Globaalsed eestlased

Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainetööstuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos "Sõprus" käima väärtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase prototüübiks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Meie vestlus katab laia teemade ringi: ● 1970-1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal; ● sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool möödus tudengina New Yorgis; ● kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu; ● miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks; ● eestlaste filmiarmastusest; ● Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas; ● ja miks on Eestis hea elada? Head kuulamist!

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Selles episoodis räägime Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust. Saame teada: kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994.a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu; mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori; milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis; ning millised on geeniteadusega kaasnevad eetikaküsimused. Head kuulamist!

“Liitreaalsus arhitektuuris annab võimaluse disainida midagi, mis ei pea vastama gravitatsioonile ja teistele füüsika seadustele.“ Meie kolmekümne viienda saate külaliseks on eesti arhitekt USAs, Joanna-Maria Helinurm. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel New Yorgi Eesti maja keldris 31. märtsil 2018. Joanna-Maria Helinurm on õppinud arhitektuuri nii Inglismaal, Austrias, kui Ameerika Ühendriikides. Selles episoodis räägime: kuidas leida endale sobiv kool ning haridustee? Zaha Hadid vs inimkeskne arhitektuur milliseid võimalusi annab liitreaalsus arhitektuuris suurte (ajutiste) kontserthoonete ning X Games ekstreemsportmängude hoonete arhitektuursetest lahendustest Head kuulamist!

„Jaapani ja jaapanlase mõttemaailmaga pole ma siiamaani päris lõpuni harjunud. Mingil määral saad nagu kõigest aru …aga siis mingi hetk ei saa üldse aru.“ Meie kolmekümne neljanda saate külaliseks on Kaido Höövelson, kes siinmail rohkem tuntud kui Baruto. Ta on Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja, jõudes pea kümne aasta jooksul ozeki staatusesse. Tänaseks on Kaido sumomaadluse lõpetanud ning tegutseb nii Jaapanis kui Eestis, osalenud MMA matšidel, ning tegutseb nii turismis kui meelelahutuses. Tänases saates räägime: Kui palju raskem või lihtsam on väljaspoolt süsteemi tulijale sumos läbi lüüa? Kui suurt osa mängib sumos strateegia? Milline on kõige sarnasem ning kõige erinevam asi jaapani kultuuris võrreldes eesti kultuuriga? Kuidas võita jaapanlaste usaldus? ja paljust muust. Saade on salvestatud 24. märtsil 2018.a. Tokyos. Head kuulamist!

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“ Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale’is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.
 Tänases saates räägime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust.

Meie kolmekümne teise saate külaliseks on matemaatikaõpetaja Marit Zahnka, kes on õpetanud koolimatemaatikat nii Eestis, Mani saarel Inglismaal, Hollandi linnas Haagis ning nüüd Hongkongis. Mariti teekond ning saadud õppetunnid teevad Mariti unikaalse kogemusega õpetajaks, kes ühelt poolt kannab endas Eestist kaasa saadud õppekvaliteeti ning otsekohest suhtumist, teiselt poolt aga hästi arenenud pedagoogilise ning kultuurise pagasi. Tema unistuseks on saada võimlaus õpetada matemaatikat igas maailmajaos. Miks on matemaatiline mõtlemine oluline? Mis on Eesti ning teiste kohtade erinevus matemaatika õpetamisel ja õppimisel? Sellest ning paljust muust selles episoodis räägimegi. Saade on salvestatud 19. novembril Hongkongis. Head kuulamist!

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktoritöö raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat “Joome poole vähem”, pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhitöö kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist. Tänases saates räägime: miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks? kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karjääri täieliku lõimumiseni? miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma? kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda? disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamisel, ja paljust muust. Saade on salvestatud 6. novembril Eesti Rahvusraamatukogus. Head kuulamist!

My guest today is a British journalist Edward Lucas, who is widely known for his work as senior editor at The Economist. Mr. Lucas is an expert in energy, intelligence and cyber-security issues, he has covered Central and Eastern Europe for more than 20 years. He is also a senior vice-president at the Center for European Policy Analysis (CEPA). In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: Why shouldn’t we use the term “post-Soviet”? What does he think are key aspects of communication when you talk about a big, unfathomable things? What does he think are the potentials of the Estonian e-residency concept at a larger scale? What have Estonians done right, and where can be do better? What are some of the things that we should learn from other countries? What current developments in society worry him, and how should humanity address them? This episode was recorded on November 16, 2017 over Skype between London, UK and Sunnyvale, California. Enjoy the show!

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule “Eesti läbi 100 silmapaari”, millest me saates ka räägime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii räägimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Lisaks räägime: miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? ja miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Saade on salvestatud 8. oktoobril 2017. aastal üle Skype silla Rotterdami ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ning Põhjamaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karjääri jooksul on Taavi märkimisväärselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, püüame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Suurema osa saatest pühendame ettevõtlusele, tänasele ning homsele Eestile, e-residentsusele, ja Eesti kohale maailmas: Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust? Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna? Kuidas sündis e-residentsuse idee? Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et sisuda Eesti diasporaad tänasest paremini kokku? Kuidas saaksime andmeid kasutades oma riiki paremini juhtida? Mida ei tohiks me mitte mingil juhul lasta Eestiga juhtuda? Saade on salvestatud 12. augustil 2017. aastal Paides Arvamusfestivali ajal. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

“NEED TEHNOLOOGIAD, MIS TULEVAD NEUROTEADUSEST, SAAVAD OLEMA MEIE JAOKS SAMA OLULISED KUI KLAVIATUUR JA HIIR, KUID PALJU NÜANSIRIKKAMAD.” Meie podcasti 26. saate külaliseks on Eesti neuroteadlane Allan-Hermann Pool. Miks on neuroteadus oluline? Mis maštaabis me saame või tahame oma aju muuta? TTÜ geenitehnoloogiaõpingutega alustanud Allan-Hermann on saanud oma doktorikraadi UC Berkeley-st ehk California tehnikaülikoolist Berkeley-s, ning kes veedab oma päevad California tehnikainstituudi järeldoktorantuuris motivatsiooni ajubioloogiat uurides. Kuna neurotehnoloogia on valdkond, mis hakkab “plahvatama” paari aasta pärast, pidasin oluliseks Allaniga esimesel võimalusel maha istuda ning meie improviseeritud vestluse käigus katamegi paljusid teemasid: Aju-masin liides ehk miks on oluline osata juhtida aju tegevust? Kus oli neuroteadus 15 aastat tagasi? Kui andmemahukas on tänapäevane neuroteadus? Miks soovitab ta inimestel kaaluda õppida rakubioloogiat ning infotehnoloogiat? Milline on kõige keerulisem eetiline küsimus, millega neuroteadus täna tegeleb? Kuidas saab neuroteadus aidata meil mitte langeda depressiooni? Mis tasemel on Eesti neuroteadus täna? Kas riigi suurem tellimus neuroteadusse aitab luua rohkem tuleviku Skype-e? ja loomulikult räägime Eestist ning Eesti 100. juubelist. Saade on salvestatud 27. juulil 2017. aastal Tartus, Eesti 2.0 noortekursuse “Hüppelaud” ajal. Head kuulamist!

