Podcasts about uues

Eesti ausaim narkopodcast "Ainelised olendid" naaseb suvepuhkuselt. Uues osas räägime Meisterjaaniga maagilistest seentest, mis võivad viia koledate, eriskummaliste, aga ka ülevate kogemusteni. Juttu tuleb sellestki, kuidas psilotsübiini sisaldavaid seeni kasvatatakse ning mis on nende potentsiaal ja ohud inimeste ravimisel. See on vestlus, kus ükski lugu pole tabu.

 Konservatiivne vestlussaade "Vaba sõna" suvesari jõudis oma pildiraadio rändstuudioga Toomepale riigikogu aseesimehe kabinetti jutuajamiseks sellesse ametisse valitud Arvo Alleriga. Juttu tuleb sellest uuest rollist, uuest valitsusest ja poliitilistest arengutest laiemalt. Saatejuht on riigikogu liige Anti Poolamets. 

Uues episoodis on külas Eesti läbi aegade populaarsem telesaatejuht, kes on lausa meister inimeste avamises. Tema intervjuud on avanud rohkelt persoone ja rikastanud pikalt meie telepilti. On öeldud, et tema jutt veereb kui kevadine vesi ja tema elufilosoofia on selline, et ta lihtsalt ei muretse. Kuid üheks olulisemaks komponendiks peab ta elus just armastust. Külas on Vahur Kersna ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Tartu Uues Teatris esietendub 8.

"Ma arvan, et minu raamatus on palju igasuguseid tegelasi ja nendega pole juhtunud midagi halba. Iga reklaam on hea, nii sellele kes pahandas kui sellele, kes pahandada saab," muigab kirjanik Olav Osolin, kes esitles äsja oma teist krimiraamatut "Part lendab edasi". Osolin ütleb, et ta pole mitte kunagi mitte kedagi oma raamatus halastamatul viisil töganud. "Kui mõni nimi on sarnane või olen kirjutanud sama nime, siis kui Maris Kõrvitsale tuttavad helistasid ja ütlesid, et kuule seal raamatus on üks Maris, see oled sina seal raamatus, siis Maris pidi naerust toolilt kukkuma." Milliste nippidega Olav Osolin teise bestselleri kirjutas? Kuidas õnnestus Osolinil kõiki reegleid rikkudes uus hitt avaldada? Kuidas seisis Olav päris elus silmitsi oma raamatutegelasega?

Tartu Uues Teatris esietendus tantsulavastus "Ma jään kaevu / juurde igavesti jooma".

Täna räägib Daki loo pruuditapust Viljandimaal Kabalas. Heidi jutustab aga ühe eriti võika loo USAst, millele kehtivad kõik päästikuhoiatused. Uues segmendis grab-bag, mis võib aga võib ka mitte saada regulaarseks, haarab Daki oma arhiividest loo ja tutvustab meile eluaegset vangi Sergei Krõlov, kes on terve elu trellide taga veetnud. Aga kas ta ka seda karistust vääris...? Patreoni boonusosas on kaks vahvat tondijuttu. Merch: www.kikimoorid.ee Saada oma lugu kikimoorid@gmail.com! --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Homme esietendub Tartu Uues Teatris Renate Keerdi lavastus "Päeva lõpuks, kiigu", kuhu on kaasatud 16 näitlejatudengit EMTA lavakunstikooli XXXI lennust.

18.09 Geeniuse digisaade: Wonderlust Apple'i iPhone 15 seeria sai USB-C pesa ning 11 aastat kasutusel olnud Lightning laadimispesa kaob ajalukku – aga kas midagi veel? Vaatame, mis on Apple Watch 9 eriline sõrmeliigutus ja kui ere on Apple Watch Ultra 2 superekraan. Ja unustada ei saa ka seda, kuidas ja millal kavatseb Apple planeeti päästa. Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Erikülaliseks Andres Kostiv.

Uues saates valgustavad meid Iljas ja Anna Gerda suvel toimunud Hispaania valimiste osas ning räägivad selle võimalikust mõjust Hispaania tulevikule. Kes saab Hispaania peaministriks? Kas Kataloonia saavutab oma iseseisvuse? Nendele põletavatele küsimustele leitakse ühiselt vastused.

9.

