Podcasts about eesti nsv

440. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Kuna naine on mahukas, naisteema on mahukas ja ideoloogia on mahukas, kuulate täna näitusest ajendatud köögilaua teist osa. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

439. Jukuraadio saates on köögilauas külas arheoloog ja ajaloolane Krista Sarv. Krista pani Orlovi lossi ehk Ajaloomuuseumi Maarjamäe osakonda üles näituse “Plakatinaine”, mis näitab, kuidas on naist rakendatud poliitilise ja ideoloogilise tööriistana (1940-1980) Taani Kuningriigis, Eesti NSV-s ja Hiina Rahvavabariigis ehk Puna-Hiinas. Uurime, mis seob neid justkui seotamatuid kohti naiste kujutamisel ning kandume ajas koguni 20. sajandi algusesse, et kaevata välja naiskuvandi muutumise sajandi jooksul. Räägime õige paljudest pentsikutest variantidest ja rollidest, mida naine on pidanud pildil mängima ning uurime, kes ta siis plakatil on: traktorist, sõdur, ema, prostituut, kolhoosnik või hoopis keegi muu.

Podcastis „Jalgrattapalavik“ teeme sel korral juttu rattadünastia esindajaga. Tema isa vend Endel oli 17 kordne Eesti meister ja isa vennapoeg Heino 13 kordne Eesti meister jalgrattaspordis. Põlvkond hiljem tegi rattaseljas tegusid saate külaline Runo Ruubel. Runo võinuks vabalt ekslema sattuda näitlemise radadele, kuna nii isa kui ka ema olid lähedalt seotud teatriga. Isa Paul koguni Eesti NSV teeneline kunstnik. Aga sport paelus rohkem ja kui 1973. aasta sügisel õnnestus Pärnus jalgrattatreeningutele pääseda, oli otsus langenud. Tummisemad tulemused hakkasid tulema 1976. aastal ning juunioride klassis oli noor pärnakas juba omavanuste Liidu koondise kandidaat. Eraldistardis jäi õige vähe puudu Liidu meistrivõistluste medalist. Juuniorina sõitis täismeeste vahel juba ränkrasket Liidu velotuuri, meeskonnakaaslaseks teiste hulgas olümpiakuld ja Rahutuuri võitja Aavo Pikkuus. Milline privileeg! Hindamatud õpetussõnad ja kogemustepagas. Kuidas toona meeskonnasiseselt rolle paika pandi? Kõik töötasid vaid Pikkuusi heaks? Kas müstilised kiirused Liidu velotuuri proloogil vastavad tõele? Moskva olümpiamängude aastal ehk 1980 asus Runo õppima tänasesse Eesti Maaülikooli, erialaks metsandus. Rattasõit jäi tahaplaanile. Aga suur spordikihk tuli tagasi sõjaväes, pärast mida kandusid piitsutused triatloni radadele. Kahel korral, 1987 ja 1989 pärjati Runo Ruubel raudmehe tiitliga – Eesti meister täispikas triatlonis. Eriliselt karm katsumus oli teine tiitlivõit, kus vahepealne 11 minutiline edu Jaan Pehki ees sulas finišiks 10 sekundi peale. Tänasel päeval on saatekülaline Eesti jalgratturite liidu juhatuse liige ja seeniorsportlane, kes sõidab aastas kuni 8000 kilomeetrit. Teda võib pidada kauaaegseks Pärnu rattaspordi vedajaks. Olnud meelelahutuse ja meeleheite klubi „Püha Loomaaed“ asutaja. Mees nagu orkester. On, mida tema jutust kõrva taha panna. Head kuulamist!

Homme avatakse Vabamus näitus "Miks Eesti?

