Podcasts about eesti p

Konservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" räägitakse seekord põllumeeste meeleavaldustest Euroopas, Vene ärist ja EKRE esitatud seaduste eelnõudest..Stuudios riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Anti Poolamets, Arvo Aller ja Evelin Poolamets.Arusaamatu, et meie põllumehed on sellise maksupaketi ja rohehulluse juures nii tagasihoidlikud oma meelt avaldama, märkis Aller, tuues välja suured põllumeeste marsid Euroopas.

Stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits. Riigikogu liikmed on solvunud, et president ei kutsunud neid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele 24. veebruaril. Solvujate hulgas on Varro Vooglaid, Ester Karuse, Margit Sutrop ja Raimond Kaljulaid. Õpetajate streik algab esmaspäeval, mida see endaga kaasa toob? Idapiirile ehitatakse kaitseliin, mis koosneb 600 punkrist, kaitseväe juhataja Martin Herem lahkub ametist enne ametiaja lõppu. Metropoliit Jevgeni peab Eestist lahkuma Eestile ebasõbraliku käitumise pärast. Tartu Ülikoolist leiti Venemaa luuraja ja pandi trellide taha. Eesti Päevaleht lõpetab paberkujul ilmumise aprillikuust. Klaasangerja maimud hukkusid jääkülmad Saadjärves, Soomaal riputati üles nülitud hunt.

Stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits. Riigikogu liikmed on solvunud, et president ei kutsunud neid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele 24. veebruaril. Solvujate hulgas on Varro Vooglaid, Ester Karuse, Margit Sutrop ja Raimond Kaljulaid. Õpetajate streik algab esmaspäeval, mida see endaga kaasa toob? Idapiirile ehitatakse kaitseliin, mis koosneb 600 punkrist, kaitseväe juhataja Martin Herem lahkub ametist enne ametiaja lõppu. Metropoliit Jevgeni peab Eestist lahkuma Eestile ebasõbraliku käitumise pärast. Tartu Ülikoolist leiti Venemaa luuraja ja pandi trellide taha. Eesti Päevaleht lõpetab paberkujul ilmumise aprillikuust. Klaasangerja maimud hukkusid jääkülmad Saadjärves, Soomaal riputati üles nülitud hunt.

Viimasel ajal on kohalikus meediaruumis ilmunud palju materjale venekeelsete õpetajate psühholoogilisest seisundist eelseisva eestikeelsele õppele ülemineku valguses. Kas me saame kaks sotsiaalset probleemi - reformi läbikukkumise ja inimeste läbipõlemise? Või on see kõik mingi ettekääne, et vältida muudatusi? Stuudios on meediakoolitaja Julia Rodina, ajakirjanik Dmitri Kukuškin ja saatejuht Pavel Ivanov.

Riigikaitsesaate "Si Vis Pacem..." uues osas räägib Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, endine Eesti luurejuht ja diplomaat Ants Frosch muu hulgas sellest, et äsja koalitsiooni poolt vastu võetud peretoetuste vähendamise seadus on rünnak Eesti julgeoleku vastu.Peretoetuste vähendamise seaduseelnõu jõustamist blokeeris opositsioon kuni suutis, kuid järge ootavad juba teised reformierakondlaste ja sotside "progressistlikud" seaduseprojektid sealhulgas tsensuurile tee avav vihakõneseadus. Kõik sellised "liberalistlikud" seaduseprojektid on tegelikult ründed demokraatia ja Eesti Põhiseaduse vastu. Saates on juttu ka Eestis sisepoliitikast laiemalt ja Ukraina sõja arengutest.Saatejuht on Erik Boltowski.