“Ma näen paljudes riikides rahulolu oma olukorraga. Arvatakse, et “võiks ju rohkem raha teenida, kuid üldiselt on riik valmis, ja nüüd me hakkame siin piirama igasuguseid asju“. Ja ma soovin, et meil selline stagnatsioon ei tuleks peale.” Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest töötab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koostöö ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, ning publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased. Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi üks vedureid, nii kodumaal uusi ideid pakkudes ja rakendades, kui ülemaailmselt Eestit tutvustades. Selles podcastis räägime Toomas Hendrik Ilvesega tema isiklikust loost veidi teise nurga alt, mis on lugu uudishimust, pühendumusest ning võimalustest, mis pani ta Eestit puudutava uudisvoo keskmesse ning tegi temast inimese, kes aitas Eesti maailmakaardile.  Tema ellu mahub rohkelt lugusid ning erinevaid eluetappe, ja nii räägimegi:  Kuidas muutis koolilapsena matemaatika ning arvutiõpetuse eriprogrammis osalemine tema arusaamist maailmast? Miks oli 1960-70ndate Eesti luule tema jaoks huvitavam kui Lääne luule? Kui palju ümbritses teda 1980ndate alguses inimesi, kes uskusid, et Eesti võib kunagi vabaks saada? Millised olid muljed Eestist tema esimesel visiidil 1984.aastal? Miks oli tema töö Raadio Vaba Euroopas üks põnevamaid aegu tema elus? Kuidas jõudsid tema abiga uudised nõukogude Eestist maailmameedia esilehtedele? Mida ta õppis president Merilt? Kuidas ta kirjeldab Eesti Vabariigi 1990ndaid – esimest kümnendit taas vaba riigina? Kui kaugel on Eesti sellest, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki? Mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg parema elukorralduse, parema hariduse ning muu järgi ei sumbuks meid ümbritsevate murepilvede sisse? Mis saavad olema 21.sajandi võtmetähtsusega otsused, mida riigid peavad tegema, et infoühiskonnad saaksid turvaliselt edasi areneda? Miks on IT õigus ning tehisintellekt tulevikuvaldkonnad, millele Eesti noored võiksid tähelepanu pöörata? Milline on president Ilvese soov Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 18. mail 2017. aastal üle Stanfordi ülikooli raamatukogus. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Martin Kuuskmann, Tõnu Kõrvits “Puudutus”. Kõik õigused kaitstud.

“Ma usun, et hästi palju asju sõltub sellest, et kas sa lähed midagi tõsiselt üritama.” Meie podcasti 24. saate külaliseks on Eesti ühe edukaima tarkvaraettevõtte Pipedrive kaasasutaja ning tegevjuht Timo Rein. Väikesest kuue inimesega alustanud iduettevõttest on seitsme aastaga saanud üks maailmas kiireimini kasvav müügitarkvara pakkuja, kus täna töötab üle 250 inimese. Ülikoolis psühholoogiat õppinud Timo müügikogemus algas raamatute müümisega, millele järgnes müügikoolitaja töö ning sellest saadud õppetundide tagajärjel tekkis mõte luua tarkvara, mis aitaks müügiinimestel oma tööd paremeini teha. Räägime Pipedrive’i sünniloost ning kus on ettevõte oma arengus täna. Kuna eestlaste kohta kuuleme tihti, et ega me müüa ning turundada ei oska, siis vestleme: kuidas saab sel juhul üheks parimaks müügitarkvara loojaks just Eesti ettevõte? miks on müümine osalt lihtsalt numbrite mäng ning osalt autentsete inimsuhete loomine? mis hetkest saab kellestki hea müügiinimene? kuidas müüa müügitarkava? ning mis osas on müügitöö tulevikus automatiseeritud ning mis osas taandub kõik siiski inimsuhetele? Saade on salvestatud 1. juunil 2017. aastal Räniorus. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“ Meie podcasti kahekümne kolmanda saate külaliseks on sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo. Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias.  Uurime, mis on sotsiaalantropoloogia ning kuidas mõtleb Aet olulistest küsimustest nagu: Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed? Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke? Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada? Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest? Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist? Saade on salvestatud 14. mail 2017. aastal üle Skype’i silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

„Kui me oleme ühe koha peal olnud ütleme 7-10 tuhat aastat ja meid on praegu kõige rohkem kui meid iial on olnud ja meid ei ole siiani veel miljon, siis see paneb inimestele paika, mis rahvusega on tegemist.“ Meie podcasti kahekümne teise saate külaliseks on kaks korda Grammyle nomineeritud Eesti fagotivirtuoos Martin Kuuskmann. Temale on isiklikult kirjutatud 13 kontserti, kuulub maailma absoluutsesse fagotimängijate tippu, ning on tegev Denveri ülikooli Lamont School of Music fagotieriala professorina, kelle käe all õpivad järgneva põlve parimad. Martinil on väga hea huumorisoon ning eluterve lähenemine muidu üsna pingelisele graafikule. Martini lugu algab 1990ndal aastal, kui ta läks Eestist Californiasse San Jose State ülikooli õppima, sealt edasi Yale’i ülikooli, ning lõpuks lõpetas New Yorgis asuva Manhattani muusikakooli (Manhattan School of Music). Täna on ta nõutud esineja üle terve maailma, ning arvab, et Estonia kontsrtsaal on siiski üks maailma parim. Selles muusikale pühendatud saates räägime: - Kuidas peale kolme aastat klarnetimängijana sai temast hoopis fagotimängija? - Kuidas ta ise professorina oma uusi õpilasi valib? - Miks peaks pillimängijad võtma end kui lauljaid? - Naljaga pooleks, kuidas ta kontserditeks valmistub? - Mis instrumendiga ta ise mängib ning milline on instumentide areng ajas? Saade on salvestatud 26. aprillil 2017. aastal üle Facetime’i Sunnyvale’i ning Denveri vahel. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Martin Kuuskmann, Tõnu Kõrvits – “Puudutus”. Kõik õigused kaitstud. Foto: Karl J. Kaul

