Podcasts about hiljuti

Surve, identiteedikriis ja depressioon - nende sõnadega kirjeldab saates "Käbi ei kuku..." 20-aastane Aleksandra Saar enda murdeea heitlusi. Et tema mõlemad vanemad (Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar) on olnud teatrimaailmaga lähedalt seotud, sattus ka neiu ise varakult lavale. Hiljuti tegi ta lühifilmis "Ääremängijad" kinodebüüdi, aga ometi on eneseleidmine olnud kõike muud kui lihtne teekond.

Mul on külas Eesti üks hinnatumaid heliloojaid ja muusikaprodutsente. Julgen arvata, et erinevatest auhindadest on tema stuudio lookas ja tundub, et igal aastal tuleb neid aina juurde. Hiljuti tunnustati teda auhinnaga panuse eest Eesti muusikasse. Ta on enda kohta öelnud, et ei ole palju neid, kes suudaksid nii pikalt oma tööd nautida ja tasemel olla. Tunnistab, et see on paganama raske, aga tohutult äge. Külas on Sven Lõhmus ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Stuudios on lauljanna Kadri Voorand.

Hiljuti esimese novellikogu avaldanud Katrin Ruus on pigem tuntud eksabikaasade perekonnanime järgi. Andres Maimikuga tegi Katrin kaasrežissööri ja -stsenaristina mitu mängufilmi, abielu puhul Enn Tegovaga nihutas Katrini meedia huviorbiiti aga 35 aastat vanusevahet kunstnikuga. Mõlemast abielust on Katrinil tütar.

Hiljuti riigikohtu poolt tulnud Porto Franco lahend pani Keskerakonna sundseisu, sest tasuda tuleb miljon eurot. Samal ajal käivad aga koalitsioonipoliitikud välja erinevaid mõtteid, kuidas erakondade rahastamist võiks muuta. Mis Keskerakonnast saab ja kas ka nende arvates tuleks süsteem üle vaadata? Stuudios on külas Keskerakonna peasekretär Anneli Ott.

Külaline on hiljuti presidendi teenetemärgi pälvinud lastekirjanik ja luuletaja Jaanus Vaiksoo.

Hiljuti kaitsti Tallinna Ülikoolis kirjandusalane doktoritöö, mis kõrvutab Prantsuse kirjanduse suurkuju, sürrealistide esiisa Lautréamont'i ja Eesti luuletaja, erandliku ja vahepeal unustusse vajunud Jaan Oksa.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on töötajakogemuse disainer, ettevõtja ja personalijuhtimise digitaliseerimise valdkonna ekspert Maarit Vabrit-Raadla. Maarit on mitmekülgse personalijuhtimise töökogemusega ettevõtja, kes on loonud tarkvaraettevõtte SinuLab.com toetamaks organisatsioone töötajakogemuse ja juhtimiskvaliteedi valdkondades. Hiljuti avaldas ta ka raamatu “Inimesed. Töötajakogemus. Tulemused.”, mille keskseks tuumteemaks ongi töötajakogemuse kujundamine. Kutsusin Maariti endaga vestlema, et lähemalt põrgatada mõtteid töötajakogemuse ja juhtimise ristumiskohtadest. “Töötajakogemus on miski, mida tuleks teadlikult põimida kõikidesse organisatsiooni eri tegevustesse ja protsessidesse, mis koostoimes kujundavad töötaja subjektiivse elamuse tööst. Eesmärk on eelkõige luua töötajale selline töökeskkond, kus ta saab areneda, teha tööd, mis talle meeldib ja rakendada oma potentsiaali ning kus tema loodud töö omandab olulise väärtuse tema enda, organisatsiooni, klientide, aga ka ühiskonna jaoks.” – Maarit Vabrit-Raadla Kuulake ikka ... PS! Huvi korral saad raamatust rohkem teada: https://sinulab.com/raamat-tootajakogemus/ Ja siin saad lugeda Maariti blogipostitusi: https://sinulab.com/kasulik/

Supersimple.io ehitab lihtsasti kasutatavat andmeanalüütika platvormi, mis võimaldab hõlpsasti oma andmete kohta keerukaid küsimusi küsida. Hiljuti tõstsid Supersimple asutajad ka 2.2 miljonit dollarit ja nüüd räägib Marko Klopets, Supersimple tegevjuht ja kaasasutaja, kuidas platvorm ehitatud on ja kui tõhusad on peenhäälestatud suured keelemudelid.Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack, Nortal ja Veriff

Hiljuti tulid jalgpalli uuendajad Inglismaal välja mõttega lisada reeglitesse ja kohtunikke käsutusse sinine kaart. Idee leidis üleilmses jalgpalli kogukonnas ühese ja kiire hukkamõistu ning vähem kui paari päevaga võis selle nimetada surnult sündinuks. Meistrite ja Saksamaa liigas pakub aina enam kõneainet mõõnas Müncheni Bayern. Kas Thomas Tuchel suudab meeskonna sellest välja juhtida või teenib enne hundipassi? Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Eestit külastas hiljuti New Yorgis asuva Skandinaavia maja programmijuht Kyle Reinhart, kes on juba pikki aastaid tutvustanud multikultuurses metropolis eesti kultuuri.

