Podcasts about austraalias

Stuudios on finantstehnoloogia ettevõtte Iute Group tegevjuht ja kaasasutaja Tarmo Sild. Saame teada, mis ettevõte Iute on ja millega Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias ja Bulgaarias tegeleb. Hetkel on Iutel käimas võlakirjade vahetus- ja tagasiostupakkumine. Räägime võimalustest, mille vahel investoril valida. Vaata lähemalt: https://iute.com/et/volakiri Podcastis esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse ega nõustamisega. Enne investeerimisotsuse tegemist tuleb investoril tutvuda prospekti, kogu ametliku teabe ja riskidega. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Investeerimisteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Emitent on IuteCredit Finance. Esitatud teave ei ole täielikult või osaliselt, otseselt ega kaudselt avaldamiseks ega levitamiseks Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrikas ega mõnes muus riigis ega muul viisil sellistes olukordades, kus avaldamine või levitamine oleks ebaseaduslik. Siin sisalduv informatioon ei tähenda müügi ega ostu pakkumist, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik. Isikud, kelle valdusesse see teadaanne võib sattuda, on kohustatud endale teadvustama ja järgima kõiki selliseid piiranguid.

Austraalias alanud vormel-1 maailmameistrivõistluste hooaeg algas oodatult põnevalt. Esimest etappi aitab lahti mõtestada Tarmo Klaar. Saatejuht on Margus Kiiver

“Kinnisvarajutud” podcasti 213. osas on meil külas mikroarendaja ja renoveerimisentusiast Martin Eek, kellega räägime nii Tallinna kui Ida-Virumaa üürikinnisvarast. Aga teekonnal põikame läbi ka näiteks Austraaliast, kus Martin nupuvajutajana töötades kunagi "rahamasina" kontseptsiooni peale üldsegi mõtlema hakkas. Martini kinnisvarateekonna alguses mängisid olulist rolli väiksemad puitmajad ning korterid, kus tuli korralikult endal käed külge panna. Suurepärane on see, et saates käib Martin peaaegu iga tema käest läbi käinud objekti kohta välja mõne õppetunni, mille ta on enda jaoks kaasa võtnud ning millest kindlasti ka meie kuulajatele abi on. Üheks läbivaks jooneks on Martinil olnud eriline suhe laudpõrandatega, kus kehtib hästi vanasõna, et armastusest vihkamiseni (ja vastupidi) on vaid üks samm. Kuna viimased peaaegu viis aastat on Martin suuresti tegutsenud Jõhvis, siis saame taas väga hea sissevaate Ida-Virumaa kinnisvaraturule, mis vähemalt kõrvalt vaadates tundub endiselt olema üks päris kuum koht. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

26. märtsi "Mehed ei nuta" peateemad: - Eesti jalgpallikoondise kümnendi tähtsaim mäng Poolas lõppes kiire fiaskoga. Üks õnnetus eksimus ja punane kaart rikkusid suurepärase plaani või oli üldpilt tõesti nii masendav, et Thomas Häberli ametis püsimine on aina arusaamatum? Miks temast ikkagi nii kramplikult kinni hoitakse? Või on kummaline seda iga mängu järel küsida? - Lõplikult klaar: eelmisel olümpial triumfeerinud Eesti epeenaiskond seekord olümpiale ei pääse. Miks läks nii ja kuidas edasi? - Paul Aron saavutas vormel 2 etapil Austraalias juba hooaja kolmanda poodiumikoha ja tõusis üldarvestuses teiseks. Siit hakkab üks ilus lugu lahti rulluma? - Autoralli MM-sari jätkub Keenia ralliga. Kas Ott Tänak suudab esimeste rallidega kaotatud punkte tasa teha? - Eesti-Läti Korvpalliliiga, sellega ka koduse meistriliiga põhiturniiri kohad selged, sealhulgas BC Kalev/Cramo esikoht. Üllatus? Mida ootame eelseisvatelt play-off'idelt?

“Kinnisvarajutud” podcasti 176. osas võõrustame investorist kinnisvaramaaklerit Jörgen Truud, kes tegutseb Lääne-Virumaal ning on taas üks nendest (paljudest) külalistest, kes on jõudnud oma üürimajani enne Algis Liblikut. Jörgeniga alustame juttu tema varasest noorusest ning kinnisvarasse jõuame umbes 5 aasta taguses ajas, kui ise Austraalias olles ostis ta oma esimese korteri Vinnis. Pärast seda on Jörgen tegutsenud nii pikaajalise üüri kui flippimisega Vinnis, Tamsalus ja Rakveres. Sekka räägime natuke ka maaklerijuttu. Episoodi kõige kadestamisväärsem lugu tuleb aga Rakvere kesklinnast, kus Jörgen ostis koos kaaslastega nelja korteriga maja, millest ehitati vähem kui kahe aastaga Posti Guesthouse, kaheksa väikese korteriga üürimaja, kus pakutakse lühiajalist majutust. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Külas on Roger Andre ning kuuleme kuidas läksid tema seiklused Austraalias ja mis ta seal olles õppis. Samuti on episoodis lausa kaks mängu, mida Külapoes varem nähtud pole. Lisaks pistab keegi käe kotti.

Kaheosalise saate teine osa. Jukuraadio 482. köögilaual on au võõrustada legendaarset ajakirjanikku Maila Taimret (s.1928), kes põgenes peale sõda läbi Saksamaa Austraaaliasse ning tegi seal 35 aastat eestikeelseid raadiosaateid. Ta on teinud tuhatkond raadiosaadet Austraalia riigiraadios, kus tutvustas Eesti elu nii Nõukogude okupatsiooni kui ka taasiseseisvumise ajal. Maila: Austraalias sündisid väikesed Eesti riigid võõras riigis, sest eestlased tahtsid kokku hoida ja see tuli ka sellest, et me olime oma kodumaalt vägisi välja lükatud. Eestis olid ju koolid väga isamaalise hoiakuga.

