Podcasts about eesti vabariik

21. aprillil kuulutas Eesti Vabariik välja täiendava õppekogunemise. Kutsume teid koos Sõdurilehe podcast'i kaamerameeskonnaga tutvuma õppusega Okas – selgitame, milles õppus seisneb, kes on selle korraldamise ja läbiviimisega seotud ning kuidas kulgeb reservväelaste tegevus kogu õppuse jooksul. Salvestus kajastab tõhusat vee-, maa- ja õhutransporti, mis on võimalik tänu Kaitseväe ning teiste osapoolte hästi koordineeritud ja läbimõeldud koostööle.

"Buumil" on külas organisatsioonide arengupartner tööandja bärndimise teemal Signe Ventsel, kellelt uurime nii firma- kui isikubrändimise nippe. Uudisteplokis räägime veebipõhise kinnisvaralaenude ettevõtte Better.com börsileminekust ja vaatame sisse laevandusmaailma, kus Hiina on vähemalt ühe kategooria alusel laevandusriigina Kreekast möödunud. Samuti saad saadet kuulates teada, et avas Eesti Vabariik avas Singapuris saatkonna ning ettevõtluskeskuse, ja et viie triljoni dollari suurune lennunduse roheliseks muutmise hind kirjutatakse klientide kraesse. Arutleme ka selle üle, millal rääkida rasketest otsustest oma töötajatega ja millal seda mitte teha. Saadet kuulastes saad ka teada, miks läheb nii kutsikatel kui ka Rolexi kelladel covidijärgses maailmas kehvasti. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Sergei Metlev. Täna, 27. augustil Keskpäevatunni teemad: Välisluureameti juhi Mikk Marrani lahkumine keset ametiaega RMK juhiks keris lahti VLA miljoniakna skandaali, millest sai ainet süvariigi teema - kas ja mida me peame teadma, kuidas Eesti Vabariik luurab oma vaenlaste järele? Kas juhtide määramisel valitseb stagnatsioon? Miks lahkub välisluureameti juht korraga ametist ja jookseb metsa poole? Indrek Tarandi järjekordne karjääripööre. Võibolla on hea, et see ei juhtunud Valgevenes. Eesti erameedia sattus küberrünnakute alla ja mitu toimetust ei olnud lugejatele kättesaadavad. Miks see juhtus? Kas riiklikud ametid peaksid sellisel juhul aitama ka eraettevõtteid? ERR on RIA erilise kaitse all. Miks Euroopa Liidu võimalik viisakeeld Venemaalt väljasõiduks neid nii valusasti puudutab, kui sanktsioonid tavaliselt külmaks jätavad? Riias võeti maha Baltimaade suurim punamonument. Gaasiga lähevad asjad üha segasemaks, sest informatsioon on vastuoluline. Pildil on liiga palju muutujaid järelduste tegemiseks. Ukraina iseseisvuspäev sai Eestis palju tähelepanu.

Teie ees on esimene Telegrami Podcast koos videoga, külaliseks Riigikogu liige Andrei Korobeinik, kes kuulub Keskerakonda. Korobeinikut võib pidada Eesti Mark Zuckerbergiks, sest tema rajas 2000ndate algul ülipopulaarse sotsiaalkeskkonna rate.ee. Saates teeme Andreiga juttu sellest, kuidas rate.ee sündis, lisaks tema tegevustest Riigikogus ning uurime, mida arvab mees lamedast Maast, kosmonautidest, Apollo Kuu-missioonidest; lisaks arutame ka 9/11 terrorirünnakutest, ’Ulmefilmist’, maailmavalitsejatest, vaktsiinidest ja sellest, kas Eesti Vabariik on registreeritud, kui äriühing. Mõnusat kuulamist!   Kõikide kuulajate vahel, kes saadavad meile kirja aadressil podcast@telegram.ee loosime välja Telegrami aastapaketi väärtuses 33€.   Saatejuhid: Hando Tõnumaa Mariann Joonas   Salvestus: Studio 89 https://studio89.ee/ https://www.facebook.com/studio89est/ Helirežissöör: Franck Reisner   Kaamera: Sten Roosvald   Visuaal: Rifkyabbas (Fiverr) http://www.fiverr.com/s2/1bc5414869   Thumbnail: Canva https://www.canva.com/join/tumbleweed-helios-clown   Telegrami heliplatvormid:

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

25 aastat tagasi, jaanuaris 1994 sai Eesti tagasi oma ajaloolise saatkonna hoone Helsingis. See oli üldse esimene saatkonnahoone, mille Eesti Vabariik oma ajaloos rajas, valmimisaasta oli 1933.

Eesti Vabariik 100 – Rauno Elp, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfoonoiaorkester, dirigent Arvo Volmer Oma tähelepanekuid jagab Igor Garšnek.

Koos ajaloolase Ott Sandrakuga teeb REISIRADA virtuaalse rännaku Vabariigi algusaega ning uurib, kus on Eesti Vabariigi asutamise alguse sümbolid, maalid, büstid ja mälestustahvlid ning kuidas sai Eesti Vabariik endale just sellise sünnipäeva. Saatejuht Thea Karin.

Kuivõrd selgelt on meeles hetk, mil otsustati elama jääda Eestisse? Millisena näib see otsus täna ja kas on tuntud ka kahetsust? Mida on Eestist saadud ja mida on vastu antud? Kui omane on saja-aastaseks saav Eesti Vabariik ja kas siinne kodutunne on ehe?Mõtteid vahetavad Eesti-Mordva seltsi esimees Natalia Ermakov, itaallasest semiootik Daniele Monticelli ja Tšiili aukonsul ning ärimees Henton Figueroa. Nendega ajab juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 24. veebruaril kell 17.05.

Kuivõrd selgelt on meeles hetk, mil otsustati elama jääda Eestisse? Millisena näib see otsus täna ja kas on tuntud ka kahetsust? Mida on Eestist saadud ja mida on vastu antud? Kui omane on saja-aastaseks saav Eesti Vabariik ja kas siinne kodutunne on ehe?Mõtteid vahetavad Eesti-Mordva seltsi esimees Natalia Ermakov, itaallasest semiootik Daniele Monticelli ja Tšiili aukonsul ning ärimees Henton Figueroa. Nendega ajab juttu Haldi Normet-Saarna. Kuulake 24. veebruaril kell 17.05.

Salle nädala tegijaks on loomulikult sajaseks saav Eesti Vabariik. Saates Nädala Tegija räägime aga Eestist ja eestlaseks olemisest tekstiilikunstnik Signe Kiviga.

Seekordses saates arutletakse, kas kriitkalaviin projekti "Eesti Vabariik 100" raames lavastatud ooperi "Ehmatusest sündinud rahvas" suhtes on olnud õigustatud ning mida ikkagi tahtis öelda VAT-teater lavastusega "Leedi Macbeth". Teatrisoovituse rubriigis imestatakse, kuidas üks televisioonis üle-ekspluatiseeritud näitleja suudab teatrilaval teha teatri aastaauhinda vääriva soolo.Stuudios on Lea Tormis, Madis Kolk ja Meelis Oidsalu. Kuulake 28. jaanuaril kell 16.05.

Seekordses saates arutletakse, kas kriitkalaviin projekti "Eesti Vabariik 100" raames lavastatud ooperi "Ehmatusest sündinud rahvas" suhtes on olnud õigustatud ning mida ikkagi tahtis öelda VAT-teater lavastusega "Leedi Macbeth". Teatrisoovituse rubriigis imestatakse, kuidas üks televisioonis üle-ekspluatiseeritud näitleja suudab teatrilaval teha teatri aastaauhinda vääriva soolo.Stuudios on Lea Tormis, Madis Kolk ja Meelis Oidsalu. Kuulake 28. jaanuaril kell 16.05.

Selle nädala raamat on „Eesti Vabariik 100” TEA Kirjastuselt. Nende kaante vahele on koondatud kõik oluline, mis iseloomustab Eesti Vabariiki. Põhjalik, 400-leheküljeline teos annab mitmekülgse ülevaate meie riigi sajast aastast – riigikorrast ja sümboolikast, rahvastikust, ajaloost, loodusest, majandusest, spordist ning kultuurist ja rahvatraditsioonidest. Tutvustab Küllo Arjakas.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja agronoom Heino Laiapea (pildil) algatus "100 teraviljapeenart" on jõudnud viljalõikuse ja saagikoristuseni. "Aiatark" küsitleb üht paljudest Eesti Vabariik 100 tähistamiseks ja põllukultuuride laiemaks tutvustamiseks mõeldud ettevõtmises osalenud põllumajandusjuhti, OÜ Halinga tegevjuhti Raul Peetsonit. Kuulake 20. augustil kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja agronoom Heino Laiapea (pildil) algatus "100 teraviljapeenart" on jõudnud viljalõikuse ja saagikoristuseni. "Aiatark" küsitleb üht paljudest Eesti Vabariik 100 tähistamiseks ja põllukultuuride laiemaks tutvustamiseks mõeldud ettevõtmises osalenud põllumajandusjuhti, OÜ Halinga tegevjuhti Raul Peetsonit. Kuulake 20. augustil kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8. juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016. a ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21. a eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22. a ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20. a itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima, kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14. juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Selles episoodis räägime Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992. aastal, kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? Kui palju sai osta 1992. aasta suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme. Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama? Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele? Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8.juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016.a. ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21a. eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22a. ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20a. itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14.juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Muuhulgas räägime Alariga: - Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? - Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992.a., kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? - Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? - Kui palju sai osta 1992.a. suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? - Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme; - Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama; - Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele; - Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? - Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressilmemokraat.ee/category/podcast. Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

Mahukas, faktitihe ja rikkalikult illustreeritud teatmeteos kajastab mitmekülgselt ja tasakaalustatult Eesti maa, rahva ja kultuuri arengut ning Eesti omariikluse tekkelugu ja tänapäeva. Raamatu eessõnas kirjutab akadeemik Peeter Tulviste: Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. on väärikas teatmeteos, mille koht on igas riigi- ja omavalitsusasutuses ning kindlasti ka igas kodus, kus kodumaa tundmisest ja heast haridusest lugu peetakse. (Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. Toimetab Küllo Arjakas.)

Teos sisaldab põhjalikku ülevaadet Eesti haldusjaotusest, riigikorrast, rahvastikust, ajaloost, majandusest, loodusest, spordist ning erinevatest kultuurivaldkondadest. Raamat on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga ning varustatud geograafiliste kaartide, statistiliste tabelite ning graafiliste skeemidega. (Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur. Toimetab Küllo Arjakas.)

Lugu, mis võiks olla ka Eesti riigi ajalooõpikuks, seda mitte ajalooarvude, vaid tunnete, probleemide ning kannatuste osas, mis hingekriipivad iga eestlase jaoks. Lugu sündmustest, sõdadest ja INIMESTEST ning ARMASTUSEST ajaloo hammasrataste vahel. Lugu Eestimaast, nähtuna baltisakslase pilgu läbi, kes tunneb end pigem eestlase kui sakslasena. Taustaks noor Eesti Vabariik, sõda, okupatsioon, väikerahva tahe olla vaba ja iseseisev ning justkui selle vabaduse sümbol – Hiiumaa kaunis loodus. (Lutz Dettmann. Anu. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal. Toimetab Küllo Arjakas.)

Selle nädala tegija on 93. sünnipäeva tähistanud Eesti Vabariik. Eks iga üks peab hindama ise, kuidas ja mis meie riigis hästi või halvasti pärast iseseisvuse taastamisest, millest sel aastal saab 20 aastat. Kantuna Eesti riigi sünnipäevast ja lähenevatest valimistest usutleb Kuku raadio Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest. Kuidas tema hindab tehtut ja mida peab president oluliseks riigi tuleviku vaadates. (Kärt Anvelt)

Eesti Vabariik elab kõigele vaatamata oma 90. juubeliaastas ja ajaloo käsitlemine on igati akuutne teema. Viimasel ajal on valminud mitmed filmid, teleseriaalid, raamatud - mis kõik kantud Eesti Vabariigi ajaloost. Nädala Tegija stuudios on filmi "Detsembrikuumus" osalised Liisi Koikson, Asko Kase, Sven Grünberg ja raamatu "Detsembrimäss. Aprillimäss" koostaja Tiit Pruuli ning saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand)

Eesti Vabariik elab kõigele vaatamata oma 90. juubeliaastas ja ajaloo käsitlemine on igati akuutne teema. Viimasel ajal on valminud mitmed filmid, teleseriaalid, raamatud - mis kõik kantud Eesti Vabariigi ajaloost. Nädala Tegija stuudios on filmi "Detsembrikuumus" osalised Liisi Koikson, Asko Kase, Sven Grünberg ja raamatu "Detsembrimäss. Aprillimäss" koostaja Tiit Pruuli ning saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand)