Podcasts about venemaaga

Saates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme. Saate esimese teemana käsitletakse Eesti valitsuse järjekindalt soovi meid Venemaaga sõtta viia. Lõppeval nädalal jõudsime sellele väga lähedale seoses Vene varilaevastikuga. Paljastasime enda täieliku saamatuse ja võimetuse.Teises osas liitub saatejuhtidega EKRE saadik Riigikogus Rain Epler, kellega arutletakse Rail Balticu üle. Saame mitte kunagi sõitma hakkama raudtee, mis viib meid pankrotti.Saate lõpetab välispoliitika oas, milles Mart ja Martin Helme käsitlevad USA presidendi Donald Trumpi ringsõitu Lähis-Idas. Ameerika teeb ümber maailmapoliitikat. Mis on kõige selle tulemus?

Ukraina tuleviku kujundamise on enda kätte haaranud USA, kes pakub vaherahu Ukrainale ja kaupleb tingimuste üle Venemaaga. Kas Euroopa jääbki seda kõike pealt vaatama, sellest räägime Postimehe otsesaates europarlamendi saadiku Marina Kaljurannaga (SDE). Saatejuht on Ulla Länts.

"Välistund" uurib, kui suur on ukrainlaste kaitsetahe ligemale kolm aastat kestnud sõjas Venemaaga.

Vestlussaate külaline on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht, riigiteaduste doktor Kristi Raik. Saates analüüsib ta Ameerika Ühendriikide poliitikat “Trumpi teisel ajastul”, olukorda Lähis-Ida riikides ja loomulikult maailma riikide suhteid agressorriigi Venemaaga. Kristi Raik avab ka kaitseuuringute keskuse tausta. Saadet juhivad Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Pärast USA presidendivalimisi räägitakse üha enam sellest, et Ukraina sõda lõpeb tuleval aastal ja juba lähitulevikus algavad rasked läbirääkimised Venemaaga. Milleks Ukraina valmistuma peab, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga (Eesti 200). Saatejuht on Ulla Länts.

Sel reedel on KUKU saates Kahe vahel oma 30. juubelit pidava Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas. Meenutusterohkes saates tuleb juttu lisaks liberaalse maailmavaate juurutamisele Eestis ka majanduse käekäigust, suhetest siis ja praegu Venemaaga, Kaja Kallase teekonnast Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindaks ning paljust muustki. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Kaheksanda saate teemaks on Tšetšeenia raske saatus ning kaks Venemaaga peetud sõda – 1994-1996 ja 1999-2000.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad Eesti valitsuse poliitikast tüürida Eesti riik sõtta Venemaaga. Samuti tuleb juttu maamaksu peatsest hüppelisest tõusust, 19. märtsi hoiatusprotestist ning USA valimistest.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad Eesti majanduse masendavast olukorrast ning Kaja Kallase plaanist viia meie rahvas sõtta Venemaaga. Samuti tuleb juttu Euroopa põllumeeste mässust valitseva kliki vastu.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

"Rahva teenrite" saates hinnatakse, kas õpetajate streik andis ka mingi sisulise tulemuse, kui hästi sobib endine Keskerakonna esimees Jüri Ratas Isamaa erakonda, miks Eesti ettevõtted jätkavad äritegevust Venemaaga ja kuidas tõmmata käima kaheksa kvartalit langenud Eesti majandus. Saates osalevad ajakirjanikud Sulev Vedler, Heidit Kaio ja Urmet Kook.

Soome sulges nädalavahetusel asüülitaotlejate arvu suurenemise tõttu neli piiripunkti Venemaaga. Sellest, kas ka Eesti peaks valmis olema rändesurve kasvuks, samuti olukorrast võimuliidus, räägime Postimehe otsesaates siseminister Lauri Läänemetsaga (SDE). Saatejuht on Ulla Länts.

Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari, tuntud ühiselt ka kui Visegradi nelikuna, on kommunistliku bloki langemise järel liikunud jõudsalt läänemaailma suunal, kõik riigid olles tänaseks päevaks nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmed. Samas on viimaste aastate kogemus näidanud üha suuremaid lahkhelisid Visegradi riikide ja lääne vahel. Olgu selleks Visegradi riikide vastumeelsus migrantide vastuvõtmisele 2015. aasta Euroopa migratsioonikriisi ajal või Ungari sõbrunemine Venemaaga. Uues Ringjoone osas tutvustatakse hiljuti Poolas ja Slovakkias toimunud valimisi ning selle võimalikke tagajärgi, räägitakse lähemalt Ungari peaministri Viktor Orbani kohutmisest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning selgitatakse Visegradi riikide omavahelisi suhteid lähemalt. Saates teevad saatekülalistena debüüdi Thomas Marten Pink ja Talis Timmi. Saadet juhib Karl Kajak ning puldis on Anastasia Poole.

Viimasel nädalal puhkes mitte ainult Eesti jalgpalli kogukonnas, vaid ka laiemas avalikus ruumis elav arutelu, miks võttis Eesti Jalgpalli Liidul nii kaua aega ühe lihtsa lause "Me ei mängi Venemaaga mitte ühelgi tingimusel" välja ütlemine. Vutikohus mõtiskleb, miks siis ikkagi võttis ja mida too juhtum laiemalt jalgpallijuhtimise kohta näitab. Nii FIFA kui UEFA on teinud aga osavaid lükkeid, et teha õnnelikuks võimalikult paljud MM- ja EM-finaalturniiri korraldusõigust ihkavad riigid. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

3. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Ott Tänak võidutses Tšiili rallil: ainult hea stardipositsiooni ja õnnestunud rehvivaliku teene või saab siit ka mingit tõsisemat progressi Fordiga välja lugeda? - Hääled Ott Tänaku Hyundaisse siirdumise osas kajavad aina kõvemini: kus suitsu, seal tuld? Näib, et isegi Thierry Neuville igatseb teda taga? - Poliitikud pole medalipidudele oodatud. Riik ei pane uuel aastal EOK ja Team Estoniale pennigi juurde. 2,5 miljonit, mis hasartmängumaksu laekumistest ära võeti, ei kompenseerita, kuigi lubati. Tippspordi matused? - UEFA lubas Venemaa ja Valgevene jalgpalli noortevõistlustele tagasi, sest lapsed pole süüdi, mida vanemad teevad. 12 riigi jalgpallikoondised teatasid, et ei osale kindlasti ühelgi turniiril koos Venemaaga, aga Eestit selles nimekirjas ei olnud. Miks ei paindu Aivar Pohlak hukka mõistma terroririigiga sõbrutsemise poliitikat? - Kes on koduse korvpallihooaja esimese paari nädalaga jätnud ootustest parema, kes kehvema mulje? Kuidas kommenteerib Peep Keila rasket nädalat? - Korvpalli Euroliiga hooaeg algab: kes on soosikud, millised on Žalgirise ja Baskonia võimalused?

Kui Thomas Bachi Venemaa-lembus pole midagi uut, siis nüüd näitas Venemaa sportlastele rohelist tuld ka Rahvusvaheline Paralümpiakomitee. Eestis pälvis aga enim tähelepanu UEFA otsus lubada võistlustele tagasi Venemaa U17 koondised. Eesti Paralümpiakomitee presidendi Monika Haukanõmme ja Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnavõtud erinesid diametraalselt. Miks nii? Teemadeks veel Ott Tänaku võit Tšiili MM-rallil ja naasmine Hyundaisse, Keila korvpallitüli lahendus, Ryder Cup, Simone Biles, mure ja riid Eesti tippspordi rahastamise ümber ja VAR. Saatejuhid Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Hooaja esimeses saates kõnelevad poliitikud Mart Helme ja Martin Helme EKRE fraktsiooni Ungari visiidist, Kaja Kallase Vene-sidemetest ja kahepalgelisusest ning USA süvariigi ponnistustest takistada Donald Trumpil saada vabariiklaste presidendikandidaadiks.

Tänased teemad on: algas uus kooliaasta. Räägime koolidest ja õpetajatest ja Metsaküla kooli fenomenist. Eestist lahkumise uuring räägib sellest, mis põhjustel noored Eestist lahkuvad. Kaubavedu ja äri Venemaaga jätkub nagu sõda ei olekski. Kaja Kallas ei suuda ikka veel tegelikkusele silma vaadata.

Tänased teemad on: algas uus kooliaasta. Räägime koolidest ja õpetajatest ja Metsaküla kooli fenomenist. Eestist lahkumise uuring räägib sellest, mis põhjustel noored Eestist lahkuvad. Kaubavedu ja äri Venemaaga jätkub nagu sõda ei olekski. Kaja Kallas ei suuda ikka veel tegelikkusele silma vaadata.

Peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on Ukraina sõja ajal jätkanud koostööd Venemaaga. Kas peaminister peaks puhkenud skandaali tõttu tagasi astuma? Mil määral on Kallas vastutav abikaasa ettevõtte tegevuse eest? Kuivõrd tõsiseltvõetavad on tema senised selgitused olukorra kohta ning milline vastuolu esineb peaministri väljaütlemistes vahetult pärast Ukraina sõja algust ning tänases reaalsuses? Sel teemal räägime saates "Otse Postimehest" Kaja Kallase teise valitsuse välisministri, Isamaa esimehe Urmas Reinsaluga. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Andrei Kurkov, "Invasioonipäevik". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Ajal, kui Ukraina sõjast sai laastav tegelikkus, hakkas Andrei Kurkov kirjutama kroonikat sõja šokeerivatest tagajärgedest. Oma märkmetes kirjeldab ta, kuidas ukrainlased trotsivad pagendust ja okupatsiooni ning lahkab Ukraina läbi aegade keerulisi suhteid Venemaaga.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Sergei Metlev. Venemaaga on palju segadust: Reinsalu kutsub üles - olümpiamängude boikott, varade külmutamine ja nende realiseerimine Ukraina kasuks, jumaleteenistus Aleksander Nevski katedraalis, naftasaaduste sanktsioonide algus, välisriikide varade külmutamine Krimmis, tekivad dokumentideta kodanikud. Tartu rahu 103. aastapäev ja selle tähendus, esile kerkis "Tartu Hitler", kes pälvis ka vene välisministeeriumi tähelepanu. Küberrünnakud on sagenenud 100 korda võrreldes Pronksiöö ajaga. Elektriautode toetus tuleb jälle. Kui mõttekas see tegelikult üldse on? Kaja Kallas ootab kaitsetööstuselt suuremat panust.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Sergei Metlev. Venemaaga on palju segadust: Reinsalu kutsub üles - olümpiamängude boikott, varade külmutamine ja nende realiseerimine Ukraina kasuks, jumaleteenistus Aleksander Nevski katedraalis, naftasaaduste sanktsioonide algus, välisriikide varade külmutamine Krimmis, tekivad dokumentideta kodanikud. Tartu rahu 103. aastapäev ja selle tähendus, esile kerkis "Tartu Hitler", kes pälvis ka vene välisministeeriumi tähelepanu. Küberrünnakud on sagenenud 100 korda võrreldes Pronksiöö ajaga. Elektriautode toetus tuleb jälle. Kui mõttekas see tegelikult üldse on? Kaja Kallas ootab kaitsetööstuselt suuremat panust.

Sõda ja majandus on lahutamatud. Sõdasid peetakse majanduse pärast, majandus teenindab sõda ja omanike klassi ambitsioone. Riigikaitselise saate "Si Vis Pacem..." uues osas räägitakse mõneti vastuolulisi jutte, sest mitte ei tea, kuidas asjad edasi arenevad.Kohati näib, et "kollektiivne Lääs" on Venemaaga seotud ohtudest aru saanud. Siis aga tekivad taas dissonantsid. Mõni riik vigurdab ja laveerib, et Ukraina abistamise ülesannetest kõrvale hiilida. Miks see kõik toimub? Kelle huvides?Saates on külas Ats Miller – IT-mees, kirjanik, publitsist-kolumnist. Saatejuht on Erik Boltowski.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kaja Kallase ootamatu esinemine ERRis ja miks seda kõike oli vaja. Kas elektriühenduse katkestamine Venemaaga on Eestile ohtlik? Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni, selle mõjud Eestile ja Eesti sees. Piiriületused Balti riikides ja Soomes - keda lasta ja keda mitte üle piiri, see on seotud Venemaa mobilisatsiooniga. Esimese lugemise läbis seaduseelnõu, mis võtaks kolmandate riikide kodanikelt KOV valimisõiguse.

Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Kaja Kallase ootamatu esinemine ERRis ja miks seda kõike oli vaja. Kas elektriühenduse katkestamine Venemaaga on Eestile ohtlik? Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni, selle mõjud Eestile ja Eesti sees. Piiriületused Balti riikides ja Soomes - keda lasta ja keda mitte üle piiri, see on seotud Venemaa mobilisatsiooniga. Esimese lugemise läbis seaduseelnõu, mis võtaks kolmandate riikide kodanikelt KOV valimisõiguse.

Asjade ja nähtuste olemusest aru saamiseks on vajalik mitu vaatenurka, mida rohkem seda parem. Hiina parimad ajud on prognoosinud võimalikke maailma tulevikustsenaariume. Katsume need seisukohad vaatajani tuua sellistena, nagu nad on – see tähendab autentsetena.Külas on Andres Saukas, saatejuht Andres Raid. 

Mida tahavad näha oma linnas narvakad ja mida tahavad näha Narvas lääne ajakirjanikud? President Karis suhetest Venemaaga — millisena ta neid näeb ja näib see reaalsena? Kuidas näeb välja mitte-eestlaste diskrimineerimine Eestis? Stuudios on Olga Ivanova, Dmitri Kukushkin ja saatejuht Pavel Ivanov.

Saates keskendume Türgiga seonduvatele teemadele. Räägime sellest, kuidas Türgi sisepoliitika ja sisepoliitiline konkurents mõjutavad riigi välispoliitilisi seisukohti. Eraldi käsitleme Türgi vastasseisu Soome ja Rootsi NATOga liitumisele ning mida Türgi enne laienemise heakskiitmist neilt riikidelt nõuab. Jutuks tuleb ka see, milliseid samme on Türgi astunud Ukraina sõja kontekstis Ukraina toetamiseks ent ka sellest miks ja kuidas Türgi Venemaaga jätkuvalt edasi suhtleb. Saatekülaline Türgi ja Lähis-Ida poliitika ekspert Hille Hanso. Saadet juhib Hannes Hanso.

Välismäärajas luubi all hetkeseis kolmes riigis - 200 aasta pikkusest neutraalsusest loobuvas Rootsis, maailma fookusest suuresti kadunud Afganistanis ja enne Ukraina sõda Venemaaga tugeva bloki moodustanud Hiinas. Pühapäeval kl 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Noorteühenduse "Sinine Äratus" esimees Eino Rantanen ja Riigikogu liige Ruuben Kaalep vestlevad "Põhjatähe" uues osas meie kodumaa lahutamatuse ja tervikuna säilimise üle. Saate esimeses pooles on juttu Tartu rahust ja võimalikust uuest piirilepingust Venemaaga, saate teises pooles räägitakse sellest, kuidas linnastumine ja erinevad ärihuvid ohustavad eestlase sidet oma maaga.

Euroopa Liit muudkui lisab sanktsioone Venemaa ja Valgevene suhtes, et Putini režiimi võimet Ukraina vastast sõda pidada vähendada. Enamus eurooplastest ja eestlastestki arvab, et sanktsioonide samm peaks veel suurem olema. Samas tähendab see, et traditsiooniliselt Venemaaga seotud ärid peavad uksed kinni panema või siis ümber orienteeruma. Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, kes rääkis, mis seisud on nüüdseks kujunenud raudteel, mille äriks oli veel mõned kuud tagasi peamiselt Vene-Valgevene kaupade vedu. Kuidas ja kas üldse saab Eesti raudteedel need veod asendada? Samamoodi oli Zimmermanniga juttu suurematest raudtee-ehitustest. Ta pidi nentima, et sõjast tingitud tarneprobleemide tõttu on üks oluline selle suve ehitus ohus. Ja samuti peab kõik väga hästi laabuma, et raudtee oleks valmis paari aasta pärast saabuvate Elroni uute elektrirongide käiku andmiseks Tallinna-Tartu vahel. Saatejuht oli Raimo Poom.

Kas kultuurisuhted Venemaaga tuleks täielikult pausile panna, küsime kell 9.15 Kultuuripartnerluse SA juhatajalt Meelis Kubitsalt.

Eesti ukrainlaste organisatsioonid ja Eesti kodanikuühendused korraldasid eile Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavalduse toetamaks Ukraina rahvast, kes peab sõda iseseisvuse ja vabaduse eest agressorriik Venemaaga. Enne meeleavalduse algust leidis Ruslan Trochynskyi hetke, et rääkida "Vikerhommikule", millised on ta emotsioonid ja kuidas saavad eestlased Ukrainat aidata. Täpsemalt kell 8.30.

Tänases saates räägime sel nädalal esitletud venemaalaste suhtumisest Eestisse uuringu tulemustest. Põhiküsimus - kust nad võtavad infot meie kohta ja kes seda kujundavad. Samuti spekuleerime Tartu rahu teemal - kes võiks tänapäeval olla Eesti-poolne lepitaja Venemaaga? Diskussioonist võtavad osa Natalia Kitam, Dmitri Kukushkin, Igor Kopõtin. Saatejuht Pavel Ivanov.

Kas diplomaatiliste pingutuste aeg suhetes Venemaaga hakkab lõppema? Mida oodata reedeks kavandatud USA ja Venemaa välisministri kohtumiselt, räägib Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kell 7.35.

14. jaanuari "Poliitikaguru" keskendus selle nädala olulisimatele Eesti ja Euroopa elu mõjutavatele küsimustele – USA, NATO ja OSCE kaudu Venemaaga peetavad läbirääkimised, mis keskendusid regiooni julgeolekuolukorrale; samuti laiapindsele hinnatõusule, mis valgub energiahindadest teistesse teenustesse ja kaupadesse ning lõpetuseks ka oodatavatele USA ja Euroopa keskpankade rahapoliitika muutustele, mis ka Eesti inimeste rahakotte negatiivselt moel või teisel mõjutab. Saadet vedasid sel nädalal Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja, ettevõtja Viljar Arakas ning saatejuhina astus üles poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju.