Täpselt nii nagu pealkiri reedab, suundub podcast „Jalgrattapalavik“ sel korral juttudega Ameerika Ühendriikide rattaspordi radadele. Reisisaatjaks Oskar Nisu, kes kuulub alates käesolevast hooajast tiimi Denver Disruptors. Räägime esimestest võistluskogemustest USA pinnal, Denveri tiimist, kuhu kuuluvad nii mehed kui naised, uuest võistlusliigast National Cycling League (NCL), mille avalöök toimus 8. aprillil Miamis. Kõlab igatahes edevalt! Võistelda Miami Beachi ümbruses. Aga, kuidas see kõik päriselus paistab? Uues liigas võisteldakse kriteeriumides ja välja hõigatud auhinnapott on ahvatlev – tervelt üks miljon dollarit. Võitja tiimile kuulub maksimaalselt 700 000 dollarit, ent Oskari jutust selgub, et agasid on palju ja jackpoti võitmine tundub üsna keeruline. Saame teada, mis hooaja käigus veel ees ootab, milliste uuendustega üritab NCL rattamaailmas tähelepanu pälvida ning üritame USA ja Euroopa profitiimide võrdluses selgusele jõuda sarnasustes ja erinevustes. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti avarustest.

Uues vallatus vestlussaates räägivad Katrin, Karmen, Teele ja Lotta Kirke suhetest, seksist, rahast, intiimsusest, karjäärist ja paljust muust läbi enda kogemuste, huumori ja vürtsikuse. Julgeme saates enda üle naerada ja samas usaldame ruumi nii palju, et sukelduda ka sügavale hingesoppi ja avada teed kurbusele ning muudele emotsioonidele, mida tavaolukordades kõigi eest peita sooviks. Me ei pelga lõhkuda tabusid, ega karda keerulisi vestlusi, sest usume, et avameelne ja otsekohene arutelu on võtmeks enesearengul ning sügavatel sõprussuhetel. Järgnevad Juice Factory saated saavad olema saadaval Täitsa Pekkis “La Familia” kogukonna liikmetele. Patreonis on üleval ka Juice Factory osa #02. Liitu siin: patreon.com/taitsapekkis Saates räägime: Kes me olemeMiks me ei julge öleda, mida me tegelikult tunnemeHea tüdruku sündroomistOrgasmide teesklemisestIseendale augu kaevamisestVanuse ja kogemuse olulisusestHaavatavuse olulisusestMis saab siis kui mees imiteerib voodis hobustPehmuse ja kerguse lubamisest rasketel perioodidelLiigsest iseseisvusestMehelikkusest ja naiselikkusestArmastusegaKatrin Hinrikus, Teele Saul, Karmen Reivik & Lotta Kirke KapralTäitsa Pekkis SaadeKoduleht: https://taitsapekkis.ee/Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaadeToeta meid ka Patreonis: https://www.patreon.com/taitsapekkis/Support the show

Tartu Uues Teatris esietendub 14.

Uues episoodis läheme me kõigepealt korralikult vaidlema, et kas ja mida üldse riik peaks tegema, et me saaksime kenasti 2035 kõik elektriautodega sõita. Lisaks pakkus Tarmo oma (emotsionaalselt) kallist isiklikku autot Bolt Drive platvormile rendile ja sai pakkumise, mis tekitas rohkem küsimusi, kui vastuseid. Sellega emotsionaalsed ameerika mäed ei lõppe, sest lisaks õnnestus Tarmol näha kõrvalt ka ühte karmi liiklusõnnetust. Seda õnneks küll virtuaalreaalsuses. Ja ikkagi oli see karm. Ja siis muidugi proovisõit elektrilise Volkswagen ID.Buzziga! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.  

Korvpallipodcasti „Pihtas Põhjas“ tegijad pidasid alanud sügise esimese arutelu. Uues vormis, särgid otse Belgradist. Hooaja alguseni on jäänud loetud päevad, mis tähendab, et pinge kasvab. Stressipallid on kuum kaup. Viimaste nädalate sündmuste üle arutlevad Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Mõistagi ei pääse üle ega ümber mitmest kohustuslikust teemast – Pärnu Sadama FIBA Meistrite liiga kvalifikatsioon, mängufilmi „Kalev“ linastumine, kus üheks peaosaliseks on noor Kullamäe, Euroopa meistrivõistluste kokkuvõte ning õige pea algav kodune hooaeg ehk PAF Eesti-Läti korvpalliliiga start. Eriti põnev on muidugi filmiteose arutelu, sest stuudios istub inimene, kelle käest saab küsida, kuidas siis 31-aastat tagasi tegelikult oli. Mis vastab filmis tõele ja mis mitte. Kas Kullamäe käis jalgrattaga treeningul, kas Margus Metstak lõi tal nina veriseks, kas tõesti Tiit Sokk vaikis terve hooaja, kas Gert ei saanudki meistriks tuleku hooajal ühtegi korda platsile ja miks tal nii õudne põrgatamistehnika oli. Kohati kisub päris huumoriks. Sel hooajal teeme igas saates ennustusmängu korvpalli suurtoetaja PAF-i auhindadele, kus saavad kaasa lüüa kõik kuulajad-vaatajad. Seekordne küsimus puudutab BC Kalev/Cramo meeskonda: „Kas paljukordne Eesti meisterklubi jõuab FIBA Europe Cup sarjas põhiturniirile?“ Esimese mängu peavad nad Leedus, Jonavas 27. septembril ning kuni selle päevani ootame ka vastuseid. Kas „jah“ või „ei“. Pange oma arvamus teele aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee, õigesti vastanute vahel loosime välja väärt auhinnakomplekti. Eelmises saates esitatud küsimusele: „Kes tuleb Euroopa meistriks?“ laekus kaks õiget vastust, milleks oli siis Hispaania. Rõõm on tõdeda, et kaasa mängiti aktiivselt, vastajaid oli tervelt 37. Enamjaolt pakuti võitjaks Saksamaad või Prantsusmaad. Loosi tahtel võitis auhinna Karlis Karm. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust.

