Podcasts about missugune

Juuni podcastis on külas Coop Panga personalijuht ja PARE juhatuse liige Janika Valliste. Saates saavad muu hulgas vastuse järgmised küsimused.

WRC hooaeg 2024 jätkub Portugali MM-ralliga, mis on esimene seitsmest eesootavast kruusarallist. Missugune on olnud legendaarse võistluse ajalugu ja mida on oodata sel aastal, sellest Powerstage eelvaates. Portugali eelvaate teemad *ERC Kanaaride etapp pakkus põnevust, kuid oli igav vaadata *Portugali ralli ajalugu *Portugali ralli 2024 tutvustus *Evans proovis uutele reeglitele vastavat autot *Rovanperä ja Ogier on väga hea stardipositsiooniga *Neuville hakkab reedel teistele teed puhastades kurtma stardipositsiooni üle *Tänak tagasi rallil, kus tegi karjääri esimese MM-stardi *Kas Dani Sordo WRC karjääri viimane start? *Mida suudab MM-sarja kolmas mees Fourmaux? *WRC2 klassis stardis 39 võistluspaari *Ennustused Head kuulamist!

4. mail algusega 20.30 on parim aeg triibuseelikud ja pikk-kuued selga tõmmata, ilmale vastavalt kas pastlad või kummikud jalga panna ja sammud Viljandi Lauluväljakule seada, et üheskoos ÖÖtantsu vihtuda. Missugune saab seekordne öötantsupidu olema, räägib peakorraldaja Ave Alvre. Tantsunädal 2024 on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Programmi “Ökoloogiline jalajälg etendus- ja tantsukunstis” eesmärk on tutvustada jätkusuutliku etendus- ja tantsukunsti kontseptsiooni üldisemalt ning selle erinevaid konkreetsemaid väljendusvorme seminar-loengute, töötubade ja residentuuri kaudu. Sellest kõigest räägivad programmi juhid Anu Sööt ja Lisanna Lajal. Saadet juhib Peep Maasik.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 18. osa käsitleb kultuurimälu temaatikat. Saates „Kes on süüdi?” küsime, kuidas näha eri mälunarratiivides varjundeid ning kuidas neid mõista? Kuidas jõuda dialoogini ja kuidas otsida minevikuga lepitust? Missugune võiks ses kontekstis olla kunsti, kirjanduse, filmi potentsiaal? Neil teemadel räägivad kirjandusteadlased, TÜHI võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ja TÜHI vanemteadur Epp Annus. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Neljandas ja ühtlasi viimases filmi „Kurvilise tee legendid” eelsaates on Powerstage külalisteks stsenarist-toimetaja Kaidi Klein ja tegevprodutsent Simo Koskinen. Loomulikult tuleb rallisõprade poolt juba ammu oodatud filmi esilinastuse eel juttu sellest, kuidas see Eesti autoralli legendide film valmis jpm. Powerstage „Kurvilise tee legendid” esilinastuse eelsaate teemad on • Kuidas läks ja läheb Sterotek filmi poolt neli aastat tagasi esilinastunud Ott Tänak The Movie filmil? • Kuidas tekkis idee teha Eesti rallilegendidest film? • Missugune oli autode taastamise protsess ja kus leidus veel selliseid originaaldetaile? • Kas Legende oli keeruline nõusse saada? • Kes olid filmi valmimise juures suurimad abilised? • Kes intervjueeris VFTS ristiisa Stasys Brundzat? • Kui palju kogunes intervjuu salvestusi ja kui mitu tundi taastati arhiividest videomaterjali? • Mõned ägedad lõigud, mis filmist välja jäid? • Kas esilinastusele pääsevad koos legendide ja teiste abilistega ka rallisõbrad? • Kelle idee oli film nimetada „Kurvilise tee legendid”? Head kuulamist!

