Podcasts about poolas

Kahes suures NATO idatiiva riigis - Rumeenias ja Poolas - peeti värskelt presidendivalimisi. Neist kumbki pole venemeelne, küll aga kerkis mõlemas kampaanias tugevalt esile Ukraina-vaenulik narratiiv. Kas seegi on Vene infomõjutuse karvane käsi?

9.-10. augustil 2024 toimus Paide Vallimäel Arvamusfestival. PARE ja Eesti Töötukassa juhtisid käsikäes Tööelu ala.10. augustil kell 14-15.30 toimus arutelu "Välistööjõud: reguleeritud või salaja Poolas?".Viimased 30 aastat on töölubade arv olnud samal tasemel, samal ajal on tööealine elanikkond Eestis aina vähenenud. Oleme otsustanud saata maksutulu Poola, kuigi inimesed töötavad siin;ka automatiseerida pole kõiki töid võimalik. Kas välistööjõu kvoodi suurendamine ja kontrollitud ränne toob endaga kaasa olukorra, kus eestlased jäävad tööta ning uued usundid leivad meil kinnitust?Kes paneelis arutlesid?Kaisa Üprus-Tali, Tallinna Rändekeskus /Tallinn Migration Centre juhtLiis Valk, Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo juhtRoman Vinartshuk, BLRT juhatuse nõunikKaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimeesArutelu juhtis Eesti Töötukassa tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.Mõnusat kuulamist!PARE podcast on ka Apple podcastis ja Spotifys podcastide all leitav. Märksõnadeks “Avameelselt inimeste juhtimisest‪”.Eessõna: Kai Saard, PARE tegevjuhtHelisalvestus: Tehnikateenused OÜHelitöötlus: Laur Lindmäe

Tema eestvedamisel toimub Tallinnas rändfestival Voicingers, mis sai alguse Poolas ja on keskendunud vokaalile.

Tänase saate külaline Mari-Leen Treimann jutustab, kuidas siis ikkagi on üheskoos lastega haagissuvilas reisida. Mari-Leen tunnistab, et on suur muretseja ja pabistanud enne reise kõiksuguste asjade pärast. Enamik nendest asjadest pole õnneks siiski realiseerunud. Reaalne mure on olnud laste tervis, sest haiglakogemusi on neil aastate jooksul küllalt kogunenud. Ühe haiglakogemuse taga oli ka Poolas metsmarjade söömine... Juttu tuleb veel näiteks sellest, kuidas leida sobivad ööbimiskohad, toitumisest, millist tegevust lastele autos leida ja palju muud. Mari-Leenul ilus hiljuti ka raamat „Meie Arvi”.

Koondisepausi eel käis „Kolmanda poolaja“ jalgpallisaate stuudios külas Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Märten Kuusk, kes tõusis Katowicega äsja uskumatu stsenaariumi läbi Poola esiliigast kõrgliigasse. Veel kaks vooru enne lõppu kaotas Katowice Gdynia Arkale kuue punktiga, ent lõpuks õnnestus see vahe tagasi mängida ja otsesest rivaalist ka tabelis mööda ronida. Otsustavad mängud oli aga justkui sõit Ameerika mägedel ning Kuusk jõudis mitu korda leppida tõdemusega, et otse kõrgliigasse tõusmisest tuleb suu puhtaks pühkida. Lõppes aga kõik hästi ning 28aastane koondislane sai kogeda ehedat vutipidu Poola moodi. „Tähistused kestsid kolm päeva. Oli äge näha Poola kultuuri ja Poola tähistamist, väga raske oli nendega sammu pidada. Nad ikka oskavad tähistada!“ sõnas nüüd Eestis koondisepausiks valmistuv Kuusk. „Esimene päev oli fännidega staadionil – esmakordselt nägin nii palju täiskasvanud mehi nutmas, see võttis endale ka korra pisara silma,“ ei teinud ta saladust. Kuusk avaldas, et täitis Katowices ühe elu unistustest ehk sai kahekordse bussi katusel rahvaga koos võitu tähistada. Lisaks Poolas kogetule rääkis Kuusk saates ka enda Ungari kogemustest, Eesti jalgpallikoondise minevikust ja tulevikust ning vennast Henrist, kes on Eesti meistriliiga kohtunik.

“Kuldse geimi” võrkpallisaate 156. osas peatutakse nii lõppenud klubihooaja kahel viimasel mängul, Eesti võrkpallituru huvitavamatel kõlakatel kui ka saabuval naiste ja meeste koondise Kulgliiga hooajal. Saates lööb seekord lisaks tavapärastele liikmetele ehk Taavi Nõmmistule, Mihkel Uibolehele kaasa ka Eesti rahvusnaiskonna liider ja värske Poola karikavõitja Kertu Laak. Saates tulevad muuhulgas teemaks: *”Üks-kaks, üks-kaks” ehk must materjal sissejuhatuseks; *Kuidas õnnestus Kertul teha Poolas karjääri edukaim hooaeg? *Milline on Kertu-suguse tippmängija palk? *Millised on Kertu suuremad tugevused ja nõrkused? *Pärnu Võrkpalliklubi saatis Toomas Jasmini erru emotsionaalse üllatusega; *Rubriik “sahinad” ehk üks põnev kuulujutt iga Eesti klubi kohta; *Eile Soomes sauna teinud Andrus Raadik siiski jätkab karjääri! *Milline Eesti klubi komplekteerib tulevaks hooajaks parima meeskonna? *Naiste koondise debüüt Kuldliigas - millised on ootused? *Meeste koondis Kuldliigas - kui suur on tõenäosus triumfiks? *Naiste Meistrite liiga finaali käis Türgis vaatamas rohkem publikut kui meeste finaali; *Rahvuste karika kvalifikatsioonimänguga sai alguse kodune vollesuvi.

