Podcasts about konstantin p

532. Jukuraadio viib meid üsna õudsesse 1940. aastasse, mil Eesti “astus vabatahtlikult” Nõukogude Liidu liikmeks. Saates saame teada, kuidas meie iseseisvuse jalad napilt ühe suve jooksul täielikult alt ära saeti. Kui veel maikuus pidas Konstantin Päts noorskautidele oma lossi ees isamalist kõnet, siis juba 16. juunil saadeti Eestile telegramm, kus nõuti “täiendavate” nõukogude sõjaväeosade laskmist nõukogude territooriumile ning kui kindral Johan Laidoner sõitis 17. juunil Narva lepingut allkirjastama ja tingimustest rääkima, sõitsid nõukogude üksused talle juba poolel teel Tallinna poole vastu. Ajaloolane Andres Adamson ja Juku-Kalle Raid käivitavad ajamasina ning uurivad selle ja järgmise nädala saates, mismoodi meie vabadust justkui vorsti viilutati; kuidas 21. juulil uus valitsus “eesti rahva tahte kohaselt” Moskvasse taotluse saatis, et Nõukogude Liiduga ühineda ja kuidas Stalin meid 6. augustil 1940 sinna "armulikult vastu võttis". On üsna seiklusrikas, aga väga morn köögilaud.

Akadeemik Lauri Mälksoo: "Selle otsuse tõttu, et eesti rahvas soovis 80. aastate lõpus/ 90. alguses Eesti iseseisvuse taastamist, sellega on ühtlasi garanteeritud Konstantin Pätsi valdavalt positiivne koht Eesti ajaloos." Muust tuleb meil Lauri Mälksoo hinnangul ausalt rääkida.

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar. Palju personaalküsimusi - uus rahandusminister, endine suundub Brüsselisse kuulamistele, uued julgeolekujuhid. Mis me oskame nende kohta öelda? Konstantin Pätsi pea Estonia taga uuel turul on samuti oluline personaalküsimus. Õpetajate palk on palju keerulisem kui arvata võib - maksuküür sööb ära osa suurenevast palgast, koolid peavad hakkama saama suurenenud kuludega võrdeliselt. Kas sellest palkadeks jätkub? Gaasi- ja energia varustuskindlus jukerdab - juba ähvardavad kahetunnilised elektrikatkestused. Kes jäävad esimesena elektrist ilma? Raiemaht väheneb uue ministri sõnul 10% võrra. No vaatame, vaatame! Reformierakonna ja EKRE vastasseis paistab üha selgemini välja. Kuhu see välja viib? Keskerakond on aga peaaegu auti löödud.

Stuudios Priit Hõbemägi, Heldur Meerits ja Ainar Ruussaar. Palju personaalküsimusi - uus rahandusminister, endine suundub Brüsselisse kuulamistele, uued julgeolekujuhid. Mis me oskame nende kohta öelda? Konstantin Pätsi pea Estonia taga uuel turul on samuti oluline personaalküsimus. Õpetajate palk on palju keerulisem kui arvata võib - maksuküür sööb ära osa suurenevast palgast, koolid peavad hakkama saama suurenenud kuludega võrdeliselt. Kas sellest palkadeks jätkub? Gaasi- ja energia varustuskindlus jukerdab - juba ähvardavad kahetunnilised elektrikatkestused. Kes jäävad esimesena elektrist ilma? Raiemaht väheneb uue ministri sõnul 10% võrra. No vaatame, vaatame! Reformierakonna ja EKRE vastasseis paistab üha selgemini välja. Kuhu see välja viib? Keskerakond on aga peaaegu auti löödud.