Hiljuti on ilmunud Antoine Chalvin´i raamat Johannes Aavikust ja keeleuuendusest.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud vaimse heaolu strateegi Maria Baydari ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi „Puuduta mind“ saate külaliseks on seekord hiljuti vanglast naasnud enesearengu teejuht Tiit Trofimov. Hiljuti võttis kinnipeetav, kes oli raamatu „Lõpp on algus“ läbi lugenud ja sealseid praktikaid kasutanud, pereliikme kaudu ühendust ja küsis, kas Tiit on valmis minema nendel teemadel ka vanglasse rääkima. Tiit nõustus. Tasuta. Miks?

Irene Annus on ettevõtja, pika kogemusega koolitaja ja Eesti esimese palgateadlikkuse raamatu autor. Tema tööstaaž on kestnud üle 25 aasta, ta on töötanud neljas erinevas valdkonnas: telekommunikatsioon, televisioon/meedia, ärikinnisvara arendus, infotehnoloogia ehk IT. Hiljuti on ta välja andnud ka enda esimese raamatu “Palgateadlik läbi elu”, milles lahkab ka selliseid punkte nagu kuidas alustada uue töökoha otsimisega, kuidas valmistuda töövestluseks, millal on parim aeg olemasolevas töökohas uuteks läbirääkimisteks, kuidas värvata tööle õiged inimesed jne. Ehk see raamat on tervik, milles on mõlemad osapooled (töötaja ja tööandja) seotud ühtseks tervikuks, kaldumata ühe osapoole vaatenurgale. Raamat on Rahva Raamatu poolt valitud soovituslikuks kirjanduseks ettevõtete raamaturiiulile. Seekordses saates räägime fookusega Scrum Master erialast või ametist ning püüame selgitada välja, kes võiks selles vallas edukaks osutuda ning milliseid põhimõtteid Scrum teadmiste arsenalist on võimalik üle kanda enda igapäeva ellu. Koolituse kohta leiad infot siit: https://parimsinust.ee/courses/scrum-masteri-edu-alused

Hiljuti toimunud suurõppusel Crevex katsetati ka mitut moodust inimeste hoiatamiseks kohaliku või üleriigilise eriolukorra puhul.

Hiljuti tekitas suuremat poleemikat ETV+ filmivalik. Tegelikult probleem on märksa laiem ja mitte üheselt võetav. Probleem on tõesti: mida pakkuda, kus algab ja lõppeb ideoloogia kinos, kuidas osta teletoodangut ja mida see juures arvestada? Stuudios on ETV+ juht Jekaterina Taklaja, Duo Media Networks tegevjuht Risto Rosimannus, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtnik ning saatejuht Pavel Ivanov.

Saatekülaline on Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop.

Tänases saates räägime välismaal abiellumisest. Meie külaline Kristi Valtri sõudis maikuus abieluranda just Itaalias. Kristi ja tema abikaasa soovisid abielluda Itaalia põhjaosas Garda järve läheduses ning saatsid juba Eestis olles mõningatesse peopaikadesse päringud. Kuna e-maili teel suhtlused ei õnnestunud, valisid nad portsu potentsiaalseid kohti välja ning lendasid Itaaliasse neid väisama. Lõpuks osutus valituks hoopis koht Iseo järve ääres. Kuigi üldiselt kulges pulma korraldamine hästi, tuli kohalike teenusepakkujatega sõlmida kirjalikke kokkuleppeid. Et neid reaalselt täidetaks. Päris palju oli ka seletamist, miks paar midagi konkreetselt tahab – näiteks oli itaallaste jaks arusaamatu, et pärast torti tahetakse pakkuda veel ka külma lauda... Saates on veel juttu sellest, mis perioodil on parim Itaalias abielluda, miks pruut oma pulmas toidust ilma jäi, mis oluline asi pulma minnes Eestisse unustati ning miks oleksid mõned pulmakülalised peaaegu hiljaks jäänud. Viimaks nendib Kristi, et Itaalias on pulma korraldamine odavam kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Hiljuti ilmus hirmuäratavaid teateid kuni tuhandest jalakast, mis üha põhja poole kolivate haiguste tõttu Kadrioru pargis maha tuleb võtta.

Külaline on Eerika Eensalu Rahvusooperist.

Hiljuti said kahtlustuse endine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning maksu- ja tolliameti osakonnajuht Eerik Heldna. Miks jõustruktuuride ametnike roteerumisest säärane pahandus on välja koorunud? Oma seisukohad ütleb Postimehe otsestuudios Vaheri ja Heldna kaitsja Margus Kurm. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Sel korral räägime raseduse planeerimisest ning hiljuti avatud [ämmaemanda nõuandeliinist](https://www.sunnitusmaja.ee/itk-avas-tasuta-nouandeliini-ammaemand-vastab/). Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku emadusnõuandla ämmaemandusjuht Silja Staalfeldt-Rahumägi, kes selgitab, kuidas ja millal rasedust planeerida ning milliste murede ja küsimuste korral tuleks pöörduda ämmaemanda vastuvõtule ning millal saab abi nõuandeliinile helistades. Saatejuht on Ingela Virkus.

Hiljuti toimus Tallinnas suurejooneline integratsiooni konverents, kus räägiti edusammudest ja väljakutsetest. Samal ajal kõlasid OSCE tribüünil aga süüdistused muulaste estoniseerimises. Kellel õigus, kellel mitte? Ja kas üks venekeelde tõlgitud raamat Putinist aitab? Pavel Ivanovi vestluspartneriks on kultuuriministeeriumi ühise infovälha nõunik Olga Sõtnik.

HIljuti tuli Eestis turule jaeinvestoritele suunatud väärisveinidesse investeeriv fond. Selle kaudu on võimalik väärisveinides osalust soetada alates 1 eurost ning aastaseks tootluseks lubatakse 13 protsenti. Kuidas väärisveinidesse investeerimine täpsemalt käib ning milllal ja kui palju hakatakse omanikele dividende maksma, räägib tänases saates fondi looja, WineFortune'i asutaja Risto Kaljurand. Juttu tuleb ka sellest, millised on fondiga kaasnevad riskid ning kas tänastes keerulistes oludes, kus investorite kindlustunne on saanud löögi, pole karta vähest huvi fondiosakute vastu.  Samuti annab Kaljurand ülevaate, kuidas väärisveine hoiustatakse ning kuidas ja kust leiab ta fondijuhina lootustandvaid investeeringuid.  Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Hiljuti rääkisime Digisaates, milline on ostlemiskogemus erinevates Eesti suurtes toidupoodides nende iseteeninduskassades. Nüüd on oma äpiga välja tulnud Selver, mis teeb nende kauplustes ostlemise täiesti teistsuguseks. Saate teemad: Nothing Phone testid väljas MacBook Air M2 testid väljas Partnerkaardil on nüüd oma äpp, millega saab poes tooteid skaneerida ja ka maksta Huawei Freebuds 2 Pro Mikrofonide test ehk kuidas veebikoosolekul, striimides ja miks ka mitte podcasti tehes hästi kõlada Saates Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Seekordses saates räägime alustuseks jälle kiirelt ära teemad, millest üle ega ümber ei saa: kütus ja maksud. Kui nende formaalsustega ühel pool, saab edasi liikuda uudiste juurde. Euroopa Parlamendist saadeti tagasi Fit for 55 kliimapaketi maanteeliiklust puudutava emissioonikaubanduse osa; Elon Musk kohtub seoses Twitteri omandamise plaaniga lähiajal kõigi firma töötajatega; USA suurimate eksportööride hulka on aga jõudnud üks ootamatu autofirma. Räägime pisut ka ajaloost. Hiljuti tähistati Tallinna ühistranspordi sajandat juubelit, kuid tegelikult on meie linnatransport veelgi vanem! Indrek teeb väikse ülevaate. Räägime ka uutest ideeautodest, sealhulgas Cuprast ja Polestarist. Viimasel, paraku, on samaaegselt ette näidata nii uus tulija kui ka esimene kadunuke. Nädala proovisõiduauto oli Ford Mustang Mach-E, nädala automõte aga on seotud süsinikkeraamiliste piduritega - Veli väidab, et need sobivad vaid poosetamiseks ja jutuaineks, aga mitte rajale. Miks see nii on? Stuudios on autoajakirjanikud Veli V. Rajasaar ja Indrek Jakobson. Head kuulamist!

Hiljuti börsile läinud Wise'ist on viimasel ajal välja kasvanud mitmeid idufirmasid. Grünfin on Eestis ilmselt paremini tuntud, aga tänane Restardi külaline on samuti investeerimisega tegelev Lightyear. Lightyeari idee on teha investeerimisega sama, mida Wise tegi rahvusvaheliste rahaülekannertega: juhtida inimeste tähelepanu sellele, et see iseenesest lihtne teenus on praegu liiga kallis ja pakkuda odavamat alternatiivi. Lightyear on investeerimiskeskkond, kus saab väärtpabereid soetada ja hoida ning seda märkimisväärselt väiksema raha eest kui näiteks panga teenuseid kasutades. Lightyeari kaasasutaja Martin Sokk räägib tänases saates, kuidas nad firmat ehitavad, kui kaugele nad tänaseks jõudnud on ja millised on plaanid tulevikuks. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Hiljuti valmis Tartu Ülikooli eestvedamisel küberharjutusväljak, mis aitab harjutada küberrünnakute eest kaitset targa linna kesskonnas.

Hiljuti tunnustati aasta vabatahtlikke. Üks neist on Triin Kibuspuu, kes on vabatahtlik vaimse tervise nõustaja kriisinõustamise telefoniliinil www.palunabi.ee. Kell 10.10 kuuleme, millist abi inimesed on palunud ja milliseid lugusid rääkinud.

Hiljuti 30 aastaseks saanud Mart Müürisepp ütles sünnipäevaintervjuus, et enne näitlejadebüüti tegeles ta imelike asjadega ja emal oli suur mure, et mis sellest poisist niimoodi saab. See lause on saate "Käbi ei kuku" juttude peamine lähtepunkt.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all kosmose risustamine. Hiljuti purustati Maalt lähetatud vene raketi abil Nõukogude Liidu vana satelliit ja paugu tulemusel olla tekkinud vähemalt 1500 suuremat tükki ja sadu tuhandeid metallipudinaid, märgib Tiido.

Hiljuti avastati Pärnumaal taas üks n-ö kutsikavabrik, kust Põllumajandus- ja toiduameti ametnikud koos varjupaigatöötajaga päästsid kokku 25 koera. Kõik neist ülikehvades tingimustes kasvanud loomadest kahjuks elama ei jäänud.

Urmo Kübaral on pikaaegne vabakonna-alane taust nii Vabaühenduste Liidu juhina kui ka president Kersti Kaljulaidi vabakonnanõunikuna. Tema iga-aastaseks meelistegevuseks on Eesti MTÜ-de majandustulemuste analüüsimine. Hiljuti sai ta kokku löödud 2020. aasta numbrid ning seepärast kutsusingi ta meie taskuhäälingusse, et arutleda viimaste tulemuste üle ja mõelda, kuidas saaksime ühiskonnana veelgi enam annetamist soosida. Lisaks rääkisime Eesti MTÜ-de tegevusaladest ning karjäärivõimalustest antud valdkonnas. Vestluse jooksul mainitud allikad: - 80000 hours: Working at effective non-profits: https://80000hours.org/career-reviews/effective-non-profits/ - Kodanikuühiskonna arengu arutelu keskendus teemale „Heategevus - tugeva kodanikuühiskonna alustala“: https://www.youtube.com/watch?v=WMeIwZk4dz8 Uudised: - Open Philanthropy rahastus: https://www.openphilanthropy.org/focus/other-areas/early-career-funding-individuals-interested-improving-long-term-future - Qatar ja rakupõhine liha: https://vegnews.com/2021/9/qatar-lab-grown-meat-sale - ÜRO uus raport: https://www.un.org/en/content/common-agenda-report/

Hiljuti kirjutas meile üks Algorütmi kuulaja ja ütles, et me peaksime kutsuma külla Tudengivormeli tegijad, sest see, kuidas nemad riistvara ja tarkvara kokku panevad, et saavutada elektrisõiduki isejuhtimist, on väga äge. Nii tegimegi, tänases saates on külas Tudengivormeli tegijad ja räägime nii elektrist kui isejuhtimisest ning sellest, kuidas vormelites see kõik tarkvaraga üheks tervikuks seotakse. Millised keeled, protokollid ja muud tehnoloogiad on kasutusel ning mis on võimalik ja mis mitte. Külas on meil tänast teemat avamas Tauri Tammaru, kes tegeleb projektis isejuhtimise suunaga ja Morgan Puust, kes on elektrivormeli lainel. Algorütmi veavad Tiit Paananen Veriffist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Priit Liivak Nortalist.

Hiljuti lõppes lugude jutustamise festival "Üks ei ole ühtegi", mille valguses ajame juttu jutuvestja Piret Pääriga.

Tänases vahetunnis lahkame Keskerakonna siseelu. Hiljuti selgus, et varem ministeeriumi vara väärkasutanud ja ministriametist tagasi astunud Mailis Reps, kelle suhtes on algatatud ka kriminaaluurimine, oli ka oma sünnipäeva pidustuste arve lasknud ministeeriumi kulule kanda. Keskerakond otsustas Mailis Repsi erakonna aseesimehe ja fraktsioonijuhi kohalt taandada. Kuidas Keskerakond nüüd edasi liigub ja kuidas sündis eilne otsus, sellest […]

Tänases vahetunnis lahkame Keskerakonna siseelu. Hiljuti selgus, et varem ministeeriumi vara väärkasutanud ja ministriametist tagasi astunud Mailis Reps, kelle suhtes on algatatud ka kriminaaluurimine, oli ka oma sünnipäeva pidustuste arve lasknud ministeeriumi kulule kanda. Keskerakond otsustas Mailis Repsi erakonna aseesimehe ja fraktsioonijuhi kohalt taandada. Kuidas Keskerakond nüüd edasi liigub ja kuidas sündis eilne otsus, sellest räägib erakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Saate teises pooles räägime Ruhnu ja mandri vahel sõitva katamaraan Runö olukorrast, mille sobivust liinile hakkab riik uurima. Külla tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse valdkonna juhataja Jaak Viilipus. Saate lõpus tuleb külla Postimehe fotograaf Madis Veltman, kes muljetab elust parvlaeva Estonia vraki eeluurimistel. Saatejuhid on Henry-Laur Allik ja Meinhard Pulk, Postimehe uudistetoimetusest.

Tänases vahetunnis lahkame Keskerakonna siseelu. Hiljuti selgus, et varem ministeeriumi vara väärkasutanud ja ministriametist tagasi astunud Mailis Reps, kelle suhtes on algatatud ka kriminaaluurimine, oli ka oma sünnipäeva pidustuste arve lasknud ministeeriumi kulule kanda. Keskerakond otsustas Mailis Repsi erakonna aseesimehe ja fraktsioonijuhi kohalt taandada. Kuidas Keskerakond nüüd edasi liigub ja kuidas sündis eilne otsus, sellest räägib erakonna aseesimees Jaanus Karilaid. Saate teises pooles räägime Ruhnu ja mandri vahel sõitva katamaraan Runö olukorrast, mille sobivust liinile hakkab riik uurima. Külla tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse valdkonna juhataja Jaak Viilipus. Saate lõpus tuleb külla Postimehe fotograaf Madis Veltman, kes muljetab elust parvlaeva Estonia vraki eeluurimistel. Saatejuhid on Henry-Laur Allik ja Meinhard Pulk, Postimehe uudistetoimetusest.

Hiljuti külastas Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison Lõuna-Aafrika Vabariiki. LAV on riik, kus kiusatakse tagasi valget vähemust ja püütakse neilt riikliku poliitikaga vara ära võtta. Saates „Si Vis Pacem“ räägib Madison, mida ta LAV-is nägi ja miks on seal toimuv ka Eesti jaoks oluline. Saatejuht Erik Boltowski.

Hiljuti jahmatas avalikkust ettevõtja Indrek Kaingi paljastus oma treenerist, kes teda tollal 10-aastase poisina seksuaalselt kuritarvitas. See oli aga alles algus… „Minu poole on otse pöördunud natuke liiga palju inimesi, mitte küll halvustavas mõttes,“ märkis Kaing pärast üleskutset, et ka teised meessoost ahistajate ohvrid endast märku annaksid. „Sain teada, kui palju on mu sõprade hulgas sarnaste või muud tüüpi väärkohtlemise ohvreid. See võttis jalust üsna nõrgaks. Seda kõike on natuke liiga palju, seda on rohkem, kui me oskame ette kujutada.“ Nii tõi ta välja, et talle on andnud vaevalt kahe nädala jooksul teada veel kolm inimest, kes on kannatanud sama treeneri käe läbi mis temagi. Kaing tõstis esile, et niisugune väärkohtlemine jääb tihti aastakümneteks alateadvusesse. Mitte ainult ei julge ohvrid langetada elus teatud valikuid, kuid see tõukab neid ka enesehävituslikule käitumisele. Ettevõtja tõi välja, et tema puhul oli probleemiks näiteks alkoholi kuritarvitamine. Aga et tihti ei õnnestugi ilma terapeudi abita end lahti harutada. „Sellest viimaks rääkimine on väga vabastav muuhulgas seetõttu, et sa saad aru, et sina ei olegi olnud selle probleemi looja,“ kirjelda ta, kuidas tihti tulevad eneseabigruppidesse inimesed, kes pole varem ka aastakümneid oma traumaatilisest kogemusest mitte kellelegi rääkinud. Aga kuidas edasi? „Tänase hetkel sellises hilises keskeas onu Heinot enam ümber ei veena,“ leidis Kaing. „Kui kogu noorem põlvkond aga suu lahti teeb, peab ta ehk siiski oma sõnu valima või mitte enam nii käituma. Kogu sõnum ongi see, et ära ole mölakas, see pole nii keeruline.“ Saates veel Naiste #metoost teame, et märkimisväärne hulk sõrmi suundub kohe ohvri poole – miks nii hilja, mis on varjatud motiivid, miks kohe ei öelnud jne… Kas meestega on teistmoodi? Meid jahmatas hiljuti ka Päevalehe vahendatud uuring, et lähisuhtevägivald on Eestis levinuim Euroopas. Aga ega ka soomlastel näiteks on see väga kõrge. Miks meid seob naabritega vägivald? Mida teha pahadega? Kas peaks ohver ehk elama veel üheskoos läbi „teraapia“ oma endise ahistajaga? Ning boonuseks Kuidas läheb Kaingu kaasabil käivitatud „Kevade plaaniga“ – tuua Eestisse massiliselt Jannseni koroonavaktsiini? Kuulake Krister Parise vestlust Indrek Kainguga siit.

