Podcasts about tiiu r

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal. Suure kirjamehe 160. sünniaastapäeva eel räägib dramaturg Sven Karja Eduard Vilde seotusest Vanemuise teatriga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Filmimuusika gala 2025 kontserdid toimuvad Tartus, Viljandis, Põlvas ja Paides ning pakuvad äratundmisrõõmu Eesti filmiklassika austajatele: kõlavad lood filmidest „Keskea rõõmud“, „Mehed ei nuta“ ja erilise tähelepanu saab film „Viimne reliikvia“. Saatekülaliseks on filmimuusika gala kunstiline juht ja dirigent Martin Sildos. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise teatris esietendub 23. novembril Cyndi Lauperi muusikal „Kinky Boots“: südamlik lugu, mis lõpeb nagu muusikalile kohane. Loo sisust, lavastajast Samuel Harjannest ja muidugi pikasäärsetest punastest saabastest räägivad Charlie osatäitja Priit Võigemast ja Kristel Aaslaid, kes kehastab Laureni. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise Kollase Kassi Suvekool on tegutsenud alates 2010. aastast. Seega juba 14 suvel on noored saanud teada, kuidas sünnib teatrilavastus ning kogenud publikule etenduse andmist: iga Kollase Kassi Suvekooli lõpuks valmib lavastus. Saates on külas Lee Holm ja Greg Värnomasing, kellega räägime nende Kollase Kassi Suvekooli kogemustest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Alates sellest hooajast juhib Vanemuise balletiosakonda Jevgeni Grib. Uurime saates, kas otsus Vanemuise balletijuhtiks kandideerida sündis kiiresti ja kellega ta nõu pidas? Kuidas sujub trupi tundmaõppimine? Kas lapsepõlveunistus oma restorani avamisest on maha maetud? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil kõlab klassikalise koorimuusika suurteos: Gustav Mahleri 8. sümfoonia. Saates on külas Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Risto Joost, kellega räägime nii hooaja avakontserdist kui algavast teatrihooajast. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Vanemuise teater avab oma 155. hooaja 5 päeva kestva festivaliga: toimub balletiartistide gala ning draamanäitlejad laulavad koos Siim Aimla big bändiga. Huvilistele on avatud suure maja uksed ning toimuvad töötoad, kultuurilooline bussituur viib vaatama teatriga seotud paiku Tartu linnas ning kõiki oodatakse perepäevale. Festivalist räägivad Vanemuise kontsertmeister Ele Sonn ja projektijuht Lilian Urba. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad? Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja -vaarikat tasub otsida just kuusiku raielangilt ja millest sõltub rabamuraka vilja suurus. Meie metsamarjade kõrval tuleb juttu ka ameerika jõhvikast ning metsamarjade koduaias kasvatamisest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

EMÜ nooremteadur Kristjan Ait tutvustab ajakirjas Eesti Loodus üraskeid, kes lisaks paljuräägitud kuuse-kooreüraskile samuti märgatavat kahju tekitavad. Saates me harkkidasest kooreüraskist, harilikust niineüraskist ja harilikust võraüraskist juttu ei tee, küll aga räägime põhjustest, miks kuusepuistud on muutuvas kliimas järjest haavatavamad ning kuidas tuleks kujundada tuleviku metsi. Samuti räägime kuuse-kooreüraskist meil ja naaberriikides. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Just praegu on õige aeg looduses otsida aasta orhideed, vööthuul-sõrmkäppa! Miks on sel taimel niisugune nimi? Kus ta kasvab? Kas teda on lihtne eristada teistest Eestis kasvavatest orhideedest? Neile ja teistelegi küsimustele vastab botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Külas on ajakirja Eesti Loodus toimetaja Piret Pappel, kellelt küsime, kuidas teha vahet vesilikel ja sabaga sisalikel? Põgusalt teeme juttu sisalike kui vesilike regeneratsioonivõimest. See teema on nii suur ja põnev, et jõuame puudutada vaid pealispinda! Kindlasti räägime ka looduskaitsest, on ju harivesilik, kivisisalik ja arusisalik kaitsealused liigid. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda Riia väravast Rootsi-aegses Pärnus, tehisarust ja loomulikust lollusest ning aju-arvuti liidestest. Veel on ajakirjas artikkel ränkadest tagajärgedest, mille on andnud liigne optimism imeravimite kasutuselevõtul ja intervjuu TÜ mikrobioomika professori Elin Oruga. Samuti saab lugeda, mis on altermagnetism ja kes on ajalooga ja ajaloota rahvad ning kuidas Eestis rauda toodeti. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Looduskaitsealade tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise küsimus tõstatati rahvusvaheliselt esmakordselt 1992. aastal Maailma looduskaitseliidu (IUCN) tegevuskavas. Mis tingis sellise küsimuse püstituse? Kuidas „mõõta“ kaitseala tõhusust? Kui palju on hinnatud Eesti kaitsealasid ja millised on tulemused? Saates on külas maastikuökoloog ja looduskaitsja, EMÜ professor Mart Külvik. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele huvi pakuvad. Kutsusime Tiina Ann Kirsi saatesse külla et küsida: kuidas loodi nõukogude ajal kirjavahetus raudse eesriide taga olevate sugulastega või kodust kaugele küüditatutega? Miks ajal, mil paberkirju saadetakse järjest vähem, saavad kirjavahetustest koostatud raamatutest menukid? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise draamaosakond täieneb sügisel kahe tänavu EMTA lavakunstikooli lõpetava näitlejaga. Kuna Kristin Pritsi ja Rasmus Vendelit näeb juba suvelavastuses „Kuninga käsk“, ei mallanud me sügiseni oodata ning kutsusime nad saatesse külla. Räägime lavastustest, milles nad juba on mänginud ning neistki, mis tulemas. Ja loomulikult küsime, mis viis näitlejaks õppima? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja Eesti loodusuurijate seltsi koostööna toimuvast vestlusõhtust ning Eesti Looduse 25. fotovõistlusest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise teateri suvelavastust „Kuninga käsk“ mängitakse loole ainusobivas kohas: Tartu toomkiriku varemetes. Mart Kivastik on oma näidendisse sisse kirjutanud mitu ajaloolist isikut, neist loo keskmesse Käsu Hansu. Kes oli Käsu Hans ja mis ülesande ta kuningalt sai, sellest räägime Vanemuise draamajuhi Tiit Paluga. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude võim sallis Lydia Koidulat ning kuidas juhtus, et Koidula tütardel ei olnud õrna aimugi, kui oluline ja armastatud luuletaja nende ema oli. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi eel on saates külas helilooja Ülo Krigul ja viiulisolist Hans Christian Aavik. Kontserdil kuuleb Ülo Kriguli teose „Studium“ esiettekannet, saatest saab teada, kuidas „Studium“ on seotud Tartuga. Hans Christian Aavikuga räägime kontserdil kõlavast Felix Mendelssohni Viiulikontserdist nr 2. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel? Must-toonekurest räägime ornitoloogi ja looduskaitsja Urmas Sellisega. Saatejuht on Tiiu Rööp.

26. aprillil esietendub Teatri Kodus lastelavastus „Marta ja Miisu“, lugu, mis puudutab valusat teemat: leppimist lemmiklooma lahkumisega ning kurbusest ülesaamist. Saates on külas näidendi autor, Vanemuise kirjandusala juht Anu Tonts. Saatejuht on Tiiu Rööp.

TÜ doktorant Iris Reinula uurib oma teadustöös, kuidas maastikumuutused mõjutavad niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Saates saame teada, mis on geneetiline mitmekesisus ja miks see hea on? Mis teeb taimede geneetilise mitmekesisuse muutuste uurimise keeruliseks ning miks taimi uuriv teadlane peab oskama maastikku hinnata putukate seisukohast? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Lavastaja Priit Strandberg toob Sadamateatris lavale Sophoklese tragöödia „Antigone“. Saates räägime, miks 2500 aastat vana tekst on täna kõnekas ning võrdleme kaht „Antigone“ tõlget eesti keelde: Marie Underi ja Anne Lille tõlget. Samuti räägime osatäitjatest ning antiiktragöödiale „kohustuslikust“ koorist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas Eesti Teatriliidu parima meesnäitleja preemia 2024 laureaat Andres Mähar ja Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa 2024 tunnustuse pälvinud Piret Laurimaa. Räägime lavastustest, mis andsid võimaluse luua silmapaistvad, laureaadi tiitlit väärt rollid ning põgusalt puudutame tulevasi teatritöid. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada põllumajandusmaastikel tegutsevaid tolmeldajaid? Juttu tuleb ka villamesilastest. Saates on külas TÜ loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Saatejuht on Tiiu Rööp.

13. aprillil esietendub Vanemuise suures majas Puccini ooper „Turandot“, mille nimirolli laulavad Aile Asszonyi või Liene Kinča. Saates on külas dramaatiline sopran Aile Asszonyi, kes meenutab oma ooperidebüüti: Despina rolli Mozarti ooperis „Così fan tutte“ Vanemuises. Loomulikult räägime peatselt publiku ette jõudvast ooperist „Turandot“ ning Aile töödest Euroopa ooperilavadel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik Nelly Mäekivi, sotsioloog Maie Kiisel ja bioloog Veljo Runnel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Eduard Vilde kirjutas vaid kolm näidendit: kaks neist, „Tabamata ime“ ja „Pisuhänd“, on hästi tuntud, viimasena valminud draama „Side“ aga jäänud teiste varju. Tiit Palu tegi näidendile värske dramatiseeringu ning lisas sellesse üht-teist Vilde jutustusest „Musta mantliga mees“. Ägedate tegelastega äge lugu esietendub Vanemuise väikeses majas 30. märtsil. Saates on külas Vanemuise draamajuht ning draama „Side“ lavastaja Tiit Palu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Rahvusvahelise klaveripäeva eel on saates külas vanemuislased, kelle peamiseks töövahendiks on klaver: kontsertmeistrid Ele Sonn ja Margus Riimaa. Räägime kontsertmeistri argipäevast ning erilistest töödest: lavastustele muusikalise kujunduse loomisest, laval olekust kas pianisti, näitleja või dirigendina. Kindlasti küsime, mis lavastused nende senistest töödest on kõige eredamalt meeles. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes samuti kuuluvad Eesti elurikkuse hulka. Lisaks saab lugeda must-toonekurg Karl II saatusest, looduskaitse usaldusmehest August Hiiemäest, seeneuurijatest, Karulast, uuest villamesilaseliigist Eestis ja lumikellukestest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Järgmisel nädalal toimuvad koostöös Eesti Kontserdiga Vanemuise sümfooniaorkestri uue kontserdisarja „Klassika“ avakontserdid. Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Risto Joost tutvustab kontserdil „Tormiloits“ ettekantavaid teoseid ja nende autoreid. Lisaks räägime aprilli keskel esietenduvast ooperist „Turandot“. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mis liigist loomad kõige sagedamini häirivad inimesi niivõrd, et nad kuulutatakse nuhtlusisenditeks? Miks loomast saab nuhtlusisend? Kas nuhtlusisendit saab „ümber kasvatada“? Saates on külas Peep Männil Keskkonnaagentuurist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta tagasi aprillis esietendus Vanemuises ooper „Cyrano de Bergerac“, võtmerollides Raiko Raalik või Simo Breede ning Pirjo Jonas või Maria Listra. Miks Eino Tambergi teose lavastamine on oluline? Mille poolest erinevad Simo Breede ja Raiko Raaliku Cyranod? Saates on külas Vanemuise ooperisolistid Pirjo Jonas ja Simo Breede. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Aasta puust, tammest, räägib EMÜ dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul. Kuuleme, mis teeb tammepuidu vastupidavaks, kelle jaoks on tammetõrud oluline toit ja milliseid kasvutingimusi tamm vajab, et kasvada kauniks mitmesaja aastaseks puuks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

14. veebruaril jõudis Vanemuises publiku ette rootsi kirjaniku Jonas Jonassoni raamatul põhinev teekonnakomöödia „Prohvet ja idioot“. Saates kuulete esietenduse eel toimunud jutuajamist lavastaja Ain Mäotsaga, milles ta tunnistab, et tegemist on omamoodi avantüüri, võib-olla isegi kahevaatuselise huligaansusega laval. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakiri Horisont on läbinud „värskenduskuuri“: uuenenud on nii kujundus kui koduleht. Lisaks on alguse saanud mitu uut artiklisarja: Jaan Aru kirjutab arust ja tehisarust, Ülar Allas tehnokraadi kroonikaid, Mati Laur avab moodsa ajalookirjutuse lätteid ning Erki Russow liigub palverändurite jälgedel. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid: parimaks lavastuseks valiti Urmas Vadi „Sada grammi taevasina“ ning parima meespeaosalise tiitli pälvis Veiko Porkanen. Saates on külas Veiko Porkanen ja Reimo Sagor, kellega räägime draamast „Sada grammi taevasina“, tragikomöödiast „Neljas õde“ ja dokumentaallavastusest „Lõpp“. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mida teha, kui hiir tuleb tuppa talvituma? Kas kõik meil elavad hiire- ja rotiliigid on ilmade jahenedes varmad hoonetesse sisse tungima? Kuidas teha kodu hiirekindlaks? Kas soovimatu sissetungija tabada eluspüügilõksuga või kasutada surmavat lõksu? Saates on külas Andrei Miljutin TÜ loodusmuuseumist, kellega lisaks hiire-jutule räägime näitusest „Imelised imetajad“. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Neile, kes pööravad tähelepanu Vanemuise lavastusi ning kontserte pildistavate fotograafide nimedele, on Heikki Leisi ja Maris Saviku nimi kindlasti silma jäänud. Kes on nende lemmikud-valguskunstnikud? Kas neil on lemmiknäitlejaid? Kuidas nad sattusid Vanemuise lavastusi pildistama? Küsib Tiiu Rööp.

2023. aasta suvel alustas kosmoseteleskoop Euclid teekonda vaatlusorbiidile Maa-Päikese süsteemi teise Lagrange'i punkti L2. Kas vaatlusi, mida Euclid hakkab tegema 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, ei ole võimalik teha Maale lähemal? Või isegi Maalt? Mida me Euclidi abil vaatleme? Milliseid uusi teadmisi võiksime saada? Saates on külas Hardi Veermäe ja Gert Hütsi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Nagu elus, tuleb teatriski ette ootamatuid olukordi ning võib juhtuda, et haigestunud kolleegi rollis on laval näitleja, kes pidi osa väga lühikese aja jooksul ära õppima. Saates on külas püstolrollide eksperdid Kärt Kull ja Ken Rüütel, kellelt kuuleme, millise pinge paneb püstolroll näitlejale ning kolleegidele, kes jagavad temaga lava. Saatejuht on Tiiu Rööp.

2024. aasta loomaks on temperamentne ja uudishimulik saarmas. Keda saarmas sööb? Kes võiks himustada teda süüa? Millised on saarma ja kopra, kahe poolveeelulise looma suhted? Kuidas saavad läbi saarmad ja kalakasvatajad? Neile küsimustele vastab aastaid saarmaid seiranud Remek Meel. Saatejuht on Tiiu Rööp.