Juhan Noode on silma jäänud peamiselt läbi hingamisrännakute, mida ta üle Eesti tuhandetele inimestele läbi on viinud ning sündmuste korraldajana. SAATES RÄÄGIME: Juhani teekonnast ehk nooruspõlve pidude ja alkoholi asemel teadliku hingamise ning enda füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise eest hoolitsemise valimineMida tähendab ja mida annab hingamise ajal ruumi hoidmineOotusärevusest igapäevase dopamiini laksu ees ja kuidas sellest paastudaMeeste sisemise jõu taasleidmisest ja samm-sammult sõltuvustest välja tulekustTestosterooni taseme tõstmisestKuue-aastasest vegan kogemusest tagasi liha söömise juurdeSisalikuajust ehk taksojuhistMeestena lõkke ümber kokku tulemisestSpirituaalse vahu asemel lihtsalt elamisest ja elu nautimisest ning eluenergia teadlikult juurde loomisestJuhan on elanud pea kaks aastat Balil, 8 kuud Uus-Meremaal, pool aastat Sri Lankal, 2.5 aastat Austraalias, 4 kuud Tais ja külastanud veel mitmeid riike, kust on ammutanud inspiratsiooni ja kogemust oma ringideks ja sündmusteks. Ta on sertifitseeritud Rebirthing hingamistöö juhiks ning biodünaamilise hingamise ja trauma vabastus süsteemi terapeudiks. Samuti on ta õppinud lihassidekoe massaaži ning Mantak Chia juures taoistlikke praktikaid. Ta tegeleb hingamistööga ja sündmuste korraldamisega selleks, et anda enda panus lõbusamale ja ilusamale elule.Juhan NoodeFacebook: https://www.facebook.com/hingamisteraapia/Täitsa Pekkis SaadeKoduleht: https://taitsapekkis.ee/Instagram: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Facebook: https://www.facebook.com/taitsapekkissaadeToeta meid ka Patreonis: https://www.patreon.com/taitsapekkis/Support the show

Meil on suur rõõm tervitada Kikimooride erisaates külalisena koomik Mikael Meemat! Loodame, et see saade talle väga suurt traumat ei tekitanud, aga igal juhul minge ja toetage Mikaeli tegemisi kõikjal, kus saate - tema tuuri "Palderjan" piletid läksid just müüki: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/mikael-meema-palderjan-84343/ Jälgige kindlasti ka Mikaeli ja Huumoriklubi tegemisi sotsiaalmeedias! Saates aga räägime kõigepealt ühest Austraalia jubedaimast mõrvast, mille korraldas eestlane; Heidi jutustab ühe väga häiriva taustalooga kummitusloo ning Mikael saab ette lugeda ühe kuulajakirja, mis viib meid pummelungile, joomalungile, praasnikule ja kummitused on ka. Boonusosas, mida saab kuulata meie Patreonis (patreon.com/kikimoorid), tuleb jutuks väga veider elektriõnnetus ja siis veel otsa ka kerad. Kirjuta meile oma lugu! kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Vormel-1 etapp Austraalias tõstis taas üles küsimuse, kas vaatemängu nimel pannakse sõitjad ja meeskonnad küsitavasse olukorda. Kust jookseb piir hea meelelahutuse ja enda narriks tegemise vahel ning kas FIA peaks selgemaks tegema, millal kasutada turvaautot ja millal võistlus ajutiselt peatada, kui on olnud rajal õnnetus? Saatejuht Margus Kiiver.

Austraalias sõidetakse nädalavahetusel hooaja kolmas F1 etapp. Aasta on alanud üsna ootuspäraselt, kuid kas on ka midagi, mis üllatas? Hooaja algust aitab analüüsida vormel-1 asjatundja ja kommentaator Tarmo Klaar. Saatejuht Margus Kiiver.

Naistepäev on üks isemoodi ja vastuoluline päev, mis on laialt tuntud mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Kui me Eestis oleme harjunud, et mehed toovad lilli ja maiustusi, siis näiteks Hispaanias tulevad sajad tuhanded naised tänavatele plakatitega, mis nõuavad, et kõigil oleks ühiskonnas võrdsed võimalused.

Marilin konutab Perthi pargipingil kell 23:00 öösel ja ootab, et Hälis juba Ameerikas üles ärkaks ja klapid Jutupiigade podcasti salvestamiseks pähe paneks. Ja nii ta sünnib - Jutupiigade esimene episood alates Marilini Austraaliasse kolimisest. Täiesti erinevatest maailmaotsadest jookseb jutuvadin loodetavasti paljudesse Eestimaa kõlaritesse.. ja kusjuures helikvaliteet on täiesti TIPP-TOPP!! Nagu Marilin väidab, siis uude riiki kolimisega kaasnevad ka uued.. peiud. Eriti need, kes üheks ööks hirmsasti sinu sooja ja valgesse tuppa tahavad lennata. Mida siis arvata neist öistest lendajatest? Kes näeb öistes liblikates nende müstilist võlu ja kes nad esimesel võimalusel pastlaga pudruks vihuks? Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

