Podcasts about afganistani

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutid viivad meid Afganistani sõja aegadesse. Svetlana Aleksijevitš toob meieni paljude inimeste valusaid meenutusi 10-aastasest sõjast, mis kuulutas ette Nõukogude Liidu lõppu. Nobeli preemia laureaadi Svetlana Aleksijevitši "Tsingist poisid", kirjastuselt Tänapäev.

Aprill on ka veteranide austamise kuu. Alanud sinilillekampaania puhul on tänavu kohane küsida, kuidas võib neil päevil tunda end nii kogenud kui kogenematu Ukraina sõdur. "Vikerhommikul" on kell 9.25 külas Afganistani kogemusega veteran Rasmus Penno.

Afganistani sõjaveteran ja dokumentaalfilmi "Estcoy-8" autor Erik Tikan jõudis tagasi Ukrainast. Mida ta seal nägi ja kellega kohtus, räägib ta kell 8.15.

Stuudios on fotograaf ja Afganistani sõjaveteran Erik Tikan.

Kuigi vahepealsed kriisid on viinud maailma tähelepanu Afganistanist eemale, ei ole sealsed probleemid kaugeltki kadunud. Probleemidest annab ülevaate ja tulevikku vaatab ÜRO Eesti esinduse asejuhi Andre Lipand, küsib välistoimetaja Margus Parts.

Kuigi vahepealsed kriisid on viinud maailma tähelepanu Afganistanist eemale, ei ole sealsed probleemid kaugeltki kadunud. Probleemidest annab ülevaate ja tulevikku vaatab ÜRO Eesti esinduse asejuhi Andre Lipand, küsib välistoimetaja Margus Parts.

Afganistani traditsiooniline muusika.

«Maailm taskus» võttis ette Afganistani, et vaadelda süvitsi, mida Talibani võimuletulek tähendab nii sõjalises kui ühiskondlikus plaanis. Selgitusi jagasid Kaitseväe Akadeemia nooremteadur major Ivo Peets ja Sisekaitse Akadeemia nooremteadur Diana Marnot, kes avaldas septembri algul Postimehe nädalalõpulisas AK ülevaate Afganistani kultuuritaustast. Saadet juhib Postimehe välistoimetaja Margus Parts.

«Maailm taskus» võttis ette Afganistani, et vaadelda süvitsi, mida Talibani võimuletulek tähendab nii sõjalises kui ühiskondlikus plaanis. Selgitusi jagasid Kaitseväe Akadeemia nooremteadur major Ivo Peets ja Sisekaitse Akadeemia nooremteadur Diana Marnot, kes avaldas septembri algul Postimehe nädalalõpulisas AK ülevaate Afganistani kultuuritaustast. Saadet juhib Postimehe välistoimetaja Margus Parts.

Ain Anger Metropolitan ooperis. Kris Lemsalu Manhattani armastatud linnapargis High Line'il. Kultuurisügise algus New Yorgis. Ja ka poliitika sügise algus: ÜRO seisab afgaanide, mitte Talibani juhtide Afganistani selja taga. Eesti julgeolekuolukord ja Zapad. Jaapanis töötav Eesti autodisainer Björn Koop. Neeme Raud. Siin.

Ain Anger Metropolitan ooperis. Kris Lemsalu Manhattani armastatud linnapargis High Line'il. Kultuurisügise algus New Yorgis. Ja ka poliitika sügise algus: ÜRO seisab afgaanide, mitte Talibani juhtide Afganistani selja taga. Eesti julgeolekuolukord ja Zapad. Jaapanis töötav Eesti autodisainer Björn Koop. Neeme Raud. Siin.

Mõne päeva eest täitus 20 aastat 9/11 rünnakutest. Kahe nädala eest pühkisid Ühendriigid taldadelt Afganistani tolmu. Mida tähendab Talibani võimuletulek regionaalsele stabiilsusele? Sümboliseerib see terrorismi - nii islamismi kui ka paremäärmusliku - hoovõttu maailmas? Kas Läänel on pragmaatiline või moraalne kohustus aidata Afganistani elanikke? Hooaja esimeses saates vaidlevad Afganistaniga seotud küsimuste üle Jan Lucas Videvik, Solveig Niitra ning saatejuht Helena Eglit. Vaidlused lõikas podcastiks Saskia Lilli Lehtsalu.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme räägivad valimiskampaania algusest, Estonia huku uurimisest, kliimahullusest ja Afganistani "põgenikest".Vabariigi kõige tulisem poliitikasaade on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22.Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondadest (Spotify, Apple podcast, Mixcloud).

