Podcasts about suurbritannia

Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" arutlevad EKRE naispoliitikud Kadri Vilba, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets, kuidas lokkav sooideoloogia ja Reformierakonna poliitika on viinud olukorrani, kus naiste õigused, turvalisus ja väärikus on sattunud tõsise surve alla.Reformierakonna juhitud valitsus on langetanud mitmeid otsuseid, mis on eriti valusalt mõjutanud naisi ja emasid: peretoetuste kärpimine, laste pealt tulumaksuvabastuse kaotamine, tervisekindlustuse äravõtmine kodus lastega olevatelt emadelt, automaksu kehtestamine – ja mitmed muud sammud, mis näitavad sotsiaalpoliitilist ükskõiksust naiste vajaduste suhtes.Üha sagedamini näeme ka maailmas olukordi, kus mehed, kes identifitseerivad end naistena, nõuavad ligipääsu naiste spordiklassidesse, varjupaikadesse, ühiskondlikesse ruumidesse ja koguni kvootidesse, mis olid mõeldud naistele. Selline areng õõnestab bioloogiliste naiste õiglust, turvatunnet ja võrdseid võimalusi.Saates käsitleme ka hiljutist Suurbritannia ülemkohtu märgilist otsust, mis kinnitas, et naine on seaduse silmis inimene, kes on naisena sündinud. Arutame, kas Eesti peaks võtma sellest eeskuju ja kehtestama sarnase selguse ka oma õigusruumis.Lõpetuseks peatume traagilisel teemal – Pihlakodu väärkohtlemise juhtumil, kus abitus seisundis naised langesid kuritarvitamise ohvriks. Justiitsministri kommentaar, et tegu oli “ebaõnnestunud kommunikatsiooniga”, ehmatab ja solvab ühiskonna õiglustunnet. Küsimus on: kas meil on jäänud alles riik, mis suudab seista nõrgimate kaitsel – või juhib meid Reformierakonna ärieliit oma huvide järgi?

Tänases saates räägime Telia uutest pakkumistest kaabelinterneti klientidele ja sellest, mida arvab kujunenud olukorrast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Suurbritannia survestab tehnoloogiaettevõtteid looma krüpteeritud andmetele globaalset tagaust. Lõpetuseks arutame pikemalt selle üle, mida pakuvad kaasaegsed riiulikõlarid. Saate teemad: TTJA hinnangul on kaabelinterneti konkurents Eestis üldiselt hea Suurbritannia nõuab Apple'ilt ligipääsu kasutajate krüpteeritud andmetele üle maailma Glen testis kolmekohalise hinnaga aktiivseid riiulikõlareid ning jagab muljeid Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates vaatame pikemalt otsa auto videoregistraatoritele. Lisaks räägime sellest, kuidas Suurbritannia mobillioperaator O2 tegi AI-vanaema, kes lobiseb telefonipetturitega. Heidame pilgu D-Linki ruuterite suurele turvaaugule ning jagame lisamuljeid eelmises saates arutluse all olnud Google TV streameri ja reMarkable Paper Pro kohta. Saate teemad: • Mobiilioperaator O2 tegi küberpetturite kiusamiseks tehisintellektse vanaproua dAIsy • Glen testis kaheksat uut auto pardakaamerat • Paar olulist seika Google TV streameri kohta • Hoiatus: ära osta D-Liniki võrguseadmeid, sest firma ei viitsi parandada vanemate seadmete kriitilisi turvaauke Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

