Podcasts about cleveroni

Hea ja kõrge potentsiaaliga iduettevõtte tunneb ära selle järgi, et asutaja ei maksa endale kõrget palka ning on ettevõtte arengu nimel vähemalt algusfaasis valmis püksirihma pingutama, leiab iduinvestor ja Estbani president Lev Dolgatsjov. Dolgatsjov avab tänases saates, millistesse idufirmadesse ta kindlasti ei investeeri ning toob kõrvale tunnused, mille alusel temalt on võimalik raha kaasata. Dolgatsjov nimetab oma parimate investeeringutena Bolti ja Cleveroni ning avab, kuidas headele pakkumistele ligi saada. Juttu tuleb ka Clevoni börsilt lahkumisest. Dolgatsjov kinnitab, et tema oma Cleveroni tütarfirma aktsiaid vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus müüa ei kavatse. Miks, selgub saatest. Saadet juhib investeerimisajakirjanik Indrek Mäe.

Kuni selle nädala reedeni kaasab Tallinna börsi First Northilt raha Cleveron Mobility, kes loodab investorite abiga kasvatada oluliselt isesõitvate robotkullerite hulka ning vähendada nii juhi töötasudele tehtavaid kulusid transpordis.  Cleveron Mobility juht Arno Kütt räägib, kuidas kujunes märkimishind 1,87 eurot ning milline on risk, et oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke 50 lisamiljonit eurot tulevikus kaasata ei suudeta.  Juttu tuleb ka sellest, milline on Cleveron Mobility konkurentsieelis viimase miili tehnoloogia arendamises ning miks ei viidud börsile tervet Cleveroni korraga.  Kütt avab tagamaid, kuidas tullakse isesõitva tehnoloogia arendamisel toime regulaatoritega ning kas on oht, et mõni väikesem ebaõnnestumine või liiklusõnnetus võivad oluliselt piirata robotkullerite kasutamist. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Turismisuvi on alanud, viirusekriis pealtnäha taandunud ning taas võiks olla põhjust lootusrikas, et Tallinna vanalinnas või Lõuna-Eesti rabades võiks kohata rohkem inimesi, kes kohalikku keelt ei puhu, vaid haaravad sõnasabast Soome lahe teise poole kõnepruugis. Kuid kas see on ka nii? Seda uurisime saates „Tark investor” Tallinki juhi Paavo Nõgene käest, kes oli mai näitajate põhjal suve osas ettevaatlikult optimistlik. Päris 2019. aasta veel ei naase, kuid seis on parem kui viimasel kahel aastal. „Me näeme, et reisimine taastub,” sõnas Nõgene. „Pigem ootame suvest tõesti sellist juba reisijaterohket navigeerimist ja loodame, et ilm soosib.” Kullasajuks siiski valmistuda pole mõtet, kuna turistide puhul näeb Nõgene, et reisimise kahjuks mängivad ka mitu tegurit. Näiteks tehakse otsuseid tihtilugu viimasel hetkel, sh ilma põhjal, samuti pelgavad osad turistid geopoliitilist olukorda ning teised jätkuvalt viirusekriisi. Nii prognoosib Nõgene, et Aasia turiste ei tule tagasi veel nii pea. Saates kõneles Nõgene veel sellest, mida kasulikku võttis Tallink koroonakriisist kaasa, kas kardab, et sügisel võiks see teema taas aktuaalseks muutuda, millised on laevafirma investeeringute plaanid, miks on Tallinkile südamelähedane Paldiski LNG terminal, millal võiks Tallink kasumisse jõuda ning maksta taas dividendi. Samuti vihjas Tallinki juht, kui kalliks ehk kui mitmeid miljoneid tuleb neil kütuse eest rohkem maksta kui varasemalt. Saate teises pooles võtsid Ärilehe investeerimistoimetuse ajakirjanikud Kaspar Allik, Priit Pokk ja Taigar Väärtmaa kokku nii Cleveron Mobility IPO kui viimasel ajal populaarseks muutunud aktsiate tükeldamise, sh ühe positiivse uudise ka Eestist. Mis räägib Cleveroni aktsiate märkimise kasuks, mis kahjuks? Kas summa saadakse täis? Mis küsitavused on tekkinud? Sellest tuli juttu.