Meie podcasti kahekümne esimene külaline on ettevõtja Karoli Hindriks, kes juhib rahvusvahelist kasvavat ettevõtet nimega Jobbatical, mis aitab tööotsijail panna end sõna otseses mõistes maailmaturule välja ning tööandjatel leida vajalikke inimesi piirideüleselt. Karoli lugu algab 1999ndal aastal paljudele tuntud pehmete helkurite leiutamisega ning õpilasfirma asutamisega, saades nii ka 16.aastasel Eesti noorimaks leiutajaks kes registreerinud kasuliku mudeli. Sellele järgnes nii MTV kui ka Fox Internationali telekanalite lanšeerimine Baltimaades, mis andis vajaliku kogemuse oma esimeseks ülemaailmaseks projektiks – Jobbatical. Nende tegevuste vahele mahub veel palju muudki. Meie vestlus on piirideülene, kuid selle kõige keskel arutleme kuidas Eesti sellest võita saaks: kuidas aastal 2000 sai temast 16-aastasena Eesti noorim kasuliku mudeli omanik; miks on teadmiste geograafiline liigutamine kasulikum kui varade liigutamine? talentide meelitamisest, rahvusidentiteedist, ning 21. sajandi sõprusest; ning kuidas suurem talentide kontsentratsioon Eestis suurendab meie julgeolekut? Saade on salvestatud 21. aprillil 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

“If you didn’t understand evolution, and somebody explains it to you, you have to take your ego down a notch. You have to say: “Wait a minute. So humanity is not the endpoint of purposeful design? Wait – we’re just kind of an accident?!”” This is the Global Estonians Podcast, and I’m your host Rainer Sternfeld, where my goal is to create a cross-section of the most remarkable people in the Estonian diaspora, thus celebrating our centenary a little less than a year from now. This is the 20th episode! As you know, every tenth episode we make is a special where I talk to someone who is of Estonian descent yet doesn’t speak the seemingly unintelligible language, or is a big friend of Estonia who is contributing to the success of Estonia. We’re recording this on March 24 2017, and my guest today is a polymath, a world renowned venture capitalist and the country’s first e-resident outside Europe – Steve Jurvetson. In his day job, he invests in bold human endeavors in quantum computing, deep learning, electric cars, rockets, synthetic biology, genomics, robotics, and other areas. In this podcast you’ll hear us cover a wide variety of brain-stimulating topics: His technology-infused, Estonian-subtext upbringing in Arizona How chip design and computing is undergoing a fundamental shift using biomimicry? Why learning 9 programming languages is not as hard as 9 human languages, and what advice does he give to young people starting out in technology? How does he think about the future of humanity in the light of accelerating rich-poor gap, automation, and why will robots be the slaves, not humans? and his thoughts on why Estonia is competitive on the world stage. Fasten your seatbelts! Music by: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). All rights reserved.

„See oleks suur samm ja suur avastus, et tegelikult sa võid iseenda ja teiste maailma selle võrra rohkem rikastada, kui avad ennast teistele ja jagad oma ideid maailmaga.“ Meie üheksateistkümnes saatekülaline on Katrin Kalmurand, keda ei ole võimalik panna ühtegi teise kategooriasse kui “globaalne eestlane”. Ta on hea näide inimesest, kes ütles 1990ndate Eestis kõikidele võimalustele “Jah!”, ning kuhu see teekond teda viis. Katrin on töötanud nii president Meri kantseleis, Maailmapangas ja erapankades, õppinud kolmes kõrgkoolis, ning mujalgi. Viimased 15 aastat elab Katrin Peruus, olles töötanud seal nii tekstiili-, toiduaine-, kui alkoholitööstuses, ja ka ettevõtluskonsultandina. Selles podcastis räägimegi: kuidas Katrin sattus kooliõpilasena Rootsi ja Nepaali ning kuidas see tema elu muutis; pöörastest 1990ndatest, õpingutest Concordia ülikoolis, tööst rahandusministeeriumis ning Lennart Meri kantseleis; kuidas Katrin puhkuse ajal Ameerika Ühendriikides praktikale sattus ning jäigi sinna tööle ning õppima; kuidas ta järgnes abikaasale Peruusse ning alustas täiesti uut elu uue keele ja kultuuriga; Kõikidest tema huvitavatest projektidest seal ning kui erinevad on Eesti ja Peruu. Saade on salvestatud 21. märtsil 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

“Internet aitab sul säilitada, aga ei aita sul tekitada suhteid. Seetõttu ongi tekkinud need tõmbekeskused, kus inimesed, kes mingites valdkondades saaksid kokku tulla, et tekitada seda sidet, mida nad hiljem suudaksid säilitada.” Minu kaheksateistkümnes saatekülaline on diasporaa-uurija ning migratsiooniekspert Ave Lauren, kes uurib rahvusvahelist mobiilsust, talentide liikuvuse ning innovatsiooni seoseid, immigrantide identiteeti, globaalseid linnasid, tehnopole, ja kõike mis sellega seondub. Oma doktorikraadi tegi Ave uurides Hiina tehnoloogiaeksperdite diasporaad ning migratsiooni Räniorgu Califronias. Ta on samuti jõudnud uurida ka Eesti kogukonda Torontos, kuid üheks edukamaks peab ta hoopis Iiri diasporaad. Praegu töötab Ave Tallinnas rändeeksperdina Euroopa Komisjoni poolt ellu kutsutud rändevõrgustikus, mille eesmärk on koondada objektiivselt võrreldavat ning neutraalset infot nii poliitikategijate kui ka ülduse jaoks. Selles podcastis räägimegi: Millised on kokkuhoidvamate, või ka proaktiivsemate kogukondade ühised nimetajad? Kuidas ühendada Eesti diasporaa mitte vaid kodu-Eestiga, vaid üleilmseks võrgustikuks? kuidas ehitada 21.sajandi Eestit? ja paljust muust. Saade on salvestatud 7. märtsil 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

