Podcasts about viimased

00:00 - 13:52 Intro; 13:52 - 36:30 Üldised NFL'i uudised; 36:30 - 46:00 Drafti suuremad kuulujutud; 46:00 - 01:31:38 Suuremate mock draftide ülevaade;    

Viimased kaks nädalat on majanduselu korralikult läbi raputanud. Kes on tollisõjas tänaseks kõige enam kaotanud ja millises seisus on Eesti majandus, sellest räägime Postimehe otsesaates Eesti Panga ökonomisti Kaspar Ojaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Viimased kümmekond aastat on korduvalt püütud korrastada erakondade rahastamist puudutavaid seadusi, kuid tulutult.

9.-10. augustil 2024 toimus Paide Vallimäel Arvamusfestival. PARE ja Eesti Töötukassa juhtisid käsikäes Tööelu ala.10. augustil kell 14-15.30 toimus arutelu "Välistööjõud: reguleeritud või salaja Poolas?".Viimased 30 aastat on töölubade arv olnud samal tasemel, samal ajal on tööealine elanikkond Eestis aina vähenenud. Oleme otsustanud saata maksutulu Poola, kuigi inimesed töötavad siin;ka automatiseerida pole kõiki töid võimalik. Kas välistööjõu kvoodi suurendamine ja kontrollitud ränne toob endaga kaasa olukorra, kus eestlased jäävad tööta ning uued usundid leivad meil kinnitust?Kes paneelis arutlesid?Kaisa Üprus-Tali, Tallinna Rändekeskus /Tallinn Migration Centre juhtLiis Valk, Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhtRoman Vinartshuk, BLRT juhatuse nõunikKaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimeesArutelu juhtis Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.Mõnusat kuulamist!PARE podcast on ka Apple podcastis ja Spotifys podcastide all leitav. Märksõnadeks “Avameelselt inimeste juhtimisest‪”.Eessõna: Kai Saard, PARE tegevjuhtHelisalvestus: Tehnikateenused OÜHelitöötlus: Laur Lindmäe

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised:Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil?Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit.Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks.Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse.Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse.Google suurtehing ning AI kiirrestoranides.Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Nädal tõi taaskord teemasid seinast seina, aga seekordses saates on neist peamised: Kuidas on miinimumpalgad Euroopas liikunud ning kuidasl läheb on Eestil? Viimased uudised Euroopast - UK majandus langes, kuid Saksamaa ootab rahastiimulit. Hiina uus plaan tarbimise ja sündimuse ergutamiseks. Raha põgeneb USA börsilt Euroopasse. Hiina elektriautode tootja BYD läbimurre viis Tesla uutesse raskustesse. Google suurtehing ning AI kiirrestoranides. Saate tegid ikka LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Kasvuminutite podcasti püsikülaline Henrik Roonemaa külastas meid juba kolmandat korda, et võtta koos Andres Kostiviga taaskord vaatluse alla AI. Kuna tehisintellekti arengud liiguvad pöörase kiirusega, siis võtsime hetke, et vaadata aastale tagasi: - Kas aasta alguses räägitud ennustused pidasid paika? - Millised on olnud AI suurimad õnnestumised ja möödalaskmised? - Kuidas on AI muutnud videoloomet ja mida see tähendab loovtöö tulevikule? - Ja mis peamine, kas AI assistendid ohustavad töökohti või loovad hoopis uusi võimalusi? Andres ja Henrik katsetasid ka ChatGPT eestikeelset vestlusassistenti. AI rakendused millest oli juttu: Chat GPT, Copilot, Sora, Runway ML, Kling AI, Creatify, Veed.io ja Submagic. Kuula saadet ja saa teada, kuidas tehisintellekti arengut enda kasuks tööle panna! Lähemalt Epicfilmi videoproduktsioonist: https://www.epicfilm.ee/ Lähemalt Futuristi fasiliteerimise koolitustest ja töötubadest: https://www.futurist.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise kogemusega tippjuht Aavo Kärmas. Viimased seitse aastat on ta olnud Enefit Greeni juht, enne seda viis aastat Omniva eesotsas. Minul on olnud au põgusalt Aavoga ka koos asju teha ja ma olen alati imetlenud tema energia taset ja võimekust inimestega soe ja ehe kontakt saavutada. Vestluse käigus rääkisime Aavo karjääriteekonnast, juhtimisfilosoofiast, lugude rääkimise olulisusest, organisatsioonide arendamisest ja meeskonnatööst. Puudutasime ka juhiteel ette tulnud väljakutseid ja õppetunde ning isiklikumaid teemasid, nagu lapsepõlves kujunenud väärtused ja motivatsiooni leidmine. Inspireeriv! “Juhi üks peamisi funktsioone on oskus lugu jutustada – oma tiimile rääkida, kuhu me läheme, miks me läheme ja siis luua kultuur, kus väärtused, mida me tähtsaks peame, toetavad kõike seda. Töötajad tajuvad ja mõistavad, kui lugu on aus ja autentne. Kui juht räägib organisatsiooni väärtustest, peab see tulema sügavalt juhi enda DNA-st, sest just see loob töötajatele arusaama, miks midagi tehakse ja annab neile hea tunde iga päev selles suunas koos liikuda.”– Aavo Kärmas Kuulake ikka ...

28. septembril 1994 läks Läänemerel vesisesse hauda parvlaev Estonia, viies endaga kaasa sadu inimesi. Toome tänases erisaates teieni mõned kõhedad lood ning muuhulgas paljastame 33 aastat lahendamata mõrva, mis toimus Estonia pardal siis, kui see veel Estonia nime ei kandnud. See saade oli esimest korda eetris 2020. aasta septembris.

Helle Tõnts on tervisearengu treener ja tervise-ja heaolu podcasti “Tervise Progress” saatejuht. Varasem periood oma elust oli ta naine, kes oskas pikalt veenda iseennast, et kõik tema elus on imeliselt hästi, ärevus on normaalne elu osa, magusaisud on paratamatud, edukas naine peab jõudma kõikjale ning tervislikud eluviisid tulevad kasuks vaid siis kui vaja kaalu langetada. Helle on enda tervise vastu alati suurt huvi tundnud. Ta on lasknud teha endale vähi tõenäosuse väljaselgitamiseks geenianalüüsi, kontrollinud enda sünnimärke ja pidanud ka mõned kehalt eemaldama. Sukeldunud ka mikrobioomi testidesse. Helle leiab, et inimloomuse huvitav osa on see, et üldjuhul ilma niinimetatud tõestusmaterjalita või madalseisu langemata midagi enda elus ette ei võeta. Viimased 4 aastat on ta aktiivselt tegelenud oma intuitsiooni kuulamisega ja sellega, mida tema keha talle ütleb. Helle on õppinud kuulama, mida ta vaim ja keha vajavad. Helle on lõpetanud ka ülemaailmselt tunnustatud coachingu kooli Institute of Transformational Nutrition. Helle kireks on toetada naisi pisikeste ja nauditavate sammudega liikuma oma tegeliku potentsiaali suunas. Tema sügav soov on, et naised säraksid nii seest kui väljast ja tunneksin end oma kehas üha kergemalt, enesekindlamalt ja tervena. HEAD MÕTTED: “Minu sünniteema on pannud mind vaatama teisi alati grammivõrra empaatilisemalt.” “Kui sa tahad kuuluda, siis sa ei reageeri.” “Tihtipeale me ei oska enda juures neid tugevusi märgata.” “Ükskõik, mis sinu taus on, või mis sinuga on juhtunud, see absoluutselt ei loe.” “Kõigega ei peagi tegelema enda juures aga sellega on vaja tegeleda siis, kui see häirib sinu elu.” “Kui su kehal on mingisugune ebamugavus, siis see on signaaliks kehalt selle kohta, et miski talle ei meeldi.” “Meil on tendents vaadata tulevikku helgemalt kui see olla võib, eriti kui see puudutab tervist.” “See, et kas mul om geenid olemas saada näiteks vähki, ei määra nii palju rolli kui see, mismoodi ma enda elu elan.” “Sünnimärgid võivad ka välja areneda vähiks, seda juhul kui sinu kehal on sedatüüpi sünnimärgid.” “Kortisool ja insuliin on võtmehormoonid meie kehas.” “Tervise juures pööratakse kõige vähem tähelepanu taimede mitmekesisusele meie toidulaual.” “See, et sildil on kirjas vegan, ei tähenda, et see on alati tervislik.” “Piim ei ole jook, mida ükski toitumisnõustaja soovitaks juua.” “Alateadvus ei armasta muutuseid.” “Kiirdieedid ja jo-jo dieedid ei toimi, sest kehale ja alateadvusele ei meeldi kiired muutused.” “Levinumad probleemid, miks inimesed minu poole pöörduvad on seedeprobleemid, energiapuudus ja kehakaal.” “Evolutsiooniliselt tänu rasvale oleme me tegelikult ellu jäänud, seega see on oluline.” “Rasv kogub endasse kõiksugu toksiine.” Mainitud teosed: Helios Kirjastuse raamat Bruce D. Perry, Oprah Winfrey "Mis sinuga juhtus?" Million Mindset kirjastuse raamat Keith Ferrazzi "Ei ühtki einet üksi" Helle teenused leiad siit: https://tervisearengutreener.ee/ Kursuse Helle kursusele leiad siit: https://terviseprogress.ee/ #chriskala #helletõnts #terviseprogress #tervis #toit #toitumine #immuunsus #soolestik #mikrobioom #vegan #veganlus #hormoonid #vähk #analüüsid #podcast #podcasterid #keha #tunnetus #impulss #sümptomid #rasv #kalorid

Gert Reinberg on hingamisterapeut, liikumise entusiast ja fluidUs õpetaja. Ta on pühendunud sellele, et aidata inimestel läbi tervist toetava hingamise ja liikumise leida tasakaal iseendas ja harmoonia elus. Viimased kaheksa aastat on Gerdi koduks olnud Bali ja sealne hingamistöö ning pidev enesearenguga tegelemine on talle palju teadmisi ja rõõmu toonud. Kestev enesetäiendus ja pikaajaline praktika on Gerdile andnud oskuse inimestega töötada nii individuaalselt kui gruppides. Enam kui 20-aastase kogemusega liikumise praktiseerimisel ja erinevate tervisepraktikate uurimisel ja rakendamisel on Gert edukalt kombineerinud liikumise, biohackingu ja fluidUs praktikad. Selle võimsa elustiilipraktika aluse keskmes on hingamistöö, Facilitated Breath Repatterning (FBR), mis on tänaseks kujundanud ka kõiki tema enda elu aspekte. Põhitegevusena korraldab Gert Bali saarel taasühendavaid retriite, mille tagasisidena on inimesed välja toonud elumuutvaid kogemusi, uusi algusi ja eneseleidmisi. Samuti on ta üks Bali saare hingamisküla Desa Lima loojatest. Gert Reinberg armastab elu kogu selle värvikirevuses ja on kirglik heaolu advokaat. Elu poolt pakutud väljakutsed on ta formuleerinud harivateks õppetundideks ning eelkõige on ta tänulik, et saab oma teadmisi jagades ja praktikaid õpetades inimesi elus edasi aidata. Käesolevas saatest saad teada: - kuidas sai jalgpallurist hingamisterapeut; - mis asi on fluidUS; - kellele on hingamine vajalik; - kuidas käib hingamine, mida Gert õpetab; - elust Balil ja kas see sobiks ka sulle; - kui palju mõjutab meid meie närvisüsteem; - milliseid retriite korraldab Gert Balil; - kuidas märgata, kas elu hoiab ja mida tänulikkuse praktika meile annab; - kuidas aitab hingamine stressi ja ärevuse korral; - kuidas aitab hingamine süvendada meditatsiooni ja kohalolu; - kuidas hingamine parandab keskendumisvõimet ja loovust; - kuidas aitab hingamine vabastada blokeeringuid ja suurendada inspiratsiooni; HEAD MÕTTED: Ma ei taha endale silte külge panna, mis oleks seotud töö, minu tegemiste või olemusega. Ma võin öelda, et olen igapäevane armastaja. Ma armastan elu! Me kõik vajame midagi, millega ühenduda. Muutused on alati rasked, väljakutsuvad ja hirmutavad aga me leiame sealt alati midagi ilusat, võimsat ja muutuseid toovat. Ma pidin noorelt minema täiskasvanu inimese maailma ja ellu, aga see oli väga hea kogemus ja õppetund. Igal asukohal on ka oma energeetika. Hingamistöö on meditatsioon steroididel. Hingamine, mida praktiseerin, koosneb kahest osast: aktivisatsioon ja lõdvestumine. Grupihingamisel on hoopis teine energeetika. Ebamugavused ja ebamugavad kohad on tihtipeale ka transformatsioonikohad. Hommikul esimese asjana võtan aja iseendale. Broneeri endale grupihingamisele koht siit: https://fienta.com/et/s/fbr-i-hingamisrannak Registreerida end eesolevale Bali retriidile saad siit: https://www.facebook.com/events/s/retriit-happy-in-bali-with-dal/1008953580943335/ Tutvu Gerdi tegemistega siin: https://www.gertreinberg.com/et Eesti retriit: ''Juurte Juurde'' https://www.facebook.com/share/Vk3VXWVJ9NxBcaQL/ Kasuta sooduskoodi "chriskala" ja saad -10% soodustust Million Mindset kirjastuse raamatutelt. Leia endale sobiv raamat siit: www.million.ee

LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver võtavad luubi alla nädala sündmused. Pikemalt tuleb juttu rikaste maksustamisest, aga ka USA elektriautode tootjate Tesla ja Riviani viimastest uudistest.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver võtavad luubi alla nädala sündmused. Pikemalt tuleb juttu rikaste maksustamisest, aga ka USA elektriautode tootjate Tesla ja Riviani viimastest uudistest. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Anne-Mari Luik ja Karl Saluveer alustasid 2022. aasta suvel jahil Serenada ümberilmaretke. Viimased kuud on nad veetnud Uus-Meremaal, kus on ette võtnud ka suuremaid töid paadi kallal. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

9. jaanuari "Mehed ei nuta" peateemad: - Tahtis, ja sai! Marten Liiv võitis Euroopa meistrivõistlustel 500 meetri distantsil hõbemedali. Miks tasub paljudel tippu pürgijatel Liivi eeskujuks seada? - BC Kalev/Cramo tõi Unibet Arenale täismaja ja võitis Eesti-Läti liiga liidrite duellis kordades rahakama Prometei. Kui kõva sõna see oli? Eestlased tõestasid taas, et tegu on kossurahvaga? - Johanna Talihärm jõudis tänu Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse vahendajale alaliiduga kokkuleppele ja naases laskesuusakoondisse. Kuidas suhted ikkagi nii sassi läksid, et sellist vahendajat vaja oli? - Viimased kolm hooaega FC Floras mänginud Eesti koondise kaitsja Ken Kallaste sõlmis lepingu FCI Levadiaga, ja teenis Flora fännide pahameele. Kas see pole siiski väga ebaõiglane mängija suhtes ja suure jalgpalli hale imiteerimine? - Eneli Jefimova treener Henry Heina karmid sõnad: Eestis pole tippspordiks tingimusi.

Seekordse episoodi külaliseks ja vestluskaaslaseks on Kreete Suvi. Kreete on kirglik spordi ja trenni armastaja. Viimased aastad on ta süvenenud jõusaali treeningutesse ja leidnud, et see on täielikult tema maailm. Kreete hariduskäik on muljetavaldav ja sellega on võimalik lähemalt tutvuda interneti avarustest, kuid erialaseid koolitusi ja sertifikaate on tal üle kahekümne. Kreete usub, et suure tahtejõu ja pühendumisega suudavad kõik inimesed palju enamat, kui arvatakse, et üldse võimalik on! Tema õpingud ja teekond personaaltreeneriks on näidanud, et kui on elus unistus, tõeline soov või eesmärk, siis selle nimel tuleb tegutseda ja mitte alla anda! Igapäevased väikesed, kuid järjepidevad sammud loovad kokkuvõttes suure tulemuse. Kreete on kogenud ja litsentseeritud personaaltreener ning omab mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud personaaltreenerite sertifikaate ning tugevat väljaõpet. Ta on ka lõpetanud Tallinna ülikoolis psühholoogia eriala, keskenduses tervisepsühholoogiale. Personaaltreenerina töötab Kreete Tallinnas Rotermanni ja Tondi Golden Clubis ja Laagris Via Fitness Spordiklubis. Selles saates räägime Kreetega sellistel teemadel nagu tervis, treenimine, treeneriks olemine, kalorid mida sööme, toit, mikrod ja makrod, eesmärgid, kaalulangus, toitumine jne. Kreete tegemistel saad silma peal hoida siin: https://www.instagram.com/kreetesuvi/ Ennast Kreete treeningusse saad kirja panna siin: https://goldenclub.ee/isik/kreete-suvi/