Podcasti „Pihtas põhjas“ tarkade klubi võtab kokku aprillikuu teise poole korvpallisündmused. Stuudios tavapärane kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Saate esimene pool kuulub puhtalt PAF Eesti meistriliiga veerandfinaalide lahkamisele. Tähelepanu saavad kõik paarid, esmajoones muidugi vastasseis Rapla-Pärnu, kus seeria läks maksimaalselt pikaks, viienda mänguni. Vähesed teavad, et seeria esimene mäng tekitas telgitagustes päris palju kõneainet. Pärnu kaotas selle kohtumise suurest eduseisust. Võidu korral võinuks seeria lõppeda juba kolme mänguga. Vähemalt teoreetiliselt. Delikaatseid momente jagus veel ja mõistagi nendest ka räägime. Tartu ja Keila vastasseisus pakkus halenaljaka vaatepildi esimene mäng, kus Keila mehed jooksid väljakul ringi suvaliste soojendussärkidega. Kas see on okei, liigal mingisugused reeglid ikkagi on? Keila liider Matej Radunic seerias kaasa ei teinud ja see jättis oma jälje. Saatejuhid kiidavad Keila peatreenerit, kes sõnas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tal hakkavad silmad avanema ja tuleb teadmine, mis korvpallis päriselt toimub... parem hilja kui mitte kunagi. Kalev/Cramo pani selgelt paika Tallinna Kalev/Audentese. Küsimusi tekitab seeria viimane mäng, kus Kalev/Audentes jäi 38 punkti peale. Huvitav, mis tunne oli peatreeneril Rauno Pehkal? Viimsi/Sportlandi ja TalTech/Optibeti seeriast lootsid saatejuhid enamat, aga läks Viimsile kuivalt 3:0. Kas TalTechi peatreeneritöö on Alar Varraku talendi raiskamine Mis eesmärk meeskonnal üldse on? Tähelepanu saavad ka Eesti madalamad liigad, erinevad eurosarjad, eestlastega seotud liikumised ja uudised. Vähe pikemad jutud tulevad Euroliiga ja NBA play-off'idest. Kuum teema on mõistagi Madridi Reali ning Belgradi Partizani mängijate kaklus. NBA väljakutelt tunnustame soomlast Lauri Markkaneni ja Los Angeles Lakersit. Podcasti peatoetaja PAF-i auhinnamängu võitis sel korral loosi tahtel Kaarel Maripuu. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitmes Eesti meistriliiga veerandfinaalpaaris võidab seeria nõrgema asetusega meeskond?“ Õige vastus oli „1“ ja õigeid vastuseid laekus 15. Kõige enam pakuti varianti „0“, ent sellega püünele ei pääsenud. Käesoleva saate küsimus puudutab NBA-d. Värskelt tuli uudis, et Kevin Durant sõlmis Nike'iga eluaegse lepingu. Temast sai kolmas NBA korvpallur, kes sarnase diili teinud. Kes on enne Duranti sõlminud Nike'iga sarnase lepingu? Tahame teada kahte nime. Lööge julgelt auhinnamängus kaasa ning pange vastused teele e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee.

Pärast eelmise aasta ebaõnnestumist läheb Eesti päikeseauto Solaride nüüd Austraaliasse uuele katsele võistlust võita ning selle tegijad räägivad, et uus auto on varasemaga võrreldes väga palju parem. Saate teemad: Samsung Galaxy A34 ja A54 ChatGPT4 erutab kõiki Kuidas Solaride'i tiim auto paremaks tegi Külas on Mart Erik Kermes ja Peter Kipp Solaride'ist. Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja.

Tarmo räägib, KUI hea sõidupäev tal oli ja miks. Martin arutleb, kas uus (võimalik) koalitsioon neljarealisi ehitab.  Lisaks uuest Volkswageni elektriautost, mis sihib mõistlikku hinda. Aga kõige suurem teema on Solaride 2 ehk tudengite päikeseauto. Uus disain, uus tehnoloogia ja uus katse. Kuulake ja aidake noori ka! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Eesti Pärimusmuusika Keskuse õppevideod on loodud erinevas vanuses ja tasemel muusikaõppijatele ning harrastajatele.