“Kosmos ei ole enam abstraktne asi. See on koht nagu Kaug-Ida või Austraalia. Tegelikult me enam sõna kosmos ei kasuta. Seal on väga spetsiifilised kohad, kuhu me läheme ning kus on plaanis igasuguseid asju teha.” Minu seitsmeteistkümnes saatekülaline on kosmose-ettevõtja Erika Ilves, kelle ettevõte OffWorld ehitab kaevandusroboteid, mis praegu toimetavad Maa peal, kuid kelle eesmärk on need tulevikus saata esialgu Kuule, seejärel asteroididele. Erika teekond juristina jõudis kesta vaid üürike aasta aega, kuni ta avastas, et seda ta siiski teha ei soovi. Nii saigi temast kõigepealt ärikonsultant, kes reisis ja elas maailma eri paigus, töötades põnevate projektide kallal. Kosmose-ettevõtluse ning futurismini jõudis Erika läbi inimkonna eksistentsiaalseid riske uuriva raamatu loomise, ning selles podcastis räägimegi: Mida kaevandavad kaevandus-robotid Maal ning miks peaks minema Kuule ning asteroididele? Kuidas on tema mõtlemine kosmosesse aja jooksul muutunud? Kui suur on kosmosetööstus ning kuhu see liigub? ja paljust muust. Saade on salvestatud 27. veebruaril 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

“Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmisel kui pastakas ja paber, kuna need on kõige kiiremad. See võib juhtuda sekundite jooksul – inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberile.” Minu kuueteistkümnenda saate külaline on autodisainer Björn Koop, kellest on vaatamata kõikidele takistustele viimase 14 aastaga saanud autodisainis kõige kaugemale jõudnud eestlane. Vestlemegi tema teekonnast Valgast Frankfurti, kus ta töötab juba viimased 9 aastat. Lisaks räägime Björniga: mis on kõige raskem autodisaineri töös? kes on tema eeskujud ning miks teevad nad seda tööd erakordselt? miks on suur osa autodest “kurja” välimusega ning mida räägib see meie ühiskonnast? millised on tema lemmikud automudelid? kuhu liigub autodisain üha autonoomsemaks muutuvas transpordi- ja informatsiooniplatvormide maailmas? ja paljust muust. Saade on salvestatud 5. veebruaril 2017 Skype vahendusel. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Urmas Väljaots sai eestlastele tuntuks aastatuhande vahetusel, kui hakkas korraldama moekonkurssi “SuperNoova”. Hiljem on ta avalikkuse ees figureerinud peamiselt nii moeajakirjanikuna kui ka teles, viimati saate “Eesti Tippmodell” ühe žüriiliikmena. Sel aastal kirjutab ta aga juba 10. korda oma Kroonikas ilmuvasse Moepolitsei rubriiki ülevaadet vabariigi aastapäeva vastuvõtu tualettidest. Tegelikult aga, ilma suurema kärata, on Urmas teinud moe- ja parfümeeriatööstuses märkimisväärset karjääri, ning tema 11 aastat Pariisis ja seejärel viimased poolteist aastat Londonis toovad esile inspireeriva loo julgusest, õppimisvõimest, järjepidevusest, ning distsipliinist. Me räägime Urmasega tema algusaastatest Eestis, mis nagu paljudel 90ndatel elanud eestlastel oli üsna kirev ning täis paralleelseid projekte, kuid mis valmistasid teda ette elu raskeimaks katsumuseks saada sisse Pariisi tippmodekooli IFM, ise samal ajal prantsuse keelt vaevu purssides. Urmase näol on tegemist parfümeeriamaailmas kaugeimale jõudnud eestlasega, kes töötas kuus aastat suurkontserni L’Oreal Armani parfüümidivisjonis, keskenduses uute toodete väljatöötamise ning turuletoomisega. Räägime Urmasega eestlaslikust perspektiivist moetööstusele, millised on parfüümi turuletoomise erinevused rõivatööstusest, tarbimisest ning kiirmoest, ning loomulikult Eestist. Saade on salvestatud 28. jaanuaril 2017. aastal üle Skype’i. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Oma 14. podcastis on minu vestluskaaslaseks Pärnu juurtega fotograaf ja toidublogija Marju Randmer-Nellis, kes pärast kolme aastat Californias ning New Yorkis kolib neil päevil tagasi kodumaale. Räägime sellest, mis innustas teda tagasi Eestisse tulema ja mida õpetasid aastad Ameerika Ühendriikides nii lääne- kui idarannikul. Marju puhas visuaalne stiil ja soe ning inimlik eneseväljendus on paelunud paljusid lugejaid juba ajast, mil ta alustas oma blogiga “Tassike elu topeltkoorega”. Täna on ta aga välja tulemas täiesti uue projektiga, millest ka saates rohkem kuulete. Samuti arutame selle üle, kas enesega rahu tegemiseks peab ambitsioonidest loobuma või siiski mitte? Me räägime Marjuga tema rännakutest esteetika, psühholoogia ning eneseotsingute radadel: kuidas ta leidis tee fotograafia ja toidublogimise juurde? kuidas keskkonnavahetus teda “lahti raputas”? Mis meeldi talle Californias? mida huvitavat õppis ta Brooklynis ortodoksete juutide kogukonnalt? mis tunnetega ta naaseb Eestisse ning mida ootab kõige enam? kuidas tekkis mõte luua uus ajakiri Hingele Pai? kas ja miks me vajame asjade paastu? kuidas saame aidata noori olla rohkem “näljased” ja loovad? ning mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 27. detsembril 2016. aastal üle Skype’i. Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Minu vestluskaaslane kolmeteistkümnendas podcastis on Eesti diplomaatia raudvara Marina Kaljurand, kes on teeninud Eesti riiki suursaadikuna, võib öelda et maailma välispoliitika huvikeskustes: Iisraelis, Ameerika Ühendriikides ja ka Venemaal. Kui 2007. aasta aprillis Tallinnas Pronkssõdurit eemaldati, viibis Marina suursaadikuna Moskvas nin nendest päevadest ta siin saates ka räägime. Lisaks on ta olnud Eesti suursaadik ka Kasahstanis, Mehhikos ja Kanadas. Hiljuti oli ta teises Taavi Rõivase valitsuses Eesti Vabariigi välisminister, ning 2016 aastal üks Eesti Vabariigi presidendikandidaatidest, kes sai üsna tugeva rahva toetuse osaliseks. Me räägime Marinaga huvitavatel teemadel: Pronksiöö rahutuste lahendamisest Moskvas; konfliktide lahendamisest keerulistes olukordades, tema kohtumisest Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO peaassamblee nädalal New Yorgis 2015a; Iisraeli, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kogukonnatunnetusest; tema nõuannetest Eesti naistele oma eesmärkide saavutamisel; keda peab Marina tugevaks inimeseks? kas diplomaatias saab endale lubada pikalt viha pidamist? Eesti presidendivalimistest ja valimiste korrast; mis vahe on heal ja halval diplomaadil? kuidas tuleb ta toime stressiga? ning mida tahaks ta kinkida Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 30. detsembril 2016. aastal üle Facetime’i, seega vabandan juba ette mõningaste ühendusest tulenevate heliprobleemide tõttu. Siin on minu vestlus globaalse eestlase Marina Kaljurannaga. Head kuulamist! Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.  