Seekord on saatekülaline arhitektuuriloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor, professor Mart Kalm. Räägime täna avatava Konstantin Pätsi monumendi valguses sobivast ja ebasobivast monumentaalskulptuurist, kunstist linnaruumis, arhitektuurist ja miljööväärtuslikest elamupindadest. Mart Kalm kui Eesti rektorite nõukogu esimehega räägime mõistagi ka vaevalisest kõrghariduse rahastamisest. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Juku Raadio 397. saate köögilaud kandub Konstantin Pätsi aega. Tarmo Vahteri abiga vaatame, kuidas Eestis demokraatia kukutanud Päts ka palju pehmematel aladel kõvasti möllas. Eelkõige pidas ta vajalikuks kogu rahvas ümber vormida. Temast ei jäänud puutumata ilmselt ükski eluvaldkond riigis – sekeldada, kureerida, nõustada, käskida, näpuga näidata ning targutada jõudis ta kõikjal. Arvates ise, et ta on eesti rahva isa (lapsukest ei tohi ula peale lasta), doktor (eesti rahvas on haige), ehitaja (rääkis, kuidas värvida maju, aga katus peab punane olema, kuna talle kui riigivanemale meeldib nii). Muidugi oli ta eelkõige õpetaja, kes näitas eeskuju kõigile endast väiksematele pedagoogidele ning kasvatajatele. Pätsi enda sõnad (1935): “Teie kätte, koolijuhatajad, kooliõpetajad, on meie kõige suurem vara usaldatud – pehme mass, mida teie peate vormima ja millest vaba eestlase kasvatama”. Juttu tuleb pätsluse igapäevavormidest, räägime noorteorganisatsioonidest, kodukaunistamisest, “naised kööki” kampaaniatest jpm. Taustaks olgu soovitatud Tarmo Vahteri raamat “Võitlus tuleviku pärast. Pätsi aja rääkimata lood 1933-36”.

Meil on kahed valimised selja taga, aeg kiigata ammu toimunule! Juku raadio 384. saade on teine osa meie 1920ndatest ning 1930ndatest poliitilisel maastikul. Põhikangelasteks kujunevad siin vapside liikumine ja Konstantin Pätsi riigipööre. Kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning lõpuks ka – Pätsu riigipööret, hetke, mil ta vaieldamatut diktatuuri taotlenud vapsidega hirmutades ise diktaatoriks hakkas. Saate aluseks on Eduard Laamani teos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Meil on kahed valimised selja taga, aeg kiigata ammu toimunule! Juku raadio 384. saade on teine osa meie 1920ndatest ning 1930ndatest poliitilisel maastikul. Põhikangelasteks kujunevad siin vapside liikumine ja Konstantin Pätsi riigipööre. Kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning lõpuks ka – Pätsu riigipööret, hetke, mil ta vaieldamatut diktatuuri taotlenud vapsidega hirmutades ise diktaatoriks hakkas. Saate aluseks on Eduard Laamani teos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Seppo Zetterberg, “Konstantin Päts ja Soome”. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Sõjaeelse Eesti vabariigi juhtivatest riigimeestest tundis kõige rohkem Soome vastu huvi Konstantin Päts. Tema meelisideeks oli unioon või kaksikriik koos Soomega. Alates 1931. aastast kohtusid Eesti ja Soome riigipead igal aastal ning arutasid muuhulgas ka salajasi plaane sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest.

Seppo Zetterberg, "Konstantin Päts ja Soome". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Sõjaeelse Eesti vabariigi juhtivatest riigimeestest tundis kõige rohkem Soome vastu huvi Konstantin Päts. Tema meelisideeks oli unioon või kaksikriik koos Soomega. Alates 1931. aastast kohtusid Eesti ja Soome riigipead igal aastal ning arutasid muuhulgas ka salajasi plaane sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest.