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Inbank'i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Põldoja. Priidu juhtimistaust on paljuski seotud Hansapangaga, kus ta kasvas tippjuhiks ning viimati töötas Hansapank Eesti juhi positsioonil. Viimased 13 aastat aga on Priit koos Jan Andresooga arendanud Inbank'i, mille nad 2010. aastal koos asutasid. Nagu ikka, hakkas mind huvitama, mis mees see Priit selline on. Nii istusimegi Priiduga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Mul on üks oluline iseloomujoon, mis võib aeg-ajalt olla ka kergelt häiriv, aga minu jaoks on tähtis standardite seadmine. Ma arvan, et juhina on tähtis, et sa hoiad sellist ühtset nõudlikku mõõdupuud üleval. Ma olen nõudlik nii enda suhtes ja ma nõudlik ka teiste suhtes. Nii nagu spordis, saad sa heaks siis, kui sa kõvasti harjutad ja suudad surve all tulemust teha. Aga kahjuks ei ole alati nii, et kõik seda iseenesest mõistavad. Kui kuskil joostakse lati alt läbi, siis tegelikult ma ikkagi olen häiritud sellest. Ma usun ka, et inimestel, kes kõvasti panustavad ja omalt poolt teevad ekstra pingutusi, ei ole hea meel, kui nad näevad oma kolleege kõrval nö vaba sõitu tegemas. Seetõttu paneb juht paika standardid. Igapäevaselt kõrgete standardite ülevalhoidmine võib mõnikord luua ka pingeid, aga teistpidi ma arvan, et pikas perspektiivis loob see ettevõttele õige kultuurikihi, mistõttu hiljem ei pea enam seda ekstra fookuses hoidma, vaid tegelikult võtavad ettevõtte inimesed ise sellise hoiaku omaks. Ühel hetkel jookseb selline toimimisviis läbi erinevate organisatsiooni kihtide, kus juba loomupäraselt hoitakse neid standardeid üleval. Niiet tulemustele orienteeritus on minuga alati kaasas käinud ja seetõttu on standardite seadmine üks minu kui juhi oluline roll.” – Priit Põldoja Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on rahvusvahelise IT, andmesüsteemide ja disainiettevõtte Solita Eesti juht Märt Ridala. Märt on IT ja tehnoloogia valdkonnas tegutsenud pikalt, ka meie omavaheline kokkupuude on pärit juba MicroLinki ja Elioni ühinemisaegadest. Viimased kuus aastat aga on Märt arendanud ja juhtinud Solita Eesti meeskonda. Elu viis meid nüüd aastaid hiljem uuesti kokku ning meil oli väga mitmekesine ja hea vaibiga vestlus, kus mõnuga lobisesime juhtimise erinevatest keerdkäikudest. Nii arutlesime näiteks, kuidas hea mõte vältida riske muutub ühel hetkel piiravaks protsessiks või kontrollivaks komisjoniks, millest aasta pärast on juba võimatu lahti saada. Või siis, kuidas teha nii, et inimesed saaksid võimalikult palju ise otsustada, aga et oleks tagatud ka tegutsemisefektiivsus? Otsustusõiguse kontekstis arutlesime aga näiteks sellest, kui juhi vastus "aga vaata ja otsusta ise" tekitab tiimiliikmes pigem ebakindlust – kas siis oleks parem, kui raskeid valikuid teeks ikka keegi teine? Ühesõnaga – mul oli ülimalt hea meel Märdiga tunnike koos veeta ning temaga juhtimisest ja juhiks olemisest mõtteid põrgatada. Kuulake ikka ....

Nick de Semlyen, "Viimased märulikangelased". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutt viib meid märulifilmide maailma. Saame teada, et uus mehine filmižanr tekkis Vietnami sõjale järgnenud masendusest. Kuuleme ka lustakaid lugusid Arnie'st, Sly'st ja teistest filmistaaridest.

Viimased kolmkümmend aastat on Tartu Ülikoolis igal aastal üks tuntud loomeinimene pidanud kahe semestri vältel loenguid vabalt valitud teemal.

Tänase Resonantsi külaliseks on Andres Kõpper. Viimased aastad soolokarjääri teinud Noepiga vestleme koostööst suurte plaadifirmadega, miljonite fännide lemmikuks olemise ilust ja valust ning muidugi juba augustis toimuvast areenakontserdist.

Jääkiht, tõsi, paksenebki, aga seda ilmselt seetõttu, et Lõunameri soojeneb ja lõunapoolusele sajabki rohkem lund. Ilmselt sukeldub samas ka rohkem liustikujääd merre. Soome Antarktika uurimisjaamal on vanust 30 aastat. Viimased 9. aastat on Soome meteoroloogiainstituudi lõunapooluse uurimisjaama logistikat korraldanud füüsikdoktor Priit Tisler. Saates ta räägibki, kuidas Antarktika uurimise praktiline pool välja näeb. Saatejuht Marek Strandberg.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Tartu Tampere Majas esitatakse lavastust "Endspiel.

Möödunud aasta oktoobris lendas RSR Stockholmi. Viimased vana aasta niidid on aeg kokku tõmmata selle mega-episoodiga RSRi seiklustest Rootsis. Juttu tuleb nii kohtumistest Eesti Suurssaatkonnas kui Stockholmi Eesti majas ning samuti RSRi atropoloogilistest välivaatlustest Stockholmi pubides ning tänavatel. Lisaks stuudios salvestatud meenustustele, viivad naaberriigis salvestatud otsereportaažid meid ka Stockholmi kohapeale. Episoodi lõikas kokku Saskia Lehtsalu.