„Matšpalli“ hooaja avasaade räägib esmaspäeval algavast Australian Openi suure slämmi turniirist, Tallinnas toimuvatest 40 000-dollarilise auhinnafondiga ITF-i turniriidest, täna Netflixi paisatud „Break Point“ dokumentaalsarjast, aga veel paljust muust. Kuna tennis on kõige kõrgema kaliibriga ala, kus Venemaa sportlased jätkuvalt võistelda saavad, ei saa aasta esimeses podcastid üle ega ümber sõja ja spordi ning spordi ja poliitika seostest, eriti käimasoleva Eesti jalgpallurite pildiskandaali valguses. Teeme ka omad ennustused, kes võidavad Austraalia lahtised meeste ja naiste seas ning kui kaugele jõuab parim Eesti tennisist. Tuletame Eesti spordisõpradele meelde, et turniiril osaleb ka kolmaski eestlane, 17-aastane Oliver Ojakäär, kes teeb Austraalias juunioride suure slämmi debüüdi. Pikemalt peatume loomulikult Anett Kontaveid ja Kaia Kanepi aasta esimestel mängudel (Kanepi saldo on 2 võitu, 2 kaotust; Kontaveidil 2 kaotust) ja nende esimese ning potentsiaalsete järgmiste ringide vastastest. Tenniseteemalise ümarlaua moodustasid seekord Gunnar Leheste, Riho Kallus ja Toomas Kuum. Küsimused, tagasiside ja või muud ettepanekud saatejuhtidele on teretulnud aadressile tennis@delfi.ee. Head kuulamist! Saadet saab kuulata ka uuest Delfi Tasku keskkonnast. Delfi Taskul on nüüd ka äpp, mida saab Androidile alla laadida Google Play'st ja iPhone'ile App Store'ist.

Korvpalli üle arutlev „Pihtas Põhjas“ podcast pidas oktoobri esimese koosoleku, stuudios nagu ikka Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Alustuseks hekseldatakse (mitte ei menetleta) läbi Euroliiga esimene voor, mis pakkus Eesti korvpallipublikule väärt elamuse. Maik-Kalev Kotsar tegi Baskonia eest niivõrd särava debüüdi, et tunnistati mängu parimaks ja perfomance index reitingu järgi oli tema esitus väärt vooru MVP tiitlit. Kas keegi on debüütmängus MVP tiitlit varem saanud!? Räägime Leedu treeneritest, rahadest, liiga ees seisvatest väljakutsetest ja jõuame jutuga sinna, et õhku tõuseb küsimus, kes on PAF Eesti-Läti liigas eestlastest kõige kõrgema palgaga mängija? Kes teab, võib julgelt vihjata või lihtsalt omapoolse pakkumise teha e-maili aadressile: pihtaspohjas@delfi.ee. Loosisime välja saate peatoetaja PAF-i auhinna. Eelmises saates esitatud küsimusele: „Kas BC Kalev/Cramo jõuab FIBA Europe Cup sarjas alagrupiturniirile?“ laekus üheksa õiget vastust. Loomulikult oli õigus neil, kes vastasid „Jah“. Kaasa mängijaid oli 20 ehk enam kui pooled suhtusid liiga pessimistlikult. Olgem koduse korvpalli osas positiivsemad! Loosi tahtel võitis auhinna Marten Mägi. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Pärnu Sadam ja Kalev/Cramo alustavad eeloleval kolmapäeval eurosarjas alagrupimänge, Pärnu võõrustab FC Portot ja Cramo hollandlaste Gröningeni. Viskasime õhku küsimuse: „Kumb Eesti klubidest jõuab eurosarjas kaugemale?“ Mängige kaasa, vastata on aega 18. oktoobrini. Kirjapaunaks ikka pihtaspohjas@delfi.ee. Auhind on vägev, kes vaatab või kuulab saadet, saab teada. PAF Eesti-Läti liiga mängude arutelu juures võeti laua alt välja saag... Esialgu sümboolselt. Korvpallihuvilised juba aimavad, et lahkama hakati Keila ja Pärnu kohtumist, kus valitsev Eesti meister tuli suurte raskustega trammi alt välja. Millised mõtted Kullamäel mängu ajal pähe tikkusid? Miks saab riielda Keila peatreener Peep Pahv? Jõudes Liepaja üllatusvõitude juurde tõusevad ülesse murenoodid. Puhtalt lätlastest koosnev meeskond tuleb ja võidab Kalev/Cramot, kus mängib 4-5 välismaalast. Kas me oleme mingis mõttes oma tegemistega ikkagi ummikus? Piltlikult, tulevad mingid x-lätlased ja võidavad. Samas, võib-olla me ei ürita piisavalt, et ehitada ainult eestlaste baasil meeskond või meeskondi. Äkki see on ikkagi võimalik, sarnaselt lõunanaabritele? Ja võib-olla osad klubid peakski keskenduma Eesti korvpalli arendamisele, mitte niivõrd tulemusele. Aga, kes selle kinni maksab? Kes lätlastel maksab või neil lihtsalt ei olegi raha ja omadega mängimine on sundkäik? Kuna Jurtšenko peres tehti kõrgliiga debüüt, siis Kullamäe ja Talts meenutavad oma kunagist debüüti. Kui lihtne või keeruline esimesi samme kõrgseltskonnas teha on? Kullamäe pajatab meeleoluka loo 35-aasta tagustest aegadest. Oh jeerum, ürginimene. Klubikorvpalli vaates põigatakse veel Leedu, Poola, Iisraeli ja Itaalia väljakutele. Kuidas on läinud hooaja algus Eesti koondise liikmetel? Kiire kokkuvõte tehakse ka Austraalias lõppenud naiste korvpalli maailmameistrivõistlustele, kus USA ülemvõim oli rohkem kui mäekõrgune. Euroopa korvpall on kaugel maas.

