Podcasts about eelk

Saatejuht Pavel Ivanov kutsus külla inimese, kelle arvamus Tallinna võimuliidus toimuvast huvitab paljusid. Eelkõige oskuse eest võrrelda eelmise "venemeelsete pidurite" ja uue "McDonaldsi pooldajate" linnavalitsuste otsuseid ja tegevusi. Stuudios on ex-abilinnapea Vladimir Svet.

Maailma klubijalgpalli ootavad uuest aastast suured muutused. Eelkõige tingib selle klubide MMi ulatuslik laienemine ja suveperioodi lükkumine, kuid kindlasti avaldab mõju ka eurosarjade võistlussüsteemi uuenemine. Kuidas liigad ja meeskonnad, aga ka publik revolutsioonilised muutused vastu võtavad ja nendega kohanevad? Panustamisrubriigis on luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Just nii reageerisid kohalikus venekeelses meedias ajakirjanikud, vaatlejad ja poliitikud. Eelkõige pidades silmas valimistulemusi Ida-Virumaal. Aga pilt on märksa värvilisem kui me must-valgelt seda maalime. Teemast ja olukorrast üritavad aru saada Raadio 4 ajakirjanik Andrei Titov, endine poliitik Olga Ivanova ja Narva-Jõesuu SPA juht Karina Küppas. Saatejuht on Pavel Ivanov.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme kõnelevad meeleavaldusele „Elektri hind alla!“ järgnenud reaktsioonidest, Vene propagandast, mis aitab Eestit venestavat Reformierakonda, majandusminister Riina Sikkuti valedest ja Keit Pentus-Rosimannuse kiirest põgenemisest Eesti poliitikast. Saate välispoliitika blokis räägitakse peaministri tagasiastumisest Suurbritannias.

Selle nädala saates üritab Pavel Ivanov viia haridus- ja teadusminister Tõnis Lukaseni neid hirme ja ohtusid, mis muserdavad venekeelse kooli õpilaste vanemaid, õpetajaid ja spetsialiste. Eelkõige juttu tuleb üleminekust eestikeelsele õppele. Ja mtite ainult.

EELK Usuteaduse Instituut valmistub võtma vastu uusi üliõpilasi. Kiriku kõrgkoolist võrsuvad tulevased kirikuõpetajad, hingehoidjad, kirikumuusikud, aga mitmetele on selles erakõrgkoolis õppimine lihtsalt võimalus teadmisi religiooni ja kristliku kultuuri valdkonnas laiendada.

Podcast „Jalgrattapalavik“ on jõudnud episoodini number 63. Seekordseks külaliseks on mees, kes alates 2008. aastast vedanud Aerobike'i sarja. Just võistluste korraldusel me Mihkel Reilega saates pikemalt peatume, aga mitte ainult. Mihkel on veel noor mees, vanust 37 ja teoreetiliselt võiks vabalt võidusõitja ametit pidada. Kõigest paar aastat vanem kui Rein Taaramäe ja Tanel Kangert, kes jätkuvalt kõrgtasemel pedaale tallavad. Kuid kõik on läinud teisiti. Kalevi Jalgrattakooli kasvandik hakkas hoopis 21-aastaselt võistluste korraldamisega katsetama ning on jäänud sellele truuks tänaseni. Filter Temposari ja Filter Maanteekarikasari on teada-tuntud kõigile jalgrattasportlastele ja -harrastajatele. Räägime sellest, et võistluste korralduses on käes keerulised ajad, koroonaviiruse tulekuga on osalusnumbrid langustrendis, ent korralduskulud üha kasvavad. See pole jätkusuutlik ja suure tõenäosusega ootab ees koduse rattakalendri õhenemine. Eelkõige puudutab see maanteevõistlusi ja maastikurattamaratone. Puudutame ka neid aegu kui Mihkel üritas võidusõitjana läbi lüüa. Käis lühikest aega kahes välisklubis ning sõitis hooaja Kalev Chocolate Teamis. Arvas sinisilmselt, et välismaal teda kui võidusõidutalenti hirmsal kombel oodatakse, aga tegelikult... Ja mõistagi tuleb Kalev Chocolate Teami valguses juttu Andri Lebedevi seiklustest, kes oli Eesti esimese profiklubi superstaar. Head kuulamist!