"Buumi" saatekülaliseks on SEB Eesti põllumajandussektor kliendihaldur Andrus Mägi, kellega räägime toimunud SEB põllumajandusseminari taustal sektori olevikust, arengutest ning tulevikust Eestis. Kajastamist leiavad ka seotud laiemad trendid ja innovatsioonid laias maailmas. Majandusuudiste osas räägime suure maavärina mõjust Türgi majandusele, mis on esialgsetel hinnangutel koguni 84 miljardit dollarit. Selles võrdluses räägime ka sõjakahjude rahalisest poolest Ukrainale. Lisaks tuleb juttu saladuslikust, ilmselt vene rahast ja varast, mis turgutab Türgi riigi eelarvet. Heidame pilgu ka Indiasse, kus avati esimese osa riigi olulisimast kiirteest, mille pikkuseks saab olema 1386 kilomeetrit ning mis ühendab pealinna New Delhi äri- ja finantskeskuse Mumbaiga. Ettevõtlusuudistes leiab kajastamist nii Singapuris paikneva uus-panga Aspire värskest $100M suurune rahakaasamine, kui ka sportautosid tootva Ferrari ning selle omanike hea käekäik. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Täit infot, miks ta veel konkurentsivõimeline ei ole, „Kuuenda käigu“ podcasti tegijatel Gunnar Lehestel ja Roland Poomil enne reedeõhtust meediatsooni veel polnud, kuid spekuleerida võib, et ilmselt võtab 2019. aasta maailmameistril M-Spordi Ford Puma Rally1 autoga kohanemine veel lihtsalt aega. Sellest vaatest pole meie mehe neljandal kohal sugugi häda midagi. Pikk ralli on veel ees, lausa 179,66 kilomeetri jagu, mida on 34,3 kilomeetrit rohkem kui see distants, mis praeguseks on läbitud. Vaatame tagasi senise ralli tipphetkedele, võtame ühendust Monte Carlos kohapeal viibiva Delfi ja Eesti Päevalehe rallireporteri Jaan Martinsoniga ning vastame kuulajate küsimustele, mida meile on laekunud meeldivalt palju. Ootame küsimusi ka järgmistesse - laupäeva ja pühapäevasesse - saadetesse aadressile kuueskaik@delfi.ee. Põnevaima küsimuse esitajale on meil ka üks praktiline auhind varuks. Monte Carlo ralli esimese kaheksa kiiruskatse kõmulisim teema ei tule mitte rallirajalt, vaid selle kõrvalt. Nimelt said Jourdan Serderidis ja tuhanded inimesed tänu tema pardakaamerale kõhutäie itsitada, kui nägid künka peal vanainimeste asja ajamas hulljulgeid ja külmakartmatuid rallifänne. Kes, miks ja kuidas...? Ei pääse meiegi sellest nüüdseks juba sotsiaalmeediahitiks saanud videost üle ega ümber.

WRC sarjas on kahe hooaja vahepeal nii mõndagi muutunud: Ott Tänak on uues tiimis, nokamütsil ja autol uued sponsorid, tema vanal tiimil Hyundail on lõpuks ametlik pealik. Kuid „Kuues käik“ podcast jätkab oma endises koosseisus ning rallil kohapeal on kes teab mitmendat aastat järjest Jaan Martinson. Podcasti põhiekipaažina jätkavad seega Gunnar Leheste ja Roland Poom. Nagu ralliski tuleb vahel kaardilugejaid vahetada, ei saa välistada, et emma-kumma asemele hüppab episoodiliselt mõni teine saatejuht või ekspert. Saate konseptsioon jääb aga samaks. Võtame ühendust rallil kohapeal viibiva Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikuga, vastame kuulajate küsimustele ning räägime lahti iga rallipäeva põnevamad sündmused. Neljapäeviti läheme eetrisse alati peale testikatset ja enne esimest ametlikku katset. Saatejuhtidele saab küsimusi saata aadressil kuueskaik@delfi.ee. Põnevaima küsimuse esitajat premeerime nädala lõpus ka igati praktilise auhinnaga. Ühtlasi ootame kõiki kuulajaid liituma WRC Fantasy mängu ja Kuuenda käigu liigaga, kus löövad kaasa nii mõlemad saatejuhid kui ka Delfi ralliblogi vedaja Kaspar Ruus. Kõik huvilised on oodatud oma ennustused tegema (kuna ralli algab juba täna õhtul, on asjaga päris kiire, kuid hiljem võib samuti pardale hüpata): https://wrcfan.com/leagues/kuueskaik Saate põhiteemad: * Analüüsime olulisemaid liikumisi sõitjateturul * Arutleme, mida võiks välja lugeda Ott Tänaku sponsorlepingust Red Bulliga * Vaatame otsa testikatse tulemustele * Räägime kohapeal viibiva Jaan Martinsoniga rallipargis toimuvast * Ütleme välja ja põhjendame oma Fantasy valikuid ka saates Saadet saab kuulata ka uuest Delfi Tasku keskkonnast. Delfi Taskul on nüüd ka äpp, mida saab Androidile alla laadida Google Play'st ja iPhone'ile App Store'ist.