Veel enne, kui die Welt tõi välja Euroopa komisjoni kartuse, et migrante võidakse hakata lennutama Minkskist Eesti piiri äärde Pihkvasse, juhtis samale võimalusele tähelepanu politoloog Karmo Tüür. Praegu, ütleb ta, pole ametlikul tasandil võetud vastu ühtegi poliitilist otsust, et liini ei tule. Kõik on puhta mitteametlik, „tehnilistel põhjustel“. Valdavalt Iraagist pärit immigrantide puhul tuleks neil seejuures läbida piirikontroll: „Venemaa peaks siis jah avalikult näitama oma enda rolli selles konfliktis,“ tõstab ta esile. Pole selge, et Moskva seda tahaks. „Küll aga on Venemaa ja Valgevene järjest rohkem ühte sammu astumas, eriti mis puudutab välis- ja julgeolekupoliitikat,“ märgib Tüür. „Mul oleks väga-väga-väga keeruline uskuda, et Valgevene on teinud kõike seda ilma Venemaaga vähemalt kooskõlastada.“ Tõsisemaks peab politoloog hetkel mitte nähtavaid, kuid potentsiaalseid arengustsenaariume, eriti 100 km nn Suwałki koridoris. „Kui provokatsioonide teel viiakse vastasseis selleni, et asi läheb kineetiliseks – piisab ju, kui visata migrantide laagrisse paarkümmend automaati ja need tulipead viivad asja kineetiliseks ise, võib juhtuda, kus lõiku Suwałki koridoris hakatakse ründama nii alt Valgevene kui ülevalt Kaliningradi poolt.“ Saates veel Kuidas sobitub see kõik konteksti „hea Putin annab gaasi“ ja „Venemaa saadab välja signaale piirileppe allkirjastamiseks? Kuivõrd võis õppustel Zapad läbimängitu olla osaks sellest stsenaariumist? Mil määral on Putinil ja Lukašenkal võimalik olukorda enda võimupositsioonide tugevdamiseks ära kasutada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Pärast šokeerivat kaotust Mägi-Karabahhi eest peetud sõjas Aserbaidžaaniga lähevad armeenlased homme valima, et anda hinnang valitsusjuhile, kes rahuleppe alla kirjutas. Jerevanis viibib Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Anton Aleksejev, kelle sõnul on meeleolu üsnagi depressiivne. Praeguse valitsusjuhi kohusetäitja, oma tagasiastumisega erakorralised valimised esile kutsunud Nikol Pašinjan seisab silmitsi tõelise vana sauruse, ise Mägi-Karabahhist pärit ja loendamatute korruptsioonisüüdistuste kiuste poliitikas püsiva Robert Kotšarjaniga. Üldse on aga Armeenia valimised ajaloo ühed kõige võitluslikumad, kohti parlamendis igatsevad 26 nimekirja. Aleksejev rääkis Krister Parisele, et ehkki kaamerate ees kiidavad kõik üksmeelselt oma liitlast Venemaad, on pärast mikrofonide ärapanekut jutt hoopi teine: „Öeldakse, et nad on väga pettunud, mis sõber see ka on, kes jättis meid hätta, kui olime vastamisi oma suurima vaenlasega.“ Aga teisalt, kirjeldab Aleksejev, pole armeenlased siin kuigi siirad. „Ütleme, et Venemaa sülitab rahvusvahelisele õigusele näiteks Ukrainas. Aga siin, tõesti, isegi Armeenia ise ei tunnustanud Mägi-Karabahhi iseseisvust. Armeenia ise ei võtnud vastu seadust, et Karabahh on Armeenia osa. Ei midagi taolist. Miks siis Venemaa peaks sekkuma nimelt Armeenia poolel?“ Saates veel Mida tähendab see Armeenia liitlassuhetele Venemaaga? Kas Kreml on Pašinjani tema vahepealse flirtimise eest läänega piisavalt „karistanud“? Kui kahest Venemaa liitlasest üks – Valgevene – on juba puhas diktatuur, siis mida tähendab see kõik demokraatia püsimisele Armeenias? Kuula Krister Parise juhitud saadet siit!

Kuidas kuulis Eesti Putini kõnet? Kas Euroopa peaks Bideni eeskujul Putini mõrvariks kuulutama? Saates on välisminister Eva-Maria Liimets.

Nädalavahetusel täienes taas teadmine ühe veriselt lõppenud ja kinnitatud Vene sõjaväeluure GRU Euroopas toime pandud operatsiooni kohta. Tšehhi valitsus avalikustas mustvalgel, et 2014. aastal riigi idaosas asunud laskemoonalao õhku lendamise juhtumiga seostatakse nimeliselt ja otseselt kaht GRU ohvitseri, kes 2018. aastal seoti suurbritannia valitsuse poolt Salisbury toime pandud Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega. Delfi „Erisaates“ aitab muuhulgas Vene luuretegevust jälgiv rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee lahti harutada küsimusi, mida me veel teame GRU üksusest 29155 tegevusest NATO, EL-i ja muude riikide territooriumil ning kuidas sellele vastu saab astuda. Kas tõesti tuleks piirid Venemaaga kinni panna, nagu soovitas endine president Toomas Hendrik Ilves. Saatejuht on Raimo Poom.