3. augustil, 2021. aastal tutvusime Kindluse Kooliga, kus usutakse, et õnnelik õpilane vajab ennekõike õnnelikku õpetajat ning kool peab olema lapsi inspireeriv kogukonna koostöös sündiv õppeasutus. Meie külaliseks on abikaasa, ema, sõber, võitleja ja võitja, haridusentusiast, coach ning Kindluse Kooli koolijuht Annika Räim. Head kuulamist! 00:00 Sissejuhatus 00:53 Kuidas sai Kindluse Kool omale nime? 02:20 Kindluse Kooli loomine 06:40 Koolijuhi visioon 08:13 Kooli põhiväärtused: valikuvabadus, vastutus, ettevõtlikkus, kestlikkus 10:45 Kooli eripärad: mentorlus, valikained, kaasav juhtimine, üldõpetus, lennuülene koostöö, koolivorm, toetav hindamine, õpikogukond 15:32 Mentorite koolitamine 17:46 Kooli juhtimine 20:35 Kuidas luua muutust toimivas koolis? 23:03 Koostöö lastevanematega 26:39 Õpigrupid ja üldõpetus 29:53 Lennuülese õppe korraldus 34:43 Valikained ja valikainete korralduse õppetunnid 42:32 Valikainete mõju õpilastele 46:25 Annika sõnum lapsevanematele ja õpetajatele usaldusest 48:15 Valikained = karjääriõpe? 49:55 Toetav hindamine 51:51 Kodutööd ja lapsevanemate koolitamine 55:55 Uue kooli loomisel koolipere ühendamine 58:18 Tugimeeskond ja õpilaste tundmine 01:00:00 Kokkuvõte https://kindlusekool.ee/ https://www.annikaraim.com/ "Õpime koos" Kuula: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Usu ja maitse üle ei tasu vaielda, ütleb rahvatarkus, kuid ometi on mõlemad teemad tänaseni kirglike sõnavõttude ja kommentaaride kohtumispaik. Ajaloolistest kirjalikest allikatest on pärit üldistav vaade Eesti maarahvast kui paganatest. Aga mis peitub sõna "pagan" taga neis, peamiselt kirikumeeste kirjutistes? Kui vaadata ajalooliste dokumentide taha, siis on pilt kindlasti hoopis kirjum ja küsimus, kes on kristlane, kes on pagan, sõltub ennekõike hoopis küsijast. Missugune on tänane vaade Eesti usunditele? Seda iseloomustab suur kirevus, aga on see suurem kui teistes riikides? Kas meil on teatavaid püsihoiakuid ja -väärtusi ning millised need on? Kuidas näeb usuline kirevus välja kriitilisest vaatepunktist, mida järgida ja mida mitte? Neil ja lähedastel põnevatel teemadel arutlevad parimad usundispetsialistid ja kriitiliste vaatepunktide esindajad. Arutelujuht: Atko-Sulhan Remmel Arutelus osalejad: Filosoof Meelis Friedenthal (Tartu Ülikool), Usundiuurija ja religiooniarheoloog Tõnno Jonuks (Eesti Kirjandusmuuseum), Füüsik ja foorumi Skeptik vedaja Martin Vällik (Tallinna Inglise Kolledž), Usundiuurija Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum)

Mida tähendab mitmekesine töökeskkond? Miks hakkas Swedbank soolise võrdõiguslikkusega tegelema? Kuidas saab üks ettevõte hakata tegelema mitmekesisuse ja võrdõiguslikkusega? Missugune näeb tulevikus välja sooline võrdõiguslikkus Eestis? TalentHubi 20. podcasti külaliseks on Swedbanki soolise mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse juht Mare Heinluht.

Maailmas on palju kuulsaid inimesi, aga vähe superstaare.Sel korral võtame ühe neist ette. Kanye West on oma muusikaauhindade kuhja, 1,3 miljardi dollarise varade netoväärtusega ja "0 sh*ts given" suhtumisega meelelahutusmaailma juba 15 aastat raputanud. Viimati kuulsime, et ta oleks peaaegu USA presidendiks kandideerinud ja et tal olevat bipolaarne häire.Kas oled kunagi mõelnud, kuidas tema lugu alguse sai? Missugune oli Kanye lapsepõlv, miks ta vahepeal Hiinas elas ja kuidas pani tema karjäärile avapaugu peaaegu fataalne autoavarii?Kirjuta meile, kas oled ise Ye fänn ja mis oli esimene tema lugu, mida kuulsid?Kellest/millest tahaksid järgmises saates kuulda? Kirjuta meile instas/FBs!