Pakikappide tootjana tuntuks saanud Cleveron jagas oma äri pooleks ning uuem pool ehk Cleveron Mobility on minemas börsile. Tänases Restardis räägime sellest, mida Cleveron Mobility täpselt ikkagi teha üritab ning mis paneb neid arvama, et nad saavad vaid paari aastaga ära teha midagi, mida Apple, Google, Uber, Tesla, Ford ja teised suurfirmad pole vaatama miljardite dollarite suurustele investeeringutele teha suutnud. Ühtlasi kuuleb ka, mis seisus on Cleveroni pakikapiäri ning kuidas koroonaviiruse kriis ning Walmarti kui suurkliendi lahkumine seda mõjutas. Külas on Cleveron Mobility juht Arno Kütt. Saatejuht on Henrik Roonemaa. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

6.aprilli saates on juttu mitte- minu- tagaaeds- sündroomist ja Cleveroni Toiduka sulgemisest. Räägivad Arno Kütt, Hans Väre ja Triin Loide

6.aprilli saates on juttu mitte- minu- tagaaeds- sündroomist ja Cleveroni Toiduka sulgemisest. Räägivad Arno Kütt, Hans Väre ja Triin Loide

6.aprilli saates on juttu mitte- minu- tagaaeds- sündroomist ja Cleveroni Toiduka sulgemisest. Räägivad Arno Kütt, Hans Väre ja Triin Loide

Kolm endist Cleveroni juhtivtöötajat lahkusid ettevõttest ja asutasid enda firma, mis tegeleb pakirobotite arendamise ja tootmisega. Aga mitte selliste, mis kaubanduskeskusesse käivad, vaid selliste, mida enda eramaja ette paigaldada. Milline on Parcelsea saamislugu, kas nende lihtne toode on lihtne ja geniaalne või liiga lihtne ja millised on nende plaanid maailma vallutamiseks? Saates on külas Parcelsea kaasasutajad Andres Sampka ja Indrek Jürgenson. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Majandusruumis räägime Cleveroni plaanist katta Eesti pakiautomaatidega. Mis juhtub niigi tihedal turul ning kas riigil tekib laenu andmisel huvide konflikt? Samuti vaatame otsa ühisrahastus platvormidele, mis pistavad rinda oma ajaloo esimese kriisi aastaga. Saate teises pooles on külas Eesti kõige kiiremini kasvava puiduettevõtte Thermory juht Simmo Soomets, kellega räägime ettevõtte kiirest kasvust ning tulevikuplaanidest. Saadet […]

Majandusruumis räägime Cleveroni plaanist katta Eesti pakiautomaatidega. Mis juhtub niigi tihedal turul ning kas riigil tekib laenu andmisel huvide konflikt? Samuti vaatame otsa ühisrahastus platvormidele, mis pistavad rinda oma ajaloo esimese kriisi aastaga. Saate teises pooles on külas Eesti kõige kiiremini kasvava puiduettevõtte Thermory juht Simmo Soomets, kellega räägime ettevõtte kiirest kasvust ning tulevikuplaanidest. Saadet […]

Eesti pakiautomaatide tootja Cleveron tuli välja plaaniga viia igasse Eesti väikeasulasse pakiautomaat. Räägime Cleveroni asutaja Arno Kütiga sellest, milliseid probleeme säärane käik lahendaks ning mida plaani ellu viimiseks tarvis oleks.

Eesti pakiautomaatide tootja Cleveron tuli välja plaaniga viia igasse Eesti väikeasulasse pakiautomaat. Räägime Cleveroni asutaja Arno Kütiga sellest, milliseid probleeme säärane käik lahendaks ning mida plaani ellu viimiseks tarvis oleks.

Hea noor! Kas Sinu arvates on noorte valimisõigus piisav, et rääkida kaasa kodukoha arengus? Mida sooviksid Sina kodukohas muuta, et pärast õpinguid sinna tagasi pöörduda? Otsime üheskoos lahendusi, kuidas muuta väiksemates regioonides elukeskkond selliseks, kus on hea töötada, ettevõtlusega tegeleda ning pere luua! Tule ja räägi kaasa! Ideejahile on oodatud kõik teemast huvitatud inimesed, et head ideed ja sõnumid omavalitsusteni viia. Arutelu juht: Muusik Teele Viira Osalejad: Maailmakohvikut modereerib muusik Teele Viira, laudkonna juhtideks on Järva valla vallavanem Rait Pihelgas, Cleveroni turunduse projektijuht Reelika Maranik, Hargla Kooli kohaloo õpetaja Rasmus Onkel ja Pärnu linna noore stipendiumi saaja Geili Pais. Korraldaja: Maakondlikud Arenduskeskused, Ettevõtlik Kool ja Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mis oleks, kui Google teeks su perepuhkuse pildid sulle juba ette ära ja saadaks enne reisi sulle e-postiga? Nii ei peaks ju puhkuse ajal kogu aeg telefoniga pildistama ja saaksid keskenduda puhkamisele. Tänases saates jõuame järeldusele, et see on enam kui võimalik. Saate teemad: Toidutehnoloogia uudised: Cleveroni toidurobot ja Bolt kullerdab toitu Google Photos uuendused Kuidas Eesti riigiamet kolmveerand aastat Facebookiga võitles Margus Vaino räägib sellest, kuidas Eesti efektiivsuses musta vöö võiks saada Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas.