Poliitikaguru uurib, kuidas vältida vandenõuteooriate destruktiivset mõju vaktsineerimisele ja koroona ohjeldamisele. Vaatame otsa suhetele Venemaaga, PÕXITile ja ootamatult maha sadanud lumele! Saates seekord Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Poliitikaguru uurib, kuidas vältida vandenõuteooriate destruktiivset mõju vaktsineerimisele ja koroona ohjeldamisele. Vaatame otsa suhetele Venemaaga, PÕXITile ja ootamatult maha sadanud lumele! Saates seekord Maris Hellrand, Andi Hektor ja Tõnis Leht.

Mägi-Karabahhis ning tema ümbruses jätkusid täna öösel ägedad kokkupõrked. Raketid tabasid nii pealinna Stepanakerti kui väidetavalt ka Bakuu-Ceyhani naftajuhet. "Vihka, vihka, vihka vaenlasi," laulavad propagandaklipis Karabahhi vabastamisele üles kutsuvad poplauljad Narmin Kerimbeyova ja Ceyhun Zeynalov. Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg tõstab esile, et kumbki pool kasutab praeguse võitluse kontekstis propagndavahendina mõneti üllatuslikult mitte Nõukokogude Liidu lagunemisele järgnenud vastastikkust etnilist puhastust, aga 20. sajandi algusperioodi sündmusi, kus põimusid armeenlaste genotsiid ning Lenini ja Atatürki sõprus. Bergi hinnangul soovib Türgi sõda õhutades, et Kaukaasia saatust määraks just tema koos Venemaaga ning lääneriigid hoiaksid sealt eemale. Paljude aserite lootused Mägi-Karabahhi tagasivallutamisele pole küll ilmselt määratud täituma. Türgi aktiivsuse kõrval on samas väga tähelepanuväärne Armeeniale julgeolekugarantii andnud Venemaa vaikimine. Lasebki ta nii lihtsalt oma positsioonid maha mängida? Saates veel: Kas selles sõjas saab üldse öelda, kes on "hea"? Kas Armeenia poolel oli üldse mingit põhjust praegu sõda algatada? Mis suhtes on omavahel konkreetsemalt Jerevan ja Stepanakert? Aserbaidžaanil oleks väike võidukas sõda ju igati kasulik, aga... tuleks ta väike ja võidukas? Miks pole seda siis 30 aasta jooksul ette võetud? Kui palju on rahvas ette valmistatud kasvõi väikeseks võimaluseks, et sõda lõpeb kompromissiga? Eiki Bergiga vestles Krister Paris.

NATO liikmesriigi flirt Venemaaga ja sõjakäik Süüriasse, presidendi eeskuju populistlikele riigijuhtidele üle maailma ning nüüdne trall Hagia Sophia ümber – Türgi eesotsas president Recep Tayyip Erdoğaniga ei kavatse olla igav Põhjamaa riik, millele teised saavad alati kindlad olla. «Maailm taskus» podcast kutsus külla Istanbulis elava ajakirjaniku ja poliitikaeksperdi Hille Hanso, et anda sissevaadet Türgi poliitikasse ning Erdoğani […]

NATO liikmesriigi flirt Venemaaga ja sõjakäik Süüriasse, presidendi eeskuju populistlikele riigijuhtidele üle maailma ning nüüdne trall Hagia Sophia ümber – Türgi eesotsas president Recep Tayyip Erdoğaniga ei kavatse olla igav Põhjamaa riik, millele teised saavad alati kindlad olla. «Maailm taskus» podcast kutsus külla Istanbulis elava ajakirjaniku ja poliitikaeksperdi Hille Hanso, et anda sissevaadet Türgi poliitikasse ning Erdoğani laveerimisse USA ja Venemaa vahel.