Teade, et Eesti on vaikselt aktiveerinud inimõiguste konventsiooni 15. artikli, mis võimaldab piirata mitmesugused vabadusi, põhjustas tormi avalikus inforuumis. Missugune mõju on sellel otsusel meie elule praegu ja tulevikus, sellest räägib täna kell 12 algavas otsesaates õiguskantsler Ülle Madise.

Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?

Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?

  Karen K. Burns „Distsipliin tuleb kodust.“ Tänase saate kangelanna on meeletu kogemuste ja teadmiste pagasiga Karen K. Burns. Küberturvalisuse ekspert Karen on kaasasutaja ettevõttes, mis tegeleb andmeteaduse ja tehisintellekti konsultatsiooni teenuse pakkumisega. Karen on olnud äriarenduse direktor rahvusvahelises Kanada ettevõttes. Paljud Eesti digilahendused: kohtute digilahendused, DigiDoci uus disain, hädaabi keskuse lahendus, Hidden City on just Kareni ja tema tiimi tehtud. „Mind teeb kurvaks, et mul on 12 aastat töökogemust välismaal ja kui tulen Eestisse, lähen nagu ajas tagasi.“ Ülimalt järjekindel, distsiplineeritud ning ambitsioonikas Karen oli juba ülikooli ajal aktiivne. Karenil on erakordne kogemus Dubais filmi produktsioonijuhina. Hollywoodile Abu Dhabi maha müümine ei ole vist just kõige tavalisem katsumus! „Mulle annavad inspiratsiooni ja jõu uued inimesed.“ Tänases saates: Miks on Karen eliitkoolide vastane? 8:20 Kuidas jõudis Karen filmimaailmasse? 17:40 Kuidas Karen 200 naelaga Glasgowsse kolis? 21:50 Missugune on pädev juht? 35:27 Kuidas Karen Hollywoodi Abu Dhabisse meelitas? 39:24 Miks tahetakse Hollywoodi enda riiki filmima? 52:34 „Üks suur võti Eesti rahva rikkusesse on see, et jagatakse koormust võrdselt ja naiste palgalõhe kaob Eestis ära.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Karenile küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis! New Template

Ants Rootslane „Kas vajad iseenda olemiseks teisi inimesi? Tavainimene võiks arvata, et tänase loo kangelane Ants tegeleb nõidumise ja posimisega. Aga tegelikult sügavamal tasandil on Antsu kireks psühhoteraapia ehk igapäevaselt hüpnoos ja pereteraapia. Vaatamata noorele vanusele, tegeleb Ants äärmiselt sügavate teemadega. „Kui kuuled sõna hüpnoos, mõtled, et see on midagi esoteerilist. Mina ei ole lubanud seda enda teraapia tuppa sisse, sest kõike saab mõistusega seletada.“ Ants on veendunud, et enamus probleemide juurpõhjuseks on ema ja isa suhted. Nende poolt saadud programmidest ja traumadest laseme endid väga tugevalt mõjutada. Peale 3 aastat juhtimiskogemust tekkis Antsul tugev ärevushäire, mis viis hüpnoosini. Hüpnoteraapia on palju sügavam tegevus, kui lihtsalt show-tegemine või mälu ära kustutamine. Ants kinnitab, et midagi ei ole võimalik ära kustutada, inimene peab ise asjad ümber mõtestama. Läbi psühhoteraapia aitab Ants inimestel jõuda eksistentsiaalsete küsimuste vastusteni, mis on meis tekkinud teatud vanuses või elu olukordades. „Tahame liiga palju vastutust anda ära oma elust. Loodetakse, et keegi teine teeb „sõrmenipsuga“ probleemid korda.“ „Kui eraklikkust läbi ei tee, siis oma mina kätte saada ei ole võimalik. Oma tugeva mina leidmine käib läbi enda varjudele otsa vaatamiste.“ Teemad: Miks inimesed arvavad, et hüpnoos on mingi „voodoo-värk“? Mis on psühhoteraapia? Mis on pere konstalatsioon? Kuidas leida oma mina? Mis on õrnus ja haavatavus? Miks Tony Robbinsi ja muude suurte motivatsiooni koolitajate mõju ei kesta kaua? Missugune on hea müügiinimene? Kuidas saavutada kohalolek? „Kui saad mina-pildi nii tugevaks, et oled iseendaga õnnelik, võib tekkida olukord, et sul ei ole vaja isegi partnerit enda kõrvale. Kui ta tuleb, on see lihtsalt boonus.“   Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Antsule küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Uue hooaja avame äärmiselt eriliselt ja kõrgelennuliselt – külas on meil Bolti asutaja Martin Villig isiklikult! Martin on ühe Euroopa kõige hinnatuma ettevõtte – Bolti – asutaja. Hingelt on ta alati olnud inimene, kes tahab ise midagi teha nii ettevõtlusmaastikul kui ka ühiskondlikus elus. Juba 6. klassis pidas Martin kodus poodi ja otsis võimalusi, kuidas ühiskonda panustada. Martin on loonud erinevaid ettevõtteid ja töötanud nii Skypes kui ka Tallinna Börsil. Tänaseks on Martin olnud juba üle 20 aasta ettevõtja. Koostöös vennaga on nad asutanud transpordiplatvormi Bolt, vana nimega Taxify. Ettevõte on aktiivne 30 riigis ja omab üle 25 miljoni kliendi. „Meie eelis on see, et Eesti on nii väike. Ükskõik, kellega sa rääkida tahad, on ühe-kahe telefoni kõne kaugusel.“ „Pigem anna vähem lubadusi ja pea nendest kinni. Suhtu teistesse viisakuse ja austusega.“ Tänases saates: Kust tuleb Martini ettevõtlikkus? 06:07 Mida Martin soovitab noortele, kes ei tea, mida nad teha tahavad? 22:18 Missugune on inspireeriv juht? 39:14 Tööst Skypes. 41:55 Kust tuli mõte teha oma startup? 43:30 Taxify algus. 48:10 Kust sai Garage48 alguse? 56:00 Kuidas tulla toime vaimselt, kui ettevõte läheb pankrotti? 1:00:00 Soovitused alustavale ettevõtjale. 1:11:10 Kuidas hoida kasvava ettevõtte kultuuri? 1:26:43 Mis on Bolti tulevikuplaan? 1:32:23 Kuidas on Bolti kasv mõjutanud Martini elatustaset? 1:39:35 Kui palju läheb miljoni suurusest investeeringust ettevõtte omanikele? 1:44:10 Mis tunnet tekitab 100 miljonit? 1:45:22 Kas raha kasvuga kaovad mured? 1:46:44 „Raha loob teatud vabadusi, aga ainult selle nimel mina ja meie pere ei ela.“ Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Martinile küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Tissident podcasti 30. osas räägivad Sille ja Marianne kõigest, mida fännid teada tahavad. Missugune on Marianne unistuste mees? Aga Sille unistuste kodu? Kes kakas Sille ukse ette? Tissidendi särgi saad siit: www.lehed.ee/tissident Teisi podcaste kuula siit: tasku.delfi.ee Kuulajakiri saada siia: tissident@ekspressmeedia.ee

Missugune heategu on puhas ja tõeline? Kas tänavamuusik väärib rohkem toetust kui tühja kohvitopsiga kerjus? Miks näitas Kanye West Twitteris, kuidas ta tänaval elava räppari stuudiosse viis? Ja lõpuks kõige põletavam küsimus seoses eesti keele tulevikuga: missugune peaks välja nägema mitteviitsimise emotikon? Muusika: Blood Orange «Negro Swan»

Missugune heategu on puhas ja tõeline? Kas tänavamuusik väärib rohkem toetust kui tühja kohvitopsiga kerjus? Miks näitas Kanye West Twitteris, kuidas ta tänaval elava räppari stuudiosse viis? Ja lõpuks kõige põletavam küsimus seoses eesti keele tulevikuga: missugune peaks välja nägema mitteviitsimise emotikon? Muusika: Blood Orange «Negro Swan»

Teema veidi teaduslikum nimetus seostub mõistetega „vikaarkristlus“, „asenduskristlus“, „parakristlus“, „eestlase kristlus“. Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme kirjutab, et eestlaste usku võiks nimetada vikaarkristluseks, kus usukauge enamus soovib, et usklik vähemus hoiaks tallel traditsioonilist õpetust, praktikat ja moraali. 47% eestlastest suhtus 2010. aastal kristlusesse sõbralikult, 44% oli ristitud. Ainult 5% oli skeptiliselt või vaenulikult meelestatud (andmed siin ja järgnevalt Saar Polli küsitlusest „Elust, usust ja usuelust, 2010“. Samas ei soovita end siduda konkreetse kogudusega ning räägitakse palju „oma usust“. Missugune on see OMA USK, mida tunnistab 41% vastanutest? Millesse või kellesse eestlane usub? Aga eestimaalane? Kui kristlik või mittekristlik on Eesti ühiskond? Kuidas toimib religioon/kristlus Eesti ühiskonnas? Milline on või võiks olla kristluse ja kiriku roll tänapäeva Eesti ühiskonnas? Kuna suurem osa venekeelsest elanikkonnast määratleb end usuliselt, siis kas usk on järjekordne „Vene värk“? Või nagu varem arvati, „sakslus“ või „kadakasakslus“? Arutelu juht: Silver Tambur Osalejad: Eerik Jõks, Liina Kilemit, Annely Neame, Lea Altnurme, Atko Remmel Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" oli ajakirjanikel Ats Kuldkepil ja Jarmo Jagomäel külas TTÜ peatreener Rait Käbin. Miks jäi TTÜ kohamängudelt välja? Miks ei suutnud noormängijad sammu edasi teha? Kellega jäi loots kõige rohkem rahule? Millise üllatuse pakkus Matthias Tass? Missugune on TTÜ tulevik? Nendele ja paljudele muudele põnevatele küsimustele annab Käbin saates vastuse. Mõistagi ei puudu ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Riho Soonik on meelde jäänud joovastavatest foto- ja videokaadritest 1991. aastal, kui Tallinna Kalev võitis N. Liidu meistritiitli. Toona mänedžeritööd teinud Riho tütar Kriss on maailmas läbi löönud pesudisainerina. Missugune on nende kasvamise- ja kasvatamiselugu, seda kuulete pühapäeval kell 10.10. Küsib Sten Teppan.

Riho Soonik on meelde jäänud joovastavatest foto- ja videokaadritest 1991. aastal, kui Tallinna Kalev võitis N. Liidu meistritiitli. Toona mänedžeritööd teinud Riho tütar Kriss on maailmas läbi löönud pesudisainerina. Missugune on nende kasvamise- ja kasvatamiselugu, seda kuulete pühapäeval kell 10.10. Küsib Sten Teppan.

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 12. novembril kell 15.05.

Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 12. novembril kell 15.05.

Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (pildil). Juttu on teistestki aktuaalsetest küsimustest: eesti keel vene lasteaedades, meie ärinimedes ja suuremate linnade tänavatel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 28. mail kell 15.05.

Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (pildil). Juttu on teistestki aktuaalsetest küsimustest: eesti keel vene lasteaedades, meie ärinimedes ja suuremate linnade tänavatel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 28. mail kell 15.05.

Sedapuhku on meie suurendusklaasi all perekond Saluveer. Isa Aarne mängis 80ndate keskpaiga kõige populaarsemas ansamblis Karavan klahvpille ja juhib praegu Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli. Poeg Sten-Kristian, kes lõi audiokujunduse ERRi raadiouudistele, valmistub vastu võtma doktorikraadi Tokyo ülikoolis Jaapanis. Missugune on isa-poja jäljerada ja missuguses vahekorras kasvamine-kasvatamine, seda uurib Sten Teppan.Kuulake 23. aprillil kell 10.10.

Sedapuhku on meie suurendusklaasi all perekond Saluveer. Isa Aarne mängis 80ndate keskpaiga kõige populaarsemas ansamblis Karavan klahvpille ja juhib praegu Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli. Poeg Sten-Kristian, kes lõi audiokujunduse ERRi raadiouudistele, valmistub vastu võtma doktorikraadi Tokyo ülikoolis Jaapanis. Missugune on isa-poja jäljerada ja missuguses vahekorras kasvamine-kasvatamine, seda uurib Sten Teppan.Kuulake 23. aprillil kell 10.10.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: kui pojalaste pärijad on tema lapsed ja nende eestkostja on nende ema, siis missugused õigused on emal laste rahaga ümberkäimisel? Kas tohib osta uue maja ja kuidas saab täisealiseks saanud laps kontrollida, kui palju raha veel alles on?Eesti Rahvusliku klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe jätkab vanade klaverite tutvustamist. Missugune on kõige uuem leid?Natalia Org Raadio 4-st räägib Andres Mustoneniga sellest, millega tegelevad inimesed vanuses 60+. Juttu tuleb ka MustonenFestist ja teistest eelseisvatest kontsertidest.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: kui pojalaste pärijad on tema lapsed ja nende eestkostja on nende ema, siis missugused õigused on emal laste rahaga ümberkäimisel? Kas tohib osta uue maja ja kuidas saab täisealiseks saanud laps kontrollida, kui palju raha veel alles on?Eesti Rahvusliku klaverimuuseumi juht Alo Põldmäe jätkab vanade klaverite tutvustamist. Missugune on kõige uuem leid?Natalia Org Raadio 4-st räägib Andres Mustoneniga sellest, millega tegelevad inimesed vanuses 60+. Juttu tuleb ka MustonenFestist ja teistest eelseisvatest kontsertidest.

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava sisust, emakeele õpetaja ametist.

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava sisust, emakeele õpetaja ametist.

Tänases saates on külas Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, kellega vestleme Kuubast. Räägime, milline vaatepilt valitseb Kuuba tänavatel, mida leiab (ja mida mitte) toidupoodidest, millised on kuubalased, kas Kuuba on turisti jaoks ohutu koht ja palju muud. Saatekülaline toob ka välja head põhjused, miks peaks Kuubat külastama võimalikult kiiresti. Saadet "Järgmine peatus" toetab reisibüroo Aurinko.

Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi -- glüfosaadi - kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi.Missugune on Eesti seisukoht, millel see põhineb ja mida see meie kõigi tervisele tähendab, räägivad Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, Riigikogu maaelukomisjoni juht Ivari Padar. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 18. mail kell 14.05.

Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi -- glüfosaadi - kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi.Missugune on Eesti seisukoht, millel see põhineb ja mida see meie kõigi tervisele tähendab, räägivad Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, Riigikogu maaelukomisjoni juht Ivari Padar. Saatejuht on Kaja Kärner. Kuula 18. mail kell 14.05.

Kas Eesti Vabariigi sõjaeelsete põhiseaduste järgi saanuks valitseda demokraatlikumalt? Missugune oli Tartu rahu roll otsustele, mis võeti vastu 1930. ja 1940. aastal ja miks Eesti ei teinud "kasvõi ühtegi pauku"? Kuidas reageerisid välisriigid juunivalitsuse moodustamisele? Saates esineb õigusajaloolane Tallinna Ülikooli professor Peeter Järvelaid. (pildil).

Kas Eesti Vabariigi sõjaeelsete põhiseaduste järgi saanuks valitseda demokraatlikumalt? Missugune oli Tartu rahu roll otsustele, mis võeti vastu 1930. ja 1940. aastal ja miks Eesti ei teinud "kasvõi ühtegi pauku"? Kuidas reageerisid välisriigid juunivalitsuse moodustamisele? Saates esineb õigusajaloolane Tallinna Ülikooli professor Peeter Järvelaid. (pildil).

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse.Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni" algatajaid ja kaasautor Reet Naber.Missugune roll on legendaarsel Johan Pitkal eesti merekeele arendamisel? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 17. aprillil kell 15.05.

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse.Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni" algatajaid ja kaasautor Reet Naber.Missugune roll on legendaarsel Johan Pitkal eesti merekeele arendamisel? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 17. aprillil kell 15.05.

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas teise maailmasõja eelõhtul? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel (pildil) räägib, kui suur või väike oli Euroopa rahvaste tahe ennast kaitsta ja missugused võimalused olid Euroopa riikidel ennast kaitsta. Missugused olid Euroopa riikide kaitsekontseptsioonid?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Missugune poliitiline olukord valitses Euroopas ja missuguseid otsuseid tegid teiste riikide juhid mujal Euroopas? Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel räägib teiste Euroopa riikide ja Eesti valikutest 1930. aastate esimesel poolel ja pöördelisel aastal Eestis 1934. aastal. Miks mõnes riigis suudeti demokraatiat hoida, aga teistes mitte?

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: kui ühel abikaasadest on enne abiellumist korter ja abielu ajal pärandusena saadud suvila, siis missugused õigused on sellele varale teisel abikaasal?Räägime peavalust. Missugune peavalu võib tähendada ajukasvajat? Miks on naistel rohkem migreeni ja meestel kobarpeavalu? Nõu annavad doktor Helgi Kolk ja neuroloog Kati Toom.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele: kui ühel abikaasadest on enne abiellumist korter ja abielu ajal pärandusena saadud suvila, siis missugused õigused on sellele varale teisel abikaasal?Räägime peavalust. Missugune peavalu võib tähendada ajukasvajat? Miks on naistel rohkem migreeni ja meestel kobarpeavalu? Nõu annavad doktor Helgi Kolk ja neuroloog Kati Toom.

Sel pühapäeval on "Jutusaates" aasta pressifoto tiitliga pärjatud fotograaf Annika Haas. Missugune on üks hea foto ja mis on üldse väärt pildistamist ajal, kui igaüks saab nutitelefoniga igal hetkel, igast asjast pilti teha? "Jutusaadet" juhib Anu Välba.

Sel pühapäeval on "Jutusaates" aasta pressifoto tiitliga pärjatud fotograaf Annika Haas. Missugune on üks hea foto ja mis on üldse väärt pildistamist ajal, kui igaüks saab nutitelefoniga igal hetkel, igast asjast pilti teha? "Jutusaadet" juhib Anu Välba.

Heiki Pärdi : "Kõige lühemalt öeldes on mustus miski, mis ei asu oma õiges kohas: pori voodis peetakse kindlasti mustuseks või räpasuseks, põllul aga mitte. Arusaamad puhtusest on väga palju muutunud ka ajaloo jooksul – meie praegune puhtuseideaaal ei ole samasugune kui oli meie esivanematel."Kas eestlased olid sada aastat tagasi puhas või must rahvas? Mida peeti puhtaks ja mida mustaks? Missugune oli korralik inimene, kas puhas? Kuidas ja kus rahuldati loomulikke tarbeid? Pilt on pärit Urmas Tuuleveski erakogust.

Heiki Pärdi : "Kõige lühemalt öeldes on mustus miski, mis ei asu oma õiges kohas: pori voodis peetakse kindlasti mustuseks või räpasuseks, põllul aga mitte. Arusaamad puhtusest on väga palju muutunud ka ajaloo jooksul – meie praegune puhtuseideaaal ei ole samasugune kui oli meie esivanematel."Kas eestlased olid sada aastat tagasi puhas või must rahvas? Mida peeti puhtaks ja mida mustaks? Missugune oli korralik inimene, kas puhas? Kuidas ja kus rahuldati loomulikke tarbeid? Pilt on pärit Urmas Tuuleveski erakogust.

Täna on teadmistepäev. Meremehed ja teadmised. Saaremaa Laevakompanii on 15-aastane. Tallinna Tehnikaülikoolis algas rahvusvaheline suvekool teemal ³Lained ja rannikuprotsessid.² Missugune on Soome ja Eesti mereteadlaste koostöö ? Võistlusmuljeid Läänemerel toimunud maailma suurimast purjelaevade regatist jagab jahtkapten Margus Zahharov. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)