Juuli algul tuli teade, et 9 partnerit era- ja avalikust sektorist alustavad Eesti Vesinikuoru arendamist. Vesinikuorust ja Tallinna Sadama rollist selles ettevõtmises räägib lähemalt ettevõtte arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal. Kuuleme ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Kaupo Lääneranna mõtteid uue koalitsioonilepingu merendust käsitlevatest punktidest ja nende elluviimise ajakavast ning meremajanduse osakonna juhataja Jaak Viilipus, Riigikogu liige Annely Akkermann ja Eesti Laevaomanike Liidu juhatuse liige Vahur Ausmees kommenteerivad muudatusi laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning meresõiduohutuse seaduses. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Miks ikkagi on NATO uues kaitsekontseptsioonis probleemina Atlandi partnerluse radaril äratoodud Hiina? Ja neli võimalikku stsenaariumi Eesti tulevikukursile Aasias. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Meile kinnitati, et Ubisofti uues mängus alasti piraate ei ole, küll aga pidi seal olema piraadiseksi. Võtab mõtlema? Meid võttis. Õnneks on lisaks mitte alasti piraatidele meil veel rääkida Switchi mängudest, Final Fantasy 16-st, Diablo Immortalist, Bungiest ning isegi Sonicust ja PlayStationist veidi. Kuulujutte on meil ka mida me kangesti teiega jagada tahaksime. NB! Otsesaate […]

Tartu stuudios on külas autor-lavastajad Elise Metsanurk ja Andreas Aadel.

Saate majandusuudiste osas võetakse esmalt ette ühiskondliku mõõtme suurenemine teema nii fondide, firmade kui ka riikide investeerimisotsustes. Arutletakse ka selle üle, kuidas on erinevad kriisid, rahatrükk jms seda mõjutanud. Juttu tuleb sellestki, miks on ettevõtete poliitilised kulutused halb idee. Ettevõtlusuudisena vaadatakse sisse Porsche plaanile ehitada ülemaailmne elektrisõidukite laadimisjaamade võrgustik. Välja pakutakse ka mõned ideed, kuidas säilitada meeskondade usku ja optimismi keerukatel aegadel. Seekordseks saatekülaliseks on Tallinna Ülikooli rektor ja filosoof Tõnu Viik ja temaga võetakse üles rahvusvahelise teadus- ja hariduskoostöö tulevik uues külmas sõjas. Analüüsitakse ka laiemalt pehme võimu olemusest, rolli ja selle kasutamisest riikide poolt, samuti kogukondade ning sotsiaalsete liikumiste mõjust riigi ja erasektori otsustele. Saatejuhid on Raivo Vare ja Ott Pärna. Liitu BUUMi fänniks [Facebookis](https://www.facebook.com/buum.kuku).

Sõjapõgenike vastuvõtmisest, esmasest abist ja edasistest sammudest annab ülevaate PPA kriisijuht Egert Belitšev kell 7.35.

Uues omikroni laines on langenud suur koormus perearstide õlule. Ühelt soovivad patsiendid saatekirju testimisele, teisalt uurivad reisipiirangute kohta. Arstid ja õed ei suuda koormusele vastu panna. Mis aitaks muret lahendada, räägib Delfi „Erisaates“ teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli peremeditsiini professor dr Ruth Kalda.