USA presidendi Donald Trumpi hiljutine otsus algatada USA lahkumine Venemaaga sõlmitud "Avatud taeva" lepingust pani paljusidi Euroopa riike õhku ahmima - jälle purustati üks lüli maailma julgeolekuarhitektuuris. Eesti välisminister Urmas Reinsalu aga saatis välja pressiteate, kus ütles, et Ühendriikide samm on "mõistetav". Politoloog Viljar Veebel ütleb Krister Parisele, et Eesti välispoliitika on seatud täiel määral riigi kaitse teenistusse. "Meie välispoliitiline kuvand on kinnitada kõike, mida teeb meie kõige olulisem liitlane. Võiks olla isegi väike väljakutse: mida peaks Donald Trump tegema, et Reinsalu ei ütleks, et see on igati mõistetav? Taganemine Põhja-Atlandi lepingust on ilmselt järgmine hullus, millega on võimalik liitlasi proovile panna." Paradoksaalselt kasvab Veebeli hinnangul Trumpi heitliku käitumise taustal aga hoopis hirmutamine Venemaaga. "Vahepealse 12 aasta jooksul on kõvasti investeeritud hirmude kasvamisse," tõdeb ta. "Hirmude kasvamine on huvitavas seoses sellega, et mida vähem juhtub, seda rohkem hakkavad inimesed neid juurde mõtlema, kuni selleni välja, et hakatakse tegema tegevusi, mis riske tõstavad." Politoloog märgib, et hirm ei vaja põhjust ning teinekord on rohkem hirmul need, kes ei asu keset mingit tegevust. Veebel väljendas lootust, et ehk on suurem ühine oht koroonaviiruse näol suutnud ka meie riigijuhte veenda, et ei pea igal hommikul ärkama voodist mõttega, kuidas Putin täna Eestit vallutada kavatseb. Invasioonist suurem tõenäosus on pigem veel uue viiruse tulek. Saates veel: Kuidas mõjub üldisele maailmarahule see, et Trump on võtnud valimiste üheks peateemaks tülinorimise Hiinaga? Maailmamajandus koroona ja Trumpi kaubandussõja haamri vahel. Mida järgmiseks hiinlastega suheldes tähele panna? Tuleks meil ehk vaikselt uue kerkiva hegemooniga juba suhteid seada?

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Muusikaleiud Venemaalt ja ka jutud seoses Venemaaga. Kõige põnevam - Moskvasl ilmunud raamatu "Kremli läbirääkimiste koolkond" lehitsemine Raivo Varega. Keda Eestis ei huvitaks, kuidas Venemaaga edukalt läbirääkimisi pidada ja milliseid strateegiaid ja nippe nad tavatsevad kasutada! Neeme Raud Siin. teie laupäeva hommikune pilk maailma. Laupäeval kella 9-11 KUKUs

Mis saab Brexitist, kas Venemaaga peaks hakkama suhteid soojendama, kuidas kaubandussõjad mõjutavad rahvusvahelisi suhteid?

Mis saab Brexitist, kas Venemaaga peaks hakkama suhteid soojendama, kuidas kaubandussõjad mõjutavad rahvusvahelisi suhteid?

Seekordse "Futboliit" on suuresti pühendatud naiste jalgpallile - külas on FC Flora ja Eesti naiste jalgpallikoondise väravavaht Getriin Strigin. Striginiga koos arutletakse nii naiste jalgpalli seisu üle üldisemalt kui meenutatakse Flora hiljutisi kohtumisi naiste Meistrite liigas. Veel suuremad kohtumised ootavad aga veel ees, sest Eesti naiste koondis läheb peagi EM-valiksarja alustuseks vastamisi värske MM-finalisti Hollandi ja Venemaaga. Saate teises pooles (alates 35:10) liitub Raul Ojassaarega ka teine saatejuht Joel Indermitte ning alguse saab Premier League'i nurgake: üheskoos võetakse kokku möödunud vooru suuremad sündmused. Head kuulamist!

Täna on teemaks nuti- või alkojoobes juhid, kiiruseületajad, järsud tapjakraavid ja puudulik teehooldus ehk peamised liiklussurmade põhjustajad; aga samuti kohustus koju vingugaasi- ja suitsuandur muretseda ning see, mis läheb maksma moodne piir Venemaaga.

Täna on teemaks nuti- või alkojoobes juhid, kiiruseületajad, järsud tapjakraavid ja puudulik teehooldus ehk peamised liiklussurmade põhjustajad; aga samuti kohustus koju vingugaasi- ja suitsuandur muretseda ning see, mis läheb maksma moodne piir Venemaaga.

Stuudiokülaline on Tomas Jermalavicius Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskusest, jututeemaks USA süvenev soov loobuda relvastuskotrollilepetest Venemaaga.

Stuudiokülaline on Tomas Jermalavicius Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskusest, jututeemaks USA süvenev soov loobuda relvastuskotrollilepetest Venemaaga.

Henrik Meinander: „Gustaf Mannerheim. Aristokraat maavillases“ kirjastuselt Argo. Marssal Mannerheim on kõige teenekam ja samas vastuolulisem kuju Soome 20. sajandi ajaloos. Raamat jutustab, kuidas rootsikeelse aristokraatliku perekonna võsust sai kõigepealt Tsaari-Venemaa kaardiväeohvitser – hiljem aga Soome armee ülemjuhataja sõdades Nõukogude Venemaaga ja Soome president. Tutvustab Küllo Arjakas.

Poliitikagurus on teemadeks Saksamaal sündiv koalitsioon, Eesti valitsuse kahanev ind aktsiisi tõsta ja luuremängud Venemaaga. Stuudios Keit Kasemets, Huko Aaspõllu ja Tõnis Leht.