Podcast „Jalgrattapalavik“ jõuab seekordse saatega juubeli hõngulise tähiseni. Eetrisse jõuab sarja kolmveerandsajas episood ehk usutlus numbriga 75. Seekordne külaline on Eesti jalgrattaspordi ringkondades teada-tuntud mees – Mallor Türna. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses kuulus ta tippsportlaste leeri, sõites trekil välja suurmeistri normi. See oli taseme näitaja. Maanteesõidus säravaimaks saavutuseks etapivõit NSV Liidu velotuuril ja näiteks Balti velotuuril on ta kandnud liidrisärki. Sellest kõigest me loomulikult räägime. Treeneritööd alustas 1984. aastal ja on teinud seda vahelduva eduga, mõlemal pool Soome lahte. Rohkem ikkagi siinpool ja ka tänasel päeval, juhendades Kalevi Jalgrattakooli noori. Otseselt Mallo Türna käe alt tulnud sportlastest on jõudnud profileeri kõige kõrgemale tasemele välja soomlane Kjell Carlström ning Janek Tombak. Mõlema jaoks oli Mallor esimene jalgrattatreener, kes andis suuna suurde sporti kätte ja õpetas selgeks ABC. Tombaku treeningutele saamist meenutab Türna nii: „Tombak oli selline tegelinski, kes oli kooli mustas nimekirjas. Ja kuna ma suhtlesin kehalise kasvatuse õpetajatega, siis sealt tuli vihje, et selle mehe võiks kaasata treeningutesse. Seal oli otsene küsimus, kuhu panna lapse energia. Ja me leidsime sellele lahenduse. Ta sai võetud kampa ning talle see sobis. Ja eks kui mingil hetkel hakkasid tulema tulemused, siis see tekitas aina rohkem huvi rattasõidu vastu.“ Türna toimetas toona Põltsamaal, Lillevere spordikoolis. Samast süsteemist on välja kasvanud veel Lauri Aus, Andrus Aug, Erki Püstep, Toivo Reinov, Martin Kukk, Mati Värv jt. „Toimus väga süsteemne töö, mis andis tulemust,“ meenutab Tartu juurtega mees toonast aega. Viimased 14 aastat on Türna toimetanud treenerina Tallinnas CFC Spordiklubis ja Kalevi Jalgrattakoolis. Tema käe alt on sirgumas uued talendid, kelles peitub samuti ainest jõudmaks suurele areenile. Aga see kõik ei ole nii lihtne kui lihtlabase vestluse käigus tunduda võib. Palju erinevaid tahke peab kokku langema, peab olema tarkust, visadust, kindlat meelt ja loomulikult ka sportlikku õnne. Eriliselt rõhutab Türna treeneri osatähtsust, kuna suuresti just treeneri käes on võtmed, kuidas lapsed spordi juurde jätta ja sealt edasi, järgmise sammuna, spordis läbilöömiseks vajalikud harjumused ja rutiinid paika saada. Võrreldes kunagise ajaga tuleb tänasel päeval aina rohkem kasutada moosisporti. Mida see veel tähendab? Head kuulamist!

Viimased paar kuud on terve meedia täis olnud teemasid ChatGPT, pildigeneraatorite ja ka koodi genereerimise teemadel. Kõige selle tuuleks tehakse üksteise järel tehakse suuri ennustusi selle kohta, kuidas meie maailm muutub järgmise kümne aasta jooksul igavesti ning millised ametikohad üldse kaovad. Räägitakse, et tööta võivad jääda nii turundajad, analüütikud, õpetajad, kui ka programmeerijad. Arutame tänases Algorütmis, kas meie hulka on tekkinud või tekkimas uut tüüpi olend ehk tõesti suhtlev masin, mitte enam lihtsalt piiratud Alexa või Siri, millised on tehisintellekti võimed ja piirangud ja kuidas asi edasi võiks areneda. Külas on TalTechi professor Tanel Tammet. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Viimased 3 aastat on meid pidevalt ümbritsenud mingisugune kriis. Jaanuarikuu podcastis arutame, kuidas personalijuht saab töötajaid ja juhte keerulistel aegadel toetada. •Kuhu peaks personalijuht panema keerulisemal ajal oma fookuse, et aidata ettevõttel olulisi otsuseid teha? •Mis juhtub organisatsioonis siis, kui kommunikatsioon jääb hiljaks? •Kuidas võtmeisiku rollis kriitilisel ajal hakkama saada?Nendel teemadel arutlevad ja oma vastuse annavad Thermory personalijuht ja PARE juhatuse liige Katri Jürine ning Ericsson Eesti personalijuht Marge Rehepapp.Saatejuht: PARE tegevjuht Kai SaardHelisalvestus ja töötlus: Veljo Poom/ TOKTOK.ee

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on 2023. aasta esimesel päeval külaliseks vasaraheitja Anna Maria Orel. Narvas sündinud, kuid Jõhvist pärit 26-aastase naise karjääri mahub meeldejäävaid hetki omajagu. 19-aastasena Eesti rekordiomanikuks saamine, talvel külma ilmaga tippmargi uuendamine ja Londoni maailmameistrivõistluste 18. koha saavutamine - need on vaid mõned pikast loetelust. “Ma olin noorena väga tõsine, tõsisem kui praegu ja tagantjärele isegi liiga tõsine. Trenn oli minu jaoks püha. Ma ei käinud mitte ühelgi kooliga seotud üritusel, isegi mitte oma ballil. Ma ei tarbinud alkoholi ega käinud pidudel. Mu elu oli kuiv ja rutiinne,” sõnab Orel, kelle sõnul aitas tal kiiresti Eesti rekordini jõuda lisaks pühendumisele ka andekus ja hea tehniline tunnetus. Viimased kolm aastat on olnud Orelile aga õpetlikud ja 2019. aastal heidetud rekordile 69.85 pole ta enam lähedale pääsenud. Mitu treeneri- ja keskkonnavahetust ning toiminud tehnika lõhkumine ja ületreening viisid sportlase möödunud sügisel suisa küsimuseni, kas sporditegemisega üldse on mõtet jätkata. Talv on toonud aga Orelile meelerahu tagasi ja seda kinnitavad ka trennis näidatud tulemused. “Ma usun esimest korda kolme aasta jooksul, et võin taas kaugele jõuda. Tõsiselt usun seda. Tean, et teen tehniliselt õiget asja. Ma ei saa lubada, et ma heidan suvel kaugele, aga vähemalt ma naudin heitmist jälle. Ja mul pole ka sportlasena kohustusi, mul pole hetkel sponsoreid,” lisab Orel, kes asus hiljuti treenima Ungari endise kettaheitja Roland Varga kavade järgi. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga lendab Orelil trennis vasar viis meetrit kaugemale. Vestlus Oreliga saab olema aga tavapärasest “Staadionijuttude” formaadist küllalt erinev, sest episoodi teises pooles pühendume tema elukaaslasele, tänavu Eugene'is maailmameistriks kroonitud Kristjan Cehile, keda treenib teatavasti olümpiavõitja Gerd Kanter. Orel avab maailma parima kettaheitja tausta ning räägib, millised rõõmud ja mured tippu tõusmisega on kaasnenud. Saadet juhib Karl Rinaldo ning seda saab kuulata nii SoundCloudist, Spotifyst kui ka iTunesist.

Korvpallitarkade ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhtide hooaja seitsmes kogunemine. Viimased nädalad on läinud kolmikul suurepäraselt. Kes on saanud ametikõrgendust, kes kirja esimese mängu Eesti koondises (mis sellest, et showmängus), ja kes võõrsil võidu Ventspilsi üle, mida pole ammu juhtunud. Saate peateemadeks mõistagi treeneritega seotud uudised. Kõigepealt peatreeneri vangerdus Pärnus ning lisaks Martin Müürsepa kivi alt üles leidmine. Paika saanud tandem Kullamäe-Müürsepp on koostööd teinud varemgi ja mitte ainult treeneritena. Mida arvata Eesti koondise peatreeneri Jukka Toijala lepingu pikendamisest 2026. aastani? Viimase aasta ametlike mängude võiduprotsent on Eesti koondisel olnud lahja, kõigest 25 protsenti. Kas peatreeneri ametis maksavad võidud või midagi muud? Kas spordis kehtib ütlus, et head lapsed kasvavad vitsata või peab peatreener mängijatega teatud momentidel olema vanakuri ise? Saates lahatakse PAF Eesti-Läti liiga sündmusi, kus Eesti klubidest on hetkel play-offi kursil Kalev/Cramo, Tartu Ülikool/Maks&Moorits, Viimsi/Sportland ning Rapla Avis Utilitas. Mitmed klubid on täiendanud ridu. Euroliigas on arutluse all Baskonia tegemised ning karmi käega Duško Ivanovici asumine Belgradi Crvena Zvezda peatreeneri toolile. Tähelepanu saavad ka NBA ja NBA tütarliiga G-League, mõistagi seonduvalt Henri Drelliga. Seekord loosisime saates välja koguni kaks auhinda. Peatoetaja PAF-i auhinna võitis Margus Tepaskent. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitu võitu saab Eesti rahvusmeeskond MM-valiksarja aknas?“ Õigeks vastuseks osutus 0 võitu. Pihta läinud vastuseid laekus 23. Juba oktoobri alguses viskasime õhku küsimuse: „Kumb Eesti klubidest jõuab eurosarjas kaugemale, kas BC Kalev/Cramo või Pärnu sadam?“ Tänaseks on teemaga klaar, kuna Cramol on turniiritabelis 4 võitu, milleni Pärnu meeskonnal enam võimalik jõuda pole. Õigeid vastuseid laekus 44, fortuuna tahtel võitis FIBA Meistrite liiga ametliku mängupalli Taavi Markson. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Seekordne PAF-i auhinnamängu küsimus on ajendatud Ukraina toetuseks korraldatud heategevuslikust korvpallimängust, millega kogutud summa läheb Kiievi Avangardi korvpallihalli taastamiseks. Ürituse Ukraina poolseks eestvedajaks oli kahekordne NBA meister Slava Medvedenko, kes tuli Los Angeles Lakersiga kahel korral, 2001 ja 2002 NBA meistriks. Küsime: „Mis klubi vastu oli Lakers 2002. aasta kevadel, läänekonverentsi finaalis püstihädas? Play-off seeria läks otsustava seitsmenda mängu peale.“ Lööge kaasa, pange vastused teele, kirjapaunaks ikka pihtaspohjas@delfi.ee.

Martin Pukspuu ja Sven Truupõld on oma nõu ja jõu ühendanud vennalikuks koostööks mille tulemusena sünnivad ürgset mehelikkust ja enesearengut toetavad meesteringid. Samas on Martinil ja Svenil olnud mitmeid väljakutseid ning arenguvõimalusi pakkuvaid paarisuhteid naistega, mille essentsi jagavad nad podcastis “Seksijumalate Jutud”. Mõlemad on mõistnud eneseteadlikkuse tõstmise, eheduse ja aususe olulisust, et suurendada rahulolu iseendaga ning olla taevalikus paarisuhtes.

"Mehed ei nuta" peateemad 15. novembril: - Eesti korvpallikoondis jätkas MM-valikturniiri kaotustelainel Rootsi ja Soome vastu. Kiidame üksikute heade välgatuste eest või peame tõdema, vahepeal kuluks ka mõni korralikum võit ära? Kuidas sai soomlaste agressiivsus Eestit üllatada? Jukka Toijala kritiseeris teravalt FIBA absurdi - kas tal oli õigus? - Jaapani MM-ralli: põnev, aga mõttetu? Viimased pakkumised: kas ja kus me näeme Ott Tänakut uuel hooajal sõitmas? Vihjeid, millest võimalik midagi välja lugeda? - Ilma olümpiavõitjateta paistis Eesti epeenaiskond niruvõitu? Olümpialepääs saab olema närvesööv protsess? - Algab jalgpalli MM. Kes võidab? Kui palju peaks jalgpallisõber laskma end MMi vaadates mõjutada sellest, kus ja millistel kurioossetel asjaoludel turniir toimub?

Seekorde Täitsa Pekkis alustavale ettevõtjale suunatud saade on valminud koostöös Veebimajutus.ee-ga. Külas on Maarika Juusu ja Merily Lillevälja

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor. Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris. Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga. Selles saates räägime Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Räägime Nikita Hruštšovi suhtumisest kultuuri ja avangardkunsti, kuuleme 1962. aasta lõpus alanud laiaulatuslikust kampaaniast abstraktsionismi vastu ning haridussüsteemi ja ideoloogia valdkonda puudutavatest reformidest.