Gamay viinamari seostub enim Beaujolais' kergete punaveinidega. See piirkond võiks praegusel kujul aga ka olemata olla, kui kohalikud oleksid ühe Burgundia hertsogi resoluutset käsku täitnud. Marjast räägib lähemalt Mikk Parre Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonist. Gamay'ga seostub tähtpäev ja vein, millest on põhjust rääkida selle saate avaldamispäeval ehk novembri kolmandal neljapäeval. Sel aastal juhtub see olema 18. november. Just siis avatakse käesoleva aasta värske Beaujolais Nouveau ehk kahe kuu vanune ülivärske vein. Nähtuse ajalugu - juua peo vormis sama aasta noort veini - ulatub iseenesest sajandite taha. 1945. aastal löödi aga seaduseks reegel, et Beaujolais' piirkonnas on olemas luba kõrtsides ja pidudeks müüa samal aastal korjatud viinamarjadest tehtud veine. Paar-kolmkümmend aastat hiljem sai see noor vein juba üleilmselt tuntuks. 1967. aastal sai Beaujolais Nouveau päevaks 15. november, kuid 1985. aastal muudeti see novembri kolmanda nädala neljapäevaks. Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud. Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt. Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay'd leiab näiteks Prantsusmaal Loire'is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay'd Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis. Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb! Veinid, mida saates mekkisime: Domaine Joubert, Cote du Py Morgon 2017 - Kohvila (https://www.facebook.com/profile.php?id=100063716283085) Louis Max, Moulin à Vent, 2018 - Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/moulin-a-vent) Georges Duboeuf, Beaujolais-Village, 2020 - Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/georges-duboeuf-beaujolais-villages/) Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Uues osas kiirkorras tavapärasest rohkem uudiseid: Riviani tehas ja põnev tankidega seotud funktsioon; Tesla patenteeris laseri abiga töötavad klaasipuhastajad; Lada uuendas Vestat ja sellest analoogimat analoogautot annab otsida ja palju muud. Proovisõiduauto oli Jaguar F-Type - sportkupee, mida liigutab mehaanilise kompressoriga viieliitrine V8. Nädala automõte puudutab politseinike tööd ning lisaks ka üks väike soovitus, mis aitab juhtide koostöö abil vähendada liiklusõnnetusse sattumise võimalust. Saadet juhivad seekord portaali Accelerista.com peatoimetaja Veli Rajasaar ja portaali kaasautor Indrek Jakobson.

Eesti mõjukamate ettevõtjate mõttevahetus sellest, kuidas tasakaalus majandusmudelit ellu rakendada. Mida ettevõtted juba teevad ja mida plaanivad teha? Arutelujuht: Yoko Alender Osalejad: LHV panga jaepanganduse juht ja juhatuse liige Kadri Kiisel, eAgronomi kommertsjuht Kristjan Luha, Rally Estonia üks ellukutsuja ja kommertsdirektor Tarmo Hõbe, Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots

Heiko Soodla Lääne Päästekeskus uues majas (Saade)

Uues stuudios käis külas näitleja, laulja ja saarlane Kristel Aaslaid. Jutuks tulid joomingud, artisti katsumused ja ebakindluste alistamine. Üksjagu halge sai Kristeli elukaaslane Mattias Naan.

Ligi 30 aastat tegutsenud pereettevõte Pajo trükikoda tuli eelmise aasta suvel välja uudse e-poe lahendusega www.pajoprint.ee, mis muudab trükiste tellimise esiteks lihtsaks, kuid ka äärmiselt põnevaks. Keskkonnas on võimalik ise kujundada kutseid, visiitkaarte, plakateid ja mida kõike vaid vaja võiks minna. Mis kõige olulisem, kohe saab teada ka tellitava trükise hinna. „Oleme siiani 80 protsenti oma toodangust eksportinud. Suurimad turud on Skandinaavias, kus on äärmiselt nõudlik klient nii kvaliteedi kui ka ökoloogilisuse osas. Kuna kogemusi on palju ja kvaliteet maailmatasemel, kui mitte kõrgemal, siis aina enam tuleme oma toodetega ka koduturule. Uus e-pood ongi osa sellest strateegiast. Alates eelmise aasta juunist, kui e-poe avasime, on selle kaudu tehtud juba üle 400 tellimuse,” räägib Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Uues keskkonnas on tehtud elu nii lihtsaks, et absoluutselt iga inimene saab endale vajaliku trükise tellimisega hakkama. Tuleb vaid järgida programmi soovitusi ja juhendeid, laadida üles õiges suuruses pildid või logod, valida paber ning anda tellimus sisse. Ka transpordi lahendab Pajo trükikoda tellimuses valitud viisil. Enne tellimuse trükki saatmist vaatab tellimuse üle ka trükikoja kujundaja. Pajo sõnul on väga suureks kiituseks nende e-poele ka see, et seda kasutavad igapäevaselt paljud professionaalsed kujundajad ja graafikud. „Hoiame oma uue süsteemiga kokku palju nii oma klientide kui ka enda aega. Puudub vajadus pidevate e-kirjade saatmise järele, kõik küsimused saab lahendada uues e-poes. Loomulikult saab meiega ka personaalselt kontakti võtta, kui on mõni kindlam soov või mure,” lisab Pajo. Miks aga tänapäevases maailmas midagi paberile trükkida? Pajo leiab, et aina enam digitaliseeruvas maailmas, kus informatsiooni on aina suuremas koguses, on just paberile trükitud toode – reklaam, raamat, voldik, visiitkaart – kasvava väärtusega. „Kuna paber ja sellele trükkimine on kallim kui lihtsalt veebis millegi avaldamine, siis avaldatakse trükisel vaid väga olulist ja väärtuslikku informatsiooni. Trükis tõstab nii info kui ka selle levitaja väärtust inimeste silmis,” mainib Pajo. Pajo lisab veel, et levib ka valearusaamu, et paber on see kurjajuur, miks metsas puud muudkui langevad. Tegelikult on paber hoopis CO2 talletuskamber, mida me ei paiska õhku, vaid mille paneme raamaturiiulisse. „Pajo trükikojal on mitmeid ökoloogilise tegevuse sertifikaate, nagu FSC ja Luigemärk. Peagi lähme kogu oma tootmisega üle 100% rohelisele energiale ja meil on ka õigus trükkida Disney tooteid. Juba see konkreetne info ütleb, et me oleme igatepidi eetilised ja moraalsed nii tööandjana kui ka materjalide valikus,” mainib Pajo. Podcast’is oli seekord külaliseks ja vestluspartneriks Pajo trükikoja tegevjuht Minni Pajo. Saatejuht oli ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee.

Tartu Uues Teatris teeb lavastajadebüüdi lavakunstikooli 29.

Tartu Uues Teatris teeb lavastajadebüüdi lavakunstikooli 29.

Kuigi koalitsioonikõnelused Reformi- ja Keskerakonna vahel veel käivad, siis mõned poliitikud võivad juba käsi kokku hõõruda ja loota endale uut tähtsat ametit. Kes saab välisministriks? Kuhu maandub Mailis Reps? Ministrikohtade ennustused juba Erisaate helirealt.

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on härrased Paul Vahur ja Neeme Kari, keda on kokku viinud soov tuua Eestisse moodsaid töötamise praktikaid. Esimeseks ühiseks ettevõtmiseks on meestel Getting Things Done (GTD) – enesejuhtimise metoodika – Eestisse toomine. Tegemist on kunagise David Allan’i menuraamatu Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity põhjal ülemaailmselt tuntuks saanud efektiivse ja stressivaba töötamise ning elu korraldamise parima praktikaga. See on ka koht, kus joonduvad nii Pauli kui ka Neeme huvid ja tugevused. Paul on elupõline projektijuht ja organiseerja, seda nii ettevõtja rollis olles kui ka suurkorporatsioonis töötades. Viimased 8 aastat on Paul Microsoft’is Euroopa tasemel tegelenud koolituste, hackathonide ning teiste sisemiste ürituste eduka korraldamisega. Neeme on olemuselt organisaator, ideede generaator ja maailmaparandaja. Viimase 15 aasta sisse mahub Tallinn2011 turundusosakonna juhtimine, PÖFF-i tegevjuhi amet ning üritusturunduse ettevõtjana paljude tööandjaturunduse, - sündmuste ja -konverentside korraldamine mitmetes riikides. Nende ühine ettevõtmine GTD Estonia (GettingThingsDone.ee) aitab üksikisikutel ja organisatsioonidel GTD-d õppides kergemini oma eesmärke saavutada, oluliselt stressi vähendada ning elust ja tööst rohkem rõõmu tunda. Uues, kaugtööd tegevas maailmas on enesejuhtimise oskused vaieldamatult eriti olulised. “See, kuidas mina ise GTD-ni jõudsin on väga õpetlik ja siiras lugu. Olen ise teinud läbi peaaegu kõik need vead, mida Getting Things Done aitab ära hoida, või siis aitab sind uuesti rea peale saada. Ma olen ennast korralikult läbi põletanud, võtnud liiga palju asju ette, andnud liiga palju lubadusi, siis viskab elu veel igasuguseid uusi ettenägematuid nüansse peale – ehk et sul tekib kogu aeg tohutult tegevusmahtu ja -keerukust juurde ja siis sa ühel hetkel tajud, et sa istud nõutult käed rüpes, nii palju on teha ja samal ajal mitte midagi teha ei suuda. See oli minu jaoks see murdepunkt, kus ma sain selgelt aru, et nii edasi enam minna ei saa. Ja nii ma hakkasin otsima mingisugust lahendust, maailmas peab ju olema mingisugune tööriist, mis aitab mul seda kogu üle pea kasvanud koormat ära lahendada, et nii iseenda kui ka oma ülesannetega edukalt hakkama saada. Umbes kolm aastat tagasi jõudsingi muude kõikvõimalike koolituste ja raamatute kõrval Getting Things Done metoodikani, ja seal ma järsku taipasin, et nende vaatenurk või mõtteviis on täiesti teistsugune. Me ei räägi siin klassikalisest aja planeerimisest, vaid see kuldne lause, mis seal kõlab ütleb, et sa ei vaja tegelikult mitte rohkem aega, sest meil kõigil on aega sama palju, vaid sa vajad ruumi oma ajus ja oma mõtetes. Sul on vaja ruumi selleks, et infot töödelda, vana materjal eest ära saada ja alles siis uusi asju peale võtta. See oli see, mis minu elus väga hästi töötas. Me kõik teame, kui meil on raske magama jääda, sest nii nagu pea padjale asetad hakkab peas kogu see karusell peale, et mis kõik on tegemata ja mida kõike peaks veel kohe kohe tegema. GTD on selles mõttes tõesti geniaalne tehnika, kuidas oma aju puhtaks saada pannes asjad kirja; ja siis vaatad, et tegelikult polegi neid asju nii palju, mis meile tegelikult väga olulised on, jätkuvalt peas tiirlevad ja magama ei lase jääda.” – Neeme Kari Kuulake ikka ...

Aasta eelviimases "Istmesoojenduse" saates räägime uuest Lada Nivast, millel on olemas täielik maastikuvalmidus ning mis on juba hetkel tootmises. Venemaa autotootja esindajad lubavad, et lähiaastatel saame kuulda veel tervet hulka huvitavaid Niva-uudiseid. Lisaks võtame vaatluse alla Apple'i auto, mille kohta teatati nüüd samuti, et 2024. aastaks saab see valmis. Kas telefonimaailmas revolutsiooni toonud tehnoloogiafirma on suuteline sama tegema ka isejuhtivate autodega? Kui mitte nemad, siis kes veel? Rääkida saame ka ilusatest autodest. SEMA autonäituse tarvis ehitati valmis uus Targa tüüpi Toyota Supra, mis on innustatud neljandast põlvkonnast ning saanud ka selle iseloomuliku tagatiiva. Kahjuks on tegemist ühekordse projektiautoga, vaatamata sellele, et kaasa lõid ka Toyota ametlikud arendusosakonnad. Proovisõiduautoks oli sel nädalal kauaoodatud Toyota GR Yaris. Kas auto, millelt oodatakse midagi sisuliselt võimatut saab ootustele vastamisega hakkama? Kas tegemist on tõepoolest soodsa ja lustaka autoga, mille järele autofanaatikutel soovi võiks olla? Nipinurgas räägib Veli sõidutehnikast, täpsemalt vahegaasi andmisest ning sellest, kuidas pöördeid sobitada. Ühtlasi puudutame erinevaid sõidumeetodeid lähemalt ning anname nõu, kuidas nende juurutamisega algust teha.

Uues osas loeme fännide (teie) kommentaare.

Uues osas leiavad Mart ja Max üksteist jälle samast toast koos. Lisaks avastame Estonia vrakki ja sellega seotud mänge ja lõbu.

Tartu stuudios on külas Lavakunstikooli 29.

Tartu stuudios on külas Lavakunstikooli 29.

Koroona kogub taas hoogu ja hullab „mõnuga“. Ent jääb vaid üle loota, et oleme eelmisest korrast midagi õppinud. Üks on kindel, pead ei tohi norgu lasta!

Asse Sauga on infotehnoloogia taustaga, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, koolitaja, investor, iduettevõtja ja Eesti esimese krüptorahandust lahtiseletav raamatu "Kõik sai alguse Bitcoinist" autor. Assel on täna peamiselt kaks valdkonda, milles ta enda ekspertiisi hoiab ja arendab. Esimene on majandus, rahandus ja krüptorahandus, kus ta konsulteerib, õpetab inimesi ja investeerib erinevatesse varaklassidesse. Asse on ka Eesti krüptoraha liidu kaasasutaja. Ta on ühtlasi ka Change Invest start-up nõukogu liige, mille omanik Kristjan Kangro on ka meil saates käinud. Teine kodune valdkond, kus Asse täna toimetab on vaimsus, kus ta arendab ja õpib sügavuti metafüüsikat koos rahvusvahelise Modsernse Müstika kooliga. Ta tervendab, on vaimne giid ja aitab inimestel nende tõelist potentsiaali avastada. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Asselt: - Läbi mingisuguse sisemise taipamise jõudis minuni teadmine, et tegelikult on inimesed need, kes valesti käituvad. Raha on ainult töövahend ja raha pole milleski süüdi. Hinnanguid annavad inimesed ise. Siis tekkis ka võimas arusaamine, et olen raha endast eemale lükanud. - Inimene ise saab otsustada, kui palju ta laseb egol oma elu dikteerida. - Krüptorahandus on puhtalt matemaatika. Sügavuti minnes on ka metafüüsika matemaatika. See on nende kokkupuutepunkt, lihtsalt üks on maisem. Teisel juhul meil pole tõestust, aga on teadmine, et see toimib. - Plokiahela tehnoloogia sünd, mille najal ka Bitcoin seisab, lõi võimaluse luua turvalisi hajussüsteeme. - Egost pole vaja lahti saada, vaid egost on vaja teadlikuks saada, teda aktsepteerida. Saada kontroll ego üle. - Raamatud osutuvad sageli põgenemisteeks, et mingite teemadega sisemiselt ja päriselt mitte tegelda. Olulised on hoopis kogemused ja praktika. Teooria ja teadmised on nii või teisiti olemas, nendele saab alati ligi. Olulisem on aga esimene samm kogemuse poole, asju ise läbi teha. - Tee finantsilise vabaduse juurde algab esmalt rahast mõtlemisest: millise energiaga sa rahasse suhtud? Kas sulle meeldib raha ära anda? Kuidas rahast kõneled? - Uues maailmas ei saa olema nii domineerivat raha, kui praegu on näiteks dollar. Pigem on väiksemaid, erinevaid rahasid, millel on oma kultuuriline või kogukondlik väärtus. Bitcoinist saab tulevikus digitaalne kuld ehk väärtuse hoidja. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/enelyk www.facebook.com/elis.liivaru Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/enelykrusell/ www.instagram.com/elisliivaru/ Jälgi Asse tegemisi: Saates mainitud reklaam: www.krupto.ee www.lacuna.ee www.master-mind.ee

Ametimehed on Eesti-Läti piiripunktidest küll läinud, aga valvamine käib lõunapiiril edasi teiste võtetega. Mida teevad Eesti piirivalvurid Helsingis? Kuidas hakkab elu käima Eesti uues, eraldiseisvas piirivalves? Räägime sellest kõigest PPA peadirektori asetäitja Egert Belitševiga.

**LINKS**un poco de musica https://www.youtube.com/watch?v=7h2ryr_uUEs&list=PL7m48dXS3rUZzlbFHm4AdGsa1tanb3PUo&index=39Gracias por el apoyo y para ayuda crecer el canal.  >o

Tartu Uues Teatris esietendus 22.

Tartu Uues Teatris esietendus 22.

Kes ei oleks kuulnud Georg Friedrich Händeli oratooriumit "Messias"?

Kes ei oleks kuulnud Georg Friedrich Händeli oratooriumit "Messias"?

Uues osas avaldavad Mart ja Max Boldi, Woldi ja Tallinna TV telgitagused. Neid ühendab üks ühine joon milleks on otseloomulikult Tanel Padar ja Lydia Koidula.

Uues osas õpime kuidas külalistega rääkida. Külas influencer Kärol Mae kes räägib meile meigikunstist ja veebilehest mis kannab nime instagram.

Uues osas räägivad Mart ja Max kuidas Eestis podcasti tegemine käib. Mida teha, et saavutada maksimaalne kuulajaskond ja hingestatud ja üdini andunud olek sinu publikult. Kuidas teha nii, et nad on valmis andma kõik, et just SINU saade jätkuks Universumi soojussurmani ja miks mitte kaugemale? Miks sa ennast piirad?

Õhtulehe korvpallisaade "Viies veerandaeg" keskendus sel nädalal Rakvere Tarva tegemistele. Ajakirjanikel Henry Läänel ja Karl Juhkamil käis külas klubis treenerina töötav ja tiimi organisatoorsel poolel abistav Madis Putko. Juttu tuli nii uues kuues Tarva teekonnast Eesti tugevuselt teisest liigast kõrgeimasse seltskonda kui ka paljust muust. Mõistagi ei puudunud saatest ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Kui pühapäeva õhtul esimesed valimistulemused laekusid, olid Keskerakonna inimeste näod üsna hapud ja nad rääkisid, et e-valimised annavad Reformierakonnale ikka väga suure edu. Me teame ka, et EKRE on e-valimiste vastu päris teravalt sõna võtnud. Kas uues riigikogus oleks potentsiaalselt hääled koos, et e-valimised lõpetada? Mida tulemused näitavad, kas ja millistel erakondadel võiks selle vastu üldse huvi olla? Saate teemad: E-valimised SpaceX tegi kosmoseajalugu Facebook Messengeril on salajane dark mode, miks see üldse hea on? Proovis Samsung Galaxy Buds juhtmevabad klapid Tesla Model 3 tuleb Euroopasse, mis Teslast üldse saab? 5G ja volditavad telefonid ehk MWC 2019 kokkuvõte Stuudios Henrik Roonemaa ja Gregor Sibold uudisteportaalist Geenius.ee ning Mart Parve.

Eeloleval laupäeval, 2.

Järjekordne nädal tervitab korvpallisõpru ning Tartu Ülikool peab täna eeldatavasti oma tänavuse viimase kohtumise eurosarjas. Ent Ville Arike, Henry Rull ja Jarmo Jagomägi võtavad Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg" valvsa pilgu alla muudki. Juttu tuleb eestlastest nii Uues kui Vanas Maailmas(6.37), lisaks ei saa mainimata jätta Euroliigat ega koduseid meistrivõistluseid. Kas tõesti on Raplal tänavu klubi ajaloo parim võimalus finaali jõuda? (31.52) Ent see pole ainus küsimus, millele Õhtulehe korvpallimusketärid vastust otsivad. Et Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorodi hoog Ühisliigas kiiduväärt pole, tuleb paratamatult mõtiskleda: kui kaua annavad klubi bossid aega tiimi peatreenerile, enne kui too sule sappa saab. (12.00) Head kuulamist!

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Eestlane saab tänapäeval olla väga mitut moodi, arvab etnoloogiadoktor Aivar Jürgenson teises saates eestlase identiteedist. Eelmises saates rääkis Aivar Jürgenson sellest, kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel. Uues saates on juttu sellest, kuidas eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad.

Valmis on saanud android-telefonidele mõeldud Eesti Looduse teoaabits, mis aitab kodade järgi määrata kõiki kojaga maismaatigusid, keda on Eestis kokku 71 liiki. Kuigi teod on eksimatult äratuntav loomarühm, siis liigiti tuntakse neid üldiselt vähe. Teatakse põhiliselt kiritigu ja viinamäetigu, võib-olla ka mõnda vööttigu ning sellega asi piirdubki. Uues äpis on aga olemas kogu info koos piltide, joonistuste ja kirjeldustega. Äppi tuleb tutvustama ajakirja Horisont peatoimetaja, loodusajakirjanik Ulvar Käärt ning tigudest ja nende eluviisidest räägib tigude ekspert Annelie Ehlvest.

Valmis on saanud android-telefonidele mõeldud Eesti Looduse teoaabits, mis aitab kodade järgi määrata kõiki kojaga maismaatigusid, keda on Eestis kokku 71 liiki. Kuigi teod on eksimatult äratuntav loomarühm, siis liigiti tuntakse neid üldiselt vähe. Teatakse põhiliselt kiritigu ja viinamäetigu, võib-olla ka mõnda vööttigu ning sellega asi piirdubki. Uues äpis on aga olemas kogu info koos piltide, joonistuste ja kirjeldustega. Äppi tuleb tutvustama ajakirja Horisont peatoimetaja, loodusajakirjanik Ulvar Käärt ning tigudest ja nende eluviisidest räägib tigude ekspert Annelie Ehlvest.

Uues suvesarjas "Kalamehejutud" läheme külla meestele (ja naistele!), kelle elu juurde kuulub lahutamatult kalapüük - kas siis elatise teenimiseks, hobiks või mõlemaks. Avasaates kutsume teid osa saama jutuajamisest Pärnu lahel tegutseva kutselise kaluri Raio Piirojaga. Saatejuht Arp Müller vestleb endise jalgpalluriga sellest, milliseid ohte ta merel on kogenud, aga ka sellest, mis teda merele ikka ja jälle tagasi tõmbab. Muidugi kuulete ka, mis on Piiroja lemmikkala ja kuidas ta seda toiduks valmistab.

Uues suvesarjas "Kalamehejutud" läheme külla meestele (ja naistele!), kelle elu juurde kuulub lahutamatult kalapüük - kas siis elatise teenimiseks, hobiks või mõlemaks. Avasaates kutsume teid osa saama jutuajamisest Pärnu lahel tegutseva kutselise kaluri Raio Piirojaga. Saatejuht Arp Müller vestleb endise jalgpalluriga sellest, milliseid ohte ta merel on kogenud, aga ka sellest, mis teda merele ikka ja jälle tagasi tõmbab. Muidugi kuulete ka, mis on Piiroja lemmikkala ja kuidas ta seda toiduks valmistab.

Loodusteadus uues majas. Membraanid ja ravimid. Robotite tulevik

Loodusteadus uues majas. Membraanid ja ravimid. Robotite tulevik