USA presidendi poolt 2. augustil alla kirjutatud sanktsioonid Venemaa vastu on täiesti uutmoodi meetmed. Neid saab leevendada vaid USA kongress ja need hakkavad mõjutama ka Euroopa liidu ettevõtteid, mis Venemaaga koostööd tegema hakkavad. Miks lähenesid ameeriklased sel korral niimoodi? Kuidas võiks Venemaa president nendele vastata? Praha rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Mark Galeotti arutleb Venemaa võimaluste üle.

«Vahetunnis Postimehega» räägitakse Trumpi sidemetest Venemaaga, Peterburi terroriaktist ja IRLi tulevikust. Stuudios on Evelyn Kaldoja Postimehe välisuudistest, Karin Kangro Eesti uudistest, Madis Vaikmaa Arterist ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Ukraina peaminister Arseni Jantsenjuk astus tagasi, uus valitsus peab aga valusaid reforme jätkama. Ukraina väljavaateid Venemaaga sõja lõpetamiseks ja majanduse jaluleaitamiseks arutavad Tallinna stuudios Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Krister Paris, Võru stuudios Ukraina päevikuid pidav Igor Taro ja telefonitsi europarlamendisaadik Yana Toom. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 12. aprillil kell 14.05, kordusena kell 19.05. Foto: Igor Taro ja tema Ukraina päevik

Ukraina peaminister Arseni Jantsenjuk astus tagasi, uus valitsus peab aga valusaid reforme jätkama. Ukraina väljavaateid Venemaaga sõja lõpetamiseks ja majanduse jaluleaitamiseks arutavad Tallinna stuudios Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Krister Paris, Võru stuudios Ukraina päevikuid pidav Igor Taro ja telefonitsi europarlamendisaadik Yana Toom. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 12. aprillil kell 14.05, kordusena kell 19.05. Foto: Igor Taro ja tema Ukraina päevik

Kuidas valmistub Euroopa Liit idapartnerlustippkohtumiseks Riias, kus muuhulgas tuleb muidugi jutuks ka Ukraina? Millised on EL-i viimased arengud seoses Venemaaga aga ka ISIS-ega ning kuidas on uus Euroopa Komisjon muutunud, räägib Nädala Tegijas Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

Eesti põllumehed ja toidutööstus on viimaste aastate sügavamas kriisis, sest ühte on langenud kaubanduspiirangud Venemaaga, maailmaturu hinnalangus ja uus põllumajanduspoliitika. Millised on olukorra lahendused, sellest räägitakse järgmisel kümnel päeval Berliinis maailma suurimal põllumajandus- ja toidunäitusel. Nädala Tegijas on neist teemadest rääkimas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja põllumajanudsminister Ivari Padar. (Hindrek Riikoja.)

Milline on meie kaubavahetus Venemaaga ja mis jäi kõlama Leningradi oblasti suure äridelegatsiooni kohtumistel siinsete tootjate ning nende suunajatega, mida kujutab endast projekt Uugametsast Hollywoodi, milleks kõlbab oder, milline on olukord suvilate ja maamajade müügiturul ja keda ning kuhu hakkab sõidutama Lõuna-Eesti Taluturg. (Madis Ligi.)

Eile saime teada, et Euroopa Liit ja Venemaa jõudsid kokkulepetele, mis võimaldavad viimase liitumist WTOga. Samas ei olnud ega ole see ainus küsimus Euroopa keerulistes suhetes Venemaaga. Oma osa nõutab saatest ka WikiLeaksi avaldatu ja tema eestvedaja ümber toimuv. Saate teises pooles vaatame tagasi ka Euroopa filmigalale ja kohalikele kultuuritülidele.Stuudios Neeme Korv, Urve Eslas, Tiit Tuumalu ja Ahto Lobjakas. (Toomas Mattson, Neeme Korv, Peep Pahv)

Aasta 2010 on alanud ja ka sel aastal tuleb Eestil jätkuvalt suhelda ja arvestada oma suure ida-naabriga. Tänases saates uurime Vahur Madelt, Eiki Bergilt ja Astrid Kannelilt, kas jätkuvalt saame Eesti-Vene suhete kohta öelda, et Eesti suhtub liialt hüsteeriliselt kõigesse, mis seotud Venemaaga? Kas Venemaa välispoliitika on teelahkmel? Saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)

Maailma ja Eesti majandusolukord on permanentselt aasta 2008 tegija. Küll kurdetakse krediidikriisi üle ja halbade majandussuhete üle Venemaaga. Samas ei tohiks meile tulla majanduses valitsev olukord üllatusena ja veel enam ei tohiks meid üllatada majandussuhte olukord Venemaaga. Stuudios on Raivo Vare ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)