"Näeme palju, et Eestit ei taheta võtta küberrünnete sihtmärgiks - oleme väike tüütu putukas," kirjeldas CERT-EE juht Tõnu Tammer piltlikult. Siinkohal saame kodanikena tänada mitmeid aspekte. Eelkõige mõistagi riigi võimekust, kuid oma töö teeb ära ka meie emakeele unikaalsus.

Räägime Eesti Kirikute Nõukogu uuest juhtkonnast. Saatekülaline on kümmet kirikut ühendava koostöökogu tulevane president, EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Juku Raadio 397. saate köögilaud kandub Konstantin Pätsi aega. Tarmo Vahteri abiga vaatame, kuidas Eestis demokraatia kukutanud Päts ka palju pehmematel aladel kõvasti möllas. Eelkõige pidas ta vajalikuks kogu rahvas ümber vormida. Temast ei jäänud puutumata ilmselt ükski eluvaldkond riigis – sekeldada, kureerida, nõustada, käskida, näpuga näidata ning targutada jõudis ta kõikjal. Arvates ise, et ta on eesti rahva isa (lapsukest ei tohi ula peale lasta), doktor (eesti rahvas on haige), ehitaja (rääkis, kuidas värvida maju, aga katus peab punane olema, kuna talle kui riigivanemale meeldib nii). Muidugi oli ta eelkõige õpetaja, kes näitas eeskuju kõigile endast väiksematele pedagoogidele ning kasvatajatele. Pätsi enda sõnad (1935): “Teie kätte, koolijuhatajad, kooliõpetajad, on meie kõige suurem vara usaldatud – pehme mass, mida teie peate vormima ja millest vaba eestlase kasvatama”. Juttu tuleb pätsluse igapäevavormidest, räägime noorteorganisatsioonidest, kodukaunistamisest, “naised kööki” kampaaniatest jpm. Taustaks olgu soovitatud Tarmo Vahteri raamat “Võitlus tuleviku pärast. Pätsi aja rääkimata lood 1933-36”.

Novembri lõpul valis EELK kirikukogu uue kirikuvalitsuse koosseisu - vestleme värske konsistooriumi liikme praost assessor Anti Toplaanega, kes vastutab meedia valdkonna eest.

Saates räägime EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga, kuidas uued koroonaga seotud piirangud kirikut mõjutavad - milline võiks olla kiriku roll, et aita inimestel jõuda selgusele vaktsineerimise küsimuses? Teeme juttu ka peapiiskopi visiidist Kanadasse, mis pikenes ootamatult veel kümme päeva.

Samsungi korraldatud uuringust selgub, et Eesti inimesed ei hooli turvalisusest. Räägime sellest, kuidas digitaalset elu turvalisena hoida: - Hoia oma seadmed ja äpid uuendatutena. - Mõtle mitu korda, enne kui klikid - Ära kasuta erinevates kohtades sama salasõna, võimalusel kasuta ka erinevaid e-posti aadresse. - Kasuta kvaliteetset paroolihaldurit ja keerukaid salasõnu, kohtades kus on vaja need meelde jätta, kasuta meeldejäävat fraasi. - Aktiveeri kõikjal kus võimalik kaheastmeline autentimine. - Pea meeles et pank/maksuamet jne. ei küsi kunagi telefoni teel sinu andmeid ja salasõnu. Börsiralli eesti moodi - Enefit Greeni börsile tulek võttis maha Nasdaq Tallinna ja ka pankade süsteemid. - Aktsiaid märkisid pea kõik Eesti väärtpaberikontode omanikud. - LHV, SEB ja Nasdaqi veebilehed olid ülekoormuse tõttu rivist väljas. Uute MacBook Prode esimesed ülevaated on avaldatud, ning oodatult on nende graafikajõudlus müstiliselt hea. - Heades tingimustes ületab kõige võimsam MacBook Pro jõudluses nii mobiilset Nvidia RTX 3080 kui ka Apple lauaarvutites olevat Radeon Pro W900X'i. - Siinkohal tasub pidada silmas, et tegemist on põhimõtteliselt integreeritud ja säästliku graafikalahendusega, mitte eraldiseisva ja palju voolu tarbiva videokaardiga. Sony uus kaameratelefon sisaldab väga suurt pildisensorit, mehaaniliselt muudetavat ava ja Sony enda pilditöötluskiipi. - Eelkõige Sony kaameraid kasutavatele proffidele suunatud telefon maksab 1800 eurot. - Lõpuks ometi on Sony toonud oma kaameratest tuttava Bionz pilditöötluskiibi telefoni - Telefoni saab kasutada Sony Alpha seeria kaamera lisamonitorina - Telefon salvestab 4k 120Hz HDR videot Inteli Alder Lake protsessorid saabuvad lähipäevil müügile. - Peale mitut aastat paigalseisu on need Inteli esimesed uuel Intel 7 tehnoloogial toodetud protsessorid. - Esimest korda on  x86 arhitektuuril koos kasutusel erineva võimsuse ja voolutarbega tuumad. Tesla Model 3 jõudis esimese elektriautona Euroopa automüügi tabeli tippu. - Model 3 edastas ka konkurentide klassikalise sisepõlemismootoriga autosid. - Järgmiste elektriautodega on  aga müüginumbrite vahe kolmekordne. - Rendifirma Hertz tellib 100 000 uut Teslat ja teeb oma autovaliku elektriliseks. - Need uudised tõstsid Tesla turuväärtuse kosmilistesse kõrgustesse Saates osalevad Meelis Väljamäe, Stanislav Voronovski ja Oliver Rõõmus

