Podcasts about tallinnasse

Saates võtame teemaks uued kaamerad, mis salamisi Tallinnasse on ilmunud. Mida need pildistavad ja mis saab edasi? Lisaks kurdame natuke autoomaniku raske elu üle, mis nõuab rohkelt raha. Kas ka elektriautoga? Sõiduproovis on uus täiselektriline Renault 5, millega Tarmo käis Prantsusmaal sõitmas ja jagab esimesi muljeid. Retrot hästi teha on päris keeruline. Kas Renault sai hakkama ning kuidas on sõiduomadused? Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Eesti omavalitsuste võimekus pakkuda inimestele kooli- ja lasteaiakohti ning sotsiaalhoolekande teenuseid on viimastel aastatel kahanenud. Tööealised inimesed lahkuvad aina enam Tallinnasse ja selle lähivaldadesse.

Kuidas mõjub Vjatšeslav Morozovi juhtum kaasaegse Venemaa emigratsiooni Euroopas? Venemaa propaganda imestab Eesti üle - Pronkssõdur jääb oma kohale. Kuidas möödus Zelenski visiit Tallinnasse venekeelses infoväljas? Kas ongi nii, et "Iga kord kui midagi juhtub, hakatakse toetama venekeelset meediaruumi, aga hiljem unustatakse ära"? Stuudios on Artur Aukon, Julia Rodina ja saatejuht Pavel Ivanov.

Täna jutustame pikalt sellest, mis on meiega vahepeal toimunud. Daki käis Prantsusmaal ja kohtus 14. sajandi mõisas kummitustega, Heidi aga ei pidanud kõhedateks kohtumisteks kodust lahkumagi. Lisaks jutustab Heidi tondikütist harjumaalasest ning Daki viib meid keskaegsesse Tallinnasse, täpsemalt vangikongidesse. Boonusosas aga üks tõestisündinud kummitusjutt Eestist ning üks kriminaalne lugu Dakilt, kus mängus mehe suguelundid ja hambad. Olge te siis hoiatatud! Kirjuta meile: kikimoorid@gmail.com! Toeta meid: patreon.com/kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Sel lehekuu esimesel laupäeval asuvad kevadkülma trotsides taas meeli ja mälu ergutama lõuna-eestlastest mälumängusõbrad, kelledest elu ja töö on ühed paarilised Tallinnasse toonud. Pealinna stuudios kaitsevad läinudnädalast võitu armastatud folklorist ja õppejõud Marju Kõivupuu ning saatejuht, muusik, meelelahutaja ja ajaloolane Indrek Vaheoja. Tartu stuudios asuvad vapralt vastu pedagoog Inga Toom ning ettevõtjast jahimees Erki Püssa. Saadet ja mängu juhib Timo Tarve.

Saates "Vana Toomas" on seekord aasta viimases saates eetris Tallinna linnavolikogu liige Mart Kallas,  EKRE nõunik Tallinna linnavolikogus Kadri Vilba ja kolonelleitnant erus Raul Öpik.Juttu tuleb punamonumentidest Tallinnas ja muustki.

"Kui sa juhid inimesi keeldude ja käskudega, siis ei ole tulemus parim võimalik," ütleb rahvusvahelistes kontsernides IBM-is ja Microsoftis Eesti ja Balti regiooni juhina töötanud ning nüüd Eesti Haigekassas peatselt teist ametiaega juhina alustav Rain Laane.

Tallinnasse on turvakaalutlustel või liikluse jälgimiseks paigaldatud juba ligi 800 avaliku ruumi kaamerat. Kaamerad on ka teistes linnades ning nende arv aina kasvab ja kasvab.

Kuidas satub üks eestlane Suurbritannias baseeruva maailma kõige rahakama rattatiimi palgale? Kes kuulab, saab teada. Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas Ineos Grenadiers profitiimi mehaanik Martti Alesmaa. Vanust vaid 31. Võiks veel vabalt ise sõita, aga sätib hoopis rattaid, maailma ässadele – Tom Pidcock, Filippo Ganna, Dylan van Baarle, Ben Swift jt. Hinnatud ja nõutud. Pärit Rapla maakonnast, Teenuse külast. Sõprade ja isa eeskujul sai rattapisiku külge ning 2003. aasta sügisel kui Tallinnasse loodi Jaan Kirsipuu rattakool (CFC Spordiklubi) otsustas liituda pealinnas baseeruva klubiga. Nädala sees oli kodukülas, käis koolis ja tegi omal käel trenni ning kõik nädalavahetused Tallinnas. Kõva tahtmine. 2006. aasta sügisel asus Martti õppima ja treenima Audentese gümnaasiumi Otepää filiaali, tegi sporti kuni U23 vanuseklassi lõpuni. Kahel hooajal kuulus Läti tiimi Alpha Baltic – Unitymarathons.com hingekirja. Sellest kõigest räägime. Kuidas aga hakkas hargnema niidiots, mis viis Eesti mehe Ineos Grenadiers palgale? 2017. aasta suvel tuli ootamatu telefonikõne, mille järel hakkas juhtuma. Üks asi viis teiseni ning kolm aastat hiljem oli Martti unistuste paigas kohal. Küll ta noorena mõtles, et kunagi võiks jõuda tõeliselt suurde meeskonda ja jõudiski, mis sest, et mehaaniku, mitte sõitjana. Ikkagi muinasjutuline lugu. Mehaanikuid on maailma rikkaima rattatiimi palgal tervelt 13! Seda on rohkem kui Ampler-Tartu2024 kogu tiimi isikkoosseis kokku. Kuidas see suur masinavärk toimib? Kus on tiimi peakorter, kuidas saavad paika tööjaotused jne. Martti on tänavu sattunud mõlemale suurtuurile, Giro d'Italiale ja Tour de France'ile. Mis on suurtuuride juures kõige meeldivam, kas see kui meeskonnal läheb hästi ja laekuvad boonused või midagi muud? Töö on iseenesest ju ropp, ülipikad päevad, vähe unetunde ning pidev rekkades ja saateautodes istumine. Ja kelle numbreid võib leida Martti telefoniraamatust! Mine kadedusest roheliseks... Head kuulamist!