Välisministeerium võis küll uhkeldada, kui palju meie vabaühendustega koostööd teinud afgaane õnnestus Talibani võimu eest ära päästa, kuid see on üksnes ilusam pool tegelikkusest. Üle maailma IT-lahendusi pakkuv ning noori talente avastava ettevõtte Garage48 juht Mari Hanikat meenutab, kuidas 2019. aasta sügisel oli kõik väga lootusrikas. Kabulis korraldati kohalikele tütarlastele hackathone, nad programmeerisid äppe, mis aitaksid elu paremaks luua… Ning praegu ei teagi, mis saab. „Umbes 20 inimest, keda ma isiklikult tean, on suutnud augusti lõpus Washingtoni jõuda, kuid paljud jäid sinna,“ kirjeldab ta. „Nad paluvad Eestilt abi. Kuid praegu on olukord taoline, et Eesti aasta kvoot on täis. Mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa riigid peaksid suutma kohandada oma immigratsioonipoliitikat.“ Sisuliselt on Hanikati sõnul tegemist ühtede Afganistani kõige säravamate noorte ajudega, kelle saatuseks on nüüd lihtsalt oodata, milliseks kujuneb Talibani režiim ka tegudes. Küll aga näeb ta, kui suur tung on täiesti muutunud oludes minema pääseda. Saates kuuletegi Millal hakkasid kohalikud tegelikult tunnetama, et senise elu lõpp on lähedal? Kui palju kannavad kaasaegsed noored n-ö klassikalise islami väärtusi, mida läänes paljud kardavad? Kui IT pole just midagi, mida esmase hooga Afganistaniga seostaks, siis milline on nende võimekus tegelikult? Kas tegelikult peaks ka Talibani ajal jätkama arenguabi andmist? Kuulake Krister Parise saadet Mari Hanikatiga siit!

Afganistani olukord on viinud erimeelsusteni NATO liitlaste vahel. Kuhu liigub Ukraina? Need on teemad, mida pühapäevases Välismäärajas aitavad lahti mõtestada Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ja vaatleja Raivo Vare. Saatejuht on Erkki Bahovski.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 28. augustil: Presidendivalimised on ukse ees – arutame ja erutame! Maskide maskeraad – suur segadus uute koroonapiirangutega. Ühiskond ei saa aru, miks on vaja jälle maskid ette panna, kui teadlased seda ei nõudnud, vaid ainult soovitasid. Prokuratuur ei taha uurida külmlao kobarkäkki, minister ei taha kellelegi sõrmega näidata. Koolid algavad – kuidas me pääseksime distantsõppest? 1-6 klassi lapsed. Majanduses läheb hästi – aktsiahinnad tõusevad, majanduskasv 8-10% – kas on ikka õige aeg politseinikke koondada ja päästeametilt raha ära võtta? Midagi on siin mäda… Afganistani õppetunnid ja tõlkide päästmine.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 28. augustil: Presidendivalimised on ukse ees – arutame ja erutame! Maskide maskeraad – suur segadus uute koroonapiirangutega. Ühiskond ei saa aru, miks on vaja jälle maskid ette panna, kui teadlased seda ei nõudnud, vaid ainult soovitasid. Prokuratuur ei taha uurida külmlao kobarkäkki, minister ei taha kellelegi sõrmega näidata. Koolid algavad – kuidas me pääseksime distantsõppest? 1-6 klassi lapsed. Majanduses läheb hästi – aktsiahinnad tõusevad, majanduskasv 8-10% – kas on ikka õige aeg politseinikke koondada ja päästeametilt raha ära võtta? Midagi on siin mäda… Afganistani õppetunnid ja tõlkide päästmine.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 28. augustil: Presidendivalimised on ukse ees – arutame ja erutame! Maskide maskeraad – suur segadus uute koroonapiirangutega. Ühiskond ei saa aru, miks on vaja jälle maskid ette panna, kui teadlased seda ei nõudnud, vaid ainult soovitasid. Prokuratuur ei taha uurida külmlao kobarkäkki, minister ei taha kellelegi sõrmega näidata. Koolid algavad – kuidas me pääseksime distantsõppest? 1-6 klassi lapsed. Majanduses läheb hästi – aktsiahinnad tõusevad, majanduskasv 8-10% – kas on ikka õige aeg politseinikke koondada ja päästeametilt raha ära võtta? Midagi on siin mäda… Afganistani õppetunnid ja tõlkide päästmine.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits. Keskpäevatunni teemad 28. augustil: Presidendivalimised on ukse ees – arutame ja erutame! Maskide maskeraad – suur segadus uute koroonapiirangutega. Ühiskond ei saa aru, miks on vaja jälle maskid ette panna, kui teadlased seda ei nõudnud, vaid ainult soovitasid. Prokuratuur ei taha uurida külmlao kobarkäkki, minister ei taha kellelegi sõrmega näidata. Koolid algavad – kuidas me pääseksime distantsõppest? 1-6 klassi lapsed. Majanduses läheb hästi – aktsiahinnad tõusevad, majanduskasv 8-10% – kas on ikka õige aeg politseinikke koondada ja päästeametilt raha ära võtta? Midagi on siin mäda… Afganistani õppetunnid ja tõlkide päästmine.