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko kogunes sel hooajal neljandat korda. Nii nagu ikka, olid vaatluse all viimase paari nädala märgilisemad sündmused. Eelkõige, mis seotud Eesti korvpalliga, aga ka Euroopa ja maailma mastaabis laiemalt. Sissejuhatuseks Tartu Ülikool/Maks&Moorits meeskonna tegemistest, kel seni ainus võit kirjas Põhja-Euroopas liigas. Mängud ei ole sujunud ning kaugel ei pruugi olla hetk kus tuleb hakata muutustele mõtlema. Lähinädalad on tulemuste vaates väga-väga olulised ning kujundlikult öeldes istub meeskond vihma käes ja otsib pääsu räästa alla. Korvpalliliidu juhatus kinnitas poeglaste noortekoondiste treenerid. Kas tehti head valikud või kuidas noortekoondise etteotsa üldse saab? Ekspert Kullamäe leidis kõigi peatreenerite vahel ühise joone. Euroliiga minutites kõigepealt muutustest Žalgirise treeneripingil. Mida tähendab termin läbukoss? Tiitlikaitsja Anadolu Efes sai lõpuks silma pähe. Monaco ja Mike James - üks hullus ajab teist taga. Madridi Reali kontekstis räägime ka Läti korvpallist, kuna Hispaania suurklubi noorteakadeemiaga liitus 13-aastane lätlane. NBA-s startis 75. hooaeg. Meisterklubi Milwaukee Bucks sai 42 punktise sahmaka Miami Heatilt. Palju põnevaid fakte ja numbreid. Kuulajatele ka mitmed soovitused, millele võiks YouTube'i avarustest seoses NBA-ga pilgu peale visata. Head kuulamist!

EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga räägime Eesti Päevalehe ja Levila artiklisarjast "Usu võim": kuidas kirikut kajastati ja mida tasub ka kirikul endal nende järelduste põhjal arvesse võtta.

Tänase saate külaline Kerli Kirch-Schneider läks kümme aastat tagasi sõbrannadega Floridasse… ning elab seal tänaseni! Kerli tunnistab, et polnud kümmekond aastat tagasi valmis kodulaenuks, pereks ja koduloomaks – kõik selle sai ta aga hiljem Floridas. Ka Kerli abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest ning juhtumisi juudi päritolu – muuseas selle viimase detaili sai Kerli teada umbes pool aastat pärast suhtesse astumist. Saates vestab Kerli muuhulgas suurejoonelistest juudipulmadest, igapäevastest kommetest, läbisaamisest mehe perega ning mis (kehva) mulje ta jättis oma tulevasele ämmale esmakohtumisel. Teemaks tuleb ka Florida ülikoolides õppimine, sest Kerli on just sealmail omandanud nii magistri- kui doktorikraadi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Alates sellest, kui Urmas Viilma valiti peapiiskopiks, on Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus suurem kui kunagi varem. Liikmeskonna vähenemisest hoolimata on Viilma head poliitilised sidemed taganud paljude kirikule soodsate otsuste tegemise. Tema peamine liitlane on olnud endine peaminister ja praegune riigikogu esimees Jüri Ratas. Kuid nüüd on see kõik juba ohus."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Eero Epner, Holger Roonemaa & Oliver KundIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu luges: Sergo VaresHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