roger ja dän räägivad uues linnas koomikuna kanna kinnitamise katsumustest. kallis jänku. kui sina või mõni semu asub Austraalias, siis tulge kindlalt vaatama rogeri Pärandusepoissi. Piletid -> rogerandre.ee

Kas sina oled juba Meowscaradasega suudlemas käinud? Saates veel: Uurime miks Bohemial kopp ees on, mis värk nende üllatuskastidega Austraalias on, mida head huvitavat PlayStation 5 omanikele pakutakse, mida seekord edasi lükati ja mida head tulemas on, miks peaks vaatama Game Awards üritust ning loomulikult räägime Marveli Keskööpäikestest. NB! Otsesaate kuulajad/vaatajad teenivad omale ka lojaalsuspunkte, […]

Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt. Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus. Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Saates räägime Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest Loovuse mõtestamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Martin Pukspuu ja Sven Truupõld on oma nõu ja jõu ühendanud vennalikuks koostööks mille tulemusena sünnivad ürgset mehelikkust ja enesearengut toetavad meesteringid. Samas on Martinil ja Svenil olnud mitmeid väljakutseid ning arenguvõimalusi pakkuvaid paarisuhteid naistega, mille essentsi jagavad nad podcastis “Seksijumalate Jutud”. Mõlemad on mõistnud eneseteadlikkuse tõstmise, eheduse ja aususe olulisust, et suurendada rahulolu iseendaga ning olla taevalikus paarisuhtes.

“Kinnisvarajutud” podcasti 97. osas saime meie virtuaalsel kaardil uue vägeva lipu püsti, kui rääkisime esimest korda külalisega, kes on teinud kinnisvaratehinguid maailma täiesti teises otsas ehk Austraalias. Oma kogemusi oli köögilaua taga püsti pandud pop-up stuudios jagamas hobiinvestor Lauri Reeder. Alates 2010. aastast suure osa ajast Austraalias elav Lauri alustas kinnisvarasse investeerimist siiski Eestis, kui hakkas järjepanu sattuma ülimalt huvitavate objektide otsa. Uusi teadmisi ja ka omajagu nalja saab kõvasti, kui räägime näiteks kaasomandist, kus kasutuskord oli paika pandud suuliselt, 27-ruudusest majast, vanast lillepoeks olnud majast ning maaflipist Austraalias. Lauri ülimalt rahulikku ja samas kindlat ning mõneti isegi hüpnotiseerivat juttu kuulates oli koheselt selge, et kui keegi peaks kaasomanditele spetsialiseeruma, siis on see just tema. Kuna nii kannatliku ja veenva jutuga võib ükskõik millise köögilaua taga kõik kaasomanikest tädikesed kenasti enda poolele võita. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon  

Jaanipäeva paiku käis Telegrami Podcastis külas Austraaliast pärit uurija ja sõltumatu ajakirjanik John Le Bon (JLB), kes ise peab end maailma esiskeptikuks. Erinevalt skeptik.ee-tüüpi skeptikutest, kes on skeptilised alternatiivse info suhtes, on John skeptiline kõige osas, mida talle räägitakse. Seetõttu on ta üks väga vähestest tõsiselt võetavatest infouurijatest maailmas, kuna ta reaalselt kontrollib üle kõik teemad, mis teda huvitavad ning ta ei võta seega mitte midagi automaatselt tõepähe.   John Le Boni seni mahukamaks tööks võib pidada ajaloopettuse avastamist. Kui enamus “uurijad” ja alternatiivse info kuulutajad räägivad, et ajalugu on palju vanem, kui see mis peavool tunnistab ja inimesed on siin olnud samuti palju kauem, siis John Le Bon on seisukohal, et ajalugu on sootuks palju lühem ning enamus ajalugu on lausa väljamõeldis. Tuginedes esmastele allikatele ehk need allikad, mida on võimalik järgi kontrollida, saame ajalugu tagasi uurida vaid paarsada aastat, mitte tuhandeid aastaid nagu väidavad peavoolu teadlased ja ajaloolased. Saates teeme juttu sellest, kuidas John sattus selliseid teemasid uurima ning keskendume JLB koostatud pettuste hierarhia kolmnurga ülevalt teisele tasemele, kus seisab ajaloo pettus ja meditsiini pettus. Tasub mainida, et John töötas Austraalias varasemalt ravikindlustuses, mille käigus avastas ta n-ö meditsiinipettuse aastaid enne koroonat, sh ultraheli (elu)ohtlikkuse. Saate kõige põnevam osa on ilmselt see, kuid John seletab lahti kuidas on võimalik ajaloolasi ja ajalugu nii fundamentaalselt petta? Kui ajaloo raamatud ei ulatu kaugemale kui paarsada aastat, siis kuidas seletada näiteks Tallinna vanalinna hooneid, mis vähemasti visuaalselt näivad väga vanad välja? Kas 200 aastat tagasi toimus mingit laadi restart? Mida arvab John Venemaalt pärit kirjaniku ja uurija Anatoli Fomenko ajalooteooriatest ning kas mudauputuse teooria toetab John Le Boni hüpoteese? Oleme Telegramis avaldanud kümmekond JLB ajaloopettuse artiklit, mille leiad antud artikli alt (vt “samal teemal”). Seekordne Podcast on inglise keeles, kuid saate kuulata ka eesti keelde dubleeritud saadet. Esimene osa saatest vabalt vaadatav/kuulatav kõigile, täispikk saade, on kuulatav/vaadatav ainult Minu Telegrami tellijatele: https://www.telegram.ee/nwo/telegrami-podcast-69-kas-200-aastat-tagasi-toimus-restart-kulas-john-le-bon

Laupäeval leidis Austraalias oma lõpu pikaaegne liberaalide ülemvõim. Töölispartei sai Anthony Albanese juhtumisel parlamendis 73 kohta. Kas Ringjoone valimiseelsed ennustused läksid täppi? Mis olid Scott Morrisoni valitsuse head ja vead? Milline on Austraalia regionaalpoliitiline olukord? Valimisanalüüsi viisid moderaator Kai Ly Kröömströmi juhtimisel läbi Solveig Joanna Niitra ja Sten Marcus Mesila. Saate lõikas kokku Kai Ly.

Seekord läheme Austraaliasse ja juttu tuleb sellest, kuidas üks Tinderi deit surmavalt lõppeb. Warriena on 26 aastane noor naine, kes on parajasti Austraalias puhkusel ja otsustab ka paar Tinderi seiklust proovida. 7. augustil 2014 on tal kohting Gableiga. Nad ostavad kioskist õlut ja lähevad Gable poole. Mis edasi saab, sellest kuulate uues osas. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat

Taskuhääling "Õpime koos" otsustas uurida, kuidas hoitakse eesti keelt ja kultuuri erinevates Euroopa riikides ning kuidas toimivad sealsed Eesti koolid. Integratsiooni Sihtasutuse toel asusimegi ringreisile ning saatesarja “Õpime koos Euroopas” jooksul saame läbi persoonilugude teada igaühe Eesti lugu ning saame aimu, kuidas toimib kohalik elu ja koolisüsteem. Tänane saade jõuab sinuni Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning kohvilaua taga saime tuttavaks Riina Kiviga. Saates kuuleme Riina pere lugu, mis saab alguse 2013. aastal, mil ta kolis koos mehe ja 9aastase Henri ning 5aastase Joosepiga Sydneysse, ning miks ja kuidas jõudsid nad edasi Prantsusmaale. Lisaks kuuled: *Miks peab Austraalias kooli vastuvõtmiseks esitama esmalt elektrilepingu? *Mille vastu lapsevanemad Austraalia koolis protestivad? *Millist kaustikut Austraalia poodidest ei leia? *Millised on lapsevanemale enim emotsioone tekitanud koolikogemused Eestist, Austraaliast ja Prantsusmaalt? *Kuidas suurendada võimalust, et lapsed jääksid eesti keelt rääkima Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppe ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta: https://www.integratsioon.ee/ "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: bit.ly/327qt5V Spotify: spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kahevõistleja Kristjan Ilvese kaks 2. kohta Klingenthali MK-etapil ja eriti see viis, kuidas ta need saavutas (enesekindlus ja julgus suusarajal!) viitavad, et Pekingi olümpial on ta medalimängus sees. Iluuisutamise EM Tallinnas pakkus ilusaid hetki, aga miks jäid tribüünid kohati arusaamatult tühjaks? Anett Kontaveit alustas Austraalias hästi ja Novak Djokovic ei alustanud üldse. Kes on Läti ja Leedu populaarseimad sportlased? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Aasta esimene "Matšpalli" podcast keskendub uudistele ja sündmustele Austraalias, kus esmaspäeval algab Australian Openi suure slämmi turniir, mida Anett Kontaveit alustab esmakordselt kõrge kuuenda asetusena. Vaatame Australian Openi tabelitele otsa ja püüame ennustada, kaugele võiksid Kontaveit ja Kaia Kanepi purjetada ning kes on naiste ja meeste seas peafavoriidid. Pikemalt peatume Kontaveidi mängudel edukal Sydney turniiril ning seebiooperil "Püha Novaki Kiusamine". Saate salvestamise hetkel polnud veel selge, kas üheksakordne Australian Openi võitja saab üldse turniirist osa võtta. Tutvustame ka skeemi, mis läheb tabelikohtade ümber jagamiseks käiku siis, kui Djokovici nimi esimeselt realt eemaldatakse. Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Riho Kallus, saatekülaliseks tennisekommentaator Michel Lehtmets.

Maailmas on kokku 195 ÜRO poolt tunnustatud riiki, Mart Altsoo on käinud neist rohkem kui kolmveerandis ehk 159-s. Hendrik Relve ja Mart Altsoo vestlevad saates maailmas reisimise üle üldisemalt ning meenutavad rännuseiku Austraaliast, Okeaaniast ja Aasiast.

Võtame veinikoolis lähema uurimise alla ühe šikima viinamarjade hulgast, Pinot Noiri. Sel teekonnal on Martinile ja Keiule abiks Pinot Noiri austaja, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee Igor Sööt. Pinot Noir kipub olema mari, millest tehtud veine hakatakse hindama ja mõistma, kui ollakse juba arenenud veinitundja. “Sex in the glass” on üks väljendeid, mida selle puhul kasutatakse. Aga alustame ikka algusest - kolm fakti Pinot Noiri kohta: Pinot Noir on üks tähtsamaid vahuveinide tooraineid. Kõige kuulsam neist on šampanja. 38% Champagne piirkonnas kasvavatest viinapuudest on just Pinot Noir. Enamasti on need vahuveinid valged. Nagu enamiku vitis vinifera viinamarjade puhul, on ka Pinot Noiri kest küll punane (ja vastavalt tehakse sellest palju punaveine), aga sisu valge. Pinot Noir on paljude tuntud viinamarjade üheks esivanemaks ja sel on mitmeid mutatsioone. Pinot Noir on üks nii-öelda ürgsetest marjadest, mille esivanematest ei tea me tänapäeval midagi, küll aga teame tema tuntud järeltulijaid. Näiteks Chardonnay, Auxerrois, Aligote, Melon de Bourgogne, Gamay ja veel üle kümne muu sordi. Mutatsioonide hulka, millel on Pinot Noir'ga sama DNA, kuuluvad nii roosakas-hallika kestaga Pinot Gris kui hele Pinot Blanc. “Cabernet Sauvignon on loodud jumala poolt, Pinot Noir on loodud saatana poolt.” Nii on öelnud Vene juurtega legendaarne USA veinimeister André Tchelistcheff. Ehk siis Cabernet Sauvignoni on teatud klimaatilistes tingimustes üsna lihtne kasvatada. Ta on paksu kestaga mari, mis ei haigestu kuigi kergesti ja mis kasvab üsna lihtsalt välja. Pinot Noir on kapriisne, võtab kergesti külge hallitust ja haiguseid, tahab palju päikest ja ei kipu väga hästi välja küpsema. Erinevatel pinnastel annab ta väga erinevat tulemust. Ajaloost on teada, et nii kaua, kui Burgundias on viinamarju kasvatatud, on seal olnud ka Pinot Noir. Esimesed kirjeldused tulevad juba 9. ja 10. sajandist. Tõuke populaarsusele sai ta 14. sajandil, kui Burgundia hertsog Philippe Vapper andis käsu välja juurida Pinot Noir ja Gamay ning istutada kõik täis Chardonnay'd ja Pinot Noir'i. Prantslased teadupärast paremate veinide puhul (väljaspool Alsace'i) viinamarjade nimesid mainima ei kipu. Aga kui punasel Burgundia veinil on mainitud küla nime, võib olla üsna kindel, et tegemist on Pinot Noiriga. Mujal maailmas on Pinot Noir enamasti uhkusega sildil. Kasvatatakse lisaks Prantsusmaale veel peamiselt Šveitsis, Luksemburgis, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Hispaanias (enamasti cava valmistamiseks), Moldaavias, Venemaal, Uus-Meremaal (seal on ta enimkasvatatud punane sort), Austraalias, USAs, Tšiilis, Argentiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis. Pinot Noiriga seostub populaarkultuuris nn Sideways Effect. Selle taustal on 2004. aastal välja tulnud raamat (autor Rex Pickett) ja film (režissöör Alexander Payne) “Sideways”. Kuna filmis materdatatakse Merlot'd ja kiidetakse Pinot Noiri, siis langes pärast seda mõnevõrra Merlot' ja tõusis kõvasti Pinot Noiri müük. Veinid, mida saates proovisime: Pommard, 2015, Louis Max, Burgundia, Prantsusmaa, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/louis-max-pommard) Pinot Noir, Under den Terrassen, 2016, Umathum, Burgenland, Austria, Manipenny (https://www.umathum.at/en/shop/red-wines/unter-den-terrassen-zu-jois-2017) Pinot Noir, 2018, Saint-Clair, Marlborough, Uus-Meremaa, Liviko (https://www.livikostore.ee/en/product/saint-clair-pinot-noir/) Pinot Noir, Single Vineyard Las Brisas, 2018, Leyda, Valle de Leyda, Tšiili, Balmerk (https://dunker.ee/toode/leyda-single-vineyard-las-brisas-pinot-noir-75cl/) Pinot Noir "Heritage", 2017, Edoardo Miroglio, Nova Zagora, Bulgaaria, Liviko (https://www.livikostore.ee/product/edoardo-miroglio-pinot-noir/) Champagne Blanc de Noirs, 1-er Cru, Brut, NV, Gonet-Medeville, Prantsusmaa, Vins de France (https://vinsdefrance.ee/gonet-m%C3%A9deville%20champagne%20blanc%20de%20noirs%20brut%201er%20cru%20nv-gonet02.html)

Nimetus Orange wine justkui viitaks millelegi muule, kui valgele veinile, mille valmistamiseks on kasutatud punase veini valmistusmeetodit. Tegemist ei ole apelsinidest valmistatud veiniga, tegemist ei ole ka Austraalias paikneva Orange'i veinipiirkonnaga või Andaluusias tuntud apelsiinikoorel hoitud Vino de naranja'ga. Orange wine on midagi täiesti erilist. Kümmekond aastat tagasi hakkas veinimaailmas suurema lainena liikuma roheline mõtlemine, mis lükkas püünele ökoloogilised, biodünaamilised ja veganveinid. Nende tuultes hakkasime kuulma aina rohkem ka terminit Orange või Amber wine. Üheti on tegemist veinistiiliga, mis eeldab võimalikult vähest inimkäe sekkumist ja mis lahutab võrrandist nii väetamise, kastmise kui igasuguse muu loodusvälise. Teiselt poolt nõuab aga nii joogi tootjalt kui hiljem selle joojalt tõsist veinihuvi, maitsetundmist ja avatud maailmavaadet. Paljud tunnevad seda veini ka kestakontakt veinina (skin-contact wine). Veinimaailmaga vähe seotud inimestele võib tulla üllatusena, et nii heleda kui tumeda viinamarja mahl – vedelik, millest fermenteeritakse veini – on hele. Pinot noir on tume viinamari, kuid sellest valmistatakse heledat, kõrgetasemelist šampanjat. Punane värv saadakse veinile pressitud mahla viinamarja kestadel, seemnetel ja vartel hoides. Sellise masteratsiooni käigus “imeb” viinamarjamahl kestadest ja seemnetest tanniinid, pigmendid, maitsed, aroomid ja muutub selliseks, mida hiljem pudelist klaasi voolamas näeme. Muuseas, samal viisil valmistatakse ka tumedatest marjadest roosat veini, vedelikku hoitakse kestadel lihtsalt lühikest aega (mõni päev kuni mõni nädal). Orange wine saab oma merevaigukarva värvi, meekärge ja pähkleid meenutava aroomi ja käredama maitse justnimelt sellest, et pärast marjade purustamist, mahla pressimist segatakse mahla ja marjakestad uuesti kokku ja jäetakse päevadeks, nädalateks, mõnel juhul isegi aastaks koos fermenteeruma. Enamasti ei lisata vaati ka lisapärmi vaid oodatakse, et käärimine algab iseenesest ehk metsiku pärmi mõjul. Siit ka siis loogika, et Orange wine on vein, mis kasutab võimalikult vähe inimkätt. Eestil nüüd oma kestakontaktiga valge vein Olge aga hoiatatud, sest esimese Orange wine'i mekkimisel soovitatakse igaks juhuks eelnevalt istet võtta. Põhjuseks on asjaolu, et oma eelnevad teadmised veinide kohta tuleb korraks unustada, astuda mekkima tabula rasa. Meie istume aga maha selleks, et proovida kodumaist Orange wine'i meile juba ammu tuttavalt veinitootjalt Veinivilla. Orange wine'i peetakse ka täna veel pigem veinifriikide pärusmaaks, sest ühes kestade, varte ja muuga matseratsiooni läbinud valge vein on oma värvilt, aroomilt ja maitselt esimese hooga enamasti üllatav ja harjumatu. Kuid igaüks, kellele vein huvi pakub, peaks selle joogiga vähemasti tutvuma. Jõuga ei ole vaja end seda jooma harjutada, kuid huvitav ekskursioon on Orange wine'i maitsmine kindlasti. Muide, räägime sellest sageli kui uuest trendist, ent tegelikult on see pigem iidamast-aadamast tuntud meetodi uus tulemine. Kui olete joonud Gruusiast pärit qvevris ehk suurtes maasse peidetud savivaatide valmistatud valget veini, siis saate juba natukene paremini aru, millest räägime. Ning Kaukasuses on sedasi veini toodetud aastatuhandeid, sama pikalt ka seda veini joodud ja maailmale müüdud. Eestis on nüüd olemas ka oma ametlik Orange wine, mille pani pudelisse Veinivilla perenaine Tiina Kuuler, kes on meie seekordne saatekülaline. Eestis kasvanud Solarise viinamarjast valmistatud vein seisis kolm-neli päeva kestadel, fermenteerus ja sai siis pudelisse. Kokku sai eksperimendi tulemusena korgi alla veerandtuhat pudelit. Esmamekkimisel on tulemus paljulubav. Lähemalt uuri Eesti esimese orindžveini kohta: www.veinivilla.ee. Saadet juhtisid sellel korral Martin Hanson ja Keiu Virro. Saates oi külas veinimeister Tiina Kuuler. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Tänase saate külaline Merike Järvamägi räägib maakera kuklapoolel Austraalias töötamisest ja elamisest. Merike kolis Austraaliasse pärast ülikooli lõppu. Minekuks valmistus noor naine väga hoolikalt ning tegi rohkelt eeltööd – see on tema sõnul ka võtmetähtsusega, sest aitab kohapeal kergemini sisse seada ning väldib võimalust sattuda ebatulusat tööd tegema. Merike leiab, et ilma autota on Austraalias väga keeruline – seega, kui on load olemas, tasuks esimese asjana osta oma sõiduk. Tema liikus kogu Austraalias oleku ajal bussiga vaid ühe korra. Saatekülaline kinnitab, et eestlased kui tublid töötajad on Austraalias hinnatud. Näiteks tema sai nii mõnigi kord uude ametisse, sest tööandjal olid eestlastega head kogemused. Loomulikult räägime ka sellest, millised on Austraalia farmides kõige tulusamad tööd ning kuidas vähem iseseisvamad inimesed sealmail töö leiavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

NB! Saates mainitud webinari info on ajas muutunud, Jake ei osalenud webinari sarjas "Rahast lage - mindset'i muutes rikkaks" Jake Farra on rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf, kes on hinnatud nii Eestis kui välismaal. Ta pildistab regulaarselt era- kui ka ärisektori jaoks. Tema tegemisi fotograafina on hinnatud väga kõrgelt ka Sydney’s, Austraalias, kus ta veetis kaks aastat moefotograafina. Lisaks Austraaliale, on Jake elanud pool aastat ka Honolulus, Hawaiil. Jake fotokarjäär sai alguse 13 aastat tagasi üritusfotograafina, tema kõige suuremaks huviks on endiselt inimeste jäädvustamine. Jake töid on avalikustatud erinevates ajakirjades ja ajalehtedes ning neid on kasutatud erinevate brändide reklaamimiseks. Tema klientideks on näiteks sellised nimed nagu SAKU, Nike, Fazer, Sportland, Solaris Kino, Swissotel, United Motors, TERE ja hunnik eraisikuid, kes tema teenust kõrgelt hindavad. Täna tegutseb ta enamasti Tallinnas, kuhu on rajanud ka oma fotostuudio, kuid saab vajadusel liikuda vastavalt kliendi soovidele. Lisaks fotograafiale ja sellest tulenevale ettevõtlusele, on Jake viimased aastad tegelenud aktiivselt ka investeerimisega ja saavutanud seeläbi oma finantsilise vabaduse. Jake ise ütleb, et pildistamisel võib ta tunduda energiline ja väljapoole elav, justkui ekstravert aga tegelikult on ta pigem invtrovert, kes hindab eraldatust ja olukorra vaatlemist. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Vaata Jake tegemisi: https://jakefarra.com https://www.instagram.com/jakefarra/

Sel nädalal tuli suuri uudiseid Xboxi leerist, alates sellest, et Microsoft tahab Discordi ära osta kuni selleni, et Xboxi peal mitmikmängu eest raha ei küsita. Uudistes räägime veel sellest, Sony paneb vanade konsoolide digipoes tõenäoliselt varsti kinni, Amazon tegi uue mängustuudio ja Disco Elysium keelati Austraalias ära. Rainer on mänginud Empire of Sini ja Rein Call of Duty: Warzone'i. Soovituseks on Warneri Brosi pakk Humble'is. Lingilist: https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-23-microsoft-reportedly-interested-in-usd10bn-discord-buyout-bid https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-22-xbox-live-officially-rebranded-to-xbox-network   Xbox https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-25-xbox-party-chat-will-no-longer-require-xbox-live-gold https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-23-amazon-recruits-former-rainbow-six-siege-devs-for-new-studio https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-22-sonys-ps3-psp-and-vita-digital-stores-reportedly-closing-for-good-this-summer https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-19-sony-co-buys-fighting-game-tournament-evo https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-21-australian-classification-board-says-disco-elysium-the-final-cut-is-too-offensive-to-go-on-sale https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-20-valve-refuses-to-sell-pick-up-artist-fmv-game-super-seducer-3-on-steam https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-23-pokemon-go-developer-niantic-is-making-a-pikmin-game https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-24-valve-announces-steam-next-fest https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-23-serious-sam-2-surprises-fans-with-substantial-new-update-15-years-after-original-release https://www.pcgamer.com/revisit-a-classic-with-total-war-rome-remastered-in-april/ https://www.eurogamer.net/articles/2021-03-18-everything-announced-in-todays-square-enix-presents https://www.ioi.dk/hitman-3-seven-deadly-sins/ https://uploadvr.com/rec-room-raised-100m-earns-billion-valuation/

2021 Australian Openi üksikmängu võitsid Novak Djokovic ja Naomi Osaka, Kaia Kanepi ja Anett Kontaveidi turniir lõppes kolmandas ringis. "Matšpalli" podcast võtab põnevad kaks nädalat kokku koos Eesti tennise edendaja ja tenniseliidu juhatuse liikme Toomas Kuumaga.

Arvi majandab kultuuriklubis Winkel. Tervitab seal sooja olekuga külalisi, vaatab, et DJ oleks, tervislikke kokteile oleks ja vaatab üldse, et mõnus oleks. Ajasime temaga juttu praeguse aja iseärasustest seoses öö - ja kultuurieluga, uue aja pidutsemise stiilidest ja tema eneseleidmistest Austraalias. Ausalt öelda… lihtsalt rääkisime. Tänan, et kuulad! https://winkel.ee/ ja Facebook

"Spordipühapäeva" saates on seekord põhjust keskenduda päevakajalistele teemadele. Selle nädalaga saab Austraalias läbi aasta esimene tennise suure slämmi turniir ja Sloveenias tõmmatakse joon alla laskesuusatamise maailmameistrivõistlustele.

Mis roll on turunduses Google’i reklaamidel? Kuidas need töötavad? Kui suur peaks olema eelarve? Mis on esimesed sammud ja millised on suurimad vead, mis raha raiskavad? Saates on külas Google Ads ekspert Argo Lipp. Ta on ehitanud edukaid kampaaniaid enam kui 10 miljoni euro väärtuses, töötanud sadade ettevõtetega väga erinevatest valdkondadest, peamiselt Austraalias ja Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ning teistes riikides. Ja nüüd jagab ta maailmatasemel teadmisi kodumaal, et ka sina võiks maailma tippude sekka kuuluda.

Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit lülitasid Austraalias nopitud rohkete võitudega Eesti tenniselainele. Kalev/Cramo alistas Moskva CSKA. Super Bowl pälvis Eesti laiemat tähelepanu kui kunagi varem. Miks jalgpallikommentaatorid ei räägi kohtumise ajal toimuvast mängust, vaid maast ja ilmast? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit lülitasid Austraalias nopitud rohkete võitudega Eesti tenniselainele. Kalev/Cramo alistas Moskva CSKA. Super Bowl pälvis Eesti laiemat tähelepanu kui kunagi varem. Miks jalgpallikommentaatorid ei räägi kohtumise ajal toimuvast mängust, vaid maast ja ilmast? Saatejuhid on Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).

"Mehed ei nuta" peateemad 19. jaanuaril: - Anett Kontaveit sattus koos mitmekümne saatusekaaslasega Austraalias 14 päevaks range režiimiga karantiini. Silmapaistev võitlus koroonaga või tipptennisistide narrimine? - Kes võidab Monte Carlo ralli? Kes alustab soosikuna tänavust MM-sarja? Tervitame uudist Arktika Soome lumerallist? Mis juhtus Thierry Neuville'i ja kaardilugeja Nicolas Gilsouli vahel? - Kas Tokyo olümpia toimub, jääb ära või nihutatakse olümpiatsüklit?

Podcasti "Jalgrattapalavik" novembrikuu teise saate külaline on kõrgelt tunnustatud spordiürituste ja -võistluste korraldaja, mittetulundusühingu Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. Nii nagu tavaks vestleme saate külalisega paljudel huvitavatel