Milline on presidendivalimiste hetkeseis? Miks on presidendivalimiste kord jõudnud ummikusse? Kuidas mõjutab Afganistanis toimunud võimuvahetus maailmapoliitikat ning  julgeolekut Eestis? Saatejuht Erik Boltowskiga vestleb suursaadik, ajaloolane ja EKRE aseesimees Mart Helme.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme kõnelevad USA vägede lahkumisest Afganistanis, selle tagajärgedest Eesti julgeolekule, valitsuse plaanist hakata Eestisse importima afgaani immigrante ning lähenevatest kohalikest valimistest.Vabariigi kõige tulisem poliitikasaade on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondadest (Spotify, ITunes, Mixcloud).

Millised me oleme - 30 aastat pärast taasiseseisvumist? Pealt küll lääne inimesed, aga kas ka seest? Milline muusika heliseb sügaval eestlase hinges? Kuidas oma 30 - ja ikkagi 103! - aastast vana-uut riiki muule maailmale näitame? Kui sügavalt pettunud on Afganistani aitamisega tegelenud ameeriklane oma riigi taganemisotsuses? Operett, mida maailmas mängitud üle veerand miljoni korra nüüd ka Estonias. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 9.-11ni.

Millised me oleme - 30 aastat pärast taasiseseisvumist? Pealt küll lääne inimesed, aga kas ka seest? Milline muusika heliseb sügaval eestlase hinges? Kuidas oma 30 - ja ikkagi 103! - aastast vana-uut riiki muule maailmale näitame? Kui sügavalt pettunud on Afganistani aitamisega tegelenud ameeriklane oma riigi taganemisotsuses? Operett, mida maailmas mängitud üle veerand miljoni korra nüüd ka Estonias. Neeme Raud. Siin. Laupäeval 9.-11ni.

Foreign ministers from the world's wealthiest countries are urging unity to stop the chaos in Afghanistan since the Taliban takeover. More than 60 countries have signed a joint statement pushing for the safe departure of anyone who wants to leave Afghanistan. - Ministrat e jashtëm te vendeve më të pasura në botë kërkojnë bashkeveprim për të ndaluar kaosin e krijuar në Afganistan që kur Talebanët moren vendin nen kontroll. Më shumë se 60 shtete kanë nënshkruar një deklaratë të përbashkët duke kërkuar masa sigurie per kedo qe dëshiron të largohet nga Afganistani.

Afganistanis on vahetunud võim ja kogu režiim. Samas on kogu maailmal, sh. Eestil siiski nimetatud riiki suursaadikud ja diplomaatilised esindused. Kuidas edasi? Kuidas hetkel, kui üldse, käib suhtlus Talibani ja välisriikide vahel? On need diplomaatilised läbisaamised või puht-pragmaatilised kõnelused oma inimeste päästmiseks?

Valitsuse otsust lubada riiki 30 Afganistani põgenikku on vastustanud juba oodatult EKRE, kelle sõnul tuleks kaaluda vaid vahetult Eesti kontingenti aidanud afgaanidele abi andmist. Suurema ja laiema põgenike vastuvõtmisega avataks meil Pandora laegas. Ja veel räägime Põlluaasaga talle ometi tekkinud konkurendist Vabariigi Presidendi ametikohale.

Vabariigi valitsuse tänastest otsustest on kindlasti kaalukaimad need, mis puudutavad Eestit aidanud Afganistani inimeste äratoomist ja neile Eestis varjupaiga andmist. Samuti otsustas valitsus ette võtta sammud, et vältida Terviseameti külmladudes toimunu kordamist. Ajendiks mõistagi eilne Riigisekretäri komisjoni raport toimunu põhjuste kohta.

MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht ja Afganistani projektide koordinaator Riina Kuusik-Rajasaar nentis Postimehe otsesaates, et tema poole on Afganistanist pöördunud 16 inimest, kes soovivad riigist lahkumiseks abi. «Meie poole pöördumine abi saamiseks on neile tõesti viimane õlekõrs,» rõhutas ta. Saatejuht on Toomas Kask.