Tänase saate fookus on maailma aktsiaindeksitel, aga ka Tallinna börsil. Arutleme, kas suurem kukkumine on läbi ning millistesse sektoritesse, aktsiatesse ja varaklassidesse tuleks praegu investeerida, et oma vara inflatsiooni eest kõige paremal viisil kaitsta.  Luminori privaatpanganduse portfellihaldur Kalle Kose avab ka keskpankade rahapoliitika tagamaid ning aitab mh sisse vaadata krüpto- ja kinnisvaraturul toimuvale.  Juttu tuleb ka kulla hinnast ning sellest, miks maailma börside langus veel Tallinnasse ei ole jõudnud. Arutleme ka selle üle, millistes IPO-des on praegu mõistlik osaleda ja millistes mitte. Kose annab ülevaate, mille alusel tema portfelli võitjaid valib. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Saatel on külas Riigikogu liikmed ja juristid Paul Puustusmaa ja Anti Poolamets, kes mõlemad tegelevad aktiivselt monumentide ja ajaloolise mälu teemadega. Ukrainas toimuv sõda on pannud meid ümber hindama oma suhtumist nõukogude mälestusmärkidesse. Tallinnasse tahab suures osas venelaste juhtimise alla läinud linnavalitsus aga püstitada "ettenägelikult" juba uusi Vene iidolite kummardamise kohti - nüüd Judenitši valgekaartlastele. Kuidas sellesse suhtuda?Saatejuht on Erik Boltowski

Claus "Aplaus" Mootse on stand-up koomik, ta naudib elu. Claus kolis hiljuti Tallinnasse, muljetame pealinnas elamisest ja kohekohe algavast sõjast.

Vähe on Eesti tennises teemasid, mille üle arutletaks teravalt ja tuliselt lausa riiklikul tasemel, aga viimastel päevadel on Tallinnasse tuua planeeritav WTA 250 kategooria turniir seda suutnud. "Matšpalli" saates võtavad plaani ja ürituse olemuse pulkadeks lahti projekti eestvedajad Riho Kallus ja tenniseliidu peasekretär Allar Hint. Mida selline üritus Eestile ja Eesti tennisele ikkagi tähendaks? Kuidas sellest võidaks kogu riik ja kuidas oleks lood meie tippude Anett Kontaveidi ja Kaia Kanepi osalemisega? Saate lõpus tuleb juttu ka märtsis toimuvast Davis Cupist ja aprillis Türgis aset leidvast Billie Jean King Cupi turniirist. Head kuulamist!

Venemaa kavatsusi Ukrainas me ei tea. Küll võimaldab USA käitumine tal märksa kergemini anda raketilööke ka temaga otseses konfliktis mitteolevate naabrite vastu. Kaks aastat tagasi, 3. jaanuar 2020. Bagdadi lennuväljale saabub kõrge külaline, Iraani eriüksuste juht Qasem Soleimani. Järgmisel hetkel on tema ja veel üheksa inimest surnud. Saksamaalt välja lennanud Ühendriikide droon hävitas ta raketilöögiga nii põhjalikult, et surnukeha suudeti esialgu tuvastada vaid sõrmuse järgi. Riigiteadlane Viljar Veebel tuli äsja koos kahe kolleegiga välja teadusliku uurimusega, mis on oma hinnangus hävitav: „Rahvusvaheline õigus lubab tegelikult ennetavat lööki, kui on olemas kõigile arusaadav oht,“ kirjeldab ta. „Probleem on aga selles, et keegi peale ameeriklaste sellest ohust aru ei saanud.“ Aga nüüd on tekkinud pretsedent, mida võiks südametunnistuse piinadeta kopeerida ka Venemaa. Veebel toob ühe mõttemängu: „Kui me võtame Eestis kaitseliidu, siis see on ju Venemaa jaoks halvas nimekirjas. Ning eriti Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kes on lubanud Tallinnasse jõudnud Vene sõdurid ära tappa,“ kirjeldab ta. „Ja kui nüüd Ühtegi peaks minema kohtuma oma Riiga Läti kolleegiga, võiks see tunduda Venemaale üsna sarnane, et ebameeldiv inimene õhku lasta.“ Saates kuulemegi Mille poolest erines Soleimani hukkamine näiteks Osama bin Laden tapmisest või miks mitte Venemaa poolt toime pandud salamõrvadest? Milliseid õppetunde saab siit Venemaa veel võtta? Venemaa armastab öelda, et on rahvusvahelise õiguse pooldaja. Kuivõrd ongi kirjutatud ja kirjutamata reeglid Moskvale olulised? Lääneriikide Soleimani tapmisele polnud ühtne. Kuidas pidanuks Eesti enda huve silmas pidades reageerima. Räägime ka Kuidas Venemaaga Ukrainas ratsionaalselt pingeid maha võtta, kui nuga juba kõril on? Kas Eesti huvides võiks tegelikult olla kokkulepe vähendada siin NATO üksusi – kui Venemaa teeks enda poolt siin piirkonnas sama?

Eesti tennisemeeskond mängis 17. ja 18. septembril Bielis Davis Cupi maailma II grupi matšis Šveitsiga, jäädes tugevale tenniseriigile alla 0:5. Eestit esindasid Vladimir Ivanov, Mattias Siimar, Daniil Glinka ja Siim Troosn, koondisse kuulus ka Mark Lajal. Tulemused: Ivanov - Dominic Stricker 3:6, 4:6 Siimar - Henri Laaksonen 4:6, 0:6 Ivanov/Siimar - Huesler/Stricker 4:6, 6:7 (4) Glinka - Laaksonen 6:7 (3), 4:6 Troost - Jerome Kym 3:6, 1:6 Ivanovile oli see karjääri 28. Davis Cupi matš, millega ta möödus legendaarsest Roger Federerist, keda ennast Bielis seekord kohal ei olnud. Kõik mehed, kes peale matši Tallinnasse tagasi tulid, olid ka esmaspäeval, 20. septembril stuudios kohal. Siimar ja Troost lendasid tagasi USA-sse, Glinka ja Lajal Prantsusmaale.

Vestlusring otsib vastust mitmele küsimusele. Skoone bastionile kerkiva kontserdimaja võimalikkus on aga peaküsimus. Kas, miks, kellele ja kuidas? Arutelu on eetris laupäeval, 11. septembril kell 9 ja pühapäeval kell 12. Saatejuht on Miina Pärn.