Räägime Nikita Hruštšovi suhtumisest kultuuri ja avangardkunsti, kuuleme 1962. aasta lõpus alanud laiaulatuslikust kampaaniast abstraktsionismi vastu ning haridussüsteemi ja ideoloogia valdkonda puudutavatest reformidest.

Hei-Hei! Tänases osas Agnes räägib meile mitu erinevat lugu inimeste poolt, kes viibisid Hawaii saarestikus, kui nendeni jõudis väga häiriv teade. Mida teeksid sina, kui tead, et on vaid 10 minutit elada jäänud? Eliise räägib põgusalt, et talle ei meeldi tiny Tom Cruise ning mehest, kes oli inspiratsiooniks filmile American Made - Barry Seal. Nagu ikka, saatke meile oma lugusid aadressile unejutudpodcast@gmail.com - nii tõestisündinud kui ka fiktiivseid, lihtsalt lisage siis info juurde!

Sel nädalal räägime Ilmaparandajas keskkonnaõigusest. Viimased viis aastat on Keskkonnaõiguse Keskus projekti raames Natura aladel elavatele inimestele andnud juriidilist nõu, kuidas looduskaitsealadel tegutseda. Millised on peamised küsimused olnud ja kas neile on ühtseid lahendusi ning kas loodusel ja loodusobjektidel endil peaks olema isiklik õiguslik kaitse? Seda kõike tuleb Ilmaparandaja stuudiosse arutama Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kaarel Relve. Saadet juhib Mart Valner.

Viimased turvaintsidendid ja pahavara telefonides. Elon Musk Twitteri suuromanikuna. Meta krüptoraha. Arengud AI maailmas. Pakidroonid. Stuudios on Andrus Raudsalu, Indrek Vaheoja ja Mait Tafenau.

Podcasti „Jalgrattapalavik“ veebruari jutud avab mees, kellel on väga kirju jalgrattaspordi taust. Ta on ise sõitnud, pea 40 korda tulnud Eesti meistriks ja osalenud trekisõidu tiitlivõistlustel, olnud Eesti jalgratturite liidu turundusjuht ning võõrustanud UCI presidenti, spondeerinud Kalev Chocolate Teami, pidanud rattapoodi ja mida kõike veel. Muljeid pajatab Hanno Kross. Igatepidi tõeline rattur. Katki kukkunud ka rangluu, 1996. aasta trekisõidu Eesti meistrivõistlustel. Siiani on vaidlused üleval, kui ei oleks kukkunud, siis... Elu kibedaim kaotus pärineb Elva rattarallilt. Kahekesi eest ära Jaan Kirsipuuga, finiš lähenes ja siis see juhtus... Jass kindlasti ei mäleta, aga Kross oli löödud mees. Selline võimalus läks vett vedama. Magusaim võit tuleb meelde trekilt, kus Kross suutis sprindis alistada maanteekoondislase Lauri Resiku. Eredatele momentidele, mis seotud ka näiteks Aavo Pikkuusi poolt korraldatud Tallinn-Tartu võidusõiduga jagub saates tähelepanu rohkesti. Viimased 13 aastat on Kross tihedamalt seotud golfi arendamisega Eestis, aga jalgrattasadulas näeb teda endiselt üsna tihti. Isegi niipalju, et mullu sügisel oli julgust ette võtta pikem seiklus kuulsatel tõusudel Alpides. Noorem põlvkond on kodus samuti avastanud jalgrattaspordi ning õige pea võib pereisal terendada deja vu tunne. Kui nii, siis nii. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

00:00 - 01:45 Intro; 01:45 - 05:15 Viimased treenerite uudised; 05:15 - 11:20 Brady ja GOATi argumendid; 11:20 - 01:05:50 Super Bowl 56 SUUR ülevaade; 01:05:50 - 01:13:29 Super Bowli ennustused;

23. taskuhäälingus loome ja aruleme erinevate NPC'de üle, kes sobiksid mängijatele nende seiklustel teejuhtideks. Episood põhineb varasemates osades (11, 19, 21) loodud Valaatika Suurküla ainetel. Leiame siiski, et 23. episoodist võiksid mängujuhid saada palju inspiratsiooni ning mõtteid ka oma mängumaailmadesse. Mainitud viited: NPC Generator https://www.npcgenerator.com Taskuhäälingus kõnelevad: Holger @holgermets Instagram Hans-Erik @heinstagrams Instagram Martin @pineconetic Instagram KVEST - Dungeons & Dragons lauamängu kommuun Veeb - kvest.ee Instagram - @kvest.ee Facebook - /kvest.ee Kuulajate kirjad - kiri@kvest.ee Discord - kvest.ee/discord YouTube - Veel ei ole KVEST