Eile hilisõhtul kuulutas Afganistani islamiliikumine Taliban võitu valitsuse üle. Mis ootab ees tsiviilelanikke, kel riigist põgeneda ei õnnestu? Millist välispoliitilist mõju avaldab Talibani võidukäik Afganistanis? Mis lõi eelduse islamiliikumise eduks? Millist rolli kannavad Kabulis viibivad USA sõdurid ning NATO? Külaliseks on Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Mati hinge ja ihusse jättis Afganistan omad jäljed. Mets trööstis, aitas negatiivsest üle saada ja aitab ka siis, kui mõne inimesega on olnud negatiivne kontakt.Tekst: Janno ZõbinFotod: Erik TikanToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu luges: Kristo ViidingHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid võtavad teemaks koroonameetmetest tingitud meeleavaldused ja politsei tegevuse järelkaja. Lisaks tuleb jutuks erakondade rahastamise kontrolli laiendamine ja USA (sh Eesti) lahkumine Afganistanist.

Sõjas läheb vaja kahte sorti vaprust: vaprust tule all ja vaprust haiglavoodis. Seersant Tarmo Lepiku jättis Afganistani oma mõlemad jalad, kuid vaprusest ei tule tal kusagil puudu. Tekst: Meelis OidsaluAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja muusika: Konstantin Tsõbulevski

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.” Head kuulamist! H. ————————— [1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html [2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Saatele andis pealkirja J. D. Salingeri tsitaat mille Vahur oli valinud oma raamatu juhtmõtteks: "Minu meelest on elu kingitud hobune.” Head kuulamist! H. ————————— [1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html [2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Saatekülalised Vahur Laiapea ja Alar Nigul. Saatejuht Hardo Pajula. Saade kahe mehe kogemusest Afganistanis. “Kingitud hobune” 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu “Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis” [1]. 2017. aastal […]

115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega, kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].Head kuulamist!H.—————————[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Varsti hakkab läbi saama Eesti esimene aasta kahest ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena, mis möödus täiesti erakordselt koroonapandeemia tähe all. Vahekokkuvõtte tegemiseks tuli New Yorgist virtuaalsesse stuudiosse Eesti esinduse asejuht Gert Auväärt, kes selgitas nii Afganistani teemahoidja tähendust kui ka koroonapandeemiale vastamist.

Varsti hakkab läbi saama Eesti esimene aasta kahest ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena, mis möödus täiesti erakordselt koroonapandeemia tähe all. Vahekokkuvõtte tegemiseks tuli New Yorgist virtuaalsesse stuudiosse Eesti esinduse asejuht Gert Auväärt, kes selgitas nii Afganistani teemahoidja tähendust kui ka koroonapandeemiale vastamist.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Afganistani rahuleppest, mis siis kas on või ei ole selleks ajaks sündinud, ning pingetest Venemaa ning Türgi vahel.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Afganistani rahuleppest, mis siis kas on või ei ole selleks ajaks sündinud, ning pingetest Venemaa ning Türgi vahel.

Tallinna Linaarhiivi juhataja Küllo Arjakas (pildil) räägib teises saates Nõukogude Liidu-Afganistani sõjast, mis juhtus sõja esimestel päevadel, kui Nõukogude Liidu 40. armee tungis Afganistani pealinna Kabuli.

Tallinna Linaarhiivi juhataja Küllo Arjakas (pildil) räägib teises saates Nõukogude Liidu-Afganistani sõjast, mis juhtus sõja esimestel päevadel, kui Nõukogude Liidu 40. armee tungis Afganistani pealinna Kabuli.

40 aastat tagasi detsembri lõpupäevadel 1979. aastal tungis Nõukogude Liidu 40. armee Afganistani. Selles sõjas sõdis üle pooleteisetuhande Nõukogude Eestist ajateenistusse võetud noort meest.

40 aastat tagasi detsembri lõpupäevadel 1979. aastal tungis Nõukogude Liidu 40. armee Afganistani. Selles sõjas sõdis üle pooleteisetuhande Nõukogude Eestist ajateenistusse võetud noort meest.

Saate külaline on Riina Kuusik-Rajasaar, kes MTÜs Mondo tegeleb muuhulgas Afganistani abiprojektidega -- Afganistanis olid sel nädalavahetusel presidendivalimised.