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. Arutelu juht: Helen Tammemäe - Milttoni ühiskonnasuhete konsultant Osalejad: Aet Annist - sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Ivika Nõgel - Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja Jan Teevet - lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht Kertu Vuks - Elva valla abilinnapea, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator Arutelu korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu (kolleegid on varem osalenud ja korraldanud arutelu, aga mina isiklikult mitte)

Insult pole enam ammu sugugi vaid vanade inimeste haigus – tänase Naistelehe podcasti Mõttekoht külaline kogemusnõustaja Veronika Kruustik oli vaid 35-aastane, kui see ootamatu tõbi teda tabas. Mõned haigused võivad meid tabada sõna otseses mõttes nagu välk selgest taevast. Insult, mis on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja, on üks selline. Nagu välk selgest taevast tuli see ka Veronikale, kes hommikul Tallinnasse lähetusse sõites tundis küll peavalu, kuid pani selle magamata öö arvele. Õhtul Tartusse naastes sai ta aru, et asjad on hullud – üks jalg kõndis oma teed ning ka kõnelda oli keeruline. Aga ikkagi keeldus ta seda uskumast ja läks koju. Oma viiendal korrusel asuvasse korterisse jõudnuna istus ta toolile ja rohkem ei mäleta. Veronikal vedas, sest kodus olid tema pooleteisteaastane laps ja abikaasa ning ta sai kiiret abi. Aga väga sageli jääb abi insuldihaigete jaoks hiljaks ning seetõttu võib taastumine olla keerulisem või minna hoopis hullemini. Millega on insuldi näol tegu, mida tähendab sellest haigusest taastumine ning kas seda on võimalik ka ennetada, sellest värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Piirideta finantssüsteem on võimalik ning sellesse usuvad üha enam ka eestlased. Eesti krüptoidu Change on näinud ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis krüptovaluutadega tehtud käivete hüppelist kasvu. Mis on selle taga ning kas ja kui kaua buum jätkub, räägime tänases saates Change'i juhi Kristjan Kangroga. Kangro on veendunud, et krüptovaluutades nähakse üha suuremat alternatiivi rahatrüki tõttu väärtust kaotavatele tavavaluutadele ning plokiahelal põhinevad tehnoloogiad on muutumas populaarsemaks ka kullast. Krüptomaailma populaarsuse tõttu on Change'i väärtus 13 korda kasvanud. Veel tuli juttu Coinbase'i IPOst ning sellest, et ka Change kavatseb peagi börsile minna. Miks Amsterdami ja mitte Tallinnasse, selgitab Kangro saates. Hoolimata viimase aja krüptovaluutade hinnarallist püsib oht, et keskpangad karmistavad rahapoliitikat, tõstavad baasintressimäärasid ning see toob alla nii aktsiaturud kui Bitcoini või Ethereumi hinna. Kangro selgitab, kuidas Change'i ja Coinbase'i sugused vahendajad end selle eest kaitsevad ning mis saab musta stsenaarimi rakendumise korral investorite rahast. Lisaks räägib Kangro lahti, kuidas krüptovaluutadesse investeerimist alustada ning selleks sobivat platvormi valida. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali rikas.geenius.ee vastutav toimetaja Indrek Mäe

Teeme juttu Ukraina sündmustest, Tõnis Oja räägib oma majandusloost (Bideni maksuühtlustamise projekt) ning lisaks räägime Uwe Gnadenteichiga sellest, kuidas suured purjelaevad tulevad suvel Tallinnasse. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Teeme juttu Ukraina sündmustest, Tõnis Oja räägib oma majandusloost (Bideni maksuühtlustamise projekt) ning lisaks räägime Uwe Gnadenteichiga sellest, kuidas suured purjelaevad tulevad suvel Tallinnasse. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Teeme juttu Ukraina sündmustest, Tõnis Oja räägib oma majandusloost (Bideni maksuühtlustamise projekt) ning lisaks räägime Uwe Gnadenteichiga sellest, kuidas suured purjelaevad tulevad suvel Tallinnasse. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

"Isa ei rääkinud minuga tükk aega, kui ma lavakasse sisse sain," meenutab Piret Kalda aega, kui ta Tartust otse keskkoolipingist Tallinnasse näitlejaks õppima pääses.

Lihtsa maatüdrukuna kolis ta 18 aastaselt Tallinnasse, et oma suur unistus täita ja asuda pealinnas karjääri tegema, kuid ühel hetkel otsustas iseseisvalt hakata palgatöö kõrvalt ettevõtjaks. Ettevõtlusest ei olnud ta lapsena unistanudki, eriti kuna kooliajal ütles üks õpetaja, et ta peaks tegema midagi lihtsat, kuna raskete asjadega ei saa hakkama. Sirle on hea näide sellest, et ei tohi kuulata mida sulle öeldakse, vaid peab järgima enda sisetunnet! Tänaseks on ta külalislektor TalTechis, kirjutanud 4 ettevõtluse teemalist raamatut, tegutseb naisinvestorina, kuulub Ettevõtlike Naiste Assotsatsiooni ning aitab ettevõtlikel inimestel ja ettevõtjatel jõuda soovitud tulemusteni! Sirle jagab saates väärt soovitusi teemadel: Mis on kõige lihtsam ärimudel alustamiseks? Kuidas äriga alustada ilma algkapitali omamata? Kuidas kriis enda jaoks ära kasutada? Kuidas ületada 2 peamist takistust, mistõttu paljud unistustesse kinni jäävad? Tule kuula Sirle enda lugu ja väga praktiliste nõuannetega saadet ettevõtluse teemal! Sirle tasuta kursus leiad siit: "Muuda oma ideed rahaks" Sirle Truuts kontakt ja lisainfo: Hakkan ettevõtjaks Jälgi E.L.U. Podcasti Facebooki ja Instagrami

"Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" Eesti Kunstiakadeemialt ja Tallinna Linnaarhiivilt. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Christian Ackermann 1674. aastal Tallinnasse saabus, ei osanud keegi arvata, et see enesekindel kujurisell viib siinse puitskulptuuri kõrgbaroki tasemele. Ackermanni osalusel valmisid kõik tähtsamad tööd alates altariseintest kuni aadlike epitaafideni. Selle nädala raamat annab põhjaliku ülevaate Christian Ackermanni ajastust ja loomingust.

“Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” Eesti Kunstiakadeemialt ja Tallinna Linnaarhiivilt. Tutvustab Marek Strandberg. Kui Christian Ackermann 1674. aastal Tallinnasse saabus, ei osanud keegi arvata, et see enesekindel kujurisell viib siinse puitskulptuuri kõrgbaroki tasemele. Ackermanni osalusel valmisid kõik tähtsamad tööd alates altariseintest kuni aadlike epitaafideni. Selle nädala raamat annab põhjaliku ülevaate Christian Ackermanni ajastust […]

Maffiatoimik Andres Anveltiga: Ühiskassa kuritegeliku rahaga ehitati Tallinnasse baarid, kohvikud ja hotellid

