Podcasts about ulvar k

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda Riia väravast Rootsi-aegses Pärnus, tehisarust ja loomulikust lollusest ning aju-arvuti liidestest. Veel on ajakirjas artikkel ränkadest tagajärgedest, mille on andnud liigne optimism imeravimite kasutuselevõtul ja intervjuu TÜ mikrobioomika professori Elin Oruga. Samuti saab lugeda, mis on altermagnetism ja kes on ajalooga ja ajaloota rahvad ning kuidas Eestis rauda toodeti. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aastalõpu number vaagib maailma rahvastiku kasvu ja kahanemise tagamaid, mõtiskleb selle üle, kui sitke on elu kosmoses ning kirjeldab uut kosmoseteleskoopi Euclid. Veel saab ajakirjast lugeda ilmast ja aastaaegadest, Imatra kividest, ennustusest ja tõestusest evolutsiooniteoorias, Ukraina mereväe ujuvdoonidest ning intervjuud TÜ läänemeresoome keelte professori Petar Kehayoviga. Saatekülaliseks on Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont oktoobri-novembri numbrist saab lugeda, kuidas suitsuses rehielamus elamine mõjutas eestlaste silmade tervist ning miks taimedel on kasulik olla isekas. Samuti saab teada, mis asjad on vesiikulid ning kuidas nende abil loodetakse parandada kunstliku viljastamise edukust. Veel saab lugeda Sassaniidide riigi õitsengust ja hävingust. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont augusti-septembri number tutvustab plasmakiirendeid ning selgitab, miks Tallinna ja Tartu aadressisüsteemid on erinevad. Lugeda saab ülevaadet Nikolai Karotamme ja Jossif Stalini telefonivestlustest ning Estonia asundusest Abhaasias, samuti pikka usutlust arheloog Tõnno Jonuksiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda inimese mürajäljest meredes ning põhjavee koostise mõjust tervisele. Stalinismiaegsest üliõpilaselust Tartus, Põhja-Ameerika põhjarahvaste elujärjest ja Ukraina sõjast kui tehisintellektisõdade katselavast. Pikas intervjuus otsitakse vastust küsimusele: kuidas toita väikese keskkonnamõjuga üheksa miljardit suud? Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbris on tähelepanu all Anschluss ja Eesti okupeerimine; päikesekellad, mis mahuvad taskusse; Malta megaliittemplid ning helilokatsiooni kasutamine õhutõrjes. Veel saab lugeda jääst, mis ei väsi üllatamast; abielunaiste kodakondsusest äsja iseseisvunud Eestis ning intervjuud TÜ kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruari numbrist saab lugeda majanduskriisist Eestis sada aastat tagasi; intervjuud TÜ teadusprorektori Kristjan Vassiliga; nutikast poist Laine Poiss aga ka ilmast, Nobeli preemiast ning Kurt Vonneguti vanemast vennast. Tõnu Tannberg kirjutab Friedebert Tuglase kirjast Endel Jaanimäele ja lahendatakse küsimus, mis puidust meisterdas Jaan Koort Nõo kiriku altari apostlikujud. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Horisondi novembri-detsembri number on kosmose ja kosmosetehnoloogia erinumber. Enam kui 100 leheküljelt saab lugeda, kuidas Ernst Öpik esimesena maailmas arvutas välja Andromeeda galaktika kauguse Maast; Gaia teleskoobist ja Linnutee saladustest; galaktikaparvedest; massiivsetest tähtedest; Tõraveres arendatavast kosmosetehnoloogiast; maailma suurimatest optilistest teleskoopidest; väikesatelliitide olulisusest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab Horisondi 5. numbri sisu: lugeda saab näiteks rahvusülikoolist eksiilis; keemiatööstuse tulevikutoorainest – põlevkivikerogeenist; Siberi katkust; piimapropagandast Eestis 1935. aastal; välgu taltsutamisest osakestekiirendis ning intervjuud TÜ käitumisökoloogia professori Peeter Hõrakuga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab lugeda, miks USA ja Suurbritannia loovutasid Balti riigid Stalinile, samuti Eesti esimesest taimetoidu kokaraamatust; põhjarahvastest ja alkoholist; vesiniku tarbimisest Euroopa Liidus; bioloogilisest altruismist; tasakaalutuse vajalikkusest elus ning intervjuud TÜ mükoriisauuringute professor Leho Tedersooga. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Horisondi mai-juuni numbrist saab lugeda superarvutitest; kiviaegsest keraamilisest pisiplastikast; väikerahvaste vastupanuvõimest; ilmast ja lennutranspordist; W-bosonist; Eesti linnade vappidest; geograafia ja maastikumaali seostest; ultraheli kasutamisest materjalide nähtamatute vigastuste kindlakstegemisel ning pikka usutlust puidu uuest tulemisest Tallinna tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersiga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli number annab ülevaate Ukraina ajaloost ning vaatleb üht olulist päeva Eesti ajaloos – 12. märtsi 1934. Lisaks saab lugeda: intervjuud TÜ kliinikumi vähikeskuse juhi Lenne-Triin Kõrgveega; erilistest nanokehakestest; magnetmonopoolidest ja essentsialistlikust mõtlemisest ning kosmosevaatlusseadmest 4MOST. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab värsket ajakirjanumbrit, millest saab lugeda nii bitcoin'ist kui uinunud bakteritest; ilmast ja autoliiklusest; ussiaugust ning Punasest Eesti Vabariigist; üliõpilaselust sõdadevahelises Eestis ja von Maydellide matusekabeli ukse vanusest. Pikem intervjuu on riigikohtu esimehe Villu Kõvega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Kultuurkapitaliga valmis ajakirja Horisont mahukas pärimuse erinumber, millest saab lugeda nii vägimeestest kui üleloomulikest tegelastest eesti pärimuses; ropust rahvaluulest ning regilaulu eripärast; metsast ja metsaelust; meditsiinipärimusest; meie huumorimeelest; Siberi eestlaste lauludest ja härja aastast. Lisaks leiab ajakirjast meeleoluka ülevaate koerast arhiivifotol ja intervjuu TÜ rahvaluule professori Ülo Valguga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Kultuurkapitaliga valmis ajakirja Horisont mahukas pärimuse erinumber, millest saab lugeda nii vägimeestest kui üleloomulikest tegelastest eesti pärimuses; ropust rahvaluulest ning regilaulu eripärast; metsast ja metsaelust; meditsiinipärimusest; meie huumorimeelest; Siberi eestlaste lauludest ja härja aastast. Lisaks leiab ajakirjast meeleoluka ülevaate koerast arhiivifotol ja intervjuu TÜ rahvaluule professori Ülo Valguga. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbris on tähelepanu all järgmised teemad: vaktsineerimise eelkäija variolatsioon; Eesti liitumine Rahvasteliiduga; taimne toit ja mulla mikroobid; müüoni magnetmomendi mõistatus ning närviimpulss ja matemaatika. Intervjuus Tallinna tehnikaülikooli professori Alar Konistiga on juttu rohepöördest, põlevkivienergeetikast ja energeetilisest sõltumatusest. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbris on tähelepanu all järgmised teemad: vaktsineerimise eelkäija variolatsioon; Eesti liitumine Rahvasteliiduga; taimne toit ja mulla mikroobid; müüoni magnetmomendi mõistatus ning närviimpulss ja matemaatika. Intervjuus Tallinna tehnikaülikooli professori Alar Konistiga on juttu rohepöördest, põlevkivienergeetikast ja energeetilisest sõltumatusest. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli numbrist saab lugeda atmosfääris voolavatest jõgedest; Arktikast kui kliimavedurist; ohtlikest ainetest Eesti rannikumeres; epideemiatest muistses Lähis-Idas; elu otsimisest väljaspool elu ning pikemat usutlust TÜ psühholoogia instituudi juhataja Kariina Laasiga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt, kaasas Horisondi värske, jaanuari-veebruari number, millest saab lugeda intervjuud nanomeditsiiniprofessor Tamet Teesaluga; fosfaanist Veenusel; perioodilisussüsteemi viiendast elemendist – boorist; bosonitest, fermionidest ja igaonidest ning sellestki, millest kõnelevad liivaterad turbas. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt, kaasas Horisondi värske, jaanuari-veebruari number, millest saab lugeda intervjuud nanomeditsiiniprofessor Tamet Teesaluga; fosfaanist Veenusel; perioodilisussüsteemi viiendast elemendist – boorist; bosonitest, fermionidest ja igaonidest ning sellestki, millest kõnelevad liivaterad turbas. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 6. number on keelekeskne erinumber: lugeda saab inimestest ja keeltest veelinnurahva radadel; keelte surmast; tingivast kõneviisist; keelest kui aknast ajju; Eesti keele erilisusest; kuidas laps omandab ühe või kaks keelt; intervjuud Eesti keelega Ameerika keeleteadlase Marilyn Vihmaniga ja palju muudki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 5. number on saanud lugemisküpseks: ajakirjast leiab intervjuu Tartu observatooriumi uue direktori Antti Tammega; põhjaliku käsitluse Soome Tartu rahust; artikli etnilistest konfliktidest Kasahstanis ja ülevaate Tallinna uusaegsetest linnakindlustustest. Lisaks kirjutatakse tätoveerimisest Eestis, veekogude kaugseirest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 5. number on saanud lugemisküpseks: ajakirjast leiab intervjuu Tartu observatooriumi uue direktori Antti Tammega; põhjaliku käsitluse Soome Tartu rahust; artikli etnilistest konfliktidest Kasahstanis ja ülevaate Tallinna uusaegsetest linnakindlustustest. Lisaks kirjutatakse tätoveerimisest Eestis, veekogude kaugseirest ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda nii Peeter I peatumisest Vastseliina mõisas kui mobiilpositsioneerimisest, aga ka ootamatust leiust tumeaine otsingul, polkovniku lese sündroomist, tuberkuloositekitaja salarelvast ning putukate kuumataju mõistatusest. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont värskest numbrist saab lugeda nii Peeter I peatumisest Vastseliina mõisas kui mobiilpositsioneerimisest, aga ka ootamatust leiust tumeaine otsingul, polkovniku lese sündroomist, tuberkuloositekitaja salarelvast ning putukate kuumataju mõistatusest. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbrist saab lugeda viiruste kirjust maailmast; sada aastat vanast rahvusarhiivist; osooni kasutamisest veepuhastusjaamades; ebaharilikest ülijuhtidest; marutõvest; ilmast ja puhkusest ning paljust muustki. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbrist saab lugeda viiruste kirjust maailmast; sada aastat vanast rahvusarhiivist; osooni kasutamisest veepuhastusjaamades; ebaharilikest ülijuhtidest; marutõvest; ilmast ja puhkusest ning paljust muustki. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Stuudios on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, kaasas ajakirja värske, märtsi-aprilli number, millest saab lugeda nii seljaajutraumade võimalikust ravist; veekriisist; linnaloomade sugulisest valikust; Schrödingeri kassi paradoksist kui ka Vepsamaast; samuti intervjuud Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhi Risto Järvega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Stuudios on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, kaasas ajakirja värske, märtsi-aprilli number, millest saab lugeda nii seljaajutraumade võimalikust ravist; veekriisist; linnaloomade sugulisest valikust; Schrödingeri kassi paradoksist kui ka Vepsamaast; samuti intervjuud Eesti kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhi Risto Järvega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont jaanuari-veebruarinumber on lugejavalmis: ajakirjas kirjutatakse Tartu rahulepingust ja Kihnu kultuuriruumist; eesti päritolu geodeedist Carl Friedrich Tennerist; eSwatinist ning umhlangast; ökoloogilistest lõksudest ehk meelitavatest mülgastest, aga ka müüonist. Intervjuust TTÜ analüütilise keemia kaasprofessori Riina Aavaga saab teadmisi supramolekulaarsest keemiast. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 6. numbrist saab lugeda radoonist; salapärasest viiendast maitsest - umamist; romadest Eestis; Struvest ja Tennerist; eestikeelse ülikooli sünnivaldusest; Etioopiast; Läti iseseisvuse sünnist ja paljust muustki. Intervjuus Tartu ülikooli õpperektori Aune Valguga arutletakse rahvusülikooli mõiste ja eestikeelsuse üle. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda gravitatsioonilainetest ja paljukanalilisest astronoomiast; intervjuud tervisetehnoloogiate arenduskeskuse juhtivteaduri Kaarel Krjutškoviga; sellestki, kuidas Tartus hruštšovkadest „smartovkad“ saavad; sellestki, millal oli lätlaste esimene ärkamisaeg ning põhjalikku ülevaadet ingerisoomlaste lähiajaloost. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont 4. number keskendub vanausulistele Eestis: kaanelugu on Marju Kõivupuult ja Alar Läänelaid ning Tulvi-Hanneli Turo kirjutavad Piirissaare püharaamatu mõistatusest. Lisaks saab lugeda, kuidas metsalõhn kliimat mõjutab; mis tõbi on hysteria estonica; millised on vaktsineerimisvastasuse tagamaad; kuidas läheb savannide kuningal ja paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii iseautost kui tähevooludest; Eesti kunstiakadeemia uuest majast ja rektor Mart Kalmust; Tallinna tehnikaülikoolis loodavatest uutest tehnoloogiatest ning materjalidest, mille abil saab päikesepatareisid keskkonda säästvamalt toota; Eesti rannajoone kujunemisest ning paljust muustki. Saates tutvustab ajakirja värsket numbrit Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Ajakirja Horisont juuli-augustinumbrist saab lugeda nii kollatutt-kakaduust kui kvantarvutist, Mait Müntelist ja keeleõppest, ohtlikust ilmast, Eesti esimese rahvusatlase koostamisest, filantroopilisest rassismist, Gaia kosmoseteleskoobist ning paljust muustki. Saates teeme Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärtiga ülevaate värskest ajakirjanumbrist.

Käime Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärtiga lugu-loolt läbi Horisondi mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatume paaril lühilool rubriigist „Siit- ja sealtpoolt horisonti“, Andrus Mölderi kaaneartiklil tuareegide kohta, intervjuul noorte teaduste akadeemia presidendi Els Heinsaluga, Marju Tamme kirjutisel „Vetikaviljelus tõstab pead“, Sven Pauluse ülevaatel maailma merede muutustest, Juhan Kreemi lool, mis annab teada, kuidas levisid uudised 16.–17. sajandil, ning paraku viimseks jäänud intervjuul bioloog Mart Viikmaaga.

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja märtsi-aprillinumbrit. Veidi pikemalt tuleb juttu intervjuust androloog Margus Punabiga, mis võiks olla igale mehele lausa kohustuslik lugemismaterjal, ajalookultuuri dotsendi Linda Kaljundi kirjutisest vanade seinapiltide kohta, astrofüüsiku Antti Tamme artiklist „Tumeaine meis ja meie ümber“, aga ka näiteks sellest, miks kukk valjult kiredes kurdiks ei jää ning millal ja kus tekkis loomakaitseliikumine.

Vaatame koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga üle ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri lood. Veidi pikemalt jõuame rääkida gravitatsioonilainetest, toidukäitluse kuldreeglitest, eestlaste väidetava loodusläheduse muutustest, koerte kodustamisest, aga ka sellest, miks on maakeral nii palju kulda.

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja juuli-augustinumbri olulisemaid lugusid. Juttu tuleb näiteks Higgsi bosonist ja maailmalõpust, maa eraomandi tekkest ja olemusest, liginullenergiahoonetest, vanade astronoomiliste fotoplaatide kasulikkusest tänavapäeval, pilvepildistamise võistlusest ja muust.

Ajakirja Horisont mai-juuninumbri põhiteemad on tule osa meie ajaloos, antibiootikuresistentsuse tekkemehhanismid, „Prints Ruperti pisarate“ müsteerium ja eksoplaneetide otsingud; intervjuu on seekord arhitekt Ülar Margiga, keda on küsitlenud inimgeograaf Anto Aasa, ja juttu tehakse tarkadest majadest. Neid ja ka mõnda lühemat lugu tutvustab põgusalt ajakirja peatoimetaja Ulvar Käärt.

Lehitseme koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga ajakirja Horisont märtsi-aprillinumbrit. Tutvustame põgusalt kirjutisi, milles juttu antibiootikutest, soolestiku mikrobiootast, eestlastest Siberis ja elustiku jälgede otsinguist Päikesesüsteemis, samuti intervjuud psühholoog Grete Arroga ning uut rubriiki “Eesti teadus 100”. (Toomas Jüriado.)

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt annab kiire ülevaate ajakirja 2017. aasta esimesest numbrist ja rõõmustab selle üle, et tänu rahvusraamatukogu digiteerijatele on kõik ajakirja 50 aastakäiku nüüd kättesaadvad ka digikeskkonnas. (Toomas Jüriado.)

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Tartu teadlaste Tõnu Esko ja Kaija Põhako-Esko Tammelinna kodus avatud kunstinäitusel eksponeeritud Markus Kasemaa piltide seas on ka joonistus, mis sai avaldatud oktoobris ajakirja Nature selle numbri kaanel, milles Mait Metspalu ja teised Eesti teadlased kirjeldasid mitmes artiklis, kuidas inimkond kaugel ajal üle maailma levis. Labor käis näituse avamisel ja ajas kõigi eelnimetatutega juttu. Pererahvaga kõneleme ka nende teadustööst.Aimeajakiri Horisont on nüüd kõige esimesest aastakäigust alates kõigile digitaalselt kättesaadav. Ajame juttu peatoimetaja Ulvar Käärtiga.

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt annab teada, et järgmisel aastal hakkab Horisondi ilmumist toetama haridus- ja teadusministeerium ning teeb põgusa ülevaate ajakirja tänavuse viimase numbri mõnest olulisemast artiklist. (Toomas Jüriado.)

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja sügisnumbri olulisemaid artikleid. Juttu tuleb Käärti enda intervjuust füüsiku ja tunnustatud teaduse populariseerija Andi Hektoriga, järjekordsest artiklist aju ja mõtlemise sarjas, inimeste eluea pikendamise võimalustest ja muust. (Toomas Jüriado.)

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt räägib ajakirja suvenumbri mõnest artiklist. Jutu tuleb Zika viirusest mis on eriti aktuaalne seoses Rio de Janeiro olümpiamängudega, äikesest, välgust ja ilmaennustustest, vesiniku tootmise võimalustest, eestlase huumoritaju muutustest läbi aegade, Peeter I jalanumbrist ja mõnel muulgi teemal. (Toomas Jüriado.)

Loodusajakirjal on valminud mobiilirakendus millega saab lähemalt tundma õppida Eesti kojaga maismaatigusid keda on kokku 71. Google Play veebipoest tasuta allalaetavat ja Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis töötavat rakendust Eesti Looduse teoaabits tutvustavad ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt ja Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koordinaator malakoloog Annelie Ehlvest. (Toomas Jüriado.)

Valmis on saanud android-telefonidele mõeldud Eesti Looduse teoaabits, mis aitab kodade järgi määrata kõiki kojaga maismaatigusid, keda on Eestis kokku 71 liiki. Kuigi teod on eksimatult äratuntav loomarühm, siis liigiti tuntakse neid üldiselt vähe. Teatakse põhiliselt kiritigu ja viinamäetigu, võib-olla ka mõnda vööttigu ning sellega asi piirdubki. Uues äpis on aga olemas kogu info koos piltide, joonistuste ja kirjeldustega. Äppi tuleb tutvustama ajakirja Horisont peatoimetaja, loodusajakirjanik Ulvar Käärt ning tigudest ja nende eluviisidest räägib tigude ekspert Annelie Ehlvest.

Valmis on saanud android-telefonidele mõeldud Eesti Looduse teoaabits, mis aitab kodade järgi määrata kõiki kojaga maismaatigusid, keda on Eestis kokku 71 liiki. Kuigi teod on eksimatult äratuntav loomarühm, siis liigiti tuntakse neid üldiselt vähe. Teatakse põhiliselt kiritigu ja viinamäetigu, võib-olla ka mõnda vööttigu ning sellega asi piirdubki. Uues äpis on aga olemas kogu info koos piltide, joonistuste ja kirjeldustega. Äppi tuleb tutvustama ajakirja Horisont peatoimetaja, loodusajakirjanik Ulvar Käärt ning tigudest ja nende eluviisidest räägib tigude ekspert Annelie Ehlvest.

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab mõnda ajakirja märtsi-aprillinumbri olulisemat artiklit. Juttu tuleb gravitatsioonilainetest, Austraalia riigita rahvastest, kellest on kirjutanud ajakirja üks populaarsemaid autoreid Andrus Mölder, ajust kui ennustusmasinast, Udo Uibo sõnalugudest (seekord seletab Uibo, kust on pärit soomustatud lahimgumasinat tähistav sõna tank), koolinoorte teadusolümpiaadidest ja mõnest muustki ajakirjas käsitlust leidnud teemast. (Toomas Jüriado.)

Ajakirja Horisont eelmisel aastal ametisse asunud peatoimetaja Ulvar Käärt räägib ajakirja erilisest, juba viiekümnendast ilmumisaastast. Jaanuari lõpus peeti sel puhul pidulik seminar Tallinnas teaduste akadeemia saalis ja ka aasta avanumbri kaanel on suur number 50. Selle numbri pikemates lugudes on käsitletud suuresti samu teemasid, mis olid ka kõige esimeses Horisondis 1967. aastal, kusjuures kirjutajateks on seekord noored Eesti teadlased, kes praegu õpivad kõik välismaal. Lisaks on kaante vahel veel hulk muid juubelisse sobivaid kirjutisi ning koos jaanuarinumbriga ilmus juba traditsiooniliselt ka arheoloogia aastakiri Tutulus. (Toomas Jüriado.)

Inimgeograaf Rein Ahas räägib teadlase kommentaaris, kuidas digitaalajastu uuendused hotellinduses muundavad linnaplaneerimist ja turismiäri olemust. Horisondi uus peatoimetaja Ulvar Käärt (pildil) jutustab oma ajakirja suure juubeli eel selle mineviku-, oleviku- ja tulevikulugu. Vikipedist Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte Eesti ja kogu Euroopa vastpäädinud teadusfotovõistlusest. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. jaanuaril kell 17.05.

Inimgeograaf Rein Ahas räägib teadlase kommentaaris, kuidas digitaalajastu uuendused hotellinduses muundavad linnaplaneerimist ja turismiäri olemust. Horisondi uus peatoimetaja Ulvar Käärt (pildil) jutustab oma ajakirja suure juubeli eel selle mineviku-, oleviku- ja tulevikulugu. Vikipedist Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte Eesti ja kogu Euroopa vastpäädinud teadusfotovõistlusest. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. jaanuaril kell 17.05.

Suur suvi on käes, aga vihmasabinad ei anna asu. Uurime, kuidas pilvede järgi ilma prognoosida ja puhkust või väljasõite planeerida. Stuudios on pilveuurija Jüri Kamenik. Karikakramängu küsimuse esitab ajakirja "Horisont" ajakirjanik ning Pilveatlase äpi üks loojatest Ulvar Käärt.Kuula 13. juulil kell 10.05. Saatjuht on Krista Taim.

Saates räägib Indrek Rohtmets, kes oli koos Ulvar Käärtiga Loodusajakirja sarja Lehed ja tähed äsja ilmunud seitsmenda raamatu koostaja ja toimetaja. 2003. aastast ilmuvatel raamatutel on alati alapealkiri, seekord Rännakud ajas, looduses ja teaduses. 255 leheküljele on mahtunud 19 värvikate fotodega kirjutist väga erisugustest ainevaldadest; autorite seas on Fred Jüssi, Mihkel Zilmer, Marju Kõivupuu, Mall Hiiemäe, Tiit Kändler, Hilkka Hiiop jt. (Toomas Jüriado.)

Ajakirja Loodusesõber aasta esimese numbri kaaneartikkel pajatab möödunud aasta sensatsioonist Eesti looduses: väga ootamatult mitmelt poolt Eestist leitud šaakalitest. Kirjutise autor, Loodusesõbra toimetaja Ulvar Käärt arutleb saates, kuidas ja kust võis see lõunamaine elukas meile sattuda, ning mõtiskleb sellegi üle, kas ja millal on meil õigust kuulutada sellised tulnukad lindpriiks. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Jätkame nädal tagasi alustatud juttu Eesti tudengisatelliidi projekti juhendaja, Tartu Ülikooli dotsendi Mart Noormaga, kellelt on ajakirja Horisont mainumbris ilmunud „Eesti satelliidi lood“ ja kellega on samas numbris Ulvar Käärti usutlus „Innovaatorite põlvkonna kasvataja“. Keskendume esmajoones Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 projekti hariduslikule küljele. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)

Ajakiri Horisont täitis suure osa oma mainumbri külgedest julgelt kosmosematerjalidega, ehkki lugude toimetamise ja ammugi mitte kirjutamise aegu polnud sugugi selge, millal ja kui edukalt saadetakse ilmaruumi Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Ajame kahes saates juttu tudengisatelliidi projekti juhendaja Mart Noormaga, kes on kirja pannud „Eesti satelliidi lood“ ja kellega on samas numbris Ulvar Käärti usutlus „Innovaatorite põlvkonna kasvataja“. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)