Vladimir Pool: „Konstantin Päts, vang nr. 12.“ Postimees Kirjastuselt. Eesti riigi ühest loojast ja Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist sai 1940. aasta suvest sisuliselt päevapealt ja elu lõpuni vang. Vang nr. 12. Sellest, kuidas kulges Konstantin Pätsi ja tema perekonna elu viimase viieteist aasta jooksul, annavad ülevaate nädala raamat, kuhu koondatud KGB arhiividest pärinevad haruldased dokumendid – erakirjad, ülekuulamisprotokollid ja fotod. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Vladimir Pool: „Konstantin Päts, vang nr. 12.“ Postimees Kirjastuselt. Eesti riigi ühest loojast ja Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist sai 1940. aasta suvest sisuliselt päevapealt ja elu lõpuni vang. Vang nr. 12. Sellest, kuidas kulges Konstantin Pätsi ja tema perekonna elu viimase viieteist aasta jooksul, annavad ülevaate nädala raamat, kuhu koondatud KGB arhiividest pärinevad haruldased […]

Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress - mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.

Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress - mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.

Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress – mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.

Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress – mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.

Konstantin Pätsist ja tema monumendist ning hääletustest Poolas ja Venemaal räägivad Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar, Berit Nuka, Margus Parts ja Herman Kelomees.

Konstantin Pätsist ja tema monumendist ning hääletustest Poolas ja Venemaal räägivad Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar, Berit Nuka, Margus Parts ja Herman Kelomees.

Sel nädalal tuleb "Vasaras" juttu monumentidest. Tallinnasse kavandatakse mitmeid uusi isikumonumente, näiteks Jaan Krossile, Georg Otsale ja Konstantin Pätsile.

Sel nädalal tuleb "Vasaras" juttu monumentidest. Tallinnasse kavandatakse mitmeid uusi isikumonumente, näiteks Jaan Krossile, Georg Otsale ja Konstantin Pätsile.

Teemad: Valitsuskriis ja rändepakt, Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre liitumine Keskerakonnaga, Oleg Ossinovski huvide konflikt poliitikuna taastuvenergiat toetades, politseinike puudus, Konstantin Pärtsi ausammas.

Teemad: Valitsuskriis ja rändepakt, Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre liitumine Keskerakonnaga, Oleg Ossinovski huvide konflikt poliitikuna taastuvenergiat toetades, politseinike puudus, Konstantin Pärtsi ausammas.

Teemad: Valitsuskriis ja rändepakt, Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre liitumine Keskerakonnaga, Oleg Ossinovski huvide konflikt poliitikuna taastuvenergiat toetades, politseinike puudus, Konstantin Pärtsi ausammas.

Teemad: Valitsuskriis ja rändepakt, Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre liitumine Keskerakonnaga, Oleg Ossinovski huvide konflikt poliitikuna taastuvenergiat toetades, politseinike puudus, Konstantin Pärtsi ausammas.

Eesti teeneka diplomaadi Kaarel Robert Pusta vanglapäevik „Kirjad kinnisest majast“ annab panoraamse ja detailirohke ülevaate ajast, mil valitsusjuht Konstantin Päts hävitas riigipöördega Eestis demokraatia. Raamat ilmus esmakordselt 1966. aastal Stockholmis. Selle uus väljaanne on varustatud ajalooprofessor Aadu Musta põhjalike kommentaaride ja eessõnaga, mis annab hea ülevaate vabadussõjalaste tegevusest ja saatusest. Tutvustab Küllo Arjakas.

„Rahvas on haige ja me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks.”

„Rahvas on haige ja me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks.”

Aasta tagasi, kui sai täis 25 aastat Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmisest Metsakalmistule, tegi mitu inimest ettepaneku rajada Eesti riigi 100. aastapäevaks Konstantin Pätsi monument.7 organisatsiooni, kes on hakanud mälestusmärgi rajamiseks raha koguma, paluvad nüüd rahvalt annetusi.Kas Eesti riigi rajaja Konstantin Päts väärib mälestussammast Toompeal - see vaidlus on olnud kirglik ja kompromissitu. Saates argumenteerivad MTÜ Konstantin Pätsi muuseum tegevjuht Elle Lees ja liige, ajaloolane ning muinsuskaitsja Küllo Arjakas ja arheoloog, muinsuskaitsja Jaan Tamm.