Õhtulehe raadiosaate „Tugitoolis sportlane“ seekordne külaline on spordiklubi CFC suusaosakonna peatreener Riho Roosipõld, kellega saatejuht Mart Treial peatus meie kui ka maailma suusatamise tähtsatel teemadel. Eesti koondise peatreener Jaanus Teppan andis 8. märtsi Eesti Päevalehes meie suusatamise kohta kõvasti tuld. Lühidalt öeldes olla kõik valesti ja vaja on põhimõttelisi muudatusi. Uurisime Roosipõllult, kes käis samuti Oberstdorfi MMil koondisel abiks, kas asjad on tõesti nii kehvasti. Veel tuleb jutuks, kas Eesti koondise dressiga saab kaks aastat pärast Seefeldi dopinguskandaali rahulikult ringi käia. Kas see okei, et koondise peatreener lahkus MMilt enne võistluste lõppu? Kuidas hinnata eestlaste tulemusi? Miks on rahvusvaheline suusageograafia nii ahtake? Kas Norra ülevõim on probleem? Miks norralased on nii head? Hiljuti tõlgiti Roosipõllu eestvedamisel eesti keelde niinimetatud Norra suusapiibel – kui palju saame üldse neilt üle võtta? Mis on Eesti suusatamises hästi? Mida arvab suusarahvas sellest, et ajutise tegutsemiskeelu all olev ja kohtuistungit ootav Andrus Veerpalu käib raja ääres lastele kaasa elamas (see pole keelatud)? Mõistagi jõudsime tunni aja jooksul kõneleda veel mitmest teemast, nii et hüva kuulamist!

Tänase saate külaline Marju Gellert on elanud ligi kaheksa aastat Hispaanias Malagas, kuhu kolis abikaasa ja väikese pojaga. Tänaseks on perre lisandunud veel üks poeg. Marju tunnistab, et tema jaoks oli koos perega Hispaaniasse kolimine lihtsam samm kui üksinda minek võinuks olla. Küll aga oli just lähedastel keeruline sellega leppida. Marju ja tema abikaasa Artjom on pidanud aja jooksul erinevaid ameteid, mõnes on hästi õnnestunud ja teises samas läbikukkunud. Praeguseks naudivad nad tööd fotograafidena. Küll aga toonitab Marju, et see pole kahjuks kullaauk, kust rohkelt raha tuleks. Loomulikult räägime ka Marju ja Artjomi poegadest, kes mõlemad käivad nüüdseks koolis. Muuseas, välismaalastena laste heasse kooli saamine polnud üldse keeruline – Hispaanias toimib punktisüsteem, mille järgi eelistatakse peamiselt just neid, kes pole nii heas seisus. Marju nendib, et lastel oli alguses eelkoolis mõnevõrra raske (näiteks ei rääkinud poisid esimese aasta tundides üldse hispaania keelt – kuigi õpetaja sõnul nad aru siiski said), kuid nüüdseks on mõlemad hästi kohanenud. Hiljuti ilmus Marju sulest ka raamat „Minu Hispaania“.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #23 "Kinnisvarajutud" podcasti 23. osa oli mitmes mõttes märgiline ja erakordne. Nimelt tegime oma esimese lindistuse läbi tehniliste vahendite hoopis Eestist eemal asuva saatekülalisega ja esmakordselt rääkisime pikemalt välismaa kinnisvarasse investeerimisest. Hispaania lõunaosas asuvast kuulsast Costa del Soli ehk Päikeseranniku tuntud kuurortlinnast Marbellast rääkis meiega turundusvaldkonnas tegutsev väikeinvestor Gretel Kutan. Aastaid Hispaanias elanud Gretel on enda jaoks teinud selgeks Hispaanias kinnisvara soetamise nüansid ning on lahkesti nõus oma teadmisi jagama ka meie podcasti kuulajatega. Hiljuti omandas Gretel Hispaanias imekaunis asukohas rannaäärse 3-toalise korteri, mis ootab renoveerimist ja seejärel läheb lühiajalisele rendile. Muuhulgas küsisime Gretelilt sellised küsimused: Millega igapäevaselt tegeled? Oled pikalt elanud Hispaanias, kuidas elu Sind sinna viis? Kas kinnisvara oli investeerimises Sinu esimene varaklass või oled muud ka proovinud? Kuidas tuli mõte kinnisvarasse investeerida? Räägi palun lahti see aeg ideest kuni esimese tehinguni. Mis oli Sinu esimene objekt? Kus hetkel omadega oled ja millised on tulevikueesmärgid? Millised on Hispaanias kinnisvara ostmise/omamise eripärad? Kas välismaalasena Hispaanias kinnisvarasse investeerimine on keeruline? Mida peaks tähele panema? Mille poolest erines endale kodu ostmine ja investeerimisobjekti otsimine? Kas Hispaanias kehtib kinnisvara puhul samuti kuldreegel asukoht, asukoht, asukoht? Millised on kinnisvara hinnatasemed Eestiga võrreldes? Millist tootlust võiks investor Hispaanias otsida? Kas pikaajaline rent on näiteks Costa del Solis ka teemaks või vaid lühiajaline? Boonusosa objekti ettevalmistust näinuna tahaks teada, kust tuli oskus sellist eeltööd teha ja kas oled kõiges nii põhjalik? :) Kui suur Sinu teada eestlaste kogukond Hispaanias on? Kui palju eestlasi seal kinnisvaraga tegeleb? Oled kursis, kuidas Costa del Solis kinnisvara omamisega üldse on, kui suur osa on hispaanlaste käes ja kui palju on muu maailma inimesed üles ostnud? Mida soovitaksid eestlastele, kes on huvitatud Hispaanias kinnisvarasse investeerimisest? Kas on mõtet? NB! Gretel oli lahkesti nõus lisaks põhisaate juttudele võtma täpsemalt lahti ka oma viimase tehingu Hispaanias. Boonusosa koos väga põhjalike lisafailidega pakume lähiajal kuulamiseks ja vaatamiseks “Kinnisvarajutud” toetajatele. Vaata lähemalt: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud.