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik. Tõnu on filosoof, pikaaegne filosoofiaprofessor. Tema akadeemiline teekond on muljetavaldav – alates Moskva Riikliku Ülikooli lõpetamisest kuni doktorikraadi kaitsmiseni Atlantas, Eesti Humanitaarinstituudi professorist EHI rektorini. Viimased aastad on Tõnu töötanud TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi direktori ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi direktorina. Meie vestlus kulgeb erinevaid radu pidi ning puudutab muuhulgas näiteks seda, kuidas muuta TLÜ teadustööst lähtuv panus Eesti ühiskonna jaoks nähtavamaks ja parandada selle kaudu ülikooli kuvandit Eesti avalikkuses. Samuti räägime sellest, kuidas muuta õppimine ülikoolis inspireerivaks, motiveerivaks kogemuseks nii tudengi kui ka õppejõu jaoks. Mind kõnetas siinjuures väga mõte, et ülikooli juhtimine peab looma akadeemilise keskkonna, kus nii õppejõududel kui ka tudengitel oleks võimalik ennast parimal moel arendada nii isiksuse, teadlase kui ka ühiskonna liikmena. “Akadeemilises maailmas vast ongi inimeste juhtimise kontekstis kõige olulisem ja ka keerulisem inimeste motiveerimine. Inimesi saab mõjutada muidugi erineval moel – saab ähvardada, käsutada administratiivse jõuga, saab rahaliselt inimesi motiveerida jne. Aga akadeemilises asutuses inimeste motiveerimine peaaegu alati omandab niisuguse vormi, et sa pead andma inimestele võimaluse teha seda, mida nad oma kutsumusena tajuvad. See on akadeemilises maailmas peamine motivatsiooniallikas, rahaline motivatsioon peab seda tegevust toetama niipalju, et inimesed saaksid oma kutsumust järgida. No näiteks, et nad ei peaks samal ajal kuskil mujal töötama ja seeläbi elamiseks lisaraha teenima. Seega meie inimeste motiveerimine, nö tähendusloome mõttes, ongi see, mida juht oma põhitööna teeb. Akadeemilise asutuse ja tavapärase äriettevõtte erinevus seisneb selles, et me ei saa siin motiveerida inimesi mingisuguse neist väljaspool asuvate eesmärkide nimel pingutama; no näiteks nagu mingi parima toote loomise või teenuse pakkumise näol. Meie toode, kui nii võib väljendada, ongi siinsete inimeste intellektuaalne areng. Mis tähendab, et siinsed inimesed peavad jõudma ise uute ideedeni, millega suudetakse inspireerida üliõpilasi ja mille põhjal suudetakse kirjutada artikleid, osaleda teadusuuringutes, saavutada teadusmaailmas tunnustust jne. Meie eesmärk ongi toetada siinsete inimeste, kes siis on siia ülikooli kokku tulnud, isiklikku arengut ja eneseteostust just selles osas, mis puudutab teadus- ja õppetööd.” – Tõnu Viik Kuulake ikka ...

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Viimased nädalad on olnud väga uudisterohked - Bolt alustas oma autorenditeenusega, näidati täiesti uut tüüpi võidusõiduautot ning avaldati uuringuid, mis näitavad, et elektriautoga elamine polegi lust ja lillepidu. Kõik need teemad saavad selle nädala "Istmesoojenduses" luubi alla võetud ning lisaks vaatleme ka selle nädala proovisõiduautot Hyundai Kona N-Line'i. Kõige tipuks saab kõikide uudiste valguses mõtiskletud selle üle, milline saab olema automaailma tulevik ning mida me ise ootaksime? Vastus on võrdlemisi üllatav, kuid huvitaval kombel ka konsensuslik.

Iduettevõtte rahakaasamise telgitagused Funderbeamis Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud arutelu pealkirjaga “Iduettevõtte rahakaasamise telgitagused”. EstateGuru ja Funderbeam AruteluAlal said kokku idufirmade UpSteam ja Ampler Bikes asutajad Martin Kristerson ja Ardo Kaurit ning ettevõtete juhtinvestorid Madis Müür ja Kristjan Raude. Viimased tunnistasid, et võtavad investoritena arvesse ka ettevõtete ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju. Arutelu vedas investor ja InvesteerimisRaadio kaassaatejuht Tauri Alas. Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.

Algava saate külaline on Daisy Pello, kes enda sõnul fännab elu ja inimesi ning peab ennast tõeliseks elunautlejaks ja loojaks. Viimased 8 aastat tegelenud kommunikatsiooni ja turundusega, ja hetkel on ta just vahetamas töökohta ning märtsi keskel alustab ta Äripäevas teemaveebi finantsuudised.ee juhi kohal. Selle kõrvalt ajab ta omi vabatahtlikke projekte, mida on praeguseks hetkeks kogunenud lausa 4. Daisy on ühtlasi ka Eesti Ettevõtlike Noorte Koja ehk JCI Tallinn liige, hetkel kannab ta tiitlit JCI Estonia väliskommunikatsiooni ja turunduse direktor. JCI Tallinna alt lõi ta ühe uue projekti nimega „Häki iseennast“, kus koja liikmed saavad tulla jagama oma eluhäkke teistele koja liikmetele. Vabal ajal aitab sõbranna brändi kujundada ja abistab oma jõu ja energiaga Edu Akadeemia alt sündinud kogukonda “Teadlikult õnnelik mina”, viimasena käivitas Daisy kiirkohtingute projekti nimega “Kiirkohting BOPP kohvikus”. Daisy suurimaks sooviks elus on saada paremaks versiooniks iseendast. Lisaks projektide juhtimisele ja palgatööle, õpib ta ka NLP terapeudiks. Daisy armastab koeri, süüa väga head toitu, jalutada looduses, kirjutada, adrenaliini ja ekstreemseid elamusi nagu mootorrattaga sõitmine, lohesurf ja langevarjuhüpped. Suures laastus keskendume tänase saatega suhetele, kohtingumaastikule jne. NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SELGITUS: Oma facebooki nimi Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Jälgi ka Daisy Pello tegemisi: www.facebook.com/Karikakrake www.facebook.com/KiirkohtingBoppKohvikus

Viimased päevad on toonud koroonarindelt positiivseid uudiseid. Langenud on nii ööpäevased nakatumisnumbrid kui ka nakatumiskordaja R. Samas on haiglates veel patsiente palju - üle 700. Leevendust haiglates võib näha sel või järgmisel nädala, rääkis teadusnõukoja liige ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.

Teemad: 00:00 - 03:00 Intro; 03:00 - 57:15 Värskeimad vabaagentide lepingud; 57:15 - 01:13:26 Parimad allesolevad vabaagendid; 01:13:26 - 01:47:28 Parimad ja halvimad meeskondade esitlused; 01:47:28 - 1:55:36 Viimased uudised + meie NFLi mälumäng;