Aro Velmet on New Yorgi ülikooli (NYU) ajaloodoktorant. Ta on palju oma aega pühendanud Prantsuse koloniaalajaloo meditsiiniuuringute analüüsimisele. Sain Aroga kokku, et arutada temaga sotsiaalsete muudatuste juhtimist olukorras, kus käärid kogu arvamuste spektri äärmuste vahel on nii suured, et ühise lahenduse leidmise asemel kaotavad huvigrupid inimliku empaatia ning tekib konflikt. Me arutame Aroga väga paljusid teemasid: kuidas tekib tõde? enne kui võrrelda end teiste riikidega, peaksime pidama maha sisemised debatid ning leidma vastused miks me tahame neid väärtuseid saavutada; kuidas otsida konsensust keeruliste ühiskondlike küsimuste lahendamisel? naiste rollist Eesti ühiskonnas ning kuidas meestekeskse ühiskonna harjumuslikkus nende võimalusi tagasi hoiab; kuigi faktipõhist argumentatsiooni eirav maailm pole ajaloos midagi uut, on ta selline keskkond uuesti tekkinud – miks? Ja lõpuks ka New Yorgi inimestest, eestlaste konkurentsivõimest ning eksperimenteerimise vajalikkusest. Saade on salvestatud 17. septembril 2016 Brooklynis, kus Aro hetkel elab ja sealt igapäevaselt metrooga Manhattanile oma väitekirja kirjutama sõidab. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder. Kõik õigused kaitstud.

Rain Rannu on ettevõtja, keda tuntakse peamiselt Fortumo kaasasutajana ning viimasel ajal ka filmi Ameerika Suvi produtsendina. Oma karjääri USAs raamatumüüjana alustanud Rain oli 2000. aastal tegevust alustanud Eesti ettevõtte Mobi kaasasutaja, millest kasvas välja rahvusvaheline mobiilimaksete platvorm Fortumo. Tänaseks opereerib Fortumo 95. riigis ning kelle teenuseid kasutatakse enam kui 350. mobiilioperaatori võrgus. Lisaks on Rain tegev ka ingelinvestorina, ning tema hobideks on fotograafia, filmindus, hiphop muusika ning jooksmine. Me räägime Rainiga: kuidas ta sattus 2001a 11. septembril Manhattanile; miks meeldib Rainile luua maailmasid ning kuidas ta teeb tehinguid suurklientidega; räägime telekomiäri tulevikust, augmenteeritud reaalsusest ning tehisintellektist; millised on tema investeerimispõhimõtted ning millised on juhtide tüüpvead, millised on väljaspool Eestit tegutsevate edukate inimeste iseloomuomadused, ning mis on ühist startuppidel ning hiphopi muusikutel. Saade on salvestatud 29. oktoobril 2016 Palo Altos, Stanfordi ülikooli külje all. Siin on minu vestlus globaalse eestlase Rain Rannuga. Head kuulamist!

Meie esimese kümnendiku erisaate külaliseks on Berliinis sündinud Jenik Radon, kes pühendas oma karjääri uute ning arenevate riikide abistamisele, ning Eesti on tema elutöö seas erilisel kohal. Täna New Yorgis Columbia ülikooli avalike ja rahvusvaheliste suhete dotsendina töötav Jenik on pidanud loenguid rohkem kui 60 riigis, ning selles podcastis räägib ta sügavuti oma tööst Eestiga kiiresti muutuvate 80ndate lõpus ning 90ndate alguses. Selles podcastis on Eesti jaoks mitmeid häid mõtteterasid ning soovitusi. Arvestades, et need tulevad erapooletult kõrvaltvaatajalt, kes on näinud väga paljude riikide ülesehitust, tasub nende soovituste üle mõelda. Meie vestlus keskendub peamiselt Jeniku tööle Eesti abistamisel, näiteks: miks jätsid eestlased talle esimesest kohtumisest alates sügava mulje; kuidas aitas ta Eestil luua erastamisseadust; kuidas aitas ta Eesti toonastel juhtidel Ameerika Ühendriikide ja Valge Majaga sõlmida head suhted; miks on Eesti tema arvates muutunud avatud mõtlejast liigselt Euroopa keskseks; saate teine pool on põnev analüüs Euroopa arenguprobleemisest, Eesti peidetud potensiaalist, ja kuidas teha Eesti suuremaks; ning saate lõpetuseks annab Jenik inspireeriva ning suure idee kuidas Eesti peaks oma sajandat sünnipäeva tähistama. Siin on minu vestlus Eestis vähetuntud, kuid tõelise Eesti sõbra, Jenik Radoniga. Head kuulamist!

Minu vestluskaaslane meie üheksandas saates on Maria Juur, artistinimega Maria Minerva, keda tuntakse elektroonilise muusika maailmas oma huvitava kõlapildi ning pidevalt muutuvate kontseptsioonide tõttu. Ta on omandanud kunstiajaloo magistrikraadi Londoni ülikooli Goldsmithsi kolledžis, mille käigus ta keskendus pigem muusikaajaloo ja -teooria uurimisele. Viimase 5 aasta jooksul on ta välja andnud 5 albumit. Peale lühikest eluperioodi Lissabonis ja paari aastat New Yorgis resideerub ta nüüd Los Angeleses, ning on lisaks muusikale tegev ka keskkonnakaitses. Meie vestlus katab laia ringi teemasid: milline on Maria Minerva muusikaline stiil; miks meeldib talle artistina vähem tähelepanu? milline näeb välja ideaalne päev kui ta parasjagu muusikat loob? miks hoolib ta puhtast keskkonnast ja toidust meie laual? kui erinev on elu Ameerikas ja Eestis – töökultuur, esitlemise oskus, loodus, ühiskond, haridus jm elu aspektid; miks arvab ta, et Eesti ei ole mingi perifeeria, ja miks ta tunneb uhkust Eesti üle? Saade on salvestatud 17. oktoobril 2016 Skype’i vahendusel, mistõttu lähevad paaris kohas sõnad kaduma, kuid loodetavasti pole see liiga häiriv. Tegemist on väga huvitava, loova ja vaba hingega, kes hoolib nii Eestist kui ka keskkonnast, miles me kõik me elame. Siin on minu vestlus globaalse eestlase, Maria Juurega. Head kuulamist! Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressil memokraat.ee/category/podcast Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

“Vanu kirju ei tohi kunagi redigeerida. Sa ei saa oma elulugu muuta. Sa ei saa oma mõtteid muuta. Pole mõtet ennast värvida parematesse värvidesse kui sa oled.” Minu nimi on Rainer Sternfeld ja see siin on kaheksas episood podcastist “Globaalsed eestlased”, kus minu eesmärk on luua mälupilt märkimisväärsetest eestlastest nii kodus kui mujal maailmas. Minu vestluskaaslaseks on täna 80. juubelit tähistav, eesti kunsti grand old man, kunstnik Jüri Arrak. Jüri on suurema osa oma elust elanud küll Eestis, väikse vahelepõikega Peterburis, kuid tema mõttemaailm on piirideta, ning tema teosed nii universaalsed, et patt oleks tema kogemustest mitte õppida.  Meie vestlus puudutab laia spektrit erinevaid teemasid: kuidas on ta säilitanud oma lapseliku uudishimu? Jüri eluperioodi Peterburis ja Viipuris Nõukogude sõjaväes, mis kujunes omamoodi tööorjuseks; kuidas mäetehnikumi haridusega Jüri Arrakust sai geoloogi asemel kunstnik, ning mis rolli mängis selles tema vend? kuidas leidis Jüri oma isikupärase stiili, mille järgi on kõik tema maalid äratuntavad? mis teeb teda õnnelikuks ning millised on olnud erinevad loomeetapid tema elus? president Lennart Meri portree saamisloost; millised mõjutused on isiklikul elul olnud tema loomingule? millal muutub bioloogiline elu vaheetapiks ning tehisintellekt võtab üle? mida ta soovib Eesti 100. sünnipäevaks? Siin on minu vestlus globaalse eestlase, eesti kunsti raudvara ning suure inimese, Jüri Arrakuga, kellele ma soovin tugevat tervist ja jätkuvat elurõõmu. Head kuulamist!

Meie seitsmenda saate külaliseks sarjas "Globaalsed eestlased" on põneva taustaga tehnoloogiainvestor ja ettevõtja Marek Kiisa, kes oma eelmises elus on olnud nii vormelisõitja kui ka sisepõlemismootorite insener. Ka meie tänane saade on mõnevõrra eriline. See on salvestatud 2016.a. juuli keskel Loode-Itaalia ning Lõuna-Prantsusmaa kiirteedel. Marek istub Fiat 500 roolis, mina oma helisalvestusega kõrvalistmel, ja mu pere kuulab vaikselt tagaistmel pealt. Mareku lugu kardisõitjast vormelisõitjani on Eesti autospordi ajaloohuviliste jaoks kullafondi väärtusega. Lisaks saame teada, kuidas sündis vormel Estonia, mida Tallinnas Hobujaama tänaval toodeti kokku üle 1300 eksemplari; ning mida see kõik tähendas nii autospordile, inseneriharidusele kui ka temale endale. Kui motosport huvi ei paku, ei tasu heituda – siin leidub ka muud huvitavat. Marek räägib, kuidas sai temast kui autoinsenerist Rootsis üleöö Eesti riigiametnik; ning kuidas sai temast rahvusvaheline ettevõtja ning tehnoloogiainvestor, kes sõitab täna Tallinna, Stockholmi ja San Francisco vahet. Lisaks räägime Marekuga: mida mõtleb üks sisepõlemismootorite insener ning FIAs Põhjalat esindav inimene elektriautodest? kuidas on noorte huvi autode vastu jahtunud ning mis seda asendab? mis paralleele näeb ta ettevõtjatel ning sportlastel? kuhu on tema juhendatavad Eesti kardisõitjad ja mehaanikud tänaseks jõudnud? mida hindab ta alustavate ettevõtete puhul (kui ta hindab neid kui võimalikku investeeringut)? mis juhtuks kui Eesti õpetajate palk oleks konkurentsivõimeline Skandinaaviariikidega? miks peab Marek oma Valget Raamatut ja mis asi see on? mis on algatus “Minu Lugu”? Siin on minu vestlus kiirusel 110 km/h globaalse eestlase Marek Kiisaga. Head kuulamist! Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressil memokraat.ee/category/podcast Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