"Vaba sõna" suvesaates räägivad EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Mart Helme Kristen Michali valitsuse tulekust ning sellest, kuidas mõjutasid viimatised valimised Prantsusmaa ja Suurbritannia arenguid. Lisaks tuleb juttu Donald Trumpi ette pandud takistusribast.Kas valitsuse vahetusega muutub ainult portree seinal või on Michalil oma käekiri? Saates tõdetakse, et valitsuse vahetuse protseduur, õieti selle põhiseaduslike reeglite eiramine, näitas veelkod, et reformierakond isegi ei imiteeri enam põhiseaduslikkust. Mart Helme ei usu, et Michali tulekuga reformierakondlik arrogants väheneb.Kuidas senine kliimaminister lõpetaks rohehulluse? Kui tööstust toetada, siis peaks ju alustama energeetikast, ent selle lammutamine jätkub,„Süvariik oskab küll inimesi maha joosta ning panna võimule oma soosikuid nagu Michal. Ühiskonna meelsuse suunamisega saavad nad hakkama, aga mitte riigi juhtimisega. Viimase kolme aasta Kaja Kallase valitsused on olnud katastroofiline läbikukkumine, sealhulgas julgeolekus. Millised võimelüngad on juba likvideeritud? Seni täideti oluline võimelünk üksnes EKRE eestvedamisel laevatõrjerakettide muretsemisega. Eestis ei saanudki asjad liikuda, sest võimul oli silmaklappidega ideoloogiline fanaatik. Kaja Kallasel on ainult üks projekt ja see on Kaja Kallas,“ tõdeb Mart Helme.Saates võetakse vaatluse alla ka Prantsusmaa ja Suurbritannia valimised. See, kuidas Prantsusmaal loodi ebapüha liit Macroni liberaalide ja vasakpoolsete vahel, kes tegid rahvuslastele veel ühe kambaka, lükkab Rahvusliku Liikumise võimuletulekut taaskord edasi, ent vältimatut ei suuda ka  manipulatsioonid igavesti edasi lükata.Trumpi peatamiseks on USA telgitagustel jõududel veel mõned kaardid taskus, ent küsimärgi all on see, kas teda õnnestub takistada? Ka need stsenaariumid leiavad saates käsitlemist. Kui Trump võimule pääseb, siis toob see kaasa suured muudatused kogu Läänemaailmas. Esimeste hulgas hakkab murenema rohepöörasus, mis toob kindlasti kaasa mõju ka Eestile.

"Buumil" on külas tehnoloogiaettevõtja, Asutajate Seltsi juhatuse liige ja Vabariigi Presidendi diginõukoja liige Kaidi Ruusalepp, kellelt uurime, milliste väljakutsetega pistavad rinda tehnoloogiaettevõtted. Uudisteplokis kiikame valimistejärgse Prantsusmaa ja Suurbritannia tehnoloogiasektorisse ning arutleme, miks äripartnerid lahku lähevad. Samuti saad saadet kuulates teada, miks naisettevõtjatel on investoritelt raskem raha saada, kui meestel. Saatejuhid on Ott Pärna ja Anto Liivat.

Seekordses saates: Hamilton purustas jällegi paar rekordit Red Bullil lihtsalt napib kiirust Pauli esimene luhta läinud nädalavahetus see hooaeg Tagasi on meie emeriitsaatejuht Head kuulamist! Motoorne Rahutus on veel kuulatav ka Spotifys, Apple Podcastis, ja Podbeanis. Oled Facebookis? Liitu Eesti Vormel 1 fännide grupiga ja viska Motoorsele Rahutusele pöial!

Saate fookus on Prantsusmaa ja Suurbritannia parlamendivalimiste tulemustel, samuti üha ägeneval presidendivalimiste kampaanial USA-s.

Eesti muusikud esinesid möödunud laupäeval Suurbritannia suurimal muusikasündmusel Glastonbury festivalil koos maailmakuulsa bändi Coldplayga.

BBC tellimusel valminud uudislooming festivalil BBC Proms 2023. Kavas on üks maailmaesiettekanne, üks Euroopa esiettekanne ja üks Suurbritannia esiettekanne.

Teeme otselülituse Riiast, kus jagame koos külalistega verivärskeid muljeid Samsungi uutest nutikatest seadmetest. Seejärel analüüsime neid seadmeid veidi pikemalt. Veel räägime sellest, miks tahetakse Eestis ära keelata anonüümsed  kõnekaardid ja uurime, miks  Euroopa suurriikidele krüpteeritud sideteenused ei meeldi ja miks nende keelamine ärritab nii tootjaid kui kasutajaid. Saate teemad: • Esimene käed-küljes kogenus Samsungi uute volditavate telefonide ja nutikelladega otse Riiast. • Kas Samsungi uued telefonid ja kellad on liiga igavad ja vanamoodsad või on need hoopis väga head? • Siseministeerium plaanib Eestis keelata isikustamata kõnekaardid. • Suurbritannia ja Prantsusmaa tahavad taas krüpteeritud suhtluse ära keelata.   Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Külas Marko Habicht Arvutimaailmast ning Indrek Jakobson Acceleristast. Tunnusmuusika: Paul Oja.

Tänase saate külaline Daisi Kuuse räägib Suurbritanniast: peaasjalikult Walesi pealinnast Cardiffist ja Londonist. Daisi armastus Suurbritannia vastu algas juba pikka aega tagasi, kui ta mingi perioodi Cardiffis elas. Alates sellest on ta püüdnud käia iga aasta sealmail – kui vahepeal oma lemmikriiki külastada ei saanud, hakkas ta seda unes nägema. Walesi puhul meeldib talle inimeste tähelepanelikkus ja hoolimine. Samas Londonis pole kohalikel sellisteks asjadeks aegagi... Sellegipoolest plaanis Daisi kolida päriseks just Londonisse, sest soovis suuremat väljakutses kui Cardiffis elamine. Saates selgitab külaline, miks plaan siiski katki jäi. Episoodis tuleb juttu veel sellest, kui keeruline on saada ilma piimata teed, miks on okei Walesis teiste autot kriipida, draakonitest, prügimägedest tänaval... Daisi annab ka nõu, milliseid mitteturistikaid kohti Londonis külastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on elektrilaadimisega tegeleva tehnoloogiafirma VOOL kaasasutaja ja tegevjuht Juhan Härm, kellega teeme juttu nii elektriautode laadimisärist kui ka sellest, kuidas meelitada suurtest tehnoloogiafirmadest väikesesse startuppi häid töötajaid. Saate majandusuudiste osa alustame uudisega BREXITi järgsest maailmast – nimelt sõlmisid Euroopa Liit ja Suurbritannia uue kokkuleppe kaubandusreeglite üle Põhja-Iirimaal. Teiseks räägime Hiina Rahvavabariigist, mis nõuab tungivalt, et riigiettevõtted loobuksid maailma suurimate, nn BIG 4 audiitorfirmade kasutamisest, viidates andmeriskidele. Lisaks kuuleb saates telgitaguseid, miks keelas ühelt poolt Euroopa Komisjon TikToki kasutamise töötelefonides, kuid teisalt toob näiteks autofirma Mercedes-Benz TikToki autodesse. Töö- ja juhtimistarkuse osas räägime ühest vahvast uuringust, mis käsitleb Sabatticalite ehk pikemate töö-puhkuste murrangulist mõju nii töötajatele kui ka firmadele. Vahva ettevõtlusuudisena räägime ka Saksa jalgrattafirmast Canyon, mis tuli välja revolutsioonilise pool-auto/pool-jalgratta kontseptsooniga. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Pikk suvi ja ühtlasi pikk ootus on saanud lõpu. Podcast „Pihtas Põhjas“ on tagasi ning sama jõulises koosseisus kui varasemalt – seenioride lemmik Gert Kullamäe, noortega suhestuja Janar Talts ning endiste koondislaste ja staartreenerite ohjes hoidja Ivar Jurtšenko. Lisaks kuulamisele on võimalik saadet nüüdsest ka vaadata. Saatejuhtidel on suvega tarkust veelgi juurde tulnud. Tundub võimatu, et palju siis ühe väikese peakese sisse tarkust mahub, aga kui on kummipea... siis ikka mahub lõputult. Kerge eneseiroonia ei tee kunagi paha. Kullamäe on endiselt Pärnu Sadama abitreener, Talts Tartu Ülikool/Maks&Mooritsa spordidirektor ning Jurtšenko suhestub rohkemal või vähemal määral Tallinna Kalev/Audentesega, mis on läbi elamas olulisi muutusi. Hooaja esimeses saates keskendutakse suuresti koondiste temaatikale. Mitte ainult rahvusmeeskonna tegemistele, mis on küll peamine fookus, aga ka noortekoondiste suvistele Euroopa meistrivõistluste turniiridele. Noortega seoses kerkib esile mitu olulist tähelepanekut, mis ajab vanematel härradel pulsi korralikult ülesse. Eesti U20 koondisega A-divisjoni pääsemise eest saab kiidulaulu kuulda Alar Varrak, kes on kõvem treener kui Heiko Rannula ja Andres Sõber kokku. Võtame kokku Eesti rahvusmeeskonna suvised tegemised, alates juunikuistest valikmängudest ning arutleme Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ootuste üle. Teeme ennustusmängu, kus saavad kaasa lüüa kõik kuulajad-vaatajad. Mitmendal kohal lõpetab Eesti koondis alagrupimängud, kus vastasteks Itaalia, Ukraina, Horvaatia, Suurbritannia ja Kreeka. Saatejuhid teevad ka omapoolse ennustuse. Pane vastus teele aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee, õigesti vastanute vahel loosime välja saate peatoetaja PAF-i auhinnakomplekti. Kuna sel hooajal tehakse „Pihtas Põhjas“ podcasti liikuva pildiga, on saates uus rubriik – PILT JUTUSTAB. Korvpalliga seotud hetked, mille juurde annab rääkida ägeda loo. Esimesel korral piilume aastasse 2001, mis on omakorda vägagi seotud tänase päevaga. Head vaatamist ja kuulamist ning elame Eesti koondisele Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril tuliselt kaasa nii Milanos kohapeal kui ka siin Eestis. Koondis teeb avalöögi 2. septembril, vastaseks Itaalia.