Korvpalli podcasti "Pihtas Põhjas" külaliseks on Heino Lill. Mees, kes sõnab enda kohta - omadele võõras, võõrastele oma. Korvpalliga kokku puutunud üle 60 aasta, pikka aega töötanud nii Leedus kui Soomes. Heino Lill mängis kümme aastat (1963 - 1972) Tartu Kalevis ehk toonases Eesti NSV koondises, hilisemalt oli paar hooaega Tallinna Kalevi ehk Eesti koondise vanemtreener (1980 - 1982). Seejärel läks Leedu kõrgliigaklubi Vilniuse Statyba juurde, kus juhendas teiste seas hilisemat Euroopa tähte ning NBA meest Šarunas Marciulionist. 1980. aastate alguses sattus Heino Lill Eesti spordijuhtidega vastuollu, kuna aitas noorukese Nõukogude sportlase Tiit Soku lääneriiki põlvelõikusele. Ennekuulmatu! Samasse perioodi jääb kõnekas seik NSV Liidu meeste koondise peatreeneri Aleksandr Gomelskiga. Moskva olümpia järel tuli ootamatu pakkumine, millest tulnuks kümne küünega kinni haarata. Sellest, et Heino Lill võitis 1989. aastal treenerina Euroopa meistrikulla pole siinmail peaaegu üldse räägitud. Ta oli Nõukogude Liidu naiste koondise treener (tänases mõistes abitreener). Samal ajal juhendas ta ka Leedu naiste korvpallikoondist. Tegi leedulaste juures kõva karjääri. Saate lõpuosas räägime ka hilisematest perioodidest Soomes ja tagasitulekust Eestisse. Jüri Basketiga segas Lill vett koduses meistriliigas, alates 2001. aastast vedas ta sporti ja mõistagi ka korvpalli Tallinna Tehnikaülikoolis. Vestlust veab saatejuht Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Hiljuti 71-aastaseks saanud Eesti korvpallilegendil on põnevaid lugusid nii minevikust kui tänapäevast. Kuidas ameeriklased 1968. aasta olümpial omavahel arveid klaarisid, mida pidi omal ajal tegema Eesti NSV riiklik treener, kuidas jõudis Anatoli Krikun tööle Soome ja mida ta arvab Eesti-Soome võimalikust ühisest liigast. Need on vaid mõne teemad, millel tunni aja pikkuse vestlussaate jooksul peatutakse.

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

"Eesti ei olnud tema jaoks mingi haletsusväärne noorem vend või punasesse udusse mattunud ebamäärane koht," kinnitab raamatu "Kekkonen ja Eesti" kaasautor Kulle Raig.Saates on juttu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose huvist Eesti vastu alates 1920. aastatest ja presidendiks olemise ajal. Ja sellest, mis roll oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehel Aleksei Müürisepal (foto ERR) Soome presidendi 1964. aasta visiidi teokssaamisel.

"Eesti ei olnud tema jaoks mingi haletsusväärne noorem vend või punasesse udusse mattunud ebamäärane koht," kinnitab raamatu "Kekkonen ja Eesti" kaasautor Kulle Raig.Saates on juttu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose huvist Eesti vastu alates 1920. aastatest ja presidendiks olemise ajal. Ja sellest, mis roll oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehel Aleksei Müürisepal (foto ERR) Soome presidendi 1964. aasta visiidi teokssaamisel.

Püha Mardi sandid ja elulugu. Kolhooside nimed Eesti NSV-s. Eestirootslaste küla Ukrainas. (Jüri Kuuskemaa.)

Kolmkümmend aastat (1964?1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Tiit Pruuli on raamatu EÜE jälg jaoks intervjueerinud sadu malevlasi ja toonud arhiividest välja dokumente. Mahukas raamat annab põhjaliku ülevaate inimestest, kes EÜE-t ehitasid, ja ajast, mis neid ümbritses. (Tiit Pruuli. EÜE jälg. Toimetab Küllo Arjakas.)

Tiit Pruuli on raamatu EÜE jälg jaoks intervjueerinud sadu malevlasi ja toonud arhiividest välja dokumente, millest mõned panevad naerma ja teised nutma. Mahukas raamat annab põhjaliku ülevaate inimestest, kes EÜE-t ehitasid, ja ajast, mis neid ümbritses. EÜE algselt plaanitud õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. (Tiit Pruuli koostatud mälestusteraamat. EÜE jälg.)