Eesti jalgpallikoondis on viimases 13 mängus võiduta ja kaotanud neist 11, aga peatreener Thomas Häberli jätkab suure tõenäosusega ametis. Mida arvata tema ja jalgpalliliidu alustatud noorenduskuurist, kas sellest on saanud kinnisidee, millega Poolas mindi äkki isegi üle mõistliku piiri? Gruusia koondis tegi EM-finaalturniirile pääsemisega ajalugu ja vallandas sügava jalgpallikultuuriga riigis tohutu rõõmupeo. Vutikohtu saatejuhid on Otte Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

26. märtsi "Mehed ei nuta" peateemad: - Eesti jalgpallikoondise kümnendi tähtsaim mäng Poolas lõppes kiire fiaskoga. Üks õnnetus eksimus ja punane kaart rikkusid suurepärase plaani või oli üldpilt tõesti nii masendav, et Thomas Häberli ametis püsimine on aina arusaamatum? Miks temast ikkagi nii kramplikult kinni hoitakse? Või on kummaline seda iga mängu järel küsida? - Lõplikult klaar: eelmisel olümpial triumfeerinud Eesti epeenaiskond seekord olümpiale ei pääse. Miks läks nii ja kuidas edasi? - Paul Aron saavutas vormel 2 etapil Austraalias juba hooaja kolmanda poodiumikoha ja tõusis üldarvestuses teiseks. Siit hakkab üks ilus lugu lahti rulluma? - Autoralli MM-sari jätkub Keenia ralliga. Kas Ott Tänak suudab esimeste rallidega kaotatud punkte tasa teha? - Eesti-Läti Korvpalliliiga, sellega ka koduse meistriliiga põhiturniiri kohad selged, sealhulgas BC Kalev/Cramo esikoht. Üllatus? Mida ootame eelseisvatelt play-off'idelt?

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad Volodõmõr Zelenskõi visiidist ja sellega kaasnenud propagandaofensiivist. Koos Riigikogu majanduskomisjoni liikme Rain Epleriga räägitakse sellest, kuidas lennufirma Nordicaga seoses kavatsetakse taas Eesti maksumaksjat koorima hakata. Saate välispoliitikaplokis antakse ülevaade liberaalse fašismi kehtestamisest Poolas.

Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari, tuntud ühiselt ka kui Visegradi nelikuna, on kommunistliku bloki langemise järel liikunud jõudsalt läänemaailma suunal, kõik riigid olles tänaseks päevaks nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmed. Samas on viimaste aastate kogemus näidanud üha suuremaid lahkhelisid Visegradi riikide ja lääne vahel. Olgu selleks Visegradi riikide vastumeelsus migrantide vastuvõtmisele 2015. aasta Euroopa migratsioonikriisi ajal või Ungari sõbrunemine Venemaaga. Uues Ringjoone osas tutvustatakse hiljuti Poolas ja Slovakkias toimunud valimisi ning selle võimalikke tagajärgi, räägitakse lähemalt Ungari peaministri Viktor Orbani kohutmisest Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning selgitatakse Visegradi riikide omavahelisi suhteid lähemalt. Saates teevad saatekülalistena debüüdi Thomas Marten Pink ja Talis Timmi. Saadet juhib Karl Kajak ning puldis on Anastasia Poole.

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Sandra Reivik on Dubais baseeruv tehisaru entusiast ja praktik, kes on spetsialiseerunud tehisintellekti tööriistade praktilisele rakendamisele ettevõtluses ning organisatsioonide koolitamisele, et parandada nende konkurentsivõimet ja toetada töötajate professionaalset arengut läbi AI tööriistade oskusliku kasutamise. Koostöös Estonian Business Schooliga on tema juhtimisel koos Eesti tehisaru ekspertidega loodud kursus "AI tööriistad äris" ning praegu on arendamisel uus kursus "Tehisintellekti rakendamine turunduses", mille sisu on ehitamisel koos Eesti suurima turunduskogukonna eestvedajaga - Turunduslaboriga. Lisaks on Sandra aktiivne tehisintellekti teemadel eeskõneleja ning "hands-on" stiilis koolitaja, kes keskendub keeruliste teemadega seonduva lihtsasti mõistetavaks ja praktiliselt rakendatavaks muutmisele, sõltumata kuulaja varasemast kokkupuutest AI valdkonnaga. Olles viimased paar aastat viibinud Lähis-Idas ‘'Web3 globaalses pealinnas'' Dubais, siis tänu oma rahvusvahelisele võrgustikule on ta varajasemalt kaasa aidanud Edtechi ja GameFi projektide kapitali kaasamisele ning äriarendusele. Lisaks on tal on kogemusi plokiahela riskikapitalifirma nõustamisosakonna loomisel, et ühendada Web3 idufirmad teenusepakkujatega plokiahela valdkonnas üle maailma. Sandra on ühtlasi ka noorim tunnistusega Wim Hof Meetodi instruktor, keda on ka Wim Hof isiklikult koolitanud nii Tais, Hollandis kuik ka Poolas. Thailand, the Netherlands, and Poland. Talle pakuvad huvi teemad nagu holistiline tervis, reisimine, alterantiiv meditsiin, eneseareng ja inimese potentsiaal. Enda ettevõtjaliku mõtteviisiga on Sandra loonud mitmeid erinevaid tervise keskuseid / stuudioid nii Tais kui ka Eestis. Hobi korras õpetab ta teistele ka lohesurfi. Saates mainitud kursus / loeng: www.ebs.ee/tehisintellektturunduses Sandra Instagrami leiad siit: https://www.instagram.com/sandrareivik/ Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Jeremy Clarkson, James May ja Richard Hammon on petrolheadidele tuttavad nimed. Jaak Kuul osales menuka saate Grand Tour erisaates, kus ta Poolas kihutas ringrajal võidu Richar Hammondiga. Kuidas see juhtus, mida Briti staarid rääkisid ja kes oli kiirem, sellest räägib Jaak Kuul. Saatejuht Margus Kiiver.

"Si Vis Pacem..." nr. 93  (14. veebruar 2023)Saates "Si Vis Pacem..." räägitakse seekord Kagu-Eestis kandideeriva Ants Froschiga Nursipalu polügooniga seonduvast, sõjast ja muust.Frosch leiab, et seda teemat tuleb arutada uue Riigikogu koosseisu poolt olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Kas Nursipalu polügooni küsimuses on arukaid lahendusi? – Milline on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna regionaalpoliitika? Millega peaks Eestil olema tõepoolest tuli takus, kas piirivööndi kaitserajatiste või polügoonidega? Saates tuleb juttu ka Ukraina sõjast ja rahvusvahelisest poliitikast kogenud diplomaadi silmade läbi.Ants Frosch on Otepää vallavolikogu liige, hariduselt jurist, Eesti välisluure rajaja ja esimene peadirektor, endine diplomaat, suursaadik Euroopa Nõukogu juures, Poolas, Bulgaarias, Rumeenias ja Moldovas.Saatejuht on Erik Boltowski.

Tänase saate külalised on Ats Remmelg ja Kätlyn Jürissaar, kes on kirglikud rattamatkajad. Kokku on käidud kahel pikal rattamatkal. Ats oli see, kes Kätlynit rattapisikuga nakatas – nii tunduski see Kätlyni jaoks nii põnev, et oli nõus minema rattamatkale ilma mingi füüsilise ettevalmistuseta. Noor naine tunnistab naerdes, et eks esimesed poolteist kuud tõstis ta valuga jalga ratta peale… Kolmveerand aasta jagu kestev rattamatk võtab loomulikult ka palju raha… nii teavad Kätlyn ja Ats, et oleks saanud sama summa eest teha kena korteri sissemaksu. Ometi nad ei kahetse midagi, sest armastavad elamusi. Veel tuleb saates juttu Verona mereäärsel promenaadil magamisest; kuidas jalgrattamatkal kümme kilogrammi juurde võeti; ehmatavast hetkest Poolas, mil Kätlyn arvas, et saab surma ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sedapuhku põhiteemaks reedel ja laupäeval Tartus toimuv Credit24 Balti liiga finaalturniir. Saates lööb kaasa kvartett järgnevas koosseisus: võrkpallisõber Mihkel Uiboleht, endine Eesti koondislane Taavi Nõmmistu, Võrkpall24 peatoimetaja Kertu Laak ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Suur sünnipäevanädal. *Taavi areneb võrkpallurina igavesti. *Kes on võtnud Eesti võrkpallis Keith Pupartilt rahvamehe rolli üle? *Punane kaart pole võrkpallis haruldus. *Hundirattast tagurpidi saltoni. *Rõõm leedukate üle, kes tegid ajalugu. *Kas viimane aeg oleks äratada ellu Leedu koondis? *Kas finaali jõuab Pärnu või TalTech? *Mida üldse rääkida tiitlipretendent Tartu Bigbankist? Suur favoriidikoorem on nende suurim vastane? *Naiste Balti liigas jätkab säramist Tallinna Ülikool/Kikas. *16- ja 14-aastane diagonaal teevad liigas ilma. *Jätkates palju poleemikat tekitanud naiste koondise peatreeneri teemal ehk kuulajate küsimused. *Kellest saab Credit24 Balti liiga finaalturniiri MVP? *Poolas hakkab Robert Tähe ja Timo Tammemaa duell juba traditsiooniks saama *Pafi ennustusmäng: kas "Sõbrad" ja Karl langevad miinusesse?

Eesti üks suurimaid IT-ettevõtteid Uptime tähistab tänavu 30. sünnipäeva ja plaanib ka tulevikus jõudsalt laieneda. Täna on ettevõttel kontorid Eestis, Taanis, Poolas, Norras ja Šveitsis ning plaanis on välisturgudele veelgi enam laieneda. Kui 2020. aastal maailma tabanud koroonakriis mõjutas paljude ettevõtete käivet ja tegevust negatiivselt, siis Uptime'i jaoks oli tegu ettevõtte edukaima aastaga: eelneva aastaga võrreldes kasvasid nii käive kui ka kasum üle 20%. Uptime'i tegevjuhi Eero Tohveri sõnul on kasvu põhjusteks nii IT-sektori omapära kui ka tugev kasvustrateegia, mille keskmes on läbimõeldud investeerimine nii kohalikesse kui ka Euroopa ettevõtetesse kui ka oma töötajatesse. Episoodis rääkis Tohver sellest, kuidas UpTime ettevõtetesse investeerimisele läheneb ja potentsiaalseid äripartnereid analüüsib. Samuti tuli juttu Eesti IT-sektori seisukorrast ja sellest, kuidas oma töötajaid motiveerituna hoida ehk tööjõudu investeerida. Saadet juhib Geeniuse investeerimsiportaali toimetaja Joonas Alliksaar.

Poolas toimus esimest korda rahvusvaheline teleprojektide festival "Heart of Europe".

Funderbeamil kaasab raha tervislikku eluviisi propageeriv ja geeniteadusel põhinevaid elustiili soovitusi jagav personaalmeditsiini idufirma Geneto. Idufirma juht Jaak Sarv selgitab, kuidas nende poolt pakutavad riskiskoorid aitavad ennetada eluiga oluliselt lühendavaid haigusi ning suurendada seeläbi elatud aastate arvu. Juttu tuleb ka Geneto plaanidest laieneda välisturgudele Poolas, Soomes ja Suurbritannias ning ärimudelist, mis on tulevikus aluseks positiivsete rahavoogude genereerimisel.  Käime üle ka ettevõttega seotud riskid ning püüame aru saada, kuidas jõuda riskigrupis klientideni, keda iseloomustab küll riskantne tervisekäitumine, kuid kes pole motiveeritud oma harjumusi muutma.  Kuivõrd geeniteadusel põhinevad riskiskoorid võimaldavad tulevikus ennustada ka konkreetse inimese eluiga, räägib Sarv, kuidas nende koostöö nii Tartu Ülikooli geenivaramu kui ka Suurbritannia biopangaga sellele eesmärgile kaasa aitab. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

mõisnik käis Poolas. Rauno käis Austrias. John on rott

Anna-Liisa Palatu on noor ettevõtlik neiu, kes mõtleb väljaspool kasti. Ta on aastate jooksul asutanud rohkem kui 10 ettevõttet, millest üks neist on Woola. Nad valmistavad lambavillast ümbrike ning mullivilla. Tema suurimaks hirmuks on minna palgatööle. Lisaks ettevõtlusele on Anna-Liisa suur seikleja. Ta on elanud erinevates riikides, näiteks Hollandis, Poolas, Indias, Brasiilias, Lõuna-Euroopas.Anna-Liisa LinkedInWoola.ioTäitsa Pekkis Saadelinktr.ee/taitsapekkissaade

Käesolev episood on valminud Hea Teeninduse Kuu egiidi all koostöös kampaaniaga Kiida Teenindajat. Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma. Põldma Kaubandus on üle 26-aastase ajalooga Eesti ettevõte, mis tegutseb jaekaubanduse valdkonnas terves Baltikumis – Eestis, Lätis, Leedus, ja ka Poolas. Tegemist on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teksa- ja rõivakollektsioone pakkuvate brändide maaletoojaga, kes 2014. aastal tuli edukalt turule oma Denim Dream brändiga. Ja mitte vähemolulisem – Põldma Kaubanduse poodides saad alati rõõmsameelse, hooliva ja personaalse teeninduse osaliseks. See ei ole pelgalt sõnakõlks, Põldma Kaubanduse teenindajad on eelnevatel aastatel noppinud mitmeid kõrgeid kohti Hea Teeninduse Kuu raames läbiviidaval Parim Teenindaja Konkursil. Heinariga räägime nii tema enda äri kasvatamisest, juhiks olemisest kui ka teeninduskultuurist, mis üheks olulisemaks nurgakiviks äri edendamisel on olnud. “Meie edu üheks vaieldamatuks aluseks on kõrge teeninduskultuur. Tugev soov muuta iga kliendikogemus rõõmsaks, on välja kasvanud meie enda töötajate seast. Alates meie esimesest kauplusest, kus ma ka ise müüja olin, oleme teeninduskvaliteedi nii enda põhiväärtustesse kui ka igapäevasesse praktikasse juurutanud. Oluline ei ole pelgalt, kui palju sa müüd, vaid ikkagi kõige alus on, kuidas sa müüd. Me valime inimesi, kes soovivad teisi aidata, luua selleks hea õhkkond ja teha nende elu rõõmsamaks. See on ka põhjus, miks meie töötajate valiku esmane kriteerium on, et ta oleks meeldiv, sõbralik inimene. Ja loomulikult on oluline, et müüjana pead sa suutma luua hea kontakti kliendiga ja hoida meeldivat vestlust üleval. Need omadused ja oskused on minu arvates kõige vundamendiks. Kui sa ei ole meeldiv ja sõbralik inimene, siis seda muuta on väga raske. Kõike muud saab muuta, aga oma isiksust ja loomuomaseid iseloomujooni on raske kui mitte võimatu muuta. Kui sul ei ole seda sisemist soovi teist aidata, teist teenindada, teisele rõõmu valmistada, siis sealt edasi müüjana edukalt toimetada on praktiliselt võimatu. Meie eesmärk on, et kui klient tuleb kauplusesse, siis ta lahkub kauplusest rõõmsamana kui ta sinna tuli.” – Heinar Põldma Kuulake ikka ...

Rein Lang ja Väino Koorberg loodavad sedapuhku BBC näitel rääkida avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannetest ja kohustustest ühiskonna ees, arutada, miks Poolas portaalid möödunud nädalal äkki uudiste edastamise lõpetasid ning vaagida, kas vene telekanalite edastamise lõpetamine Lätis võiks infosõjas tulemusi anda. Tahaksime teemaks võtta ka viha- ja vaenukõne seaduse uue tulemise ning vaadata, milliseid telegramme on nädal […]

Rein Lang ja Väino Koorberg loodavad sedapuhku BBC näitel rääkida avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannetest ja kohustustest ühiskonna ees, arutada, miks Poolas portaalid möödunud nädalal äkki uudiste edastamise lõpetasid ning vaagida, kas vene telekanalite edastamise lõpetamine Lätis võiks infosõjas tulemusi anda. Tahaksime teemaks võtta ka viha- ja vaenukõne seaduse uue tulemise ning vaadata, milliseid telegramme on nädal meie postkasti toonud. Tahtmine on, mõistagi, taevariik, saamine aga iseasi.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb eetrisse 89. osaga, kus võetakse teemadena ette nii Eesti aasta parimate võrkpallurite väljakuulutamine, ajalooline naiste karikafinaal, kuulajate omanäolised küsimused, Saaremaa Võrkpalliklubi rahalised raskused kui ka saarlase Timo Tammemaa võidukad esitused Poolas. Saates löövad seekord kaasa Andres Toobal, Renee Teppan, Alar Rikberg ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Saate tegijad ulatavad abikäe võrdõiguslastele ja aitavad riiki tuua tasakaalu. *Aasta rannavolletreener Rivo ja tema ajatsoonid. Miks peaks Rivo naasma Araabia Ühendemiraatidest šokolaadiga, mis sisaldab vääriskive ja naftat? *Kumb algkoosseis oleks puhtalt koduklubide põhjal kõvem - kas Eesti võrkpalli- või korvpallikoondise omal? *Kas Eesti aasta võrkpalluriteks sai valitud õiged mängijad? *Naiste karikafinaali analüüs: TalTech/Tradehouse - Audentese SG/Noortekoondis 3:0. Mis ja kes tegid finaalmängu ära? *Mida tegi TalTechi peatreener Marko Mett finaalis õigesti? *Suurtoetajate roll Eesti spordis TalTechi näitel. *4Sport esitleb: kuulajate häid küsimusi ei jõua ära kiita. Teemad varieeruvad, alustades toidulisanditest ja intervjuude andmisest ning lõpetades ÜKE-treeningute lastele huvitavaks tegemise ja esiliiga rolliga Eesti võrkpallis. Boonusena Marko Kiljaku personaalteema. *Saaremaa Võrkpalliklubi on mängijatele palgamaksmisega võlgu jäänud, sest peatoetajalt pole rahad laekunud. Kuidas taolises olukorras talitada? *Kui valus löök oleks saarlaste võrkpallikaardilt kadumine Eesti võrkpallile? *Karo Mets esitleb: kõne Poola tippklubis Rzeszowi Asseco Resovias üha paremaid mänge tegevale Timo Tammemaale. Saarlane räägib hetkevormist ja avab telgitaguseid.

Seekord ennustavad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid algaval nädalal selgust toova Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste võimalikke tulemusi. Veel arutlevad saatejuhid selle üle, mida tähendas Urmas Reitelmanni lahkumine Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust ja miks levivad Poolas protestid abortide vastu.

Iganädalases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» ennustavad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid algaval nädalal selgust toova Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste võimalikke tulemusi. Veel arutlevad saatejuhid selle üle, mida tähendas Urmas Reitelmanni lahkumine Eesti Rahvusringhäälingu nõukogust ja miks levivad Poolas protestid abortide vastu.

Arutame Reitelmanni skandaali, abielureferendumit ja roheliste petitsiooni, abortide keelustamist Poolas ja koroonaeitajaid. Stuudios on venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina, venekeelse Aktuaalse kaamera toimetaja Ženja Volohhonskaja ja kolumnist Valeri Saikovski.

Arutame Reitelmanni skandaali, abielureferendumit ja roheliste petitsiooni, abortide keelustamist Poolas ja koroonaeitajaid. Stuudios on venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina, venekeelse Aktuaalse kaamera toimetaja Ženja Volohhonskaja ja kolumnist Valeri Saikovski.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" võetakse seekord luubi alla alaliidu uue juhatuse valimised ja senise hooaja tähtsaima mängu järelkajad. Samuti võtame kõne Poolas mängivale Robert Tähele ja vastame kuulajate küsimustele. Saates lööb seekord kaasa kvartett koosseisus Rivo Vesik, Renee Teppan, Andres Toobal ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Miks kuulab saadet Venemaalt vaid üks inimene? *Mille istutamise ja kelle lantimisega tegeles möödunud nädalal Andres? *Kas Rivo kõlbab üldse treeneriks või mitte? *Saaremaa Võrkpalliklubi peatreener Ioannis Kalmazidis tegi kahes mängus huvitava valiku. Miks? *Kas Läti klubid saavad tänavu meile vastu? *Eesti karikavõistluste otsustav veerandfinaalmäng Tallinna Selveri ja Pärnu vahel kujunes ühepoolseks. Üllatus? *Üleplatsimehe ootamatu ebakindlus servijoone taga. Mis Andrus Raadiku eksimused tingis? *Renee progress: seekord tegi ta juba kogu nädala võistkonnaga kõik treeningud kaasa. *Kõne Robert Tähele. Mis juhtub siis, kui vahetult enne mängu algust teatatakse, et kohtumine jääb ära? *Kuidas Täht end Poola tippklubis Rzeszowi Asseco Resovias kõvas konkurentsis tunneb? *Kas Täht mängib järgmisel hooajal koos Teppaniga Eestis? *4Sport esitleb: kuulajad küsivad, nelik vastab. Eesti rannavollehallidest ja servi blokeerimist kuni võrkpalliliidu uue juhatuse valimise ja Teppani lepingus oleva välismaale siirdumise klauslini.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" läheb eetrisse 75. osa, kus tuleb muuhulgas juttu Viljandi publikuimest ja ekstreemsetest näidetest seoses võiduhirmuga. Samuti võtame kokku Credit24 Meistriliiga nädala põnevamad mängud ja kuuleme, mida huvitavat välismaal seoses koroonaga tehakse või ei tehta. Saates saab seekord sõna kvintett koosseisus Rivo Vesik, Renee Teppan, Andres Toobal, Urmas Piik ja saatejuht Karl Rinaldo. Teemad said seekord järgnevad: *Kust tuli saatel möödunud nädalal rohkem kuulajaid - Ukrainast, Islandilt, AÜE-st või Rootsist? *Kuulaja küsib: kuidas defineerida "võiduhirm" ja milliseid näiteid on saate tegijatel sellega seoses tuua? *Siiras vabandus sõprade ees. *Saaremaa ülikindel võit Tartu Bigbanki üle. Mis õigupoolest eelmisel reedel juhtus? *Kas Hindrek Pulk on õlaprobleemi kiuste hetkel teistest diagonaalründajatest üle? *Tallinna Selver võttis hooaja avavõidu. Renee ja Andres pajatavad emotsioonidest. *Gargždai näitel: millest jääb Leedu esiklubil võrreldes meie tippudega enim puudu? *Kõne sõbrale, kes räägib Tallinna Ülikooli piinlikust kaotusest, viskab nalja ja iseloomustab äsja alanud esiliiga hooaega. *Võrkpallikaardile naasnud Viljandi esiliiga meeskond suutis esimesel kodumängul saali 400-pealise publikuga täita. *Karo Mets esitleb: Eesti võrkpallurite nädal välismaal. Martti Juhkamist võib saada uuel aastal Eesti koondise üks võtmemängijaid. *Timo Tammemaa ja Robert Tähe hetkeseis Poolas. *Erilised näited laiast maailmast, kuidas koroona kiuste üritatakse mänge pidada. *Eliise Hollase erilised viis tundi pühapäeva õhtupoolikul.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" 73. osas on rambivalguses viimase nädala huvitavamad teemad, muuhulgas Saaremaa Võrkpalliklubi professionaalsus, naiste võrkpalliliiga tänavused omapärad ja saate tegijate isiklikud kogemused palgaga, alustades esimesest teenistusest ja lõpetades lepingute kõige karmimate punktidega. Saates löövad kaasa spordisõpradele tuttavad võrkpallurid Andres Toobal, Renee Teppan ja Rivo Vesik ning saatejuht Karl Rinaldo. Seekordse saate teemad: *Kas käes on september või oktoober? *Kas oktoobri soojarekord tõi Tallinna Selveri mängijatele vaba päeva? *Rivol on soe iga päev. *Milline periood hooajast on võrkpalluri jaoks raskeim? *Miks ühel Eesti koondise endisel mängijal kogu aeg pime oli? *Vastus eelmise nädala teemapüstitusele: mitut erinevat palli võib rahvusvahelise alaliidu poolt heaks kiidetud liigades kasutada? *Credit24 Meistriliiga. Saaremaa võit Tallinna Selveri üle. Kas saarlased on hetkel teistest üle? *Päevad pole vennad: miks Renee mäng Saaremaa vastu ebaõnnestus? *Mida toob koroona endaga kaasa kohalikus liigas? *TalTech/Tradehouse pidas Balti liigas hooaja esimese mängu. *Kurioosum: Eliise Hollas on tänavu kolme võistkonna liige. *Kas naiste võrkpalliliigas tasub TalTechi mängu vaatama minna? *Oliver Venno võitis esimese mänguga uues klubis riigi meistritiitli. *Robert Tähe ja Timo Tammemaa raske õhtu Poolas. *Kuidas tulla endaga toime, kui treener on võtnud sind meeskonda selgeks varumeheks ega plaanigi sind väljakule saata? *Saaremaa leegionär ütles paari kuu põhjal, et võiks siin kasvõi oma karjääri lõpuni mängida. Kas ta tõesti mõtles seda? *Kas Eesti klubid on organisatoorse poole osas võrreldavad maailma tipuga? *Saate tegijate esimene palk võrkpallis. *Noormängijate rumalad vead esimeste lepingute sõlmimisel ja sellega kaasnevad probleemid. *Ennustused seinast seina: kas Saaremaa võidab täna TalTechi või võtab pealinnaklubi kodus veel ühe suurklubi skalbi?

Taskuhäälingu "Edu Valem" 22. osas kutsusime külla ühe huvitava mehe nimega Kristjan Keres, kes vaatamata noorusele juba korda saatnud nii palju huvitavaid asju, et ühe saate ajast jäi kõige rääkimiseks selgelt väheks. Nooruses juhuslikult korvpallitrenni sattunud ja sellel alal aastaid Eesti meistriliigas mänginud Keres oli ühel hetkel väga lähedal ka profikarjäärile, aga saatus tahtis teisiti ja praeguseks pallib mees veel vaid teiste tegemiste kõrvalt oma lõbuks. Noore mehena Poolas kinnisvarafondi tütarharu üles ehitama pandud Keres ujus raskest olukorrast välja ja tõusis häid tulemusi näidates ametiredelil kiirelt ülespoole. Ühel hetkel võttis Keres enda jaoks aga aja maha ning läks Aasiasse reisile, mis lõpuks kujunes välja 7-kuuliseks rännakuks. Eesti tõsielusarjade vaatajatele on Kristjan kindlasti tuttav "Naabrist parem " saatest, kus ta koos kauni kaaslase Marleeniga ehitasid valmis ühe mõnusa konteinerkodu. "Edu Valemi" saates rääkisime Kristjaniga nii spordist, õppimisest ja ärist kui ka välismaal matkamisest ja eneseotsingutest. Keresel oli kuulajatele pakkuda palju soovitusi laiast maailmast, mida võiks elu jooksul kogeda. Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Lähenevad kohalikud valimised ning vastavalt koalitsioonileppele tuleb ühes nendega ka „referendum”. Sisuks: kas võtta samasoolistelt paaridelt igaveseks ajaks õigus abielluda. Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks. Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit” pigem eirama? Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum. „Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis,” sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab.” „Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu.” Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on,” kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest – et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata.” Saates veel: EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele” retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud? Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia,” sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid”. Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb? Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik” Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul? Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid? Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad? Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused? Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauga siit. * ”LGBT diktatuur läheneb” – väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt

Tarmo käis karmil karantiiniajal Poolas, kus paduvihmasel Silesiaring rajal oli vaja kiiresti sõita väga paljude erinevate Porsche GTS mudelitega. Lisaks põgus proovisõit elektrimootoriga BMW X5ga. Saates veel: - Rally Estonia õnnestuski! - uute autode müük langes, aga mis on põhjus? - Kuivastu praamisaba osas on uudiseid - BMW omanikud on hirmul - Škoda avalikustas oma elektrimaasturi

Poolteist aastat tagasi alustanud "Kuldne geim" vahetab tänasest suunda ning asub persoonikesksete üllitiste asemel pakkuma kuulajatele päevakajalist jutusaadet, kus võetakse kokku möödunud nädala tähtsamad teemad Eesti ja Euroopa võrkpallis. Saates hakkavad iganädalaselt ringlema viis võrkpalliga tihedalt seotud meest: kuulajatele juba tuttavad Andres Toobal, Rivo Vesik ja Karl Rinaldo ning uued liikmed Renee Teppan ja Urmas Piik. Kolme erinevat Euroopa tippklubi ridades Meistrite liigas osalenud Teppan naasis tänavuseks hooajaks Tallinna Selverisse ning patt olnuks temasugust läbi ja lõhki maailma võrkpallis sees olevat meest sel perioodil kasutamata jätta. Piik on võitnud palju medaleid aga rannavõrkpallis ja saalivõrkpalli esiliigas ning tõestas augustis meie saadet väisates, et tuleb ka oma arvamuse avaldamisega kenasti toime. Uue formaadi avasaates lähevad nelja pikema teemaga eetrisse Toobal, Vesik, Rinaldo ja Teppan. Jutuks tulid muuhulgas järgnevad teemad: *Kes kvartetist oli noorpõlves ülekaalukalt kõige kõvem laulumees? *Kas kõik võrkpallimaailma suuremad tähed saavad spordivälisel ajal normaalset elu elada? *Läti koondis pääses EM-ile. Kas seda tulemust tähtsustatakse üle või mitte? *Kas Läti koondis võiks võita Tallinna Selverit? *Mida näitasid EM-valikmängud Pärnu meeskonna tulevast hooaega silmas pidades? *Kas Chicago Bulls oleks võitnud meistritiitleid ka Michael Jordanita? *Läti esipaar jääb kodusest rannavolle EM-ist koroona tõttu eemale. Mis sedasi turniirist saab? *Kas Rivo ja Venemaa koondis lendavad EM-ile? *Robert Täht ja Timo Tammemaa pidasid Poola superkarikas esimesed ametlikud mängud Resovia eest. Mida nägime? *Kes on tänavu Poolas tiitlipretendent number üks? *Karikaloos tekitas kõneainet. Kas Tartu Bigbank pääseb kindlalt finaali? *Kuidas suhtuvad Renee ja Andres juba veerandfinaalis Pärnuga kohtumisse? *Millise mulje on jätnud Selveri meeskond esimeste treeningnädalate ja -mängudega?

Septembri esimestel päevadel tabas eesti spordimeediat üsnagi ootamatu uudispomm. Kui kõik rääkisid ja mõtlesid kiivalt autoralli maailmameistrivõistluste etapi Rally Estonia nädalavahetusele, selgus ühtäkki, et Tour de France´il esindatud Prantsusmaa jalgratta tipptiim Arkea-Samsic on enda ridadesse palganud 19-aastase eestlase Markus Pajuri. Kuidas nii? Siinkohal tuleb selgitustega appi podcast "Jalgrattapalavik". Vestluses Markus Pajuri ja Rene Mandriga saame üksikasjalikult teada, kuidas Tartu2024/BalticChainCycling.com U23 tiimi mees klubilises plaanis suure sammu edasi tegi. Võin julgelt ette ära lubada - see on põnev ja taustainfost pungil kuulamine. Pajuri ja Mandriga vestlesime skype´i vahendusel, kuna mõlemad mehed viibivad Euroopa meistrivõistluste järgselt võistlusturneel Poolas. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Olgu lisatud, et "Jalgrattapalavik" hakkab alates septembrist Delfi taskuhäälingu keskkonnas kuulajaid rõõmustama kaks korda kuus.

Konstantin Pätsist ja tema monumendist ning hääletustest Poolas ja Venemaal räägivad Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar, Berit Nuka, Margus Parts ja Herman Kelomees.

Konstantin Pätsist ja tema monumendist ning hääletustest Poolas ja Venemaal räägivad Postimehe ajakirjanikud Aimar Altosaar, Berit Nuka, Margus Parts ja Herman Kelomees.

Tänases saates selgitame, kas meid ootab ees rehvidefitsiit, mis saab automüügist, saastenormidest ja üldse elust. Lisaks uudiseid, isiklikke kogemusi ja mõnusat arutelu. - laadimisseiklused Porsche Taycaniga - ärandatud liinibuss - diisliaktsiis - automüük ja CO2 nõuete edasilükkamine - McLaren Elva tehti eksklusiivsemaks - Ameerika põles ära 3500 autot - Poolas müüdi hirmkallis BMW Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist.

Miks on vaja teada, kas turul olevad maasikad on Eesti omad või mitte? Erinevates Euroopa Liidu piirkondades on lubatud erinevad mürkained taimekasvatuses. Millisel moel saadakse jaole, et Poolas kasvatatud maasikas on Tallinnas turul, aga sildil on jätkuvalt “Eesti maasikad”. Kui palju on üldse maailmas taimekaitsevahendeid ja paljusid neist saab määrata Eestis? Milline on kõige parem […]

Miks on vaja teada, kas turul olevad maasikad on Eesti omad või mitte? Erinevates Euroopa Liidu piirkondades on lubatud erinevad mürkained taimekasvatuses. Millisel moel saadakse jaole, et Poolas kasvatatud maasikas on Tallinnas turul, aga sildil on jätkuvalt “Eesti maasikad”. Kui palju on üldse maailmas taimekaitsevahendeid ja paljusid neist saab määrata Eestis? Milline on kõige parem viis, kuidas taimekaitsevahendite jääkidest me toidus võimalikult ulatuslikult lahti saada? Kas mahetoodang on mürgivaba? Kas kasvuhoonetes kasvatatud toit on puhtam kui põllult tulnu? Kas me teame, mis saab siis, kui sööme sisse erinevaid taimemürke samal ajal? Külas on Merike Toom Põllumajandusuuringute keskusest. Saatejuht on Marek Strandberg ning sisutoimetaja Katrin Idla.

Saates tuleb juttu sellest, mis tegelikult toimus okupeeritud Poola territooriumil ning kuidas tegutsesid julgeolekujõud.

Saates tuleb juttu sellest, mis tegelikult toimus okupeeritud Poola territooriumil ning kuidas tegutsesid julgeolekujõud.

Saates tuleb juttu sellest, mis tegelikult toimus okupeeritud Poola territooriumil ning kuidas tegutsesid julgeolekujõud.

Saates tuleb juttu sellest, mis tegelikult toimus okupeeritud Poola territooriumil ning kuidas tegutsesid julgeolekujõud.

Laupäeva hommikul saadab Neeme Raud saates SIIN teile kolm postkaarti USA Metsiku Lääne kanjonitest ja navajo indiaanlaste maalt. Juttu tuleb ka Eesti kaitsest - et kui palju täpselt sellele kulutame ja kui kaitstud selle raha eest oleme - ning Varssavis tehtud intervjuus Poolas pühapäeval toimuvatest parlamendi valimistest.

Eestis on juba üle 10 000 inimese, kel on uus ID-kaart. Miks see kaart mõnes kohas ei tööta, kuidas see võiks kontaktivabalt tööle hakata ja kas me võiks Eesti ID-kaardiga ka suurtesse välismaistesse platvormidesse sisse logida? Saate teemad: Eesti kõige populaarsemad telefonid 2018 miks Huawei töötaja Poolas pokri pisteti? Apple'i laadimismatt ikkagi vist tuleb mida asjalikku CESi messil näidati uue ID-kaardid hädad ja võimalused Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Margus Arm riigi infosüsteemi ametist.

Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" käis ajakirjanikel Jarmo Jagomäel ja Ats Kuldkepil külas koondislane Tanel Kurbas. Ääremängijaga tuli juttu tema senisest karjäärist. Milliseid uksi avas Slovakkia liiga võit? Millise mulje on jätnud uus koduklubi Poolas? Miks jõudis ta välisklubisse alles 2016. aastal? Millest julgeb 30aastane pallur veel unistada? Mida ootab meeskonna vanim mängija koondisematšidest? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele saab vastu saatest! Lisaks on kavas Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Esimene koht, kus oma rännakutel sel suvel peatusin, oli Euroopa Rainbow Gathering Lõuna-Poolas. Minu üllatuseks kogunes sel aastal tervelt paar tosinat eestlast - ja veel suuremaks - nende hulgas ka Erkki Kaikkonen, keda olen terve suve tahtnud mikrofoniga maha joosta. Õppinud sotsioloogiat ja psühholoogiat, intuitiivpedagoogikat, rännanud erinevaid maailma nurki ning nüüd ka tuntud kui muinasjutuvestja, on vestlused temaga alati põnevad, haaravad ja sütitavad. Selles saates vestleme Rainbow'st ja kohapealsetest kogemustest ja muljetest, looduse rütmis elamisest, kuukalendrist ning Einsteini olulisimast küsimusest - Kas ehitada sildu või müüre?

Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises. Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida? 2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele? 3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida? 4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le? 5. Kas NATO suudab püsida ühtsena? Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Ansambel Linnamuusikud esines Jaroslawis 25ndal festivalil "Song of Our Roots" kavaga Eesti vaimulikest rahvalauludest.

Ansambel Linnamuusikud esines Jaroslawis 25ndal festivalil "Song of Our Roots" kavaga Eesti vaimulikest rahvalauludest.

Lõppeva nädala ärevad hundijutud võtame kokku loodusemehe ja zooloogi, huntide eluõiguse eestkõneleja Peep Männili abiga. Ta kirjeldab kujukalt, mis puhul ründab hunt, mis puhul karu; ja selgitab, et näiteks Poolas ja Saksamaal ei lubata hundile üldse jahti pidada, Rootsis, Soomes ja Leedus on jaht küll lubatud, kuid palju väiksemas mahus kui Eestis.Kuidas Peep Männil lapsena paleontoloogidest vanematega välitöödel kaasas käis, kuidas üksinda looduses ööbides vaikust kuulas ja kuidas maastikud sellest ajast peale muutunud on, räägib Peep Männil "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05.

Lõppeva nädala ärevad hundijutud võtame kokku loodusemehe ja zooloogi, huntide eluõiguse eestkõneleja Peep Männili abiga. Ta kirjeldab kujukalt, mis puhul ründab hunt, mis puhul karu; ja selgitab, et näiteks Poolas ja Saksamaal ei lubata hundile üldse jahti pidada, Rootsis, Soomes ja Leedus on jaht küll lubatud, kuid palju väiksemas mahus kui Eestis.Kuidas Peep Männil lapsena paleontoloogidest vanematega välitöödel kaasas käis, kuidas üksinda looduses ööbides vaikust kuulas ja kuidas maastikud sellest ajast peale muutunud on, räägib Peep Männil "Kajaloodis" laupäeval kell 12.05.

"Mehed ei nuta" 4. juulil: - Kellele on vaja mitmevõistluse võistkondlikku EMi? - Miks Eesti jalgpalliklubid eurosarjades nii küündimatud on? - Kas Vehklemisliidus jant jätkub? - Kas Ott Tänak ikka pidi Poolas nii palju riskima?

Spordisaate "Mehed ei nuta" eetris läks teisipäeval tuliseks vaidluseks - kas korvpalliliidust oli õige soovida, et Rakverre loodava uue korvpalliklubi juures ei oleks Andres Sõbral rolli? Veel saate teemade seas: - Sebastian Vetteli ja Lewis Hamiltoni kirglik mõõduvõtt Bakuus. - Ott Tänaku võimalused Poolas. - Eesti kergejõustiklaste esinemine võistkondlikul EMil. - EOK president Urmas Sõõrumaa osalemine valimistel. - Super-Kalevi pallimänguklubi loomine.

Baltisaksa tüdruk Maria Bosse-Sporleder sündis 1932. aastal Tallinnas. Tol hetkel ei aimanud ei tema ega ta vanemad, et juba seitse aastat hiljem tuleb neil kõike maha jättes Eestist lahkuda. Ees ootasid aastad täis ebakindlust ja materiaalset kitsikust, esmalt ümberasujatena Poolas, seejärel põgenikena Saksamaal ning viimaks emigrantidena Kanadas. Õpingute raames pöördus autor peagi Euroopasse tagasi ning jäi viimaks püsivalt elama Freiburgi. 1960. aastatel külastas ta esimest korda taas Eestit. Kunagi kohvreid pakkides jäi suur hulk asju küll maha, kuid kodutunne sai siiski viimase kohvriga kaasa võetud … (Maria Bosse-Sporleder. Viimases kohvris on kodumaa.)

Üks Muhu ja mandri vahel sügisest sõitma hakkav parvlaev ei saa tähtajaks valmis. Selgub, et Poolas asuvat laevaehitajat ei ähvarda sellele eest ka sanktsioonid. Miks on mandri ja saate vahelise praamiliiklusega alalõpmata jama ja kuidas sel korral plaanitakse probleem lahendada?Stuudios on TS Laevad juht Kaido Padar (pildil), riigikogu Tallinna sadama uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 19. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Üks Muhu ja mandri vahel sügisest sõitma hakkav parvlaev ei saa tähtajaks valmis. Selgub, et Poolas asuvat laevaehitajat ei ähvarda sellele eest ka sanktsioonid. Miks on mandri ja saate vahelise praamiliiklusega alalõpmata jama ja kuidas sel korral plaanitakse probleem lahendada?Stuudios on TS Laevad juht Kaido Padar (pildil), riigikogu Tallinna sadama uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 19. mail kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Alustame sissevaatega Eesti koondise tegemistesse, sest ees on kaks sõprusmängu, kus peatreener võib katsetada mitmeid huvitavaid lähenemisi – kas tõesti panna platsile korraga neli keskkaitsjat (1.05)? On see Eesti uus tiki-taka? Samuti analüüsime koondise vasakääre Ken Kallaste väidet, et Poolas on mõnusam mängida, sest tempo on kiirem ja lubatakse füüsilisemalt mängida (13.30). Miks on Eestis teisiti – kui muidugi on? Saate teises pooles meenutame korraks Eesti-Venemaa, kuid siis pikemalt Serbia-Eesti mängu (23.00) ja kõik annavad teada, mis emotsioonid neid Serbia võidu järel valdasid. Seejärel pakume kolm huvitavat kihlvedu mängudest, mis ei toimu Euroopas, kuid nendes kohtumistes on miski siiski mängus – Euroopas peetakse nimelt lihtsalt sõprusmänge ehk maavõistlusi (32.20). Saate lõpetavad neli kiirküsimust ja üks viktoriin ehk penaltiseeria, kus puudutatakse nii Katari telklaagrit kui ka skoorivaid väravavahte (39.55). Saadet juhtis Ott Järvela, saates osalesid Õhtulehe ajakirjanikud Viljar Voog ja Henry Rull ning episoodiliselt Martin Šmutov.

Uus Poola konservatiivne valitsus on asunud üsna agaralt riigis oma võimu kindlustama, avalik–õigusliku meedia sõltumatus on ohus, suhted Saksmaa ja Euroopa Liiduga on halvenenud. Mis Poolas toimub ja kuidas see mõjutab Eestit, sellest räägivad suursaadik Jaak Jõerüüt (pildil) ning Eesti Päevalehe välistoimetuse juht Raimo Poom. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 12. jaanuaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Uus Poola konservatiivne valitsus on asunud üsna agaralt riigis oma võimu kindlustama, avalik–õigusliku meedia sõltumatus on ohus, suhted Saksmaa ja Euroopa Liiduga on halvenenud. Mis Poolas toimub ja kuidas see mõjutab Eestit, sellest räägivad suursaadik Jaak Jõerüüt (pildil) ning Eesti Päevalehe välistoimetuse juht Raimo Poom. Saatejuht on Indrek Kiisler. Kuula 12. jaanuaril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Torun Poolas. Helgi Erilaid

Torun Poolas. Helgi Erilaid

Slawomira Borowska - Peterson elab Eestis alates 2000-ndast aastast ja töötab Poola Vabariigi Suursaatkonnas kultuurireferendina. On viie lapse ema. Neliteist aastat on olnud rõõmsa loomuga naisele rasked ja huvitavad ühtaegu ning ta on vapralt hakkama saanud. Äärmiselt hõivatud naine saab siiski kord aastas terve perega Poolas käia. Neid käike iseloomustab jällenägemisrõõmu kõrval ka kurbus, sest lähedasi inimesi on jäänud üha vähemaks. Oma laste ja abikaasa Mariusega räägib Slawomira poola keeles, ent lapsed valdavad mõistagi ka vabalt eesti keelt. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.

Slawomira Borowska - Peterson elab Eestis alates 2000-ndast aastast ja töötab Poola Vabariigi Suursaatkonnas kultuurireferendina. On viie lapse ema. Neliteist aastat on olnud rõõmsa loomuga naisele rasked ja huvitavad ühtaegu ning ta on vapralt hakkama saanud. Äärmiselt hõivatud naine saab siiski kord aastas terve perega Poolas käia. Neid käike iseloomustab jällenägemisrõõmu kõrval ka kurbus, sest lähedasi inimesi on jäänud üha vähemaks. Oma laste ja abikaasa Mariusega räägib Slawomira poola keeles, ent lapsed valdavad mõistagi ka vabalt eesti keelt. Juttu ajas Haldi Normet-Saarna.

Malborki loss Poolas. Helgi Erilaid

Malborki loss Poolas. Helgi Erilaid

Mida uudistasid külastajad maamessil, millist koostööd teevad Läänemeremaade põllumehed ja kuidas edeneb kevad meil ning Poolas, mis iseloomustas konkursi Parim toiduaine magusaid tooteid, miks korraldas Maaülikool lennuhommiku, kes neilt abi otsib ja mida pisikeste lennumasinatega teha annab. (Madis Ligi.)

Poolas toimus Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia aasta foorum. Missugused on Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika reformi suhtes. Eesti Mereakadeemia külmatehnika õppetooli juhatajal Rein Albril valmis õpik Külmatehnika. Väikelaevaehitaja Nordtenwest sai valmis esimese paadi, mis mõeldud Eesti turule. (Hubert Veldermann)

Bolševike maailmavallutuslikud plaanid Poolas

Bolševike maailmavallutuslikud plaanid Poolas

Bolševike maailmavallutuslikud plaanid Poolas

Bolševike maailmavallutuslikud plaanid Poolas