Aasta tagasi, kui sai täis 25 aastat Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmisest Metsakalmistule, tegi mitu inimest ettepaneku rajada Eesti riigi 100. aastapäevaks Konstantin Pätsi monument.7 organisatsiooni, kes on hakanud mälestusmärgi rajamiseks raha koguma, paluvad nüüd rahvalt annetusi.Kas Eesti riigi rajaja Konstantin Päts väärib mälestussammast Toompeal - see vaidlus on olnud kirglik ja kompromissitu. Saates argumenteerivad MTÜ Konstantin Pätsi muuseum tegevjuht Elle Lees ja liige, ajaloolane ning muinsuskaitsja Küllo Arjakas ja arheoloog, muinsuskaitsja Jaan Tamm.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939/40. Kümnendas saates jõuame ajas tagasi 20. sajandi algusesse. Konstantin Pätsist kui ühest Eesti riigi rajajast ja ikka ka tema otsustest riigi sünni ja languse ajal, räägib Tallinna Linnaarhiivi juhataja Pätsi muuseumi asjutajaliige Küllo Arjakas.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939/40. Kümnendas saates jõuame ajas tagasi 20. sajandi algusesse. Konstantin Pätsist kui ühest Eesti riigi rajajast ja ikka ka tema otsustest riigi sünni ja languse ajal, räägib Tallinna Linnaarhiivi juhataja Pätsi muuseumi asjutajaliige Küllo Arjakas.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda?Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda?Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Kas Eesti Vabariigi sõjaeelsete põhiseaduste järgi saanuks valitseda demokraatlikumalt? Missugune oli Tartu rahu roll otsustele, mis võeti vastu 1930. ja 1940. aastal ja miks Eesti ei teinud "kasvõi ühtegi pauku"? Kuidas reageerisid välisriigid juunivalitsuse moodustamisele? Saates esineb õigusajaloolane Tallinna Ülikooli professor Peeter Järvelaid. (pildil).

Kas Eesti Vabariigi sõjaeelsete põhiseaduste järgi saanuks valitseda demokraatlikumalt? Missugune oli Tartu rahu roll otsustele, mis võeti vastu 1930. ja 1940. aastal ja miks Eesti ei teinud "kasvõi ühtegi pauku"? Kuidas reageerisid välisriigid juunivalitsuse moodustamisele? Saates esineb õigusajaloolane Tallinna Ülikooli professor Peeter Järvelaid. (pildil).

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Eesti ja Euroopa 1940. aastal. Euroopa riikide ja Eesti valikud. Miks kirjutas president Päts 1940. aastal alla nukuvalitsuse moodustamisele ja selle dekreetidele? Mida tähendab Eesti rahvusriigi jaoks peaminister Konstantin Pätsi rusikalöök lauale Vabadussõja eelõhtul ? Saates esineb Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil).

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Riigivanem Konstantin Päts kuulutas 12. märtsil 1934. aastal välja üleriigilise kaitseseisukorra, mille Riigikohus 1936. aastal heaks kiitis.Tartu ülikooli ajaloo doktorant Peeter Kenkmann räägib saates, mis tol ja järgmistel päevadel Eestis sündis. Kas ja kuidas opositsioon autoritaarse režiimi kehtestamisel vastu hakkas? Kas Kontstantin Päts kavatses demokraatia taastada?Foto:President Konstantin Päts 1939. aasta augustis ametliku visiidi Saaremaale (Saaremaa muuseum)

Riigivanem Konstantin Päts kuulutas 12. märtsil 1934. aastal välja üleriigilise kaitseseisukorra, mille Riigikohus 1936. aastal heaks kiitis.Tartu ülikooli ajaloo doktorant Peeter Kenkmann räägib saates, mis tol ja järgmistel päevadel Eestis sündis. Kas ja kuidas opositsioon autoritaarse režiimi kehtestamisel vastu hakkas? Kas Kontstantin Päts kavatses demokraatia taastada?Foto:President Konstantin Päts 1939. aasta augustis ametliku visiidi Saaremaale (Saaremaa muuseum)