Kergejõustikuteemalise taskuhäälingusaate "Staadionijutud" seekordne külaline on äsja 20. korda kõrgushüppes Eesti meistriks kroonitud Karl Lumi. 35-aastane ettevõtjast spordifanatt kuulub kahtlemata Eesti kergejõustikupere huvitavamate persoonide hulka, kelle isa Vello Lumi absoluutne tippmark on tänaseni ei vähem ega rohkem kui ühe sentimeetri võrra pojast parem (vastavalt 2.23 ja 2.22). Karl Lumi on olnud läbi karjääri tuntud kui väga tihti ja stabiilselt võistlev sportlane, kes on alistanud kõrguse 2.10 tänaseks juba 18 (!) järjestikusel aastal.  "Tahaks saada kokku sellise arvu Eesti meistrivõistluste medaleid, mida mitte keegi kunagi üle lüüa ei suudaks," muigab Lumi. "Mulle lihtsalt väga meeldib kõrgushüpe. Vahet pole, kas ma olen valmis või mitte, võistlus on ikkagi täielik nauding. Selle nimel ma sporti teengi, et saaksin võistelda ja end proovile panna. Võistlus on ka hea trenni eest, sest suudan end seal paremini kokku võtta. Pealegi on jube mõnus, kui kohtunikud sinu eest latti tõstavad - ei pea ise seda tegema." Hiljuti koduõuele kõrgushüppesektori ehitada lasknud Lumi toob saates välja mitmeid huvitavaid nüansse, mis on aidanud tal spordis kaugemale ja kõrgemale jõuda. Muuhulgas käib ta alati - ka suvel - enne etteasteid solaariumis ja võtab mõne lonksu veini, et võistluseelset närvi vähendada. "Paljud ei tea seda, aga isegi võistlushobused käivad solaariumis. Ja ma ei tea, et nad tahaksid pruuniks saada. On teadlikult tõestatud, et väikeses koguses UVA või UVB-kiirgust toniseerib lihaseid ja teeb need soojaks. Miks muidu lõunamaalased nii head ja kiired on - päike mõjutab omal määral. Inimesed vaatavad ka, et ma olen pooletoobine, kui käin suvel Pärnus enne õhtust võistlust solaariumis, kuigi väljas on 30 kraadi. Kui päev läbi rannas päikese käes vedeleks, siis oleks efekt vastupidine - see teeks uimaseks," põhjendab Lumi. "Kui inimene on lapsepõlvest saati teinud sporti, hoiab elustiili heal tasemel ja toitub korralikult, võib ka 40-aastasena hüpata väga kõrgele. Hea näide on Saint-Kitts ja Nevise sprinter Kim Collins, kes tegi 40-aastasena 60 meetris elu kiiremad jooksud. Tänapäeva inimene ei vanane nii kiiresti, kuigi, jah, meil pole plahvatuslikel aladel väga palju näiteid nendest, kes oleksid väga kaua sporti teinud. Üritan seda müüti murda," lisab Lumi. Saates tuleb muuhulgas juttu sellest, miks Lumi juba 2005. aastal 20-aastase noorukina Helsingis kergejõustiku MM-iga seonduvalt Soome meediale intervjuusid käis andmas, millise loogika alusel usub ta olevat võimeline praegu kaks korda nädalas tõsiselt treenides veel enda ja isa rekordit murdma, kui palju muutis tema elu tütre sünd ning mis teeb kõrgushüppe sedavõrd nauditavaks spordialaks. Saate lõpus kuuleb eelmises osas esitatud küsimuse õiget vastust ning selgub seekordne võitja. Saadet juhib Karl Rinaldo.