Sel korral on meil saates külas politseikapten Taavi Kirss PPA-st, kes aitab meil avada mitut politseiga seotud põletavat küsimust. Esiteks räägime usaldustsoonidest, uuest lahendusest, millega PPA üritab liiklejaid distsiplineerida ning mis juba lähipäevil Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinnasse kerkivad. Millega on tegu ja millega seal arvestama peaks? Lisaks aitab politseikapten avada ka tänavatel toimuvate "kiirendusvõistluste" teemat. Millal saab kellestki kaasosaline kiirendusvõistlusel ning kas politseiauto kõrvalt täie gaasiga piirkiiruseni kiirendades ootab jutuajamine või midagi muud? Üheks teemaks on veel Tallinna autostumine. Miks see meie hinnangul toimub, kas me saaks ilma autodeta hakkama ja kuidas põletavat teemat rahulikult arutada? Proovisõiduautoks oli Mercedes-Benz E-klass, täpsemalt mudelivaliku hulga kuuluv 2-liitrine diisel. Tuleb välja, et Mercedes on tugevalt digitaliseerumas, kuid see ei ole niivõrd häiriv kui mõnede teiste automarkide ja mudelite puhul. Nipinurgas räägib Veli käsikastiga sõitmise kadunud trikkidest. Mida tuleks silmas pidada, kui autol on manuaalkast ning kuidas sellise autoga paremini ja mõistlikumalt sõita? Kõikidele nendele küsimustele saab vastused juba saates.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates "Kuldne geim" on sel korral külaliseks Eesti üks silmapaistvamaid harrastajaid, nädalavahetusel Paides rannavolle Eesti meistrivõistlustel koos paarilise Sander Steinbergiga pronksimängus napilt Oliver Vennole ja Kristo Kollole alla jäänud Urmas Piik. 34-aastane Piik on kümne aasta jooksul võitnud rannavolles Eesti meistrivõistluste medali suisa viie erineva paarilisega, püsides samaaegselt saalivõrkpallis esiliigas Tallinna Ülikooli võistkonna mängijana võitmatuna juba mitu aastat. Niisiis võib Piiki pidada tänu tema mitmekülgsusele ja edule ehk isegi Eesti viimaste aastate edukaimaks harrastajaks. Saates tuleb juttu nii Piigi jutukusest palliplatsil, amatöörmängija rõõmudest ja muredest ning rannavõrkpalluri ametist, ent luubi alla võtame ka mitmed päevakajalised teemad eesotsas Renee Teppani ja Siim Põlluääre Eestisse naasmise ning naiste n-ö superklubi loomisega. Aruteludes löövad seekord Piigi kõrval kaasa Andres Toobal ja Karl Rinaldo. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Millised võrkpallialased ütlused on pärit Andrese ja Urmase kodukohast Türilt? *Kas tõsiselt harrastusvõrkpallurina tegutseval inimesel jääb aega ka muuks eluks? *Milliste mängijatega Urmas meeleldi läbi võrgu "diskussiooni peab"? *Kus jookseb vastasmängijate ja kohtunike töötlemisel piir? *Oluline info: kes on Urmase parim sõber? *Miks esiliiga ülekaalukalt parim klubi Tallinna Ülikool meistriliigaga pole liitunud? *Millise meistriliigaklubi treeningul osales esiliiga suurim punktikütt, endine Kreeka liiga mees Sander Steinberg? *TeamShieldi küsimusmängus uurime ühe treeneri kohta, kelle Urmas aitas võrkpalli juurde tagasi tuua. Ühtlasi sai täiendust saarlase Aare Alba võrkpallisärkide kogu. *Mida tähendab Renee Teppani suguse mängija liitumine Tallinna Selveriga? *Kas Mihkel Nuudi liitumine Selveriga oli Teppani ülemineku valguses siiski hea otsus? *Kas Oliver Orav suudab kogenud konkurendid nurgaründaja positsioonil üle mängida Selveris? *Kui suur saab olema Siim Põlluääre roll Tartu Bigbankis ja kas ta on parem mängija kui Curtis Stockton? *Mida ütles Selveri eelmine peatreener Alessandro Piroli Stocktoni kohta? *Kas Tartu ja Pärnu suudavad Saaremaa ja Selveriga pikas jooksus sammu pidada? *Tallinnasse on tekkimas klubi, kus hakkavad mängima need naised, kes välismaalt head pakkumist ei saanud. Kes täpsemalt võiksid klubis mängima hakata ja kuidas ettevõtmisse suhtuda? *Mille poolest oli Kusti Nõlvaku ja Mart Tiisaare mäng Eesti rannavolle meistrivõistluste poolfinaalis Kristo Kollo ja Oliver Venno vastu märgiline? *Kas Eestis on tekkinud kahe hõbemedali võitnud noormängija näol Nõlvaku ja Tiisaare kõrvale uus tipptasemel vollepaar? *Naiste medalimängude tasemetõusust ja üllatajatest.

Tänane Eesti pops rändab 70ndate vanasse Tallinnasse, kus seikleb meesteparukasse maskeerunud naine nimega Don Juhan ja võrgutab kõik kohalikud daamid.

Tänane Eesti pops rändab 70ndate vanasse Tallinnasse, kus seikleb meesteparukasse maskeerunud naine nimega Don Juhan ja võrgutab kõik kohalikud daamid.

Korvpallipodcastis "Möödavise" käis sel nädalal Manta Maja stuudios külas aastavahetuse paiku TalTechi korvpallimeeskonnas ootamatult abitreenerist peatreeneriks ülendatud Kris Killing. 29-aastane treener on tegutsemas mitmel erineval rindel ning mehe energia näib olevat lõputu. Kris Killinguga sai puudutatud muuhulgas: * Kuidas Kobe Bryanti hukkumise šokkuudis Eestis vastu võeti? * Kuidas ta vibulaskmise ja jalgpalli kütkest vabaks sai ja korvpalli juurde jõudis? * Miks legendaarse sõudetreeneri sugulasest ei saanud aerudega madistajat? * Mille taha jäi Killingu karjäär tippmängijana? * Mis jäi Killingu kõrgliigakarjääri ilusaimaks hetkeks (mida kõik ka otseülekandes telepildis said nautida)? * Kes ja kuidas süstis korvpallifanaatikusse treeneripisiku? * Kes korjas ühel hetkel kompsud kokku pannud ja tühjade kätega Tallinnasse saabunud Killingu pealinnas üles? * Kuidas sai TTÜ-s üliõpilasi koonuste vahel jooksutanud Killingust meistriliiga tiimi abitreener? * Kui ootamatu oli peatreeneriks tõusmine ja kuidas ta sellega toime on tulnud? * Mida kujutab endast ühe videokoosoleku ettevalmistamine ja kui palju sinna tööd sisse pannakse? * Kes TalTechis on mees, kes ootab treenerilt vastase kohta infot ja viib selle platsil ka ellu ja kas on ka mehi, kellel videokoosolekust midagi külge ei jää? * Kuidas Killing jõuab kõikidel rinnetel rabeleda? * Miks on TalTech Killingu peatreeneriks oldud aja jooksul endale nii palju punkte lasknud visata? * Mis tunnetega vaatab Killing tagasi jaanuaris peetud BSBC turniirile, kus tema juhendatav U16 koondis sai ühe võidu ja kaks kaotust? * Kas lapsevanemad peaksid vabalt pääsema koondise treeninguid vaatama? * Mis eesmärkidega U16 koondis suvisele EM-ile peale läheb? * ja palju muud põnevat... TeamShield'i küsimusmängus leidis erilahendusega auhinnasärk õnneliku võitja 14 õigesti vastaja hulgast. Küsitud sai ka uus küsimus, mis seekord puudutab Kris Killingu mängijakarjääri ühte eredamat momenti. Küsimusmängu vastuseid ootame aadressile info@korvpall24.ee või Korvpall24.ee Facebooki sõnumitesse. Saatejuhtideks olid Siim Semiskar ja Marko Parkonen. Korvpall24.ee podcast valmib koostöös Optibeti, Manta Maja ja TeamShield.com'iga.

"Matšpalli" tennistepodcastis arutlesid Australian Openi ja eesootava Fed Cupi teemadel saatejuhid Gunnar Leheste ja Riho Kallus ning Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint.

Parmupillifestival toob Tallinnasse sel nädalavahetusel jälle Eesti parimad parmupillimängijad ja parmupillimeistrid.

Parmupillifestival toob Tallinnasse sel nädalavahetusel jälle Eesti parimad parmupillimängijad ja parmupillimeistrid.

Miks on vaja Tallinnasse suurt haiglat? Mis saaks siis ülejäänud haiglatest? Kas suures ja uues Tallinna haiglas hakatakse õpetama ka üliõpilasi? Mis muutub tulevases meditsiinikorralduses? Miks ei pruugi tulla Eestisse ulatuslikku erakindlustust? Kuidas vaatab eraettevõtja selle peale, kui riik asub investeerima suurtesse haiglatesse? Saatekülaline Argis Koppel, sotsiaalministeeriumi terviseüsteemi arenduse osakonna juhtaja. Saatejuhtu Marek Streandberg, sisutoimetaja Katrin […]

Miks on vaja Tallinnasse suurt haiglat? Mis saaks siis ülejäänud haiglatest? Kas suures ja uues Tallinna haiglas hakatakse õpetama ka üliõpilasi? Mis muutub tulevases meditsiinikorralduses? Miks ei pruugi tulla Eestisse ulatuslikku erakindlustust? Kuidas vaatab eraettevõtja selle peale, kui riik asub investeerima suurtesse haiglatesse? Saatekülaline Argis Koppel, sotsiaalministeeriumi terviseüsteemi arenduse osakonna juhtaja. Saatejuhtu Marek Streandberg, sisutoimetaja Katrin Idla.

Räägime Ukraina presidendi visiidist Tallinnasse - mida räägiti, mida kingiti? Lapsed plakatitega, räiged kuvandid ja karmid süüdistused - Keila vene põhikool pannakse kinni. Kas tõesti on Ida-Virumaal mitu Venemaad? Stuudios on Natalja Kitam, Sergei Metlev ja saadet juhib Pavel Ivanov.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" on naasnud selleks nädalaks Tallinnasse, et võõrustada Manta majas nii saali- kui rannavõrkpallis tegutsevat Indrek Verrot. Eesti parimat rannavolleduot Kusti Nõlvakut ja Mart Tiisaart juhendav Verro on puutunud saalivõrkpallis üldfüüsilise ettevalmistuse treenerina kokku paljude Eesti võrkpalluritega. Möödunud talvel muuhulgas ka Eesti rahvusmeeskonda aidanud Verro naasis tänavuseks hooajaks Tallinna Selveri juurde ning teab rääkida spordist seeläbi palju huvitavaid lugusid. Ühtlasi annab ta nippe, kuidas nii tipp- kui ka harrastusportlased oma keha eest hoolitseda võiksid. Saatejuhtidena osalevad vestluses Karl Rinaldo ja Rivo Vesik. Tänases saates otsime vastuseid järgnevatele küsimustele: *Kuidas suhestub maailmameister Vesik maailmameister Ott Tänakusse; *Kas ja kuidas on seotud autosõit, lennundus ja roheline mõtteviis; *Millised on võrkpallurite suuremad füüsilised puudujäägid; *Kuidas peaks harrastusvõrkpallur oma treeningud üles ehitama ja millele tähelepanu pöörama; *Millist psühholoogilist lähenemist rakendab Verro Nõlvaku ja Tiisaare peal; *Miks annab Vesik oma mängijatele kohtumise ajaks paberi kaasa; *Kes valiti üllatuslikult nädala tegijaks; *Mil moel on sarnased Robert Täht ja Lincoln Williams; *Mida tähendab Keith Puparti liitumine kodusele võrkpalliliigale ja kas Saaremaa peaks tänavu tõesti võitma kõik kolm kodust karikat; *Kuidas suhtuda meedia rolli noormängijate kujunemisel. Saates on mõistagi esindatud ka TeamShieldi küsimusmäng.

Tallinnas on nüüd 135 väikest Fiati, mida igaüks võib võtta ja sõita. Testisime Citybee kiirrendiautosid ja arutleme, kas see ongi tulevik? Saates veel: Miks ei tohi kiirete autodega kiirendada Volkswagen Golfi uuelt põlvkonnalt tõmmati lõpuks kate Mazda näitas elektriautot, aga valis konkurentidest erineva tee Sakslaste juures võidutses terve mõistus Tallinnasse tuleb teadmata arv kiiruskaameraid Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist.

Uues Autotunnis istume üle pika aja rooli. Turult on läinud Honda Accord ja Toyota Avensis ning minemas on ka Ford Mondeo. Võtsime proovimiseks Renault Talismani ja üritame aru saada, miks ostjad on suurte sedaanide juurest ära läinud. Kas süüdi on auto või inimene? Saates veel: Tallinnasse tuleb jälle üks isejuhtiv buss - miks, kuhu ja kelle jaoks seda vaja on? Škoda tegi äpi, mis paneb lapsed tööle Lõpuks ometi on kohal uus Corvette Kas autod on jälle liiga head? Mitu trahvi päevas teevad mobiilsed kiiruskaamerad? Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse tehnoloogiaportaalist

Eelmisel nädalal toimus üks väike samm Eesti ja üks suur samm maailma jaoks. Digitunnis proovime leida vastust, kumb neist siis tähtsam oli: kas Bolti tõukerataste saabumine Tallinnasse või Facebooki plaan luua oma ülemaailmne privaatne valuuta. Saate teemad: Bolt avas Tallinnas tõukerattarendi Facebook avalikustas oma valuuta Libra Selgus minister Kingo e-valimiste hindamise töörühma koosseis Samsung: volditav telefon on parandatud ja tuleb varsti müügile Numbrid näitavad, et Facebooki kasutamine on kõvasti kukkunud Häirekeskusse teevad autod tüngakõnesid Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Hans Lõugas.

Helena Kõivsaar "Mida armastus teeks?" Tänase väga põneva saate peategelane on Helena Kõivsaar. Inspireerituna tervislikust eluviisist on ettevõtlik, aktiivne ja loova hingega Helena oma 21 eluaasta jooksul kogenud ja teinud erakordselt palju! Nii nagu Helena ka väidab, on tema põnev teekond kinnituseks sellele, et julgus proovida on kõige võti! Väljakutseid armastav Helena on noorest peale aktiivselt tegutsenud. Pidevad väljakutsed ja saavutamissoov on aidanud Helenal kogeda ja õppida väga kiiresti. Tema huvitav teekond, kuhu mahub nii retseptiraamatu kirjutamine, 27 kilo langetamine, maratoni jooksmine, Eesti Parima Pudrumeistri 2015 tiitel ning toidukaravani loomine, on ta nüüdseks juhatanud iseendani. Holistika Instituuti õppima asudes said Helena tegemised sügavama tähenduse. Praegu esitab Helena endale järgmisi küsimusi: "Kuidas vaim ja keha on omavahel seotud?", "Miks ma päriselt aitan?", "Kas minu otsused on tehtud armastuse pealt?" "Kui ma iseenda peal hakkasin enda vaimu ravima, nägin, et inimesed minu ümber ka muutusid." "Iga mõte loob järgmist sammu Sinu elus!" Tänases saates: Kuidas jõudis Helena holistilise teraapiani? Mis on holistilise regressiooni teraapia põhimõte? Miks sai Helenast hall hiir, kui ta läks Tallinnasse keskkooli? Kuidas sai Helena Fitlapi jälgijaskonna? Missugused olid Heleni suurimad õpingud raamatu koostamisel? Kuidas leida see, mis Sind käivitab? "Kui oled kahe vahel mõne otsusega, siis alati küsi iseendalt, mida armastus teeks. Ja sa saad sealt õige vastuse." "Leia see, mis sind päriselt käivitab!"   Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Helenale küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Sel nädalal tuleb "Vasaras" juttu monumentidest. Tallinnasse kavandatakse mitmeid uusi isikumonumente, näiteks Jaan Krossile, Georg Otsale ja Konstantin Pätsile.

Sel nädalal tuleb "Vasaras" juttu monumentidest. Tallinnasse kavandatakse mitmeid uusi isikumonumente, näiteks Jaan Krossile, Georg Otsale ja Konstantin Pätsile.

Tallinnasse sõidavad kokku DeepMindi, Spotify, Amazoni, Microsofti, Nvidia, Netflixi, Lyfti ja teiste tehnoloogiatippude spetsialistid tehisintellekti alal. Miks küll? Sellest ja kui kaugel me üldse tehisintellektiga oleme, räägime North Star AI konverentsi korraldaja Kristjan Korjuse ja Mailiis Ploomanniga Elisast. Saate teemad: - maailm nägi volditavaid telefone, Huawei Mate X ja Samsung Galaxy Fold - meie esimesed muljed Samsung S10+'iga - Nokia tegi viie kaameraga telefoni - Sony tegi eriti pika telefoni - Kust saada abi e-hääletamise küsimustega? - Mis on North Star AI konverents Tallinnas ja miks üldse kogu aeg tehisintellektist räägitakse? Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Kristjan Korjus ja Mailiis Ploomann.

Linnatunnis räägitakse Põhja-Tallinnasse planeeritavast uuest loomelinnakust, lumekoristusest ja Tallinnas nädalavahetusel toimuvast turismimessist Tourest. Saatejuht on Ulla Länts

Seekordne Digitund on ajalooline, sest läheb eetrisse üle 5G võrgu. Ja asi pole mitte selles, et salvestame raadiosaate ja edastame üle kiire andmeside mp3-faili, vaid kõik see toimub täiesti otse just siis, kui te meid kuulate. Saate teemad - meil on uus Note 9, millel on uus pulk - Samsungi kell Galaxy Watch aitab oma sõnumid lühidana hoida - Mis telefonid saavad Android 9 Pie uuenduse? - Kuidas töötab Wellbeing, millega telefon sinu äppide kasutust piirab - kuidas Tallinnasse tehti 5G võrk ja me sealt raadiosaate tegima - Facebook piirab maailmas vihakõne, konkreetne näide ka Eestist Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Kristo Kork Elisast.

Pärnu rokkarid tulid Tallinnasse, et R2 Suvehommikus avalikustada 2 UUT LUGU: "SHE TOOK A BITE FROM THE APPLE" ja "THAT'S WHY"!

Tallinnasse koguneb neil päevil 4000 koorilauljat poolesajast riigist, ees terendab maailma üks tähtsamaid koorimuusikafestivale Europa Cantat 2018.

Tallinnasse koguneb neil päevil 4000 koorilauljat poolesajast riigist, ees terendab maailma üks tähtsamaid koorimuusikafestivale Europa Cantat 2018.

No ja kuna Ronald seal Kuressaares pikalt ei püsinud, nagu arvata oli, siis tuli ta Tallinnasse. Ja sestap salvestasime episoodi Jakobi kodus. Lihtsalt niisama. Mõnus kah. Rääkisime juttu, isiklikel teemadel, ja siis veidi Obamast. * Tanja, oh miks sa vaatad koguaeg paremale? * Google GBoard Võro kiilis. Aga kõige kaunimat sõna ta ikka ei tea. * Mis on sinu suurim miinus? * Kas kodukontor toimib? * Kuidas end motiveerida? * Mis aitab sul lõõgastuda? Ehk leiame vabandusi pikutamiseks * Ronald soovitab: Roadtrippers * Kas AI jaoks on vaja seadusandlust? * Obamad allkirjastasid Netflixiga lepingu: ehk millist presidenti nad mängima hakkavad? * Millal jõuab esimene Eesti seriaal Netflixi? Ja veelgi tähtsam, milline seriaal sinna üldse jõuda võiks? Täname ka meie häid patreoni toetajaid Martin, Rasmus, Kristian, Mikk, Reimo, Jim, Gert ja Ivo Toeta sinagi meid: www.patreon.com/vabamikrofon Kuidas saab meid jälgida ja kuulata? Instagram: www.instagram.com/vabamikrofon/ Twitter: twitter.com/vabamikrofon iTunes: itunes.apple.com/ee/podcast/vaba-…d1129108976?mt=2 Facebook: www.facebook.com/vabamikrofon/ Soundcloud: @vaba-mikrofon RSS: feed:feeds.soundcloud.com/users/soundclo…109/sounds.rss Võta meiega ühendust: vabamikrofon@gmail.com

Riibuut! Reboot! Restart! Taaskäivitus! Resurrektsioon! Ärkamine! Ülestõus! Kolmas hooaeg! Kutsu seda kuidas tahad, aga meie oleme tagasi! Natukene uute mõtetega, aga mitte päris. Natukene nagu Popkulturistid (tänks intro eest, muide), aga ka mitte päris. Räägime rohkem, äkki isegi natukene vähem tehnoloogiast. Mitte palju, vaid natukene vähem. Ise oleme aga samad. Ronald ja Jakob. Ronaldil lähevad lihtsalt Õ-d ja Ö-d vahepeal sassi, sest ta kolis Saaremaale. Jakob aga elab samas kohas, kus enne. No kuulake ise. 60 episood, Go! Teemad: * Saaremaa. Mis Ronald seal teeb, ja miks ta juba Tallinnasse tulla tahab? * Google iO asjad * Telefonikõnesid tegev assistent, kes Eestis kunagi tööle ei hakka * Uus android, Ronald katsetas ja leidis, et polegi väga uus * Google News venekeeles, aga see eest näitas ta Sputnikut * Mida teha peale kolimist? Ehk uue auto ostmine Ronaldi pilgu läbi * Autodel saab tarkvaraliselt lisasid aktiveerida, mille eest edasimüüja küsib suurt raha, nurgapealne garaaž aga 15 eurot * Vahtralehe jama. Kui vahtraleht on lume all, ei ole teda näha. Aga siis saab veebipolitseinik pahaseks * ERR otsib kolesõna. Eelmised võitjad: validaator, enekas, kootsing * Igor Mang, jah Mang. Me tahame ka Eestit põletavatest teemadest rääkida. * Eesti imeline ajakirjandus * TV3 näitab tasulist HD pilti. Loodame, et reklaamid on ka HD, muidu poleks suurt midagi vaadata Täname ka meie häid patreoni toetajaid Martin, Rasmus, Kristian, Mikk, Reimo, Jim, Gert ja Ivo Toeta sinagi meid: www.patreon.com/vabamikrofon Kuidas saab meid jälgida ja kuulata? Instagram: https://www.instagram.com/vabamikrofon/ Twitter: https://twitter.com/vabamikrofon iTunes: https://itunes.apple.com/ee/podcast/vaba-mikrofon/id1129108976?mt=2 Facebook: https://www.facebook.com/vabamikrofon/ Soundcloud: @vaba-mikrofon RSS: feed:feeds.soundcloud.com/users/soundclo…109/sounds.rss Võta meiega ühendust: vabamikrofon@gmail.com

„Kolmanda poolaja“ stuudiot külastas sel korral endine koondise ründaja Jarmo Ahjupera (34), kes rääkis muuhulgas, miks ja millal täpselt tema profikarjäär lõppes. Lisaks uurisid Kaarel Täll ja Mart Treial Ahjuperalt viieaastase Ungari-perioodi ning raskete vigastuste kohta. Loomulikult ei saanud üle ega ümber kohvikupidamisest ja sellest, kuidas 16aastane Võhma poiss omal ajal Tallinnasse kolis ning mis raskused teda Flora süsteemis ootasid. Saate lõpetas traditsiooniliselt Coolbeti panustamisrubriik.

Sakina Damirova on sündinud ja elab Eestis. Tema vanemad tulid omal ajal Tallinnasse tööle ja jäid. Aserbaidžaani pere elab tänagi oma rahva traditsioonidest ja tähtpäevadest kinni pidades, osates samas eesti keelt ja hinnates kõrgelt siinset elu ning kultuuri. Sakina lapsepõlv möödus siiski Aserbaidžaanis vanaema juures ja tollest ajast on tal vaid helged mälestused.

Sakina Damirova on sündinud ja elab Eestis. Tema vanemad tulid omal ajal Tallinnasse tööle ja jäid. Aserbaidžaani pere elab tänagi oma rahva traditsioonidest ja tähtpäevadest kinni pidades, osates samas eesti keelt ja hinnates kõrgelt siinset elu ning kultuuri. Sakina lapsepõlv möödus siiski Aserbaidžaanis vanaema juures ja tollest ajast on tal vaid helged mälestused.

Anna Laine töötab Soome Instituudis programmijuhina. Loomulikult on Soome 100 ürituste korraldamine talle põnevaimaks väljakutseks selles ametis. Anna on uhke, sest pole varem nii suuri üritusi välismaal teinud. Ent ka naise kodu on juba aastaid Eestis. Ta meenutab, et kui esmakordselt käidi siin perega 80-ndatel, hakkasid nad vennaga tagasiteel Helsingisse laevas nutma, sest tahtsid Tallinnasse tagasi. Suur Eesti-kiindumus haaras tasapisi kõiki ja kui Anna oli 2012.aastal siia kolinud, tulid vanemad ja vend varsti järele.

Anna Laine töötab Soome Instituudis programmijuhina. Loomulikult on Soome 100 ürituste korraldamine talle põnevaimaks väljakutseks selles ametis. Anna on uhke, sest pole varem nii suuri üritusi välismaal teinud. Ent ka naise kodu on juba aastaid Eestis. Ta meenutab, et kui esmakordselt käidi siin perega 80-ndatel, hakkasid nad vennaga tagasiteel Helsingisse laevas nutma, sest tahtsid Tallinnasse tagasi. Suur Eesti-kiindumus haaras tasapisi kõiki ja kui Anna oli 2012.aastal siia kolinud, tulid vanemad ja vend varsti järele.

Tallinnasse jõudsid hiljuti isejuhtivad bussid, mis sõidutavad soovijaid ringi ilma, et keegi päriselt rooli keerama peaks. Kuid kuidas on Eestis isejuhtivate sõidukite liiklemine reguleeritud ja mida isejuhtivad bussid päriselt meie linnaliikluses teha oskavad?Seaduslikust poolest tuleb rääkima isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa ja tänavatel vuravatest bussidest Eesti EL nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur.Jakob Rosin annab ülevaate hiljutistest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Gregor Sibold. Kuulake 21. juulil kell 10.05.

Tallinnasse jõudsid hiljuti isejuhtivad bussid, mis sõidutavad soovijaid ringi ilma, et keegi päriselt rooli keerama peaks. Kuid kuidas on Eestis isejuhtivate sõidukite liiklemine reguleeritud ja mida isejuhtivad bussid päriselt meie linnaliikluses teha oskavad?Seaduslikust poolest tuleb rääkima isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa ja tänavatel vuravatest bussidest Eesti EL nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur.Jakob Rosin annab ülevaate hiljutistest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Gregor Sibold. Kuulake 21. juulil kell 10.05.

Linnatunnis räägitakse värskelt ilmunud kogumikust "Tallinn arvudes 2016". Juttu tuleb ka Tallinnasse uue suurhaigla rajamisest ja festivalist "Valgus kõnnib Kadriorus". (Ulla Länts.)

Patrice Daniel on prantslane, kes elab Eestis juba kümme aastat. Mees on trendikas juuksur, tal on eestlannast naine ja peres kasvab kolm last. Ent kui Patrice siia tuli, oli tal hoopis muu eesmärk - tutvustada prantsuse juustu, saiu ja veine eestlastele ning üsna pea tekkis Tallinnasse väike vahva pood koos kohvikuga.

Patrice Daniel on prantslane, kes elab Eestis juba kümme aastat. Mees on trendikas juuksur, tal on eestlannast naine ja peres kasvab kolm last. Ent kui Patrice siia tuli, oli tal hoopis muu eesmärk - tutvustada prantsuse juustu, saiu ja veine eestlastele ning üsna pea tekkis Tallinnasse väike vahva pood koos kohvikuga.

Sarnaselt inimestega vajavad ka loomad tihti füsioteraapia ja taastusravi abi. Kuidas aitab taastusravi loomi, milliseid meetodeid loomade taastusravis kasutatakse ja kui levinud selline lähenemine üldse on, räägivad loomaarstid Kadi ja Ranno Viitmaa. Järgmisel nädalal jõuab paariks päevaks Tallinnasse maailma kõige kallim münt, mis on üks esimesi USA-s vermitud münte. Väärtuslikku münti tutvustab Eesti Ajaloomuuseumi teadur ja mündikogu hoidja Ivar Leimus. Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 19. veebruaril kell 10.05.

Eestis elav armeenlane Andranik Kechek on sündinud Jerevanis ning mäletab lapsepõlvest suurt ja sõbralikku peret. Elati konservatooriumi vastas ja läheduses oli ka ooperiteater - seega üsna inspireeriv ümbrus tulevasele pianistile. Vanemate initsiatiivil läks ta muusikakooli, et 1994.a juba tudengina akadeemilise vahetuse korras Tallinnasse tulla. Muusikaakadeemia tudengina läks Andranik ka tööle ja sellest hakkas tekkima ka mõte päriselt Eestisse jääda.

Eestis elav armeenlane Andranik Kechek on sündinud Jerevanis ning mäletab lapsepõlvest suurt ja sõbralikku peret. Elati konservatooriumi vastas ja läheduses oli ka ooperiteater - seega üsna inspireeriv ümbrus tulevasele pianistile. Vanemate initsiatiivil läks ta muusikakooli, et 1994.a juba tudengina akadeemilise vahetuse korras Tallinnasse tulla. Muusikaakadeemia tudengina läks Andranik ka tööle ja sellest hakkas tekkima ka mõte päriselt Eestisse jääda.

Lisaks sellele, et on toimumas Pimedate Ööde Filmifestival, on Tallinnasse kogunenud palju filmimaailma esindajad üle maailma. Režissöörid, produtsendid, näitlejad, filmilevitajad ja paljud teised. Neil päevil leidis Tallinnas aset ka Euroopa filmifoorumi tulevikukonverents. Peakorraldaja Sten Saluveer annab aru, mis olid konverentsi olulisimad teemad ja milliste tulemusteni jõuti.Lisaks räägib PÖFFi alafestivali, Animated Dreams juht Mari-Liis Rebane uutest suundadest animafilmi valdkonnas.Saatejuht on Ave Häkli. Kuula 20. novembril kell 10.05.

Linnatunnis tuleb juttu sellest, millised ideed käidi välja Eesti ja Soome arhitektide Uus Talsinki teemalises töötoas, räägitakse ka peatselt algavast Nõmme mälumänguhooajast ja plaanist ehitada Tallinnasse superhaigla, müüa osa Linnahallist ja kujundada Kalevi staadion ümber rahvusstaadioniks. (Ulla Länts.)

Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Ühel päeval toob ootamatu teade meelde varasemad eluetapid ja 10. pulma-aastapäeval selgub üks tõsiasi, mille peale ta otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub saatuslik septembriöö 1994... Debüütromaan on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale. (Anne von Canal. Ei maa ega meri. Loeb Rando Tammik.)

Linnatunnis räägitakse, kelle tarvis plaanib Tallinn ehitada järgmised munitsipaaelamud, mis seisus on Veskimetsa ratsaspordikeskus ja miks ei saa Tallinnasse paigaldada kiiruskaameraid. (Ulla Länts.)

NATO miinilaevastik ei satu Tallinnasse sagedasti. Millega aga miinitõrjeeskaader oma argipäevi täidab? Kasse aerupaate on tehtud Saaremaal 20 aastat, nüüd on eestlaste ühest lemmikust saanud ka soomlaste poolt hinnatud sõiduriist. (Küllike Rooväli.)

Horatio Nelson oli Briti impeeriumi keskne sangar võitluses Napoleoni ja hispaanlastega ülemvõimu pärast maailmameredel. Tagasihoidliku taustaga mehest sai kuningliku mereväe legendaarne admiral. Tema karjäär ja elu on justkui kõige inglispärase illustratsioon. Nelson kaitses Briti positsioone ka Läänemerel, sattudes nii lausa Tallinnasse. (Tom Pocock. Admiral Nelson. Toimetab Küllo Arjakas.)

Stuudiokülaliseks on Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ja juttu tuleb sellest, kui selgeks on tänaseks vaieldud need põhimõtted, mille järgi jagunevad õpilased Tallinna koolide vahel, samuti räägime eestikeelsest õppest vene koolides. SA Tallinn 2011 väliskommunikatsiooni spetsialist Maris Hellerand räägib, kuidas läks Tallinnal Helsingis toimunud messil ja Tallinna Giidide Ühingu esinaine Laura Taul selgitab, miks kogunevad giidid laiast maailmast nädalalõpul Tallinnasse. (Ulla Länts)

Stuudiokülaliseks on SA Tallinn 2011 juht Jaanus Mutli, sest kultuuripealinna aasta alguseni jääb täna veel 22 päeva. Kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kiviloo vaatab tagasi kultuuriaastale 2010 ja räägib kui agarad on inimesed esitama kandidaate Tallinna kultuuriteo auhinnale. Abilinnapea Eha Võrguga tuleb juttu Tallinnasse rajatavast kolmandast tööstuspargist. Saatejuht Ulla Länts. TARTU LINNATUND: Otsemikrofoni ees on Tartu linnapea Urmas Kruuse, keda küsitleb Madis Ligi. Pärimisi ootame telefonile 7420 333, arvutipost käib aadressil madis@tartukuku.ee. (Ulla Länts)

Sel nädalal leidis Eestis aset kõrgetasemeline NATO-Ukraina tippkohtumine. Eestile on selle kohtumise korraldamine suureks tunnustuseks ja püüamegi Merle Maigre ja Henrik Praksiga Kaitseministeeriumist lahti rääkida, kui raske on sellise ürituse saamine Tallinnasse ja selle korraldamine ning kui mõjus on see mida sellel kohtumisel otsustati. Saatejuht Indrek Tarand. (Indrek Tarand)