"Buumi" saatekülalisteks on Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Viljar Lubi, kellega räägime nii Brexiti järgsest ühendkuningriigist kui ka Eesti ja Suurbritannia majanduskoostööst täna ja tulevikus. Saate majandusuudiste osas räägime naftahindade tulevikust, seda Hiina suureneva tarbimise ja Venemaa sanktsioonidest kiratseva naftaekspordi kontekstis. Vaatame otsa ka selle aasta suurimale turundusprojektile – FIFA World Cup Qatar 2022 – ning analüüsime selle ulmelise 300-miljardi dollarise maksumuse telgitaguseid. Juhtimisuudistes kõrvutame inimesi ja tehnoloogiat tarkvaraarenduses. Uudiste plokk kulmineerub halenaljaka teadaandega laevanduse valdkonnast. Nimelt on kokaiini salakaubaveo kartell tunginud maailma suurimasse laevandusettevõttesse. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Aasta tagasi hoiatasid Suurbritannia ja USA luureteenistused avalikult, et Venemaa valmistub Ukrainat sõjaliselt ründama. Kreml esitas samal ajal lääneriikidele ultimaatumeid arusaamatuteks julgeolekugarantiideks.

Saates räägitakse laia vaatega Ukraina sõjast ja üleilmse rahu saavutamise tingimustest. Ajal, kui kesk-Euroopas käib genotsiidisõda ukraina rahva vastu, jahutakse Euroopa Liidus ikka veel rohepöördest ja kliimakatastroofist. Mis on tähtsam?Kas sõda Ukrainas laieneb? Mis saab, kui Ukraina kaitsmiseks liituvad sõjategevusega USA ja Suurbritannia? Kas Pekingist ridade vahelt antud signaal Putinile, et Hiina ei kavatse kannatada venelaste tuumarünnakut Ukrainas, on mõjuv argument Moskva režiimile?Mis toimub elektrienergia kriisi ajal Eesti energeetikatööstusega? Kuidas saavad hakkama tavalised inimesed nt. Lõuna-Eestis? Kodumaiseid skandaale puudutatakse samuti põgusalt. Kuidas toimib Eesti õigusriik, kui skandaalid puudutavad asjaosaliste lähedasi ja sõpru? Poliitilisele malelauale üritab pilku peale visata ja seisu seletada erudiplomaat ja suursaadik, Eesti välisluure rajaja, advokaat ja nüüdne Otepää vallavolikogu liige Ants Frosch. Saatejuht on Erik Boltowski

Kuninganna Elizabeth II valitsusaeg on lõppenud ning Briti kuninglikku perekonda ootavad ees uued tuuled. Milline hakkab Suurbritannia välja nägema Charles III valitsusajal ning kas monarhial on üldse kaasaegses maailmas tulevikku? Seda kõike võite kuulata seekordses Ringjoone saates. Saates spekuleerivad meie uued liikmed Anastasia ja Anna Gerda. Saatejuhi rolli on astunud Annamari ning puldis on Saskia.

Seekordsele saatele vajutas pitseri Suurbritannia kuninganna Elizabeth II surm. Eetris laupäeval 10. septembril kell 9 ja kordus pühapäeval kell 12. Saatejuht on Lisete Velt.

Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg on taaskord eetris Milanost ja esmakordselt on põhjust ka rõõmustada – Eesti alistas Suurbritannia ja EM-finaalturniiril nullipoisiks ei jää. Ometi on teisipäevases saates kõige rohkem sarkastilisi nalju ja iroonilisi kommentaare. Eestist sai esimene Balti riikide koondis, mis sai tänavusel EM-finaalturniiril võidu kätte. Räägime Eesti fännide suurepärasest toetusest ja keda nad toetasid Kreeka-Ukraina kohtumises. Samuti räägime paarist Eesti võtmekohast Suurbritannia vastu ja Jukka Toijala räägib koondise teisipäevasest kaitsetööst ja motivatsioonist (00.16 – 08.44) Veel räägime ka Suurbritannia koondisest, miks nad osutusid nii kehvaks ja mida Eesti oskas oskuslikult ära kasutada (8.45 – 11.47). Saate viimases osas seame pilgud lähitulevikku. Sõltumata Horvaatia-Itaalia tulemusest, tuleb turniiri viimases kohtumises neljapäeval minna vastamisi Kreekaga. Mida sellest vastasseisust oodata, kas Giannis mängib ja kas tegelikult saab Eesti senist finaalturniiri pidada õnnestunuks? (11.48 – 23.51) Head kuulamist!

Korvpallikoondis sõidab EM-finaalturniirile C-alagrupi autsaiderina, aga tundega, et Ukraina ja Suurbritannia edestamine on asjade õnnestumise korral võimalik. Aga kas selle nimel tuleks mängudes tugevamate vastastega jalg gaasipedaalilt tõsta? Eriti arvestades, et meeskonna füüsiline vastupidavus tekitab küsimärke? Spordireporter meenutab ka 1993., 2001. ja 2015. aasta EM-finaalturniire. Teemadeks veel Anett Kontaveit vs Serena Williams, Rein Taaramäe Vueltal, Premium liiga murdemängud, F1 Spa etapp, Ott Tänak võimalik siirdumine M-Sporti, Konverentsiliiga staatus ja võrkpalli MM-i mured. Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Buumi uudiste osas vaatame otsa Suurbritannia brexitijärgsele majandusele. Nimelt ennustatakse, Ühendkuningriigi inflatsioon kerib jaanuariks karipunkti, pea 19 protsendini. Teiseks räägime Venemaa suurimast tehnoloogiafirmast Yandex, mis otsustas müüa oma meediasuunas, sh Yandex.ru kodulehe. Ajastule kohaselt vaatame pisut otsa ka Europpa energiahindadele, mis teevad jätkuvalt rekordeid. Põneva teemana on saates maailma oksjonid, kus on saamaks kuumaks kaubaks hinnaalandusega müüdavad Vene oligarhide superjahid. Raha nende eest läheb aga väga üllatavassse taskusse. Uudiste osa lõpetuseks räägime teadlastest, kes väidavad, et liiga pingsalt mõtlemine väsitab inimest! Seekordseks saatekülaliseks on suurettevõtja – võiks öelda mees nagu äriorkester – AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Ainiga võetakse teemaks nii majandus- ja rahandusasjad – on ju tegemist endise Eesti Ühispanga ja SEB juhiga – kui ka ettevõtlusteemad. Viimast fookusega Infortari ärisuundadele transpordiäris (sh Tallink), energeetikas (nt Eesti Gaas) ja kinnisvaras. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab lugeda, miks USA ja Suurbritannia loovutasid Balti riigid Stalinile, samuti Eesti esimesest taimetoidu kokaraamatust; põhjarahvastest ja alkoholist; vesiniku tarbimisest Euroopa Liidus; bioloogilisest altruismist; tasakaalutuse vajalikkusest elus ning intervjuud TÜ mükoriisauuringute professor Leho Tedersooga. Saates on külas Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

BUUMil on külas põnev mees, majandusteadlane ja tuleviku-uurija, äsja oma 70. sünnipäeva tähistanud professor Erik Terk. Räägime Erikuga kuuldustest ja trendidest, mis ennustavad lõppu globaliseerumisele, samuti valitsemise väljakutsetest, tulevikust ja riigijuhtimise mudelitest nii kodueesti kui ka kaugemal. Majandusuudiste osas räägime maailmapanga juhi David Malpass'i hoiatustest ülemaailmse majanduslanguse eest. Samuti sellest, et uued lennufirmad teevad panuseid sellele, et me kõik hakkame uuesti ja üha rohkem lendama. Vaatame sisse ka Suurbritannia talendisõja "võidustrateegiale", mille keskmes on otsus anda maailma 50 parima mitte-UK ülikooli lõpetajale lihtsustatult Suurbritannia tööviisa. Põnevaid teemasid on saates teisigi. Nii näiteks korraldas Eurovisiooni võitja Kalush Orchestra Facebookis oksjoni ja müüs oma võidutrofee $900,000 eest, et osta Ukrainale droone. Ameerika linn Phoenix ägab aga töötajate põuas, mistõttu jäävad vaatamata Covidi taandumisele pooled ujulad, kohvikud ja suvelaagrid sellel hooajal suletuks. Saatejuhid on Raivo Vare ja Ott Pärna.

Kuni 1. juunini saab märkida LHV aktsiaid, emissioonist kaasatavad 25-35 miljonit eurot paigutatakse Suurbritannia filiaali arengusse. LHV Groupi juht Madis Toomsalu selgitab tänases saates, kui suureks kasvab Suurbritannia filiaal ja kuidas mõjutab börsiettevõtet tõusev intressikeskkond. Juttu tuleb ka sellest, milline on LHV töötajatele mõeldud optsiooniprogramm ja kuidas võib see hiljem aktsia hinda börsil mõjutada.  Räägime mh sellest, kuidas suhestub LHV Ühendkuningriigi äri Wise'iga ning miks on Taavet Hinrikus paigutanud LHV-sse miljoneid. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Londoni Chelsea saab igal juhul uue omaniku, kelle määramisel ei pruugi aga otsustavaks saada pakutav rahasumma, vaid pakkuja taust, sest lõpliku otsuse, kellest valitseva Euroopa meisterklubi omanik saab, peab langetama Suurbritannia valitsus, kes Chelsea praeguse omaniku Roman Abramovitši käest ära arestis. Madridi Real kaotas kodus FC Barcelonale 0:4. Mis on selle tulemuse tagajärg lühemas ja pikemas plaanis? Panustamisrubriigis luubi all paf.com'i koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Seoses Vladimir Putini režiimi kallaletungiga Ukraina vastu on paljud lääneriigid saatmas ennast kaitsvale riigile palju relvastusabi, kuid saanud ka aru, et kaitsekulusid tuleb tõsta. See aga omakorda tähendab, et kaitseotstarbelise varustuse ja relvastuse turule on tulemas palju tellimusi. Kas suurem nõudlus tähendab ka selles vallas hinnakasvu, kuidas see võib mõjutada Eesti kaitsehankeid? Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar, kes rääkis kaitsevaldkonna turgudel toimuvast ja eesootavast. Lisaks sellele küsis saatejuht Raimo Poom, mida kujutavad endast möödunud nädalal USA, Suurbritannia ja teise poolt Ukraina poole teele pandud või juttude järgi lubatavad relvastussüsteemid ning mida nendega teha saab.

Kui tavaliselt on detsembri alguses aktsiaturud tõusnud, siis praegu vaatab nii USA-st kui Euroopast vastu langustrend. "Jõulutrall võib seekord ära jääda," hoiatab Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuht Anton Skvortsov tänases saates. Juttu tuleb nii USA, Euroopa kui Suurbritannia keskpankade rahapoliitikast. Uurime, kuidas mõjutab Ühendkuningriigi otsus intressimäärasid tõsta, eestlastele südamelähedast Wise'i aktsiat. Seda olukorras, kus jäme ots liigub üha tugevamalt väärtusaktsiate kätte. Skvortsovil on ka üks väga konkreetne regioon, kuhu ta soovitab täna investeeringute osas vaadata - Hiina. Miks, selgub saatest. Käime üle ka trendid krüptoturul ning järgmist aastat mõjutavad hoovused maailmas. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Funderbeamil kaasab raha tervislikku eluviisi propageeriv ja geeniteadusel põhinevaid elustiili soovitusi jagav personaalmeditsiini idufirma Geneto. Idufirma juht Jaak Sarv selgitab, kuidas nende poolt pakutavad riskiskoorid aitavad ennetada eluiga oluliselt lühendavaid haigusi ning suurendada seeläbi elatud aastate arvu. Juttu tuleb ka Geneto plaanidest laieneda välisturgudele Poolas, Soomes ja Suurbritannias ning ärimudelist, mis on tulevikus aluseks positiivsete rahavoogude genereerimisel.  Käime üle ka ettevõttega seotud riskid ning püüame aru saada, kuidas jõuda riskigrupis klientideni, keda iseloomustab küll riskantne tervisekäitumine, kuid kes pole motiveeritud oma harjumusi muutma.  Kuivõrd geeniteadusel põhinevad riskiskoorid võimaldavad tulevikus ennustada ka konkreetse inimese eluiga, räägib Sarv, kuidas nende koostöö nii Tartu Ülikooli geenivaramu kui ka Suurbritannia biopangaga sellele eesmärgile kaasa aitab. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Episood 151. Tere õhtust, kallid kuulajad, käes on järjekordne kolmapäev!

Tänases saates räägime Terviseameti külmlaos temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinidest ja ravimitest. Samuti tõmbame joone alla lõppenud riigikogu kevadistungjärgule ning mõtestame kohalike valimiste eel üles kerkinud maksudebatti. Saate lõpus tuleb juttu ka leketest Suurbritannia riigiasutustest. Saatekülalisteks on Postimehe ajakirjanikud Loora-Elisabet Lomp, Aimar Altosaar ja Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja. Saadet juhib Postimehe ajakirjanik Anna Põld.

Tänases saates räägime Terviseameti külmlaos temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinidest ja ravimitest. Samuti tõmbame joone alla lõppenud riigikogu kevadistungjärgule ning mõtestame kohalike valimiste eel üles kerkinud maksudebatti. Saate lõpus tuleb juttu ka leketest Suurbritannia riigiasutustest. Saatekülalisteks on Postimehe ajakirjanikud Loora-Elisabet Lomp, Aimar Altosaar ja Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja. Saadet juhib Postimehe ajakirjanik Anna Põld.

Tänases saates räägime Terviseameti külmlaos temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinidest ja ravimitest. Samuti tõmbame joone alla lõppenud riigikogu kevadistungjärgule ning mõtestame kohalike valimiste eel üles kerkinud maksudebatti. Saate lõpus tuleb juttu ka leketest Suurbritannia riigiasutustest. Saatekülalisteks on Postimehe ajakirjanikud Loora-Elisabet Lomp, Aimar Altosaar ja Postimehe välisuudistetoimetuse juht Evelyn Kaldoja. Saadet juhib Postimehe ajakirjanik Anna Põld.

Endine kaitseminister, Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna leiab täna jõustuvate piirangute taustal, et peaminister ei käitu kui valitsusjuht, vaid tegeleb teisejärguliste pisiasjadega. „Peaministri roll sellistes kriisides ei ole igapäevane manageerimine, mis täpselt on õige või vale. See on ikkagi ekspertide hinnata,“ rääkis suurima parlamendivälise opositsioonijõu esindaja. „Peaminister peab andma suuna, mis on suuremad eesmärgid. Ega Joe Biden ei hakanud rääkima, et suur eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupidamine, vaid eesmärk on võita koroonakriis.“ Sellel, et näiteks õigeaegselt piiranguid ei rakendatud, on Tsahkna sõnul aga pikaajalised reaalsed tagajärjed. „Mina tegelen Eesti ettevõtete Eestis väljaviimisega. Mis juhtub, on see, et kaotame ikkagi paar kuud. Isegi, kui meie näitajad hakkavad alla minema, oleme ikka punane latern, meid ei lasta kuskile sisse,“ tõstis ta esile. „Nädalase odava populaarsuse tulemusena saame palju surnuid ja suletud majanduse.“ Mugavustsoon Suuremas plaanis kritiseerib Tsahkna aga rahulikku kulgemist mugavustsoonis. „Oleme jäänud valitsuse tasandil kinni valmisbürokraatiasse, tohutusse udusse. Et kuskil on mingisugused iseenda poolt kirjutatud reeglid, mis ei vasta ju tegelikele oludele,“ sõnas Tsahkna ning tõi näitena Margaret Thatcheri, kes just samasugusest kivistumisest välja murdes suutis Suurbritannia esimest korda pärast Teist maailmasõda jalule tõsta. „Mina moodustaksin kohe praegu valitsuse juures oleva tarkade klubi, et koguda kitsaskohad kokku ning panna lahendustesse,“ tegi ta ettepaneku. „Homme! Oleme stuudios siin neljapäeval. Aga reedel juba hakataks lahendama.“ Tsahkna rõhutas, et ennekõike lasub vastutust selle eest, et mitu aastat on Eesti riik uutele tasanditele pürgimise asemel lihtsalt lohisenud, eelmistel valitsustel. Kuid Kallaselt ootaks ennekõike peaministri kvaliteeti. „Juurprobleem on selles, et koalitsioonilepingut tehti suures hirmus, et äkki jätkab endine valitsus. Kaja Kallas andis ära kõik, mis tal oli olemas,“ võttis Tsahkna kokku. „Ta on paljuski samas seisus kui Jüri Ratas oli eelmises valitsuses – et äkki EKRE läheb minema. Kallas kardab kaotada oma käes olevat peaministri saua ja annab poliitiliselt kõik ära.“ Mida mõtlevad poliitikud, kuidas panna bürokraatia viimaks riigi heaks tööle? Millal ja kes hakkab esimesena verd nõudma? Kuula Krister Parise erisaadet siit!

Ütleme välispoliitika, ütleme aina valjemalt Hiina. Ütleme Hiina, ütleme konkreetsemalt Huawei. Ning Eestil seisab siin ees raske otsus. Kas me järgime Ühendriikide survet ning välistame Huawei 5G võrkude kriitiliste osade ehitamisest või mitte. Taustaks nii palju, et USA-s on harukordselt tugev parteideülene üksmeel määratleda Hiinat strateegilise rivaalina. Hiina tehnoloogia lipulaevale Huaweile heidetakse ette potentsiaalset salakuulamist ehk n-ö tagauksi info lekitamiseks Pekingile kui ka seotust inimõiguste rikkumisega uiguuride kallal. Välispoliitika instituudi teadur Frank Jüris sõnas möödunud nädalal Eesti Päevalehele antud intervjuus, et see on näide, kuidas suudetakse pigem ühise eesmärgi nimel tegutseda. Nii on põhimõtteliselt välistanud Huawei seadmed 5G võrkudes Prantsusmaa ja Suurbritannia, hiljuti vastu võetud Saksamaa seadus jätab rohkem mänguruumi. „Juhin tähelepanu, et suitsevat püssi pole leitud,“ kommenteeris Huawei Eesti esinduse müügidirektor Alar Heikla Krister Parisele Ameerika süüdistusi. Tema sõnul tasub lugeda Washingtoni kavatsuste mõistmiseks mõttekoja Atlantic Council strateegiadokumenti, kus rõhutatakse vajadust säilitada suhetes Aasiaga liidrirolli. Ning selleks on kõik vahendid head. Eesti on sellest vastasseisust aga Heikla sõnul oluliselt kaotanud. Nii oleme (mitte ainult Huawei vaidluse pärast) muust maailmast, mis 5G võrke ehitab, juba kolm aastat maha jäänud. Eestis ju 5G võrku pole, ehkki esimene kõne Eesti ja Soome majandusministrite vahel tehti 5G võrgus juba aastal 2018. „Me oleme startupi-riik,“ meenutas Heikla, mis kaalul on. „Kogu keskustelu taandub praegu piltlikult poekärude peale, aga oluline on hoopis kassasüsteem. Me tahaksime teha kihvte, fancycid tooteid, mida see kassasüsteem suudab läbi närida. Selleks peab olema loodud ümbrus. Kogu seda kaupa, mida kassasüsteemist läbi närida ja korvi laduda, pole võimalik siia turule tuua. Ühel hetkel me avastame, et meil on vintage või legacy. Ajast ja arust asjad, mis ei tähenda, et nad on halvad asjad, aga mida muu maailm vaatab kui muuseumieksponaate.“ Saates veel Kirjutasin ise, kuidas Ühendriigid on ikkagi otsustanud Huawaei päriselt tappa. Kuidas kavatseb kompanii kirve eest pääseda? Mida peavad tegema riigid, kes ei taha mõistetavalt USA-le vastu hakata? Milliseid suuniseid jagavad Huaweile kommunistid? Kuula Krister Parise intervjuud Alar Heiklaga siit!

Koroonašokist toibuv Euroopa püüab majandust elavdada seninägematu ühislaenuga, mis paneb liidu solidaarsuse taas proovile. Kas eelmise finantskriisi vigu suudetakse vältida? Kuidas sobitub 750 miljardi eurone plaaster EL-i majanduse haavadele ja kas taastumispaketi võrrandisse võiksid kuuluda ka uued Euroopa maksud, mille Eesti valitsus on välistanud? Ja kuna Suurbritannia kõnelused EL-iga triivivad taas karide suunas, püüame ennustada, mis juhtub 1. jaanuaril 2021. Arutelu juht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Eestist valitud europarlamendi liikmed Korraldaja: Euroopa Parlamendi Büroo Eestis Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Karl ja Ardo arutavad Suurbritannia koloniseerimistaktika ning lehmade kurva rolli üle selles. Samuti natuke ka ohutusvideotest, viikingeid ootavatest naistest ja loeme ette ka ühe lugejakirja.

Seekordses saates: Pirelli rehvide lõhkemine päästis igava GP; Roosade Mercedeste palju probleeme; Kas see põlvitamine on nüüd õige asi? Head kuulamist! Oleme nüüdsest kuulatav ka Spotifys! Oled Facebookis? Liitu Eesti Vormel 1 fännide grupiga ja viska Motoorsele Rahutusele pöial!