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

12. märts 1934. aastal on Eesti ajaloos pöördepunkt. Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra. Selle sammu ajendiks on üldlevinud arusaama järgi võimuvõitlus varem kohalike omavalitsuste valimistel edukateks osutunud vapsidega. Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp räägib vabadussõjalaste ja Konstantin Pätsi vastasseisust.

12. märts 1934. aastal on Eesti ajaloos pöördepunkt. Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra. Selle sammu ajendiks on üldlevinud arusaama järgi võimuvõitlus varem kohalike omavalitsuste valimistel edukateks osutunud vapsidega. Tartu Ülikooli professor Andres Kasekamp räägib vabadussõjalaste ja Konstantin Pätsi vastasseisust.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolmmurdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939 - suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal. Paljuvaieldud otsuseid tehti 1939. ja 1940. aastal."Eesti lugu" arutlebki president Konstantin Pätsi nende otsuste ja sammude üle, mis võeti vastu ja tehti 1939. ja 1940. aastal.

Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolmmurdepunkti on aastad 1918, 1934 ja 1939 - suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal. Paljuvaieldud otsuseid tehti 1939. ja 1940. aastal."Eesti lugu" arutlebki president Konstantin Pätsi nende otsuste ja sammude üle, mis võeti vastu ja tehti 1939. ja 1940. aastal.

Maasilinna laev. Konstantin Päts ja mägiröövel. Maailma kõige kallim antikvaarne küpsis. (Jüri Kuuskemaa.)

Venemaal Tveri lähedal Buraševos suri 18.01.1956. aastal Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Nimetuna maamullas puhanud president jõudis koju tagasi veerand sajandit tagasi. 21. oktoobril 1990. aastal sängitati ta Tallinnas Metsakalmistul viimaks kodumulda.

Venemaal Tveri lähedal Buraševos suri 18.01.1956. aastal Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Nimetuna maamullas puhanud president jõudis koju tagasi veerand sajandit tagasi. 21. oktoobril 1990. aastal sängitati ta Tallinnas Metsakalmistul viimaks kodumulda.

Voldemar Päts (1878–1958) oli kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija, Riigi Kunsttööstuskooli esimene direktor. Koos oma venna Konstantin Pätsiga oli ta otseselt seotud „Iseseisvuse manifesti“ väljakuulutamisega. V. Pätsil olid suured teened Vabadussõja-aegse Ühistöö keskjuhatuse esimehena, hiljem Eesti hariduselu kujundajana. V. Pätsi „Tagasi koju“ annab harukordse võimaluse saada osa tema lapsepõlve- ja noorusmälestustest. Lugeja viiakse aega, mil sündis Eesti riik. 1944. a sügisel õnnestus V. Pätsil Nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt pääseda. Kogumikus leiab avaldamist oluline osa V. Pätsi arhiivist, mille tema järeltulijad võõrsil alles on hoidnud. Aga me saame lugeda ka tema neljandat põlve järeltulijast Steve Jürvetsonist. (Voldemar Päts. Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti riigivanemad ja presidendid tutvustab meie riigijuhte kultuuriloo vaatenurgast. Ülevaate saab viieteistkümne Eestit juhtinud mehe elust Konstantin Pätsist Toomas Hendrik Ilveseni. Esseelaadses vormis paigutab autor enam või vähem tuntud poliitikakesksed elulood ajastu konteksti, näidates keskkonda, milles need mehed toimisid. (Loone Ots. Eesti riigipead. Toimetab Küllo Arjakas.)

Konstantin Päts( 1874- 1956) oli Eesti riigimees.

Konstantin Päts( 1874- 1956) oli Eesti riigimees.