"Hiljuti üllitas USA Atlandi Nõukogu kirjutise pealkirjaga "Pikem Telegramm. Teel Ameerika uue Hiina-strateegia suunas". Kirjutis on tõesti ¨tublisti pikem kui Kennani oma, üle 80 lehekülje. Üllitisel on autori kohale märgitud "Anonymous" elik "Anonüüm". Toimetajad märgivad, et tegemist on "administratsiooni endise kõrge esindajaga", kes ei soovi praegustes oludes teatud põhjustel oma nime avaldada," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks külaliseks on astroloog Villu Põldma. Räägime Villuga sellest, mida järgmine aasta tema prognoosi järgi Eestile toob jaloomulikult ka ennustustest iga tähemärgi kohta eraldi. Hiljuti ilmus astroloogi sulest ka intrigeeriv raamat ''Elumuutuste horoskoop 2021''.

Hiljuti teatas Bolt, et nende uus enda disainitud renditõukeratas peab tänavatel vastu kuni viis aastat. Alles see oli, kui renditõukside vastupidavust hinnati nädalates, mitte aastates. Milline on olnud renditõuksid areng ja kuidas on osutunud võimalikuks kõigest aasta-paariga nende kvaliteedis selline hüpe teha? Ning mida tähendab see kõik tõuksirenid ärimudelitele ja kliimajalajäljele? Stuudios on Boltis tõuksiteemat vedav Ardo Reinsalu ning oma esimese tõuksirendihooajaga tänavu turule ilmunud CoModule'i juht Kristjan Maruste. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Hiljuti plahvatas uudis, kus Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovi" saatejuht Sergei Safronov võttis osalejatelt altkäemaksu. Väidetavalt aitas mees neil raha eest erinevaid katseid läbida. Mis toimub Eesti "Selgeltnägijate tuleproovis"? Vastab Urmas Eero Liiv. Kodumaise "Selgeltnägijate tuleproovi" tuntuim saatejuht Urmas Eero Liiv käis "Eesti esos" ja selgitas, miks tema arvates on Eesti saade palju tõelisem kui Venemaal. Tihtipeale peetakse sellist laadi saateid kokkumänguks või montaažitrikiks. Safronovi uudis lisas sellele lõkkele muidugi õli juurde. Urmas selgitas täpselt, kuidas katseid saates filmitakse ning kirjeldas ka juhtumisi, mis võtteplatsil kõige rohkem kõhedust on tekitanud. Kas mees on võtteplatsil ka kummitusi või hingi näinud? Urmas rääkis ka Eesti "Selgeltnägijate tuleproovist" läbi käinud nõidadest ja šamaanidest. Kes on tema hinnangul šarlatan ja kes mitte? Mees mainib siiski, et kuigi on skeptik, siis nõidadesse ta usub. Täpsemalt on neli Eesti nõida Urmase sõnul tõesti nõiad, kellel on päriselt üleloomulikud võimed. Kes need on? Nõiad saavad ju ülipopulaarses saates kuulsaks ja hakkavad isegi seeläbi elatist teenima. Panused on kõrged! Pole mõni ime, et saatejuhtidele lisainfo eest raha pakutakse. Urmas avaldab saate lõpupoole ka selle, kas talle on samuti althõlma raha pakutud. Ja kui palju?

“Läbi elu olen püüdnud vastata küsimusele - kelleks tahan saada? Hiljuti olen jõudnud tõdemuseni, et tahan saada iseendaks."Poliitik, arhitekt, joogatreener, lapsevanem. Need on vaid mõned rollid, läbi mille Yoko liigub iseendaks saamise poole.  Rollidele ja positsioonidele Yoko aga suurt tähtsust ei omanda.Meil on suurim rõõm esitleda teile väga põnevat ja sisukat vestlust. Edukat kuulamist!Track: Coffee Dreams — Le Gang [Audio Library Release]Music provided by Audio Library PlusWatch: https://youtu.be/JAL3i9ZIwQoFree Download / Stream: https://alplus.io/coffee-dream