Restardis on külas Cleveroni asutaja Arno Kütt, kellega räägime saates esimest korda sellest, kuidas ta noore mehena hakkas Viljandis äri tegema ja kuidas sellest kõigest kasvas lõpuks välja Cleveron. Mismoodi jõuda nii kaugele, et sa tood Viljandisse inimesi bussidega Tartust ja Pärnust tööle ning maksad neile Eesti keskmisest palju kõrgemat palka? Ja kuhu edasi? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka. 

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Cleveroni müügi- ja teeninduse divisjoni juht Sten Argos. Sten on  eelnevalt töötanud erinevates Eesti suurettevõtetes nagu Omniva, Eesti Energia, Starman, EMT, SEB ja omab seeläbi kuhjaga mitmekülgset juhtimiskogemust. Sten avab oma nägemust, mida ta juhtimise juures oluliseks peab, samuti räägime mõned isiklikud lood tema juhiks kujunemise teelt ning lisaks viskame sekka ka mõned juhtimise tarkuseterad, mida hea kõrva taha panna. “Starmanis sain ma esimest korda ka päris nö juhi rolli, st siis inimeste juhi rolli. Eelnevalt olin ma küll protsesse juhtinud ja valdkonna eest vastutanud, kuid spetsialistist inimeste juhiks – sel ajal oli selle ametirolli nimi vist lausa teenindusdirektor – sain ma Peeter Kerni tiimis Starmanis. Ma mäletan nii hästi seda hetke, kui ma just algava juhina tahtsin muljet avaldada ja kaardistasin ära tohutu probleemide hunniku. Läksin siis Peetri juurde ja ütlesin, et näed selline olukord meil, et siin on nii palju asju jumala valesti; ise sealjuures olin nii rahul, et ma sain sellise suure tööga hakkama. Ta nentis selle peale lihtsalt, et ‘no jah – ja edasi?’ Rohkem ta ei öelnudki midagi. Mina siis selle peale, et ‘no vaata, millise suure töö ma ära tegin!’ Tema aga seevastu: ‘no jaa, aga lahendus?!’ Ja ma nii selgelt mäletan seda emotsiooni, kus mina võidurõõmsalt läksin esitlema oma suurepärast töövõitu, samas juht nentis seepeale, et tore küll, aga mis nüüd edasi? Sellest sain ma väga selge õppetunni, et mina uue juhina ei peaks lauale tooma mitte ainult probleemide rägastiku, vaid ka omapoolse nägemuse lahendustest. Ma tegin ainult pool tööd ära, raskem osa ju oli veel alles läbi mõtlemata. See on selline seik, mis mulle juhiks kujunemise teel on meelde jäänud. Probleemide väljatoomisest on ainuüksi vähe, vaja on ka lahendusi.” – Sten Argos Kuulake ikka …

Buumil on külas Aasta ettevõte 2018 tiitli pälvinud Cleveroni looja ja juht Arno Kütt, kellelt uurime, kuidas Viljandi mehed pakirobotitega maailma vallutavad. Uudisteplokis teeme juttu kõigi aegade suurimast farmaatsiatehingust ning arutleme MIT värske teadusuuringu põhjal, kui oluline on ettevõtte käivitamisel tegevusvaldkonna eripärade tundmine.

Buumil on külas Aasta ettevõte 2018 tiitli pälvinud Cleveroni looja ja juht Arno Kütt, kellelt uurime, kuidas Viljandi mehed pakirobotitega maailma vallutavad. Uudisteplokis teeme juttu kõigi aegade suurimast farmaatsiatehingust ning arutleme MIT värske teadusuuringu põhjal, kui oluline on ettevõtte käivitamisel tegevusvaldkonna eripärade tundmine.

Meil on täna mitu olulist teemat, näiteks arutame selle üle, kas avalik arvamus hakkab lõplikult Facebooki vastu kalduma, mis järjest skandaalides käib. Aga arutame ka praktilisel teemal, nimelt uurime häid hindu Eesti nutitelefonide turul. Saate teemad: kas avalik arvamus kaldub lõplikult Facebooki vastu? Google Glass pole kaugeltki surnud: proovime Eestis uut mudelit Smart-ID tuleb riigiportaalidesse Pixel 3 on nüüd ka Eestis müügil, nii-öelda 5 endiselt head endist tipptelefoni, mis maksavad nüüd Eestis jaburalt vähe YouTube’ist sai telekanal, näitab reklaamidega filme milline on seis Cleveroni lumekoristusroboti võistlusel? maa-ameti kaart näitab ära, kas su kodu juures on lageraiet tehtud Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa.