Surfing - https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fwww.jeffreycjohnson.org%2Fapp%2Fdownload%2F764879286%2FOlivierHumKin2009.pdf&h=ATM2vNff_Ii65rId7u8ITaET9PCaXXdlVWDTtOrUl_xrc4RmTsMRbGDj-XZBSK-FVQ1Onzfk69O3GzPflNYy_w8ovLzMb_YcLwycs5utV9FieDTPdX0T01sgy5IGwovMQuXBVsNUjnDM27w9tA Subkultuuri olemus - https://en.wikipedia.org/wiki/Subculture

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak räägib teises saates eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest Euroopas. Juttu on eestlaste kalmudest Rootsis, Soomes; mälestusmärkidest Saksamaal, aga ka eestlaste mälestuse jäädvustamisest Norras! Samuti sellest, kuidas on lood koduste kalmistutega. Foto: EMS-i foto Mõigu kalmistust, mis nõukogude okupatsiooni ajal likvideeriti, kuid on osaliselt säilinud.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak räägib teises saates eestlaste kalmudest ja mälestusmärkidest Euroopas. Juttu on eestlaste kalmudest Rootsis, Soomes; mälestusmärkidest Saksamaal, aga ka eestlaste mälestuse jäädvustamisest Norras! Samuti sellest, kuidas on lood koduste kalmistutega. Foto: EMS-i foto Mõigu kalmistust, mis nõukogude okupatsiooni ajal likvideeriti, kuid on osaliselt säilinud.

Norra helilooja Johan Svendsen (1840-1911) oli Griegi kaasaegne ja sõber, kes pani aluse sümfoonilise muusika traditsioonile Norras. Tema sümfoonilise muusika on salvestanud Neeme Järvi koos Göteborgi Sümfooniaorkestriga.

Norra helilooja Johan Svendsen (1840-1911) oli Griegi kaasaegne ja sõber, kes pani aluse sümfoonilise muusika traditsioonile Norras. Tema sümfoonilise muusika on salvestanud Neeme Järvi koos Göteborgi Sümfooniaorkestriga.

Usain Bolt ei ole enam üheksakordne olümpiavõitja, tõsi, mitte tema pattude pärast. Paljukordselt suurvõistluste medaliomanikult kaugus- ja kolmikhüppajalt, Eestiski kodu omavalt Tatjana Lebedevalt võeti ära Pekingi 2008 OM-i medalid. Norras käib dopinguistung Therese Johaugile karistuse määramiseks anaboolse steroidi klostebooli kasutamise eest. See kõik on tänase spordi osa. Kas puhas sport on võimalik ja kuidas tagada, et võitlus puhta spordi eest farsiks ei muutuks, sellest räägime Kuku Nädala Tegijas tippsõudja, Rio olümpiapronksi Allar Raja ja dopinguvastase võitluse eksperdi Kristjan Pordiga. (Meelis Atonen.)

Tänase saate külaline Hanna Pakosta on elanud mitu aastat Norrast ning pajatab meile sealsest elust. Mida on vaja, et saaks Norras end edukalt sisse seada? Miks on elu töövõtjana parem kui tööandjana? Miks tehakse töötajaga kohe tööleping? Kuidas toimib kinnisvaraturg? Miks kolivad tudengid kodust minema? Mis on heaoluühiskonnas Norras halba? Hanna vastab praktilistele küsimustele ja jutustab palju põnevat!

Kas teadsite, et AS-il Kodumaja valmib aasta lõpuks Norras 14-korruseline üleni puidust elamu? Nii kõrget puitkarkassiga kortermaja pole Euroopas veel keegi ehitanud. Ega meid Eestis eriti ei teata, ütleb Kodumaja AS-i juht ja suuromanik Lembit Lump (foto: Andres Haabu), kellega saame lähemalt tuttavaks laupäevases saates.Lembit Lumpi elutöö tõestab, et visa töö ja uute ideedega õnnestub konkurentidele kandu näidata. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 24. oktoobril kell 12.05.

Kas teadsite, et AS-il Kodumaja valmib aasta lõpuks Norras 14-korruseline üleni puidust elamu? Nii kõrget puitkarkassiga kortermaja pole Euroopas veel keegi ehitanud. Ega meid Eestis eriti ei teata, ütleb Kodumaja AS-i juht ja suuromanik Lembit Lump (foto: Andres Haabu), kellega saame lähemalt tuttavaks laupäevases saates.Lembit Lumpi elutöö tõestab, et visa töö ja uute ideedega õnnestub konkurentidele kandu näidata. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 24. oktoobril kell 12.05.

Kuidas edenevad kevadtööd, mida tähendab veerohke kevad kalakasvatajatele ja milliseid kalu kodutiiki lasta, kui säästlik on meie energiakasutus, mis katsed käivad ning mida peaksime veel ise tegema, kuidas läheb Eesti puitmajadel meil ja Norras ning mida pakuvad Avastamata aarete konkursi võitnud Vihula valla mõisad. Saatejuht on Madis Ligi. (Madis Ligi)

Kalastajana Norras.

Kalastajana Norras.