Saate külaline on Riina Kuusik-Rajasaar, kes MTÜs Mondo tegeleb muuhulgas Afganistani abiprojektidega -- Afganistanis olid sel nädalavahetusel presidendivalimised.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

Vahur Laiapea: „Afganistani vang“. Autor läheb Afganistani, kus teenimist Nõukogude vägede koosseisus tal õnnestus noore mehena vältida. Käib seal viis korda, kuni Taliban ta röövib ja julgeolekuteenistus vangi paneb. „Selles raamatus olen uuesti läbi elanud ja läbi kirjutanud aja, mil elule ja surmale näkku vaatasin. Kummalisel kombel olid nad ühte nägu,“ tunnistab autor. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik.

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Nõukogude Liidu-Afganistani sõda lõppes 30 aastat tagasi. Nõukogude sõjajõud toodi Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. aastal. Eesti NSV-st sõdis selles sõjas 1700 ajateenijat, kellest hukkus 17 eestlast.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Rainer Kerge, kes jutustab reisidest Afganistani ja Kosovosse. Rainer räägib meeleolukalt, kuidas veedab sõdur vaba aega, millised on olmetingimused ja kuidas helikopteriga haigeid veetakse. Samuti selgitab ta, mida siis õigupoolest tähendab "sõjaväeline molutamine". Saate lõpus tuleb juttu Kosovost, mille kohta toob Rainer välja põneva detaili: kalašnikove tänaval näha ei ole, aga need on tegelikult olemas.

Peeter Helme: "Seda aastat võib üldistades nimetada kukutamiste ja võimuletulekute aastaks. Kambodžas kukutatakse punased khmeerid, Iraanis šahh, Ugandas Idi Amin, Rodeesias kaotab võimu Ian Smithi valgete valitsus ning Nicaraguast põgeneb senine diktaator Anastasio Somoza. Võimule tulijatest väärivad märkimist Suurbritannia esimene naispeaminister Margaret Thatcher ning Iraagi diktaator Saddam Hussein. 24. detsembril algab aga Nõukogude vägede sissetungiga Afganistani sõda.

Peeter Helme: "Seda aastat võib üldistades nimetada kukutamiste ja võimuletulekute aastaks. Kambodžas kukutatakse punased khmeerid, Iraanis šahh, Ugandas Idi Amin, Rodeesias kaotab võimu Ian Smithi valgete valitsus ning Nicaraguast põgeneb senine diktaator Anastasio Somoza. Võimule tulijatest väärivad märkimist Suurbritannia esimene naispeaminister Margaret Thatcher ning Iraagi diktaator Saddam Hussein. 24. detsembril algab aga Nõukogude vägede sissetungiga Afganistani sõda.

Marioni tütar Karita sõidab veebitutvuse ajel Afganistani ja elab seal mõnda aega, kuid lakkab siis ema kirjadele vastamast ning side temaga katkeb. Kui Karita tütre otsinguil Kabuli jõuab ei oska ta tegelikult ettegi kujutada missugine maailm teda seal ees ootab. Kohaneda tuleb eurooplase jaoks vägagi harjumatute tingimuste ja erineva ühiskonnaga. Õnneks leidub abivalmis inimesi tänu kellele saab Marion siiski lootust tütre leidmiseks. See protsess on aga kõike muud kui lihtne ja ohutu. (Aleksander Aina. Pimeduses kulgeb tee. Loeb Kristi Aule.)

Kui Dervla Murphy oli kümneaastane, kingiti talle jalgratas ja atlas ning juba paari päeva pärast kavandas ta salamahti reisi Indiasse. 1963. aastal asus ta kolmekümne ühe aastasena viimaks teele, ja see raamat põhineb päevikul, mida ta igapäevaselt pidas rattamatkal läbi Pärsia, Afganistani ning üle Himaalaja mägede Pakistani ja Indiasse. (Dervla Murphy. Täie hooga. Jalgrattaga Iirimaalt Indiasse.)

Patrick Robinson, Marcus Luttrell. Ainus ellujäänu. Haarav dokumentaaljutustus USA mereväe eriüksuse SEAL salga erakordsest võitlusest piiramisrõngas Afganistani mägedes. See on raamat eriüksuslasest Marcus Luttrellist, kes jäi operatsioonis „Redwing” ainsana ellu. (Hallar Lind.)

Augustis toimuvad Afganistanis presidendi valimised ning selle raames sõitis möödunud nädalal Afganistani Eesti lisakompanii. 134-st mehest koosneva lisakompanii saatmisega on Eesti panus Afganistani missioonil miljoni elaniku kohta kõige suurem. Afganistanist, missiooni suurendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle kriisi ajal, samuti sõdurite sotsiaalsete garantiide üle arutlevad täna Nädala Tegijas saatejuht Kärt Anvelt, reservkolonelleitnant Leo Kunnas ja Afganistani missioonil jala kaotanud nooremveebel Jaune Engel. (Kärt Anvelt)