450. Jukuraadio köögilauada on ennast sisse sättinud Jüri Adams, kelle osa Eesti põhiseaduse kirjutamisel on ilmselt kõige märkimisväärsem, mistõttu Jüri kutsutakse õigustatult põhiseaduse isaks. Pöördume ajas tagasi ja uurime, kuidas sündis taasiseseisvunud Eesti põhiseadus ning kust eeskuju võeti. Ühtlasi teeme pisikese ekskursiooni ka demokraatlike põhiseaduste ajalukku planeedi erinevates riikides. Tänase maailma põhiseadustel on kaks juurikat: USA ning Prantsusmaa. Aga juttu tuleb ka naljakamatest põhiseadustest, nagu nõiteks Nõukogude Liidu oma.

Raadiosaates "Lõuna Lood" järjekordses osas on Riigikogu EKRE fraktsiooni liikme Merry Aarti külaliseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus, et rääkida, kuidas praegune hinnasõda ja energiakriis mõjutab meie toidujulgeolekut. Saade on kuuldav RING FM-is ja RUUT FM-is ning eetris pühapäeviti kell 14. 

Mida saaksime igapäevaselt teha, et meie väärtuslik merepärand oleks parimal moel hoitud?

Kuidas riikliku propaganda toel sai piimajoomisest eestlastele enesestmõistetav harjumus, sellest saab lugeda ajakirja Horisont 5. numbrist. Saates on külas artikli autor, etnoloog Anu Kannike, kellelt küsime, miks 1933. aastal loodi Eesti Põllutöökoja juurde piimapropaganda toimkond? Kas piima populariseerija Voldemar Sumbergi lööklaused võiksid elavdada tänaseidki piimapakke? Mida pakuti piimabaarides? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eelmisel nädalal selgusid Eesti pärimusmuusika auhindade, Etnokulpide saajad.

Teie ees on Telegramile silma jäänud artiklid 2022. aasta 32. nädalast ehk ajavahemikust 8.-14. august 2022. Alustame taas pärlist peavoolumeedias, mille sel korral leidsime taas Eesti Päevalehest.   Lõpetame aga uudisega sellest, kuidas tippteadlane oma jälgijad haneks tõmbas – usaldagem eksperte!? Vaata lähemalt: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-uudised-32-22-tinistatud-inimesed-sustitud-noorte-sudameprobleemid-ja-tippteadlase-tung

Vaatame üle Telegrami tähtsamad uudised 2022. aasta 29. nädalast ehk ajavahemikust 18.-24. juuli. Lisaks toome välja kõnekamad artiklid Eesti peavoolumeediast, millest alustamegi.   Nimelt valmistas meile suurimat heameelt ja tänutunnet Eesti Päevalehe juhtkiri, mis kutsus seoses koroona-temaatikaga üles tervemõistuslikkusele.   https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-uudised-29-22-aplaus-eesti-paevalehele-irja-lutsarile-ja-dr-ilona-drikkitile

Teie ees on lühikokkuvõte Telegrami uudistest 2022. aasta 27. nädalast ehk ajavahemikust 4.-10. juuli. Tähelepanu said CO2-ga määradega seotud meeleavaldused Euroopas ja Suur Lähtestamine üleüldiselt. Samuti arstide Covid-suukorvistamine Californias ning seoses võimalike uute piirangutega mõistusele kutsuv arvamuslugu Eesti Päevalehes. https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-uudised-27-22-pollumeeste-meeleavaldused-arstide-suukorvistamine-ja-ei-piirangutele  

Esmaspäeva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile õhtul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas läks? Järgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti Päevaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest ära ja kes võiksid sinna saada. Mõned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad võtavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse väljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Lähemalt kuula saatest.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus räägib erisaates, kuidas tootmiskulude kasv mõjutab otseselt ka tarbijate rahakotti. Toidujulgeolekule on ohuks aga seegi, et sõltume aina enam impordist. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Endiselt vältab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ümber ja on valitsuserakonnad paisanud selles küsimuses vastaspooltele. Pärast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

Eesti tennisenaiskond on saamas väärt täiendust 23-aastase paarismängu suunitlusega mängija Ingrid Neeli näol, kelle nime taha võidakse WTA kodulehel Eesti lipp panna juba õige peal. Neel võis endale Eesti passi taotleda vanaema kaudu, kes 1944. aastal Saaremaalt USA-sse põgenes. Eesti tenniseliit kutsus Neeli sinimustvalge alla mängima selle aasta alguses. Kõik sai alguse eelmise aasta Clevelandi turniirilt, kus Eesti tennisenaiskonna kapten Märten Tamla abistas Anett Kontaveiti. Neel sattus tribüünil Tamla kõrvale istuma ning tutvustas end ja oma tausta lähemalt. "Kui Eesti tenniseliit küsis, kas ma oleksin sellest huvitatud, siis nad ilmselt arvasid, et see on vähetõenäoline, kuid ma olin sellele juba varem mõelnud ning südames valmis seda kunagi tegema. Seetõttu ei olnud mul vaja vastust andes pikalt mõelda," rääkis Neel Delfile ja Eesti Päevalehele. Intervjuus, mis kaugeltki täismahus lehte ei mahtunud, rääkis paarismängu maailma edetabelis 113. kohta hoidev Neel, miks ta nii noores eas paarismängule on keskendunud, kui raske on leida alalist paarismängupartnerit, kui paljud paarismängijad end sellega ära suudavad elatada ning paljust muust.

Delfi Erisaates räägivad värskeid muljeid Ukrainas asuvad Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Krister Paris ja Roman Starapopov. Küsitles Tarmo Paju.

Viljandi Pärimusmuusika Ait saab 14-aastaseks.

Kell 9.15 on stuudios torupilli- ja parmupillimängija Katariin Raska, kes võttis ette Kirbla pillimehe Jaan Ranna pea sajandivanused salvestused, et kogu tema looming noodistada ja Eesti ainulaadset parmupilli traditsiooni hoida.

Venemaa hiiglaslik agressioon on alanud kahjuks täpselt nagu seda kõige hullemates stsenaariumites ette nähti. Rünnakud on avatud kõikjalt, kust saab. Samuti on mitmes kohas, eriti lõunas, annekteeritud Krimmist alanud pealetungiga, õnnestunud Kremli vallutusjõududel liikuda kaunis sügavale Ukraina territooriumile. Ukraina peab nähtavasti massiivse invasiooniga silmitsi olles tegema ränkraskeid valikuid mida kaitsta. „Erisaate“ stuudios on taas Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ning Krister Paris ja Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, kes vaatavad jõhkra sõja esimesele päevale otsa.

Nüüd peaks kõik riigid aru saama, et agressorite ründe alla sattunud Ukraina vajab relvaabi, finantsabist rääkimata. Vastu valget käivitas Venemaa agressiivne režiim laiaulatusliku rünnaku Ukraina vastu kõigist võimelikest suundadest. Täitusid kõige halvemad hoiatused. Delfi „Erisaade“ teeb kiire vaate sündmustele ja võtab luubi alla selle, mida peaks nüüd vaba maailm edasi tegema. Stuudios on Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ning Krister Paris. Telefoniliinil Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik.

Vähem kui ööpäeva jooksul on Venemaa astunud kiireid samme Ukraina tükeldamiseks enda soovide järgi. Kõigepealt kutsus Vladimir Putin kokku Venemaa julgeolekunõukogu, kus tal soovitati okupeeritud Ukraina idaosas olevad isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigid ametlikult tunnustada. Õhtuse telepöördumise järel Putin ka seda tegi ning Vene väed valgusid ametlikud Ukraina okupeeritud territooriumitele. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Krister Paris ja Raimo Poom, kes vaatavad, mida see käik edasiseks ennustab. Kas nüüd kuulutab Putin välja „võidu“, nagu osa arvavad, või on see esimene samm laiaulatusliku rünnaku plaani käiku andmiseks?

Tänast päeva, 16. veebruari on viimastel päevadel korduvalt mainitud kui võimalikku kuupäeva, mil Venemaa alustab Ukraina vastu sõjategevust. Kui tõenäoline on see tegelikult ja millised on suure vastasseisu tagamaad ning järgmised võimalikud arengud, arutlesid Erisaate podcastis Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ja Krister Paris.

„Aga miks ei või vaesusest põgeneda?“ küsis loomaökoloog Kunter Tätte oma essees, mis pälvis Eesti Päevalehe tänavusel arvamuskonkursil peapreemia. „Kui algas Poola-Valgevene piirikriis, hakkas mul väga kahju nendest pagulastes, kes piirile lõksu jäid,“ kirjeldas ta ajendit just taolise teema valikuks. „Aga poliitika oli kõik suunatud pigem sellele, kuidas tarad võimalikult kiirelt püsti saada. Tema sõnul on eestlaste arvamus eriti majanduspagulastest olnud juba mõnda aega üsna halb. „Kui vaadata Facebookis reaktsioone, siis kui paaditäis immigrante läheb põhja, on seal valdavalt naerunäod, muude immigrantide uudiste puhul aga kurjad näod. See kõik on nende suhtes nii halb ja ebainimlik. Leidsingi, et keegi võiks kajastada seda teisest vaatenurgast. Äkki oleme ka ise süüdi, et nad kõik tahavad siia tulla.“ Oma eriala tõttu näeb ta lähemalt ja otsesemalt, kuidas inimene eriti jõukas maailmas planeeti hävitab. „Liikide kadumise kiirus on praegu kümme korda kiirem kui peaks olema n-ö baastase. Praegune väljasuremise kiirus on võrreldav ajalooliste apokalüptiliste perioodidega.“ Saates veel Et palju oma uurimistööst on Tätte pühendanud lindude käitumisele, uurisin talt: kumb pärib maakera – kas linnud, kelle esivanemad on juba ühe apokalüpsise üle elanud – või suudab inimene siiski kohaneda? Kas saurused võinuks ehitada üles midagi meie tsivilisatsiooniga sarnast? Millised eetilised dilemmad tekivad ka teistsuguste „kliimapagulaste“ – šaakalite ning kormoranidega, kes tahavad end tema kodusaarel Vilsandil ja ümbruskonnas sisse seada? Kas üldse tohiks neid seniste põlisasukate kaitseks tõrjuda? Arvamuskonkurss ise on lõppenud, kuid avaldame laekunud parimaid lugusid veel 9. jaanuarini. Krister Parise „Erisaadet“ saab aga kuulata siit!

Heidame põgusa pilgu Eesti pärimusse.

Värskes LP-s on ilmunud 2021. aasta Mõjukate edetabel. „Erisaates“ võtsid lehe ja mõjukad ette Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Ajakirjanik Raimo Poom küsis neilt, miks nimekirja ülemine ots just selliseks kujunes?

Eesti Päevalehe andmetel kogunes reedel erakorraliselt Reformierakonna fraktsioon, et arutada toetuse avaldamist peaminister Kaja Kallasele. Väidetavalt jättis fraktsioon toetuseta jõulise avalduse ning väljendas seisukohta üksnes fraktsiooni esimehe vahendusel, ja oluliselt pehmemas sõnastuses. Kas peaministriparteis tõepoolest käärib või oli tegemist poliitilise spinniga? Küsib Toomas Kask, vastab reformierakondlane Valdo Randpere.

Valitsus on korrutanud, et koolide sulgemine on viimane meede, mida kasutatakse koroonalaine maha surumiseks. Kuid rekordilised nakatumisnäitajad, eriti noorte seas, panid omavalitsusi tegustema. Eile teatas Tallinn 4.-8. klassidele nädalase sunniviisilise distantsõppe kehtestamisest peale koolivaheaega. Valitsuselt löödi tool jalge alt. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ja saatejuht Raimo Poom, kes arutavad, mis oli Kõlvarti sammu taga. Ja vaatavad laiemalt, mis meid seoses viiruse võimsa uue lainega ees ootab – on sellelt valitsuselt üldse otsustusvõimet loota või mitte?

Saates räägime Tartus Pepleri tänava kurvis Vallikraavi tänava ristmiku lähistel asuvast ajaloolisest Maarja kirikust, mis nõukogude ajal oli kasutusel Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlana.

Kell 7.10 uurime Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetajalt Urmo Soonvaldilt, kui tõhus meetod on koroonauudiste puhul kommentaariumi sulgemine.

Ugala alustas oma 102. hooaega. Mida alanud hooaeg toob, räägib Ugala teatri juht Garmen Tabor. Aga saates peatume ka pärimusmuusika teemadel, sest esmaspäeval algas Etnokulpide hääletus. Kuidas oma lemmiku poolt hääletada saab ja mis on sel aastal teisiti võrreldes varasematega, räägib Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Saadet juhib Ingela Virkus.

EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga räägime Eesti Päevalehe ja Levila artiklisarjast "Usu võim": kuidas kirikut kajastati ja mida tasub ka kirikul endal nende järelduste põhjal arvesse võtta.

Sest see kirik tegi kõike vastupidi kui EELK. Tosina aasta eest kaotas luterlus Eestis populaarseima usundi staatuse. Samal ajal kui luteri kirik noori tikutulega taga otsib, ei näi Eesti kahel õigeusu kirikul uute hingede leidmisega probleeme olevat. Miks?"Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Georgi Abolõmov, Eero Epner, Oliver Kund & Holger RoonemaaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarTõlge: Helve LaasikAudiolugu luges: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

...ehk kuidas maavaimulikud kogukondi elus hoiavad. Uuel aastatuhandel on kirikuõpetaja nii psühholoog, suhtekorraldaja kui ka kinnisvaramaakler. Loo küpsemise nädalail jõudsin vestelda kolme hingekarjasega ja käia jumalateenistustel – tassida kirstu ja tunda end muu hulgas lootusetult patusena."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

...ehk millest räägib kirik oma liikmetele? Luteri kirik soovib viimastel aastatel üha enam poliitikas ja ühiskonnas kaasa rääkida. Kuid milline on nende sõnum? Levila toimetajad käisid kümne kuu pühapäevadel mõnes Eesti luterlikus koguduses Hiiumaast Valgamaani. Mida räägitakse seal poliitikast? Mida maailmast? Kes kirikutes käivad ja miks?"Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Eero Epner & Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Anna EdelaAudiolugu luges: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Alates sellest, kui Urmas Viilma valiti peapiiskopiks, on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus suurem kui kunagi varem. Liikmeskonna vähenemisest hoolimata on Viilma head poliitilised sidemed taganud paljude kirikule soodsate otsuste tegemise. Tema peamine liitlane on olnud endine peaminister ja praegune riigikogu esimees Jüri Ratas. Kuid nüüd on see kõik juba ohus."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Eero Epner, Holger Roonemaa & Oliver KundIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Luteri kirikus on rahaga lood sellised nagu igal pool mujalgi: käsi-peseb-kätt-põhimõtted, hämarad skeemid ja kantimised, tülid, solvumised ning nukker ebavõrdsus."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Martin Laine, Mari Mets & Riin AljasIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Kerttu NoodeAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Aasta aega kirikutes, kümned intervjuud. "Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari, mis valmis Oivalise Ajakirjanduse sihtasutuse grandi toel.Levila ja Eesti Päevalehe koostöös valminud artiklisari “Usu võim”  tutvustab avalikkusele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku rolli Eesti ühiskonnas. Rääkisime kümnete vaimulike, poliitikute ja ametnikega, käisime kuulamas jutluseid üle Eesti, ükskord aitasime tassida kirikuõpetajal kirstu ning korduvalt istusime peapiiskopi väikeses kabinetis. Sarjas vaadatakse kirikut väga mitme nurga alt: kogukonnahoidja ning poliitilise lobistina, viimase suitsuna külas ja maksumaksja rahasaajana, sisemiselt vaidlevana ning kirikuvaikuses mōtisklevana. Anname edasi selle, mida kuulsime, nägime ja kogesime.Sari ilmub nii Levilas kui Eesti Päevalehes.

Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündis artiklisari "Usu võim", mis räägib luteri kiriku olukorrast Eestis. Kuidas kasvas just luteri kirikust Eesti mõjuvõimsaim lobivõrgustik, mis tungib üha jõulisemalt Toompea poliitikasse? Kui rikas on kirik tegelikult? Miks on kirik seesmiselt lõhenenud ja milleni see viia võib? Kas seal käib palju inimesi? Milline on luteri usu tulevik? Meie saade räägib kuue ajakirjanikuga, kes seda sarja ligi aasta jooksul kokku panid. Hea alguspunkt kogu sarjale!Saates: Daniel Vaarik, Holger Roonemaa, Eero Epner, Mari Mets, Janno Zõbin, Martin Laine & Oliver KundIllustratsioon: Joonas Sildre