Minu kuues saatekülaline on polüglot Irma Kaljulaid, kes täna töötab Euroopa Komisjoni pressiatašeena Pariisis, kuid kes on pidanud mitmeid huvitavaid ameteid ning kes alustas oma karjääri tõlgina. Siin saates ei esinda Irma aga oma tööandjat, vaid väljendab oma isiklikke arvamusi ning jagab oma isiklikke kogemusi. Me kuuleme tema lugu, mis on lugu Euroopa rahvastest, ning see episood on hea õppetund meile kõigile kuulamise ja üksteise mõistmise olulisusest. Lisaks eesti keelele räägib ta inglise, prantsuse, leedu, hispaania, kreeka, vene ja veidi ka soome ning portugali keelt. Irma on töö tõttu elanud nii Luksembrugis, Soomes, Indias kui Prantsusmaal, ning töö tõttu reisinud ka Aafrikas, Kreekas ning mujalgi. Lisaks räägime Irmaga: - tema tööst Pariisis ning kuidas ta sinna jõudis;- kuidas ta mõtleb keelte õppimisest, tõlikimisest ja erinevatest rahvastest aru saamisest?- kuidas tekkis tal tugev side teiste Euroopa rahvastega hoopis Indias elades; ja ta kirjeldab eriti hästi seda milline oli tema India kogemus vs siis see mida me stereotüüpidest teame;- Luksemburgi eestlastest ja Globaalsest Eestist ning mida see üldse tähendab;- me räägime ka palju Eestist ning ning saate lõpupoole vastab Irma ka igipõlisele küsimusele – kes ikkagi on tõeline eestlane? Irma on tõeline pärl. Ta esindab uut põlvkonda, kelle jaoks on maailm lahti mitte ainult piiride kontekstis, vaid ka keelte ja kultuuride kontekstis. Samas on ta piisavalt vana, et mäletada veel Nõukogude Liidu viimaseid aastaid, ning selles kõige juures jääb ta äärmiselt tagasihoidlikuks ja ma arvan, et tema näol on Eestil olemas sild Euroopa rahvaste vahel, kes aitab meil üksteist paremini mõista. Siin on minu vestlus seitset keelt rääkiva Irma Kaljulaiuga. Head kuulamist!

Meie viies saatekülaline on Indrek Laul, kelle elu keskmeks on alati olnud klaver. Ta valdab seda pilli täielikult nii mängijana, tootjana kui ka ettevõtjana. Ta on üks vähestest eestlastest, kui mite ainuke, kes on lõpetanud Julliardi konservatooriumi, ja kool ise on Indreku kandnud Julliardi saja nimekaima lõpetaja sekka läbi aegade. Estonia klaverivabriku omanikuna on Indreku eesmärk olla hea omanik, ja ta räägib sellest lähemalt, mida see tema jaoks tähendab. Tema elulugu on justkui otse filmist võetud, ja isegi kui see valdkond sind niivõrd ei paelu, siis pane tähele kuidas Indreku lugude vestmise oskust, millest on meil palju õppida. Selle saate salvestamise päeval oli meil erakordne võimalus kuulata ka värskelt Arvo Pärdile valmistatud Estonia klaverit, mida Indrek lahkelt mängis, ning ma lihtsalt seisin seal kogu selle situatsiooni lummuses. Lisaks räägime sellest: - Kuidas ta Julliardis sisseastumiseksameid käis tegemas samas kui õppemaksuks raha ei olnud - Mis tunne oli õppida maailma tippkonservatooriumis ning pöörata kriitika õppetundideks?- Kuidas ta paralleelselt Julliardi õppetööga jõudis järeldusele, et temast võiks saada ka ettevõtja?- Kuidas ta mõtleb klaveritootmisest ning jagab ka meeldejäävaid müügilugusid Forbesi, Jay Leno , Larry Ellisoni ja Morgani perekonnale Kuulake kui pühendunud võib üks inimene olla ühele muusikainstrumendile. Ma arvan, et Eestil on väga vedanud, et meil on selline kultuuriaadik ning kvaliteedile pühendunud inimene nagu Indrek Laul. Head kuulamist.

Meie neljas saade on mitmes mõistes eriline. Minu saatekülaline on sel korral Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutaja Alar Kolk, kes oli kutsunud ka mind olema üheks juhtmentoriks selle programmi raames. Meie salvestus leidis aset 8.juulil Nizzas, vaid 6 päeva enne 2016.a. ohvriterohkeimat terrorirünnakut. Tänavuse Bastille vallutamise aastapäeva õhtul hukkus 84 inimest, nende seas ka kolm tudengit meie Euroopa Innovatsiooniakadeemiast: 21a. eestlane Rickard Kruusberg, kes õppis Tallinna Tehnikaülikoolis; 22a. ukrainlane Mykhaylo (Misha) Bazelevskyy, kes õppis McEwani ülikoolis Kanadas; ja 20a. itaallane Nicolas Leslie, kes õppis Californias Berkeley ülikoolis. Need olid tudengid, kes tulid suvepuhkuse asemel õppima kuidas luua ning ehitada uusi ettevõtteid, mis aitavad muuta maailma paremaks. 14.juuli õhtul võeti neil see võimalus igaveseks ära. Seda surmahirmu ning inimsusevastast kogemust ei unusta ma iial. Arvestades, millest me Alariga rääkisime, on see tagantjärgi mõeldes veelgi olulisem. Tagasi Alari juurde. Teda tuntakse kui ühte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EASi visiooni arendajatest ning hilisemat juhti. Enne Euroopa Innovatsiooniakadeemia asutamist töötas Alar aga TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektorina. Tema teekonnal on olnud mitmeid ääretult huvitavaid, õpetlikke ja vahel ka koomilisi lugusid. Muuhulgas räägime Alariga: - Miks asub Innovatsiooniakadeemia Nizzas? - Milline oli Tartu ja Tartu Ülikooli õhustik 1992.a., kui Alar oma tudengipõlve alustas ning Eesti Vabariik oli vaid napilt 10 päeva vana? - Kuidas aitas inglise keele oskus käivitada ta karjääri? - Kui palju sai osta 1992.a. suvel 8 Eesti krooni eest, mis oli vaevalt mõned nädalat vana rahaühik? - Tema kirevast haridusteest doktorikraadini Eestis, Rootsis, USAs ja Soomes, mille käigus on ta õppinud nii kosmosesüsteeme kui ka innovatsiooni ökosüsteeme; - Kuidas ta kolmandal kursusel hakkas Tartu Ülikoolis majandustudengitele kassettide pealt loenguid pidama; - Kuidas ta Majandusministeeriumisse tööle sattus ning asus kirjutama visioonidokumenti, mis sai aluseks EASi loomisele; - Mida oleks tarvis Euroopal ja Eestil selleks, et paigalseisust ei saaks taandareng, vaid kiire kasv? - Kuidas kasvatada Eesti ettevõtete juhtide konkurentsivõmet? Kõik saatetutvustused koos märkmete ja viidetega on leitavad veebis aadressilmemokraat.ee/category/podcast. Jälgige meid Twitteris @GlobaalneEesti Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours" (www.petejosef.com), plaadifirma Sonar Kollektiv (@sonar-kollektiv). Kõik õigused kaitstud.

Minu kolmas saatekülaline on võrratu Mari Joller, kes on juba pikemat aega New Yorgis tegutsev eestlanna. Ta juhib tehisintellektiga tegelevat ettevõtet Scarlet Speaking, mis loob Samsungi ettevõtluskiirendi toel tarkvara mis toimib kui nutisekretär, mis aitab sind sinu igapäevaste toimingutega paremini toime tulla, nagu kalendri ja reiside planeerimine, märkmete tegemine ja paljud muud. Ühtlasi oli Mari ka esimene eestlane, kes lõpetanud Harvardi ärikooli magistrantuuri, kuid sellega ei lõpe tema haridustee. Me räägime temaga: - milline oli ta elu 1992. aastal mormoonide keskel Idaho osariigis, kuhu ta vahetusõpilasena aastaks sattus; - miks ta Tartu Ülikooli juuraõpingud pooleli jättis ning kuidas ta Hiina keele selgeks õppis- oma tööst Nokias ja Virgin Mobile’is;- miks on oluline luua humaanset tehnoloogiat ja kus jookseb piir inimese ja tehisintellekti vahel;- milline on tema jaoks eriline paik Eestis;- ja milline on tema ilus soov Eesti Vabariigi juubeliks? Saatemärkmed leiate memokraat.ee lehelt. Soovin teile head kuulamist… siin on minu vestlus globaalse eestlase, Mari Jolleriga. P.S. Kui teil on mõtteid, kellega võiksin järgmisena vestelda, kirjuta palun globaalsedeestlased@gmail.com. Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours". Tänud Ühendkuningriikide elektroonilise jazzi artistile ja multiinstrumentalistile Pete Josefile ja Saksamaa plaadifirmale Sonar Kollectivile, kes on andnud meile õiguse kasutada tema loomingut podcasti tunnusmuusikat.

Minu teine saatekülaline on tehnoloogiaettevõtte GrabCADi edukalt üles ehitanud ning praegu riskiinvestoria tegutsev Hardi Meybaum. Lisaks sellele algatas Hardi aasta tagasi heategevusliku initsiatiivi Eesti 2.0, mille eesmärk on aidata eesti noortel valida endale tehnoloogiapõhist tulevikku, õppida loovust ja meeskonnatööd ettevõtlikus keskkonnas. Disclaimer: Pean märkima, et ma olen Eesti 2.0 üks nõukogu liige ja tunnen Hardit juba pea 15 aastat, mistõttu sain temalt küsida detailsemaid küsimusi kui muidu tuttavalt. Me räägime paljudest asjadest: - Kust sai alguse tema insenerihuvi? - Mida ta soovitab noortel täna õppima minna? - Kuidas tekkis tal GrabCADi idee ja kuidas jõudsid nad 3 miljoni kasutajani? - Lisaks annab Hardi nõu alustavatele ettevõtjatele – mis on fundamentaalsed oskused, mis on edu või ebaedu põhjustajateks? - Milline on tema unikaalne harjumus, mida teised ei tee? - Milline näeb välja Eesti 100 aasta pärast? Selles saates on palju põnevat just ettevõtjate jaoks, seetõttu on kõik olulisemad asjad mida Hardi mainib lisatud viidetena saate märkmetesse, mis asuvad podcasti enda veebilehel aadressil memokraat.ee. Soovin teile head kuulamist… ja siin on minu vestlus globaalse eestlasega, Hardi Meybaumiga. Kui teil on mõtteid, kellega võiksin järgmisena vestelda, kirjuta palun globaalsedeestlased@gmail.com. Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours". Tänud Ühendkuningriikide elektroonilise jazzi artistile ja multiinstrumentalistile Pete Josefile ja Saksamaa plaadifirmale Sonar Kollectivile, kes on andnud meile õiguse kasutada tema loomingut podcasti tunnusmuusikat. Pete on võrratu talent, kes on mänginud ja teinud muusikat koos selliste tuntud nimedega nagu Roni Size, Kelis ja White Lamp.

Minu esimene saatekülaline on IT-ettevõtja ja reaalmaailma mõtleja Sten Tamkivi. Laiemale avalikkusele on Sten tuntud kui pikaaegne Skype Eesti juht, kes täna on ettevõtte Teleport kaasasutaja ning tegevjuht. Nende kolme aasta jooksul (2012-2015), mil Sten oli Silicon Valleys, oli mul au veeta temaga aega Eesti ja maailma asju arutades. Sten on tõeline globaalne eestlane – sündinud-kasvanud Eestis pöördelistel 80ndatel-90ndatel, õppinud ja töötanud üle maailma ja nüüd on ta tagasi Eestis, samas on tema tegevus vägagi rahvusvaheline. Ta on lisaks tegev ka tehnoloogiainvestorina ning talle läheb väga korda Eesti käekäik, olles näiteks ka Poliitikauuringute Keskuse Praxis nõukogu liige. Stenil on oma vanuse kohta ääretult huvitav karjäär ja elu. Kuula meie laiaulatuslikku vestlust, kus muuhulgas räägib Sten: - Lapsepõlvest Tartus; - Kuidas ta sattus esimest korda vahetusõpilasena Silicon Valleysse; - Oma 20 kirevast aastast IT-maastikul üle maailma; - Kuidas algas Tiigrihüpe; - Mida on ta õppinud maailma eri paigus elades, töötades ja õppides; - Kuidas mõjutab tehnoloogia areng Eesti, Euroopa ja maailma tulevikku; - Miks valis ta Telepordi oma järgmiseks ideeks; - ning millised näevad välja tema päevad täna. Kui teil on mõtteid, kellega võiksin järgmisena vestelda, kirjuta palun globaalsedeestlased@gmail.com. Podcasti taustamuusika: Pete Josef "Colours". Suurimad tänud Ühendkuningriikide elektroonilise jazzi artistile ja multiinstrumentalistile Pete Josef'ile ja Saksamaa plaadifirmale Sonar Kollectiv'ile, kes on andnud meile õiguse kasutada Pete'i suurepärast lugu "Colours" podcasti tunnusmuusikana. Pete on võrratu talent, kes on mänginud ja teinud muusikat koos selliste tuntud nimedega nagu Roni Size, Kelis ja White Lamp.