See ei paista välja unisest kirikuaiast. Harva kuuleb sellest mõne sõna jutlusel. Aga juba kümnendi pulbitseb Eesti evangeelses luterlikus kirikus (EELK) sisetüli. Kas samasooliste inimeste armastus on piibli järgi patt? Ja kas piiblit tohib tõlgendada? Erimeelsused jooksevad vaimulikke pidi. On konservatiivid ja progressiivid. Debateeritakse tõe nimel – kiriku siselistis, erakirjavahetuses. Kohati on mindud inetukski. Mõnede arvates sõltub vastusest kogu kiriku tulevik."Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Oliver Kund, Eero Epner & Mari MetsIllustratsioonid: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarAudiolugu luges: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Sest see kirik tegi kõike vastupidi kui EELK. Tosina aasta eest kaotas luterlus Eestis populaarseima usundi staatuse. Samal ajal kui luteri kirik noori tikutulega taga otsib, ei näi Eesti kahel õigeusu kirikul uute hingede leidmisega probleeme olevat. Miks?"Usu võim" on Eesti Päevalehe ja Levila koostöös sündinud uuriva ajakirjanduse sari.Tekst: Georgi Abolõmov, Eero Epner, Oliver Kund & Holger RoonemaaIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Henrik IlvesKeeletoimetaja: Katrin OttisaarTõlge: Helve LaasikAudiolugu luges: Inga SalurandHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

EELK misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru räägib misjonist Eestis, tema sõnul on kiriku tuleviku seisukohalt oluline anda noortele võimalus. Leevi Reinaru tutvustab ka kirikute nädalat Missio Läänemaa, mis toimub 15.-22. augustil.

EELK vaimulike konverents valis aasta vaimulikuks Valjala, Kaarma ja Muhu koguduse õpetaja Hannes Nelise. Laureaat tõdeb, et möödunud aasta andis talle koroonapandeemia tõttu pigem mõnevõrra puhkust ja tiitel väljendab ehk pigem n-ö elutöö preemiat.

EELK kirikukogu otsustas lubada piiskopkondade moodustamist, miks on seda tarvis, milline on kohalike piiskoppide roll ja kuidas maa võiks piiskopkondadeks jaguneda, räägib ülemkarjane Urmas Viilma.

Parim viis kuidas kasiinos raha teenida. Vastus võib sind üllatada! (Eelkõige, sest see on seotud sauna, hea une, Tallinna Reaalkooli ja pallimerega.)

3. märtsist on koroonaviiruse uue laialdase puhangu tõttu avalikud jumalateenistused kirikutes kas ärajäetud või toimuvad koguduse osaluseta üle interneti - kirikute olukorrast Eesti hädaolukorras räägib EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Räägin mitu üpriski erinevat lugu surnuaedadest ja kummitustest. Eelkõige headest kummitustest. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata: cookieplaystudios@gmail.com

Ringjoone uue hooaja esimeses saates võetakse vaatluse alla Ameerika Ühendriikide viimaste kuude arengud. Eelkõige analüüsitakse valimisjärgset segadust, 6. jaanuari kapitooliumi rünnakut ning spekuleeritakse, milliseks kujuneb Joe Bideni Ameerika sise- ja välispoliitika. Kolmanda USA-teemalise saate & sauna külalised on ikka ja jälle Jan Lucas Videvik ning Rauno Matvejev. Kerist jälgib Helena Eglit. Puldis Solveig Joanna Niitra.

Pühapäevases saates vaatame peapiiskop Urmas Viilmaga üle EELK kirikuvalitsuse korraldused seoses koroonaviiruse teise lainega. Põgusalt tuleb juttu ka jõulujumalateenistustest - väga võimalik, et osalemiseks tuleb end ette kirja panna.

Pühapäevases saates vaatame peapiiskop Urmas Viilmaga üle EELK kirikuvalitsuse korraldused seoses koroonaviiruse teise lainega. Põgusalt tuleb juttu ka jõulujumalateenistustest - väga võimalik, et osalemiseks tuleb end ette kirja panna.

Juku Raadio 332. saade sõidab meresügavustesse. Ainese annab selleks Lennusadamas püsti aetud näitus, mis tutvustab meile maailmamerd. Näitus pärineb USA ühe suurima muuseumi, Ameerika Loodusloomuuseumi ruumidest ja kannab pealkirja “Tundmatu ookean”. Kuna saame julgelt sedastada, et 75 % ookeanist on inimestele tume ja teadmata, tuleb kobada ringi võimaluste piires. Aga võimalused, nagu rõhutas kadunud Hardo Aasmäe, on teatavasti piiratud. Ent seda salapärasem ja põnevam on meri. Saates keskendume mitte maailma-, vaid hoopistükkis läänemerele. Külalised on merefüüsik Kai Salm (TalTech Meresüsteemide Instituut), merebioloog Arno Põllumäe (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut) ning meremuuseumi juht Urmas Dresen. Eelkõige kompame Läänemere tervist, aga vaatame üldse, mida põnevat meie kodumere põhjas ja lainetes leidub. Kui meenutada Läänemere geograafilist asendit, ümbritsevaid riike ja ajalugu, siis võib nentida, et leidub palju. Minevikulistest artefaktidest kentsakate võõrliikideni.

Kahekümne kaheksas imeline külaline on Annett Randpere. Kes ma olen? Eelkõige inimene, naine, ema, lihtne ja keeruline, õige ja vale. Joogaõpetaja, kes alustas enda joogaõpetaja teekonda ajal, kui esimene laps oli 5 kuune. Septermbri lõpus sai alguse II hooaeg ehk olen joogat õpetanud ühe aasta. Hetkel olen võtnud suuna ka rasedate ja rasedusejärgse jooga õpingutele. Jah, jooga on minu getaway ühtlasi ka minu get in minu kirg ja armastus asi, millega ma ei kiirusta siin kiires maailmas! Jooga on minu elustiil, mis on nii loomulik, omane ning mille olen kohandanud vastavalt praegusele eluetapile! :) Instagram: @sarajooga

EELK peapiiskop Urmas Viilma rääkis, mis homoseksuaalsetel inimestele Eesti riigis vähimatki lootust preestriks saada ei ole; miks on tema ametiaja jooksul ordineeritud vaid üks naine ning kuidas tuleb suhtuda abordisse.

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 70. osas ütlevad sõna sekka kõik viis saate alalist liiget, teemadeks rannavõrkpalli EM ja Vilniuse MK-etapp, koroonast raputatud võrkpalliturg ning Eesti klubide viimased kontrollmängud. Venemaa rannavollekoondise treener Rivo Vesik jõudis täna Jurmalasse ja vahendab kohapealt uudiseid, Tallinna Selveri liikmed Andres Toobal ja Renee Teppan istuvad aga koos Urmas Piigi ja saatejuhi Karl Rinaldoga Manta Maja stuudios. Muuhulgas tuleb seekord jutuks: *Meie Jurmala korrespondent Rivo on äsja jõudnud Jurmalasse, kus täna algasid rannavolle Euroopa meistrivõistlused. Millised on esmamuljed? *Kes jalutavad Rivole vastu saate lindistuse ajal teel randa? *Millist ilma on oodata EM-iks? *Millised ärevad sõnumid on Jurmalas juba Rivoni jõudnud? *Millist tulemust oodata Kusti Nõlvakult ja Mart Tiisaarelt? *Kui palju ja mil moel muutus Euroopa võrkpallimaastik koroonakriisi valguses? *Millised Eesti koondise mängijad suutsid võrreldes eelmise hooajaga teenida kriisist hoolimata parema lepingu? *Kuidas mõjutab Lõuna-Ameerika majanduslik olukord otseselt ka Eesti võrkpallurite võimalusi välisklubidesse pääseda? *Kas Urmas Piigi koduklubis Tallinna Ülikoolis on mängijate palgad endisest veel väiksemad? *Tallinna karika kontrollturniir Kalevi spordihallis ja Sõle spordihoones päädis Tallinna Selveri ja TalTech/Tradehouse'i võiduga. Mida järeldada? *Tartu Bigbanki tabas juba esimene tõsisem tagasilöök. *TalTech/Tradehouse Soome liigas ikkagi kaasa ei löö. Suur tagasilöök koondislastele. *Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar võitsid Vilniuses elu esimese MK-etapi. Eelkõige oli turniir eriline aga meie kahe tugevama paari omavahelise lahingu tõttu poolfinaalis. *"Kuldne geim" otsib inimesi, kes oleks valmis saatele õla alla panema, et sama suure ja hea koosseisuga podcasti kevadeni vedada.

Millal te viimati kakaod jõite? Meile meenusid kohe lapsepõlve õhtused kakaotassid ja 90ndatel otse pakist põske kühveldatud magustatud kakaopulber ning hiljem väike talvine kakao Minttuga. Kutsusime endale külla kakaoeksperdid, et saada teada, mida kakaomaailmal veel pakkuda on. Coffee People’i baristade koolitaja ja turundusjuht Britmarii Kroon-Kesa ning Chocokoo omanik Kristel Lankots teevad selgeks, et kakao polegi vaid ühte sorti kibe pulber või Nestle’i magus tolm. Lahkame kakaooa teekonda puult tassi ja uurime, mida kõike ühest kakaotassist leida võib (ning kohe kindlasti ei pea me siinkohal silmas kakaonahka. Iu!). Samuti püüame teada saada, millal võiks Eestis korralik kakaorevolutsioon alata - kohvi, õlle ja napsi oma on justkui tehtud, oleks vist aeg. Olgu siin ära toodud ka vastus pealkirjas esitatud küsimusele, sest Liisa ei jõudnud seda saates korralikult ära seletada! Nimelt on võib öelda, et see asi on suisa Vatikanis ära otsustatud ja meil pole siin enam midagi vaielda. Kui kakao pärast Ameerika “avastamist” Euroopasse jõudis, sai see kiiresti vastikust kibedast kraamist moejoogiks ning põhjustas ka ägedaid vaidlusi jesuiitide ja dominiiklaste vahel. Milles uba? Eelkõige küsimuses, kas paastuajal ja enne missat tohib kakaod tarvitada. Jesuiidid arvasid, et see on jook, seega ei tohiks mingit probleemi olla, dominiiklased polnud päris nõus. Jesuiidid väitsid, et kakao on raviomadustega rüübe, mis aitab missal ergas püsida, dominiiklased, et see on kolet afrodiisiaakum ja mõjub moraalile halvasti. Nii nad kemplesid pea sajandi, kuni paavst Aleksander VII (jesuiitide sõber) teatas 1662. aastal, et kakao joomine paastu ei riku. Ei tasu muidugi unustada, et jesuiidid olid suured kakaokaupmehed. Joogisaate “Vala välja!” stuudios olid Liisa ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis.

Räägime surnuaiapühade hääbunud traditsioonist: kui oluline see omal ajal oli, milline on surnuaiapüha kombestik, kuidas mõista lahkunute mälestamist ja hingepalvet. Saatekülaline on EELK emeriitõpetaja dr theol Toomas Paul. Küsib Meelis Süld.

Räägime surnuaiapühade hääbunud traditsioonist: kui oluline see omal ajal oli, milline on surnuaiapüha kombestik, kuidas mõista lahkunute mälestamist ja hingepalvet. Saatekülaline on EELK emeriitõpetaja dr theol Toomas Paul. Küsib Meelis Süld.

Teisipäeval, 30. juunil sõlmisid Muinsuskaitseamet ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik koostööleppe, et kultuuripärandit ühiselt paremini kaitsta, arutada läbi võimalikud uuendused ajaloolistes hoonetes, aga teha ka koostööd riiklike toetuste paremaks rakendamiseks.

Teisipäeval, 30. juunil sõlmisid Muinsuskaitseamet ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik koostööleppe, et kultuuripärandit ühiselt paremini kaitsta, arutada läbi võimalikud uuendused ajaloolistes hoonetes, aga teha ka koostööd riiklike toetuste paremaks rakendamiseks.

Pärast 11-aastast teenistust lahkus Eestist misjonäride perekond Ruotsala, olles asutanud EELK perekeskuse ja arendanud kiriku noortemuusikat.

Pärast 11-aastast teenistust lahkus Eestist misjonäride perekond Ruotsala, olles asutanud EELK perekeskuse ja arendanud kiriku noortemuusikat.

"Kirikuelu" saates tutvustavad uut hingeabiportaali SinuABI.ee projektijuht Kristiina Krabi-Klanberg ja kirikute nõukogu asepresident Meego Remmel.

"Kirikuelu" saates tutvustavad uut hingeabiportaali SinuABI.ee projektijuht Kristiina Krabi-Klanberg ja kirikute nõukogu asepresident Meego Remmel.

EELK peapiiskop Urmas Viilmaga räägime kiriku kohanemisest muutunud oludega - sugugi kõikjal ei ole kirikud suutnud jumalateenistusi üle interneti edastada; kas jumalateenistuste veebiülekanded peaksid jätkuma pärast eriolukorra lõppu?

EELK peapiiskop Urmas Viilmaga räägime kiriku kohanemisest muutunud oludega - sugugi kõikjal ei ole kirikud suutnud jumalateenistusi üle interneti edastada; kas jumalateenistuste veebiülekanded peaksid jätkuma pärast eriolukorra lõppu?

Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder räägib ülestõusmispühade tähendusest ja tähistamisest eriolukorras. Saatejuht on Meelis Süld.

Eesti Kirikute Nõukogu president, EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder räägib ülestõusmispühade tähendusest ja tähistamisest eriolukorras. Saatejuht on Meelis Süld.

Minu seekordne vestluskaaslane on pere- ja paariterapeut Meelike Saarna. Meelike toimetab iseenda koolitus- ja nõustamisfirmas Parem Elu. Meelike on ka mitmete raamatute autor. Minu soov oli koos temaga arutleda selle üle, kuidas paremini toime tulla praegusele pea peale löödud elukorraldusele omase stressi ja ärevusega. “Igapäevases elus on meil alati parasjagu pinget ja ärevust, kuid enamasti tuleme sellega toime. Kui stressinivoo ei ole liialt kõrge, jagub meil otsustavust, energiat ja rahu, mis toimetulekuks vajalik. Ent kui me räägime tänasest keerulisest olukorrast, kus igapäevasele stressile on lisandunud eriolukorraga kaasnev pinge, siis võib juhtuda, et meie nn stressiämber (stressiämbri kujund on pärit John Crawford'i raamatust 'Anxiety relief' /toim) on juba niigi peaaegu täis. Ja kui nüüd peaks veel midagi ootamatut-ärevust tekitavat juhtuma, siis me ei pruugi enam olukorraga toime tulla – ämber ajab üle, lisaressurss on raskesti kättesaadav või puudub. See võib kaasa tuua emotsionaalselt piiripealse olukorra, kus tingimata on vaja endale appi minna. See on koht, kus on vaja märkamist ja teadlikkust. Eelkõige on vaja peatuda. Tuleb korraks n-ö rongilt maha astuda ja ennast kõrvalt jälgida. Sel moel on võimalik päästa end üleujutusest, mida suured tunded meiega ikka tahavad teha. Peatumine annab võimaluse eneseseireks ja nii ei vaju me liialt sügavale emotsioonide sisse. Lühidalt: ei haletse, ei alistu, ei upu – lihtsalt olen. Teadlikkus iseendast, mis peatudes tekib, annab meile võimaluse ka raskes olukorras jääda vaatlevaks, avatuks, uudishimulikuks ja mis tingimata vajalik – heasoovlikuks iseenda vastu. Ka kerge eneseiroonia on siinkohal küps viis leevendust leida. Kui oleme suutnud päriselt peatuda, olles heas kontaktis enda ja toimuvaga, voolab rahu meisse tagasi ja see annab võimaluse järgnevaid käitumisi valida. Kui me räägime emotsionaalselt kõrgelt laetud olukordadest, siis just peatumine võib anda meile võimaluse parimaks valikuks antud olukorras. On suur vahe, kas reageerime hetketunnete või oma väärtuste põhjal. Oluline on aga mõista, et valida suudame me ainult seisundis, kus me oleme peatunud ja autopiloodi välja lülitanud. Tasub harjutada oskust peatuda ja ennast vaadelda, see aitab teha väärtuspõhiseid ja sügavamatel tõekspidamistel põhinevaid valikuid. See hoiab meid endid ja hoiab meie suhteid.” – Meelike Saarna Kuulake ikka ... PS! Vabandan ka juba ette Skype-i vestluse kvaliteedi pärast, kuid sisu on siinkohal niivõrd palju olulisem kui helikvaliteet.