Podcasts about toompeal

Võtame koos opositsioonipoliitikutega kokku viimaste nädalate sündmused Toompeal ja Eesti elus.

Seekord teeme kaasa Nordica viimse lennu pankrotisadamasse ja süüvime Eesti Energia erikontrolli etteheidetesse. Kui tubli peremees on Eesti riik oma ettevõtetele? Pöörame ka võimu Narvas ja kärbime kuluhüvitisi Toompeal. Saadet veavad Erik Moora, Annika Uudelepp ja Tõnis Leht.

Toompeal, Stenbocki maja ees toimus täna hommikul teatriliidu meeleavaldus kultuuritöötajate põhipalga külmutamise vastu.

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas endine hinnatud karate treener, täna tervendaja ametit pidav Ralf Neemlaid (64). „Kui tegelesin veel karatega, siis laulva revolutsiooni ajal moodustasin suured karate rühmad, kes oleksid valmis tegutsema lauluväljakul, Toompeal ja Kadriorus. Ma pole selline siidikinnastega mees,“ ütleb Ralf. „Ühel õhtul peale Toompealt tulekut läksin Otepääle laagrisse. Istusin jõe ääres ja silmitsesin ühte leppa ja nägin, kuidas puu ümber hakkas õhk võbelema. Küsisin puult, kas ta tunnetab mind ja kohe see energia hakkas liikuma. Siis ütlesin talle: „ma armastan sind,“ ja tundsin, kuidas see see udupilvena mulle tagasi tuli.“ Saadet juhivad Anu Saagim ja Sirje Presnal.

Möödunud aastal katsetasid poliitikud täiesti teistsugust poliitilist kultuuri. Kas alanud aastal läheb sisepoliitika veel hullemaks või hakatakse öö veetmisest Toompeal tüdinema, sellest räägime Postimehe otsesaates politoloog Tõnis Lehega. Saatejuht on Ulla Länts.

Eesti ettevõtte Fermi Energia magus tuumajutt levib kõikjal: lasteaed-algkoolides ja jahimeeste seltsides, väikevaldade volikogudes ja Toompeal.Levila rääkis selle loo tarvis enam kui 40 inimesega. Sellest rullub lahti pilt, mis reedab Fermi ootamatult suurt jalajälge noortetöös ja hariduses, teaduses ja meedias, kohalikus elus ja suures poliitikas. Nad on hoolikalt pununud võrgustiku, mida imetletakse, kadestatakse ja kurikavalaks peetakse.

Esimene töönädal Toompeal näitas, et riigikogus jätkub kevadel alanud sõnasõda. Parlamendi töö taastamiseks on riigikogu esimees otsustanud kokku kutsuda ekspertkogu. Millist abi ekspertidelt oodatakse, sellest räägime Postimehe otsesaates riigikogu esimehe Lauri Hussariga. Saatejuht on Ulla Länts.

10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis.   Otsustasime juuni alguses oma aastakümne tagust jutuajamist korrata ja uurida, millised on nüüd Ruubeni, Maidu ja ka Telegram.ee loojate vaated – mis on saanud sellest uuest maailmakorrast, mille pealetulekust tol korral rääkisime; miks Ruuben uuesti Riigikokku ei kandideerinud ja mis Toompeal üldse toimus; mida räägib Mait majanduse olevikust ja tulevikust ning palju muud huvitavat ja päevakajalist.   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-80-uuest-maailmakorrast-10-aastat-hiljem-kulas-ruuben-kaalep-ja-mait-kraun  

Toompeal enne suvevaheaega toimunu võtab kokku EKRE fraktsiooni kuuluv Anti Poolamets, kes peab seda pretsedenti, kus koalitsioon seadused usaldushääletusega seotuna läbi surus, väga ohtlikuks. "EKRE ei jäta võitlust," lubas ta, lisades et väga nõus oleks rahvuskonservatiivid abielumõiste küsimuses referendumiga.

EKRE naispoliitikud - Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba käsitlevad uues saates obstruktsiooni teemat, Eesti 200 tähe Johanna-Maria Lehtme kustumist ning rünnakut abielu institutsioonile.EKRE naispoliitikud kutsuvad saates meeleavaldusele, mis toimub 27. mail kell 12 Toompeal. Saatekülalised põhjendavad, miks on just praegu kriitiline aeg tulla oma protesti väljendama. EKRE naised tuletasid meelde, et varasemates saadetes hoiatasid nad võimaliku Ukrainale annetatud raha väärkasutamise eest, ent see jutt kõlas kurtidele kõrvadele. Eesti inimeste südameheadus vedeles kusagil Ukraina ladudes, ilma, et selle eest oleks abi viidud tõeliste abivajajateni, nentisid saatekülalised. Lisaks teevad konservatiivsed naised selgeks, mida kujutavad perekonnaseaduse muudatused ehk homoabielude seadustamine. Avalikkust ei teavitata, et perekonnaseaduse muutmine on ränkade tagajärgedega. Selle tõttu muudetakse üle 80 seaduse ning lörtsitakse peale abielu mõiste ka isa ja ema mõiste, mille asemele hakatakse suruma müütilisi tegelasi nagu isik 1 ja isik 2. Uue seaduse kohaselt saavad homod õiguse laste adopteerimiseks. Naistele pakutakse „sobiva mehe“ puudumisel embrüodoonorlus. Abielu lagundamiseks ei ole praegune valitsust rahva enamuse toetust saanud. Suurele valele tuleb vastu hakata, kinnitavad EKRE naised.

Parlamentaarsest vastaseisust on saamas erakondadevaheline kriis. Milline on opositsiooni roll ja vastutus, milline koalitsiooni oma?

Kaja Kallase esimene valitsus on lagunenud ja Toompeal peetakse läbirääkimisi Kaja Kallase teise valitsuse sünniks. Kas ja miks see valitsusliit sünnib? Miks lagunes Kaja Kallase valitsus ja miks ta tagasi ei astu?

Rahva teenrid Krister Paris (Eesti Päevaleht), Martin Šmutov (Õhtuleht) ja Indrek Kiisler (ERR) räägivad Ukraina üha keerulisemaks muutuvast olukorrast, võimalikust terendavast valitsuskriisist Toompeal ning keskkonnaministri Erki Savisaare otsusest suurendada metsaraiet.

Hoolimata vihmast kogunes 17. veebruaril Stenbocki maja ette ca 100 inimest, et juba üheksandat neljapäeva seista inimõiguste ja põhiseaduse kaitseks ning koroonameetmete vastu. Sel korral oli luubi all laiatarbemeedia objektiivsus (või selle puudumine) meeleavalduste ja sellega seonduva kajastamisel.   Kohal olid ka suurte meediaväljaannete esindajad, kellest üks, Postimehe ajakirjanik Sander Punamäe, saadeti miitingu korraldaja Varro Vooglaiu palvel politsei eskordi saatel platsilt minema, kuna korraldaja hinnangul oli tegu provokaatoriga, kes käib meeleavaldusi kajastamas eesmärgiga näidata asju kõverpeeglis. Põhja prefektuur kirjutas meeleavalduse järel oma Facebooki seinal, et “Politsei ei vali pooli, vaid meie eesmärgiks on tagada turvalisus ning sekkuda ainult seadusest tulenevatel alustel.” ja “Korrakaitseseaduse § 64 kohaselt võib koosoleku korraldaja kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.”, kui lisas samas, et “Politsei ei eemalda avalikult koosolekult rahumeelselt oma tööd tegevat ajakirjanikku ja koosoleku korraldaja ei saa seda ka nõuda. Selgitasime seda ka meeleavalduse korraldajale, kes tänasel Toompeal toimunud avalikul koosolekul ajakirjaniku lahkumist nõudis. Vaba ühiskonna üheks alustalaks on vaba ajakirjandus.” Loe täispikka postitust siit.

Jaanuari viimasel päeval pidasime taas maha vestluse Facebooki otse-eetris, kus meenutasime esimest lainet ja seda, kuidas Saaremaa lukku pandi (kuigi kogu esimese laine jooksul oli terve Eesti peale keskmiselt 15 positiivset testi päevas). Rääkisime jää sulamisest ja ülemaailmsest protestilainest.   Kanada rekakonvoi revolutsioonilaine on jõudnud ka Euroopasse, paljudes riikides organiseeritakse sarnaseid  meeleavaldusi. Ka Eestis plaanitakse Facebooki-gruppides 3. veebruaril kell 11 Toompeal toimuvale iga-neljapäevasele koroonameetmete vastasele meeleavaldusele kohale tulla erinevas suuruses sõidukitega.   Siinkohal on oluline märkida, et Stenbocki maja ja Rüütelkonna hoone ette 3. veebruaril kell 11 ametlikult registreeritud meeleavaldus ei ole seotud “Convoy Estonia 2022″/”Eesti vabaduse kolonni” organiseerimisega, kuid mitme meeleavalduse ja aina rohkemate inimeste ühise eesmärgi nimel liitumine näitab seda, et inimestel on tõepoolest olukorrast kõrini ja valitsusel on viimane aeg reageerida. SAPTK/Objektiivi algatatud iga-neljapäevastel miitingutel käijad on kursis, et tegu on rahumeelse meeleavaldusega, kus Toompea kohalike liiklust (nii jala kui autoga) ei häirita ning tehakse koostööd politseiga, kes kaitsevad nii meeleavaldajate kui meeleavaldusest möödujate turvalisust. Kuna konvoi/kolonni-protesti sotsiaalmeediagrupid on valdavalt kinnised, siis toome siinkohal välja ka kodanikualgatusena sündinud kolonni-liikumise poolt on kirja pandud reeglid, millest kõikidel osalejatel tuleks kinni pidada (avaldame muutmata kujul Convoy Estonia 2022 FB lehelt): Vabaduse kolonni eesmärk on koguneda ühiste eesmärkide saavutamise nimel igati väärikalt ja vägivallatult. Meeleavaldus saab olema rahumeelne protest ja me ei kiida heaks ainsatki provokatsiooni, vägivallaakti ega rikkumist.   Me peame kinni järgmistest reeglitest: Me jääme igas olukorras rahulikuks, lahendades ootamatud olukorrad mõistlikult ja rahumeelselt. Me ei takista mingil juhul tahtlikult liiklust ning järgime oma teekonnal eeskujulikult liikluseeskirju, tagamaks enda ja kaasliiklejate ohutus. Me ei ähvarda, ei kasuta vihakõnet ega ebasündsat kõneviisi. Meie loosungid on väärikad, põhjendatud ning väljendavad üksnes meie nõudmisi seoses põhjendamatute piirangute viivitamatu lõpetamisega. Me suhtume politseinikesse ja korrakaitsjatesse lugupidamisega ja ei tekita nendega tahtlikult konfliktseid olukordi. Kolonn koguneb kell 10.30-11.00 Tallinnas, kahes kohas: Sikupilli ja Rocca Al Mare parklas, kust liigutakse rahumeelselt Toompeale. Sõidame Toompeale, Rüütelkonna maja ette, et avaldada toetust seal aset leidvale piketile. Rüütelkonna maja ees võimalusel ei pargita, kes pargib, peab arvestama, et jätab ruumi läbitiirutavale kolonnile.   Mida me nõuame: Koroonapiirangute viivitamatut lõpetamist. Covidpassi kasutamise viivitamatut lõpetamist. Maskikohustuse viivitamatut lõpetamist. Laste massvaktsineerimise viivitamatut lõpetamist. Elektri- ja kütusehindade viivitamatut langetamist.   Telegram lisab omalt poolt, et autodega meeleavaldajad võiksid Toompeal, vähemalt Rüütelkonna hoone ees, parkimist võiks üldse vältida, sest kohale on oodata tuhandeid inimesi. PS. Soomes toimub “Convoy Finland 2022” 4. veebruaril selle erinevusega, et protestiga on liitunud ka restoranid ja baarid, kes alates sellest päevast kavatsevad olla “avoinna normaalisti” ehk siis avatud nõnda, nagu vana normaalsuse ajal.  

Neljapäeval, 20. jaanuaril kell 11 toimus Toompeal valitsushoone eest taaskord koroonameetmete vastane miiting, kus sel korral osales üle 170 inimese (eelmisel nädalal 70).  Kõne pidasid: Markus Järvi, Varro Vooglaid, Hando Tõnumaa, Merle Martinson

Vaatame üle kohalike valimiste tulemused:- suuremate linnade ja valdade lõikes;- erakondade lõikes;- mis saab edasi Tallinnas, Tartus, Toompeal.

Viimasel aastal on noortele pakkunud kõneainet erinevad teemad alates vaimsest tervisest keskkonnani välja. Lisaks noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamine, mille arutelu keskendus rohkem noorte adekvaatse otsustusvõime puudumisele kui sisule. Miks peaks noor edaspidi panustama kogukonda ja laiemalt Eestisse, kui juba varakult antakse märku, et tema hääl ei loe ja arvamus pole piisavalt küps? Vaimse tervise teemadega on tõusnud päevakorda selge sõnum “tule ja räägi”, samas ühiskonnana me täna justkui ei õpeta inimesi rääkima ning enda eest seisma. Praktika on olnud, et räägivad vaid need, kel kõva hääl, ning ülejäänud on vait. Turvatunde tagab kuuluvus, sh kuulumine kogukonda ning kaasamine on esimene samm, andmaks märku, et iga ühiskonnaliige on oluline – ainult nii jõuavad kuulajateni ühiskonnaliikmete arvamused, sh rõõmu- ja muremõtted.  Arutelujuht: Triin Roos (Eesti Noorteühenduste Liidu juht) Arutelus osalejad: Kristjan Kruus (Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht), Daniel Kõiv ( noorte esindaja; aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “Mask on seksikas”), Berit Tugi (Mulgi valla noortevolikogu esimees), Henri Holtsmeier (kliimaaktivist; Fridays For Future esindaja
) Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

Presidendikandidaatite nimed on sel korral visad tulema. Millseid kokkuleppeid Toompeal sõlmitakse ja miks see kõik nii vaevaline tundub, sellest räägime Nädala tegijas riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuriga. Saatejuht on Ulla Länts

Presidendikandidaatite nimed on sel korral visad tulema. Millseid kokkuleppeid Toompeal sõlmitakse ja miks see kõik nii vaevaline tundub, sellest räägime Nädala tegijas riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuriga. Saatejuht on Ulla Länts

Mõistlik inimene püsib praeguse suvekuumaga kaelani veekogus ja väldib töiseid tegemisi erilise hoolega. Paraku pole poliitikud mõistlikud inimesed ja poliitikat ikka tehakse! Poliitikaguru vaatab üle värskemad prõõkamised Toompeal, heidab pilgu Isamaa siseheitlustele ja tulevastele väljakutsetele transpordisektoris. Asjade seisu analüüsivad Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Mõistlik inimene püsib praeguse suvekuumaga kaelani veekogus ja väldib töiseid tegemisi erilise hoolega. Paraku pole poliitikud mõistlikud inimesed ja poliitikat ikka tehakse! Poliitikaguru vaatab üle värskemad prõõkamised Toompeal, heidab pilgu Isamaa siseheitlustele ja tulevastele väljakutsetele transpordisektoris. Asjade seisu analüüsivad Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Mõistlik inimene püsib praeguse suvekuumaga kaelani veekogus ja väldib töiseid tegemisi erilise hoolega. Paraku pole poliitikud mõistlikud inimesed ja poliitikat ikka tehakse! Poliitikaguru vaatab üle värskemad prõõkamised Toompeal, heidab pilgu Isamaa siseheitlustele ja tulevastele väljakutsetele transpordisektoris. Asjade seisu analüüsivad Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Juba vanarahvas teadis, et valget aega tuleb kasutada! Toompeal peetakse valgetel suveöödel maratonistungeid ja all-linnas pidutsetakse hommikuni. Poliitikaguru analüüsib seekord opositsiooni tembutamisi, sõprust soomlastega, napsunumbreid, suhtumist vähemustesse ja kodutöödesse. Saate lükkavad eetrisse Annika Arras, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Juba vanarahvas teadis, et valget aega tuleb kasutada! Toompeal peetakse valgetel suveöödel maratonistungeid ja all-linnas pidutsetakse hommikuni. Poliitikaguru analüüsib seekord opositsiooni tembutamisi, sõprust soomlastega, napsunumbreid, suhtumist vähemustesse ja kodutöödesse. Saate lükkavad eetrisse Annika Arras, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Juba vanarahvas teadis, et valget aega tuleb kasutada! Toompeal peetakse valgetel suveöödel maratonistungeid ja all-linnas pidutsetakse hommikuni. Poliitikaguru analüüsib seekord opositsiooni tembutamisi, sõprust soomlastega, napsunumbreid, suhtumist vähemustesse ja kodutöödesse. Saate lükkavad eetrisse Annika Arras, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Kolm sõpra räägivad nalja ja asjadest nii, nagu need meie arust päriselt on. Jälgi meid instas @sohvabaarpodcast. Kuulajakirjad: sohvabaarpodcast@gmail.comLiitu sohvabaari perega patreonis: https://www.patreon.com/sohvabaarSupport the show (https://www.patreon.com/sohvabaar/)

Daniel Kõiv (17) sai tuntuks, kui protesteeris üksinda päevi Toompeal meelt avaldanud maski- ja vaktsiinivastaste vastu. Tema sõnul tuleb oluliselt rohkem panustada noortesse täna, et vältida samasugust mõistusevastast radikaliseerumist tulevikus. Kõiv väljendab imestust, miks tehakse poliitikavalikuid just noorte arvel – ajal, mil järsult kasvanud vajadus psühhiaatrilise abi järele ning kasvanud enesetapukatsed on käegakatsutav fakt, vähendatakse ka võimalusi end huvihariduses teostada. Tulemuseks võime tema sõnul saada katkise ühiskonna, mille vilju maksame 20 aasta pärast. „Noortel jäi ilma suhtlusest ja tähelepanust, kuulamisest – et keegi neid ära kuulaks! Nad istusid kodus, üksi oma mõtetega, üksi, üksi, üksi!“ rääkis ta. „Mis on aga kõige halvem – riigi tasandil seda olukorda ei lahendata.“ Kõivu sõnul pole samas midagi muud oodata, kui vaadata riigikogu koosseisu, kus ainus noore määratluse alla minev saadik on Ruuben Kaalep – kelle vaated kindlasti ei esinda kõiki noori (Kõiv ise peab endale kõige lähedasemaks erakonda Eesti 200). Arusaamatud vanusepiirangud Seetõttu väljendabki ta imestust: kui kohalike omavalitsuste valimisel saab hääletada juba 16-aastasena, siis miks ei laiendata sama ka parlamendi valimisele? Kõlab nagu pokazuha. Üleüldse võiks Kõivu sõnul kaaluda 18-le elueale seatud piiride ülevaatamist. Näiteks võtta eeskuju Saksamaast, mis lubab kergeid alkohoolseid jooke nüüd tarbida juba 16. eluaastast – sest rangetest keeldudest loobumine võib paradoksaalselt tarbimist vähendada. Ta küll tunnistab, et antud mõte Eestis ilmselt läbi ei läheks: „kui ma tuleksin sellise ettepanekuga välja, vaadataks mind ilmselt ühe kahtlase mehena“. Küll aga ärritab teda, kui vanem põlvkond sekkub noorte seksuaalellu. Tema on vastu mõtetele tõsta seksuaalse enesemääratlemise iga praeguse 14 asemel 16 peale. „Loomulikult vajavad noored kaitsevõimalust. Aga miks peaks ütlema mina, kes kellega k*pib, kui see pole pedofiilia või muu seadusevastane tegevus? Minu jaoks on 14-aastane noor täiesti kaine, oma peaga mõtlev inimene, kes suudab langetada otsuseid,“ kõneleb Kõiv. „Kui ta ei suuda, siis pole küsimus mitte puudulikus seaduses, vaid seksuaalhariduses. Ja mitte, et lastele ei näidataks piisavalt nokusid ja muud, vaid et ta peab oskama öelda „ei“ ning mõistma, et suhtes peab olema konsensus. Saates veel Kui hukas on praegused noored eelmiste põlvkondadega võrreldes? Miks on Eesti maailma ühed tublimad kooliõpilased ühtlasi ühed kõige õnnetumad? Kas endiselt kehtib tõdemus, et kes pole noorena revolutsionäär, on südametunnistuseta, aga kes pole vanaduses konservatiiv, on loll? Kuula Krister Parise erisaade Daniel Kõivuga siit!

25ndal mail käis meie toimetuses külas tšellist Silvia Ilves, kes rääkis muusiku ja artisti elust koroonapiirangute ajal. Arutasime arenguid Eestis ja maailmas, meetmetest organisatsioonis nimega Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, meeleavaldustest Toompeal ja Vabaduse väljakul ning paljust muust.    Lisaks loosime üle pika aja kuulajate vahel taas välja auhinna – värske Telegrami ajakiri ja 5 Telegrami tooršokolaadi lähevad loosi kõigi vahel, kes saadavad oma kommentaari saate kohta aadressile podcast@telegram.ee.   Täispikk episood saadaval MINU TELEGRAMI tellijatele: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-48-muusikute-meeleavaldusest-erso-st-ja-julgusest-kulas-silvia-ilves

Meie seekordseks külaliseks on ettevõtja Elvis Brauer, kes viimastel kuudel on figureerinud koroonapettuse paljastamise ja politseiriigi loomise vastasel rindel, sh osales mees ca kuu aega ka Toompeal ja hiljem Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldustel ning käis ka Kanal 2 saates “Õhtu!“, kus tegi 1-0 Üllar Lannole.       Saates teeme juttu, kes tegelikult tekitas Eestis kriisi ning võime kohe ära öelda, et seda ei tekitanud COVID-19 ega ka mingi muu terviseprobleem. Lisaks – mis on reaalsed lahendused kriisist väljumiseks ning kas see üldse on enam võimalik?   Viited:   Kalle Grünthali podcast: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-46-pandeemias-kahtlemine-on-joudnud-riigikokku-kulas-kalle-grunthal   Telegrami live: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-fb-live-5-mai-2021-laste-maskidega-terroriseerimine-kodanikuallumatus-ja-balti-kett   Uus Balti kett: https://www.telegram.ee/eesti/tanavu-suvel-toimub-balti-keti-taassund   15 mai ülemaailme meeleavaldus vol 2: https://www.telegram.ee/eesti/15-mail-toimub-ulemaailmne-meeleavaldus-vabaduse-eest        “Tervisediktatuur” müügil: https://www.reval-buch.ee/   "Koroona Valehäire" müügil: https://www.reval-buch.ee/     VAATA LISAKS: Pressiskandaal: Postimees üritab takistada Telegrami ajakirja müüki: https://www.telegram.ee/eesti/pressiskandaal-postimees-uritab-takistada-telegrami-ajakirja-muuki     Telegrami heliplatvormid:

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» võtavad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid teemaks NETSi seaduse muudatustega kaasnenud reaktsioonid ja politsei võimuliialdused, mis olid suunatud Toompeal meelt avaldamas käinud inimeste vastu. Lisaks tuleb jutuks politsei- ja piirivalveameti otsus vabastada eurosaadik Jaak Madison abipolitseiniku staatusest ning kaitsepolitsei aastaraamat.

Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid võtsid teemaks politsei võimuliialdused, mis olid suunatud Toompeal meelt avaldamas käinud inimeste vastu. Lisaks tuli jutuks politsei- ja piirivalveameti otsus vabastada eurosaadik Jaak Madison abipolitseiniku staatusest ning kaitsepolitsei aastaraamat.

Tänases vahetunnis teeme sissejuhatuse Postimehe poliitikatoimetuse neljapäeval ilmuvale suurprojektile ehk kuidas täitsid poliitikud kriisiaasta jooksul oma lubadust annetada indekseerimisega tekkinud palgatõus. Stuudios on Anna Põld ja Jekaterina Minkova, Postimehe uudistetoimetusest. Saate teises pooles räägime, mis toimub Toompeal, kus pea kaks nädalat järjest on protestitud koroonapiirangute vastu, stuudios on Sander Punamäe ja Madis Veltman. Andres Einmanni ja Erkki Koortiga teeme juttu KAPO aastaraamatust. Saatejuht on Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetusest.

Tänases vahetunnis teeme sissejuhatuse Postimehe poliitikatoimetuse neljapäeval ilmuvale suurprojektile ehk kuidas täitsid poliitikud kriisiaasta jooksul oma lubadust annetada indekseerimisega tekkinud palgatõus. Stuudios on Anna Põld ja Jekaterina Minkova, Postimehe uudistetoimetusest. Saate teises pooles räägime, mis toimub Toompeal, kus pea kaks nädalat järjest on protestitud koroonapiirangute vastu, stuudios on Sander Punamäe ja Madis Veltman. Andres Einmanni […]

Tänases vahetunnis teeme sissejuhatuse Postimehe poliitikatoimetuse neljapäeval ilmuvale suurprojektile ehk kuidas täitsid poliitikud kriisiaasta jooksul oma lubadust annetada indekseerimisega tekkinud palgatõus. Stuudios on Anna Põld ja Jekaterina Minkova, Postimehe uudistetoimetusest. Saate teises pooles räägime, mis toimub Toompeal, kus pea kaks nädalat järjest on protestitud koroonapiirangute vastu, stuudios on Sander Punamäe ja Madis Veltman. Andres Einmanni ja Erkki Koortiga teeme juttu KAPO aastaraamatust. Saatejuht on Henry-Laur Allik, Postimehe uudistetoimetusest.

Värske koalitsioon on jõudnud väga lähedale uue valitsuse tööpostile panemisele. Sirvime sündiva valitsuse prioriteete, võimalikke kaadrivalikuid ja kraadime ühiskonna ootusi seoses Toompeal toimuva osalise võimuvahetusega. Saates veavad aruteluatra Reet Aus, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Värske koalitsioon on jõudnud väga lähedale uue valitsuse tööpostile panemisele. Sirvime sündiva valitsuse prioriteete, võimalikke kaadrivalikuid ja kraadime ühiskonna ootusi seoses Toompeal toimuva osalise võimuvahetusega. Saates veavad aruteluatra Reet Aus, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Riigikogu otsustas täna võtta menetlusse Imre Sooääre, sotsiaaldemokraatide ja osade keskerakondlaste seaduseelnõu, millega toodaks kooselu mõiste perekonnaseadusesse, kus on juba ka abielu mõiste. Sotside esimees Indrek Saar seletab Delfi „Erisaates“, kas usub, et see algatus üldse kuskile jõuab ning räägib uue koalitsiooni moodustamise valguses meeleoludest Toompeal.

Mõned asjad on lihtsalt määratud juhtuma või siis juhtuvad need seetõttu, et julgeme ise on hirmudest lahti lasta ning otsustame astuda sisse uuest, veel tundmatust uksest. Nii nagu meie külaline saates julgustab: “Kui ei küsi on võimalusi üks, kui küsid on variante kaks”, ajasime meiegi selja sirgu ja palusime Liina Kersnalt intervjuud. Vastus oli jah ning meile avanes soe ja inimlik rännak läbi Liina senise elu. Kes on Liina Kersna, kust ta tuleb, mis ja miks ta teeb ning kuhu edasi läheb, need vastused on sinu jaoks, hea kuulaja, nüüd salvestatud. Mõnusat kuulamist! 01:02 algus 02:00 haridustee 07:29 korjatud kogemused 11:37 karjäär 16:06 töö- ja pereelu ühildamine 21:22 poliitika, sest seal on võimalik asju muuta 23:04 töövõidud ja -mured 31:47 haridusvaldkonna inimeste hääl Riigikogus 38:55 õpetaja hääl Toompeal? 43:40 missioon 48:00 kriis, mida oleme õppinud ja kuidas välja tulla 55:35 head näited hübriidõppeks 1:02:46 unistuste haridusriik 1:06:16 trikiga küsimus ja vastus ikka ka :) Saade on salvestatud 7. jaanuaril 2021 "Õpime koos" Kuula: Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Vaata: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Jälgi: Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Toeta: https://www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014, prindi välja meie plakat https://www.linktr.ee/opimekoos ja riputa see oma kooli infotahvlile - nii aitad meie saadetel veel enamate kuulajateni jõuda. Aitäh sulle! Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 9. jaanuaril on Keskpäevatunni teemadeks: Usun, ei usu – Kantari usaldusuuring Eesti poliitikute kohta näitab, kes naudib rahva usaldust ja kes mitte. Lõputu jauramine Toompeal ja selle komisjonides on juba surmani ära tüüdanud. Vaktsineerimisega on hakanud toimuma vastikud lood – Rapla haigla nõukogu sai vaktsiisisüsti – […]

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 9. jaanuaril on Keskpäevatunni teemadeks: Usun, ei usu – Kantari usaldusuuring Eesti poliitikute kohta näitab, kes naudib rahva usaldust ja kes mitte. Lõputu jauramine Toompeal ja selle komisjonides on juba surmani ära tüüdanud. Vaktsineerimisega on hakanud toimuma vastikud lood – Rapla haigla nõukogu sai vaktsiisisüsti – […]

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 9. jaanuaril on Keskpäevatunni teemadeks: Usun, ei usu - Kantari usaldusuuring Eesti poliitikute kohta näitab, kes naudib rahva usaldust ja kes mitte. Lõputu jauramine Toompeal ja selle komisjonides on juba surmani ära tüüdanud. Vaktsineerimisega on hakanud toimuma vastikud lood - Rapla haigla nõukogu sai vaktsiisisüsti - miks küll? Kas nad on eesliinitöötajad? Vaktsiinide jagamise logistika tõstab küsimusi, kas üldse mingeid plaane on tehtud. Simmo Saar vaidlustas vallandamise. Linnapeade kandidaadid on hakanud edasi kerkima - no milleks küll? Nad ju nagunii ei saa!

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Täna, 9. jaanuaril on Keskpäevatunni teemadeks: Usun, ei usu - Kantari usaldusuuring Eesti poliitikute kohta näitab, kes naudib rahva usaldust ja kes mitte. Lõputu jauramine Toompeal ja selle komisjonides on juba surmani ära tüüdanud. Vaktsineerimisega on hakanud toimuma vastikud lood - Rapla haigla nõukogu sai vaktsiisisüsti - miks küll? Kas nad on eesliinitöötajad? Vaktsiinide jagamise logistika tõstab küsimusi, kas üldse mingeid plaane on tehtud. Simmo Saar vaidlustas vallandamise. Linnapeade kandidaadid on hakanud edasi kerkima - no milleks küll? Nad ju nagunii ei saa!

Milline on olukord teraviljasektoris ja kuidas muutuvad keskkonnanõuded seda mõjutavad? Millised talukaubad on jõulude eel eriti nõutud ning kuidas nad kohale jõuavad? Kui suur tuleb Puka uus kool? Kuidas läks Võrumaa käsitöömeistritel Toompeal ja mida saab inimene kätte veretoodetest? Küsib Madis Ligi.

Milline on olukord teraviljasektoris ja kuidas muutuvad keskkonnanõuded seda mõjutavad? Millised talukaubad on jõulude eel eriti nõutud ning kuidas nad kohale jõuavad? Kui suur tuleb Puka uus kool? Kuidas läks Võrumaa käsitöömeistritel Toompeal ja mida saab inimene kätte veretoodetest? Küsib Madis Ligi.

Milline on olukord teraviljasektoris ja kuidas muutuvad keskkonnanõuded seda mõjutavad? Millised talukaubad on jõulude eel eriti nõutud ning kuidas nad kohale jõuavad? Kui suur tuleb Puka uus kool? Kuidas läks Võrumaa käsitöömeistritel Toompeal ja mida saab inimene kätte veretoodetest? Küsib Madis Ligi.

See on kõige ülevam päeva minu elus, ütleb Rein Järlik, kolmekümne aasta vältel meile koduselt teleekraanilt tuntud mees, rääkides iseseisvuse taastamise hääletusest 1991. aasta 20. augustil Toompeal.

See on kõige ülevam päeva minu elus, ütleb Rein Järlik, kolmekümne aasta vältel meile koduselt teleekraanilt tuntud mees, rääkides iseseisvuse taastamise hääletusest 1991. aasta 20. augustil Toompeal.

Millise kogemuse andis põllumeeste juhtidele kohtumine Toompeal? Mida arvavad väitlusest ja võitlusest välistööjõu ümber endised maaeluministrid ning praegune ja kuulajad? Mida näitavad töötukassa andmed maale minejate kohta ning milles seisneb värske kala kasulikkus? Küsib Madis Ligi.

Mida kuulsid põllumehed - traktorikinkijad Toompeal, mida paneb jõuluvorsti sisse ja lauale Navi küla Ilumäe talu perenaine, mida teeb villast ning nahast Rõngu küülikukasvataja, mida segavad mee sisse Meemeistrid, millest teeb veini Järiste talu ja mida saab inimene vaid kalast?

Sel nädalal käisid põllumehed Toompeal meelt avaldamas, et end valitsusele paremini meelde tuletada. Sel nädalal astus ametisse ka uus maaeluminister Arvo Aller, kellega saates tema plaanidest ministrina räägimegi. Saatejuht on Meelis Atonen.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Kuigi võimuliidu püsimine näib muud teemad seljatanud olevat, käib näiteks apteegireformi asjus Toompeal erakondade tihe kohtumine nii Suure Peetri kui Väikse Peetri leivakoti omanikega.

Delfi „Erisaates“ arutatakse selle nädala kaht suurt tormi – Lõuna-Eestit räsinud marutuult, mis jättis kohati inimesed päevadeks elektrita ja samuti II samba pensioneid ees ootavat tuulutust, mille valitsusliitlased seaduseelnõuks tegid. Stuudios on Delfist ja Eesti Päevalehest foto- ning videoajakirjanik Andres Putting, ajakirjanik Vahur Koorits ja saadet juhib Raimo Poom.

Kui paljud on liitunud Liikuma kutsuva kooliga ja kuidas läks Toompeal, mida pakub suusaveeb ning kui suureks on kasvanud kasutajate arv,kuidas valmistub suusasõber hooajaks ja millal käib Soomes laagris,kui pikk tuleb Suusahullude laupäevane öömaraton Tehvandil?

EKRE vägivaldne meeleavaldus Toompeal, rändeleppe arutelu riigikogus, Utilitase müük Austraalia fondivalitsejale, Ukraina-Vene kriis, riigikontrolli munitsipaallehtede analüüs.

EKRE vägivaldne meeleavaldus Toompeal, rändeleppe arutelu riigikogus, Utilitase müük Austraalia fondivalitsejale, Ukraina-Vene kriis, riigikontrolli munitsipaallehtede analüüs.

EKRE vägivaldne meeleavaldus Toompeal, rändeleppe arutelu riigikogus, Utilitase müük Austraalia fondivalitsejale, Ukraina-Vene kriis, riigikontrolli munitsipaallehtede analüüs.

EKRE vägivaldne meeleavaldus Toompeal, rändeleppe arutelu riigikogus, Utilitase müük Austraalia fondivalitsejale, Ukraina-Vene kriis, riigikontrolli munitsipaallehtede analüüs.

Maalehes oli eelmisel nädalal kasutatud meeldivat sõna - miilama. "Võimukriis: tüli miilab Toompeal edasi".

Maalehes oli eelmisel nädalal kasutatud meeldivat sõna - miilama. "Võimukriis: tüli miilab Toompeal edasi".

Tartu Linnatunni teemadeks on Tartu apell Toompeal, jõululinn Tartu, keskkatlamaja tulevik, Pariisi toidumess ja Tartu Akadeemiline Meeskoor Hispaanias. (Madis Ligi)

Kuidas kajastub maaelu valitsuse mitmeaastases eelarvekavas,miks käisid põllumeeste juhid Toompeal,mille üle vahetati mõtteid AgroForum Mare Balticumil,mida pakuti vaadata,osta ja maitsta maamessil,millised on restoranikoka maitsed talutoodetes ning milles seisneb jogurti kasulikkus?

Sürjutama: sürjutada: sürjutan - kõrvale või välja tõrjuma.Laenatud Johannes Aaviku poolt kirjakeelde 1930. aastatel Soome 'syrjäyttää' 'kõrvale tõrjuda; kõrvale lükata; ignoreerida' eeskujul.Näitelause tuleb Enn Soosaarelt: Lontrusi on igal pool, ka Toompeal kahjuks, aga Eesti häda on mehhanismide puudumine, mis sürjutaks eetiliselt väärituid isikuid.

Sürjutama: sürjutada: sürjutan - kõrvale või välja tõrjuma.Laenatud Johannes Aaviku poolt kirjakeelde 1930. aastatel Soome 'syrjäyttää' 'kõrvale tõrjuda; kõrvale lükata; ignoreerida' eeskujul.Näitelause tuleb Enn Soosaarelt: Lontrusi on igal pool, ka Toompeal kahjuks, aga Eesti häda on mehhanismide puudumine, mis sürjutaks eetiliselt väärituid isikuid.

Kuidas läheb uue piimatööstuse rajamise ettevalmistus, milline on maapoodide olukord ja poepidajate arvamus arutelust Toompeal, kas ning kuidas on lumevaene talv mõjutanud turismitalusid ja miks süüa veel verivorsti?

Mida ütleb ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüs ning millised on Eesti ettepanekud, miks käisid Euroopa toiduohutuse juhid Toompeal, kes kuulutas kartuli põhitoiduks ja milline on meie sordiaretajate koostöö nendega, kes korraldas saama-, sauna- ning külapäeva ja milliste vitamiinidega valmistuda talveks?

Poliitikaguru keskendub seekord rohkem välispoliiitkale. Analüüsime Aleppo kriisi ja Süüria konflikti tulevikku. Vaatame otsa ELi Ülemkogu tulemustele, Trumpi selgemaks saavale kabinetile ning heidame pilgu ka uue eelarve ja maksukobara vastuvõtmisele Toompeal. Stuudios toimetajad Andreas Kaju ja Tõnis Leht ning külalisena Raimo Poom Eesti Päevalehest.

Aasta tagasi, kui sai täis 25 aastat Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmisest Metsakalmistule, tegi mitu inimest ettepaneku rajada Eesti riigi 100. aastapäevaks Konstantin Pätsi monument.7 organisatsiooni, kes on hakanud mälestusmärgi rajamiseks raha koguma, paluvad nüüd rahvalt annetusi.Kas Eesti riigi rajaja Konstantin Päts väärib mälestussammast Toompeal - see vaidlus on olnud kirglik ja kompromissitu. Saates argumenteerivad MTÜ Konstantin Pätsi muuseum tegevjuht Elle Lees ja liige, ajaloolane ning muinsuskaitsja Küllo Arjakas ja arheoloog, muinsuskaitsja Jaan Tamm.

Aasta tagasi, kui sai täis 25 aastat Konstantin Pätsi säilmete ümbermatmisest Metsakalmistule, tegi mitu inimest ettepaneku rajada Eesti riigi 100. aastapäevaks Konstantin Pätsi monument.7 organisatsiooni, kes on hakanud mälestusmärgi rajamiseks raha koguma, paluvad nüüd rahvalt annetusi.Kas Eesti riigi rajaja Konstantin Päts väärib mälestussammast Toompeal - see vaidlus on olnud kirglik ja kompromissitu. Saates argumenteerivad MTÜ Konstantin Pätsi muuseum tegevjuht Elle Lees ja liige, ajaloolane ning muinsuskaitsja Küllo Arjakas ja arheoloog, muinsuskaitsja Jaan Tamm.

Mida näitas piimatootjate meeleavaldus Toompeal, mis annab tooni omavalitsuste ühinemisläbirääkimistel, kuidas läks meie omadel künni maailmameistrivõistlustel, kes on jõudnud Matsi talust lennuakadeemiani ja kuidas mõjuvad pohlad. (Madis Ligi.)

Mis jäi piimatootjatele ja seakasvatajatele kõrva Toompeal, milline on sordiaretajate kevad, mida arvavad kanepist selle kasvatajad, kasutajad, sööjad ja uurijad, mis ilmestas Maamessil tehnika-, toidu- ja istikute väljapanekuid ning kuidas mõjuvad meile tehismagustajad. (Madis Ligi.)

Mida arvab maaeluminister maaelust, aastast, ametist, põllumeeste Toompeal käigust ja arvustajatest ning millised on ta jõulusoovid, kuidas valmistuvad inimesed pühadeks, millised on peakoka soovitused ja miks on kasulik süüa hapukapsaid. (Madis Ligi.)

Milline on toidutootjate huvi pääsukese- ja ristikumärkide vastu ning kellele tänavu kvaliteeditunnistusi üle anti, mida teeb Toompeal kohaliku toidu ja Eesti turismi toetusgrupp, mida kujutab endast Eesti-Läti veeprojekt Green Agri, kuhu pani uue esinduse püsti Baltic Agro ja mis tal on veel plaanis ning kui sageli võiksid meie toidulaual olla veretooted. (Madis Ligi.)

Nädala alguses käisid põllumehed protestiaktsiooniga Toompeal. Mida põllumehed ootavad ja kuidas neid peaks aitama? Saates räägime Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Andres Oopkaupi ja Maaülikooli professori Rando Värnikuga. (Meelis Atonen.)

Intervjuud, kõned ja meeleolud esmaspäevaselt põllumeeste meele-avalduselt Toompeal.Räägime Aasta Põllumeheks 2006 valitud Kalle Reiteri ning Juhan Särgava ja Jaan Sõrraga põllumeeste esinduskogudest, Mikrofoni ees on ka üks varasemaid põllumajandusministreid Aavo Mölder, teraviljakasvatajad Lääne-Virumaalt ja Maaülikooli üliõpilasesindus.Kõnepuldist ütlevad oma seisukoha Aasta Põllumees 2014 Ilmar Teevet ja maaeluminister Urmas Kruuse. Kuula 16. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05. Traktoreid vaatas ja kõnesid kuulas Kaja Kärner.

Intervjuud, kõned ja meeleolud esmaspäevaselt põllumeeste meele-avalduselt Toompeal.Räägime Aasta Põllumeheks 2006 valitud Kalle Reiteri ning Juhan Särgava ja Jaan Sõrraga põllumeeste esinduskogudest, Mikrofoni ees on ka üks varasemaid põllumajandusministreid Aavo Mölder, teraviljakasvatajad Lääne-Virumaalt ja Maaülikooli üliõpilasesindus.Kõnepuldist ütlevad oma seisukoha Aasta Põllumees 2014 Ilmar Teevet ja maaeluminister Urmas Kruuse. Kuula 16. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05. Traktoreid vaatas ja kõnesid kuulas Kaja Kärner.

Miks käisid maavalitsejad Toompeal, millised on taimekaitsevahendite jäägid pinnases ja toidus, millise maakonna lapsed ning kuidas aitavad ukrainlasi, millised on toidu ja kolesterooli suhted, e-ainete mõjud ning toidumõnud. (Madis Ligi.)

Audio salvestus koosolekult

Miks käisid lambakasvatajad Toompeal, keda ning mida saab kuulata Põllumeeste Keskliidu konverentsil, mis annab peale kaevupuurimise tööd kaevumeistritele, kuidas mõjus neile hajaasustuse veeprogramm ja kui sügavalt saab kätte kvaliteetse joogivee, kuidas kaitsta oma tiiki ning kalu lindude ja loomade eest ning kuidas sünnivad laulud. (Madis Ligi.)

Õpetajad avaldasid Toompeal meelt. Kes on järgmised protestijad? Mis saab euroalast? Kas tunneli lõpus süüdati valgus? Miks valitsus mõistlikele ettepanekutele järsult „ei“ on hakanud ütlema? VEB Fondi aktsionäride uued seiklused. Miks Riigikogu saadikutele on vaja diplomaatilisi passe? Keskpäevatunnis mõtlevad selle üle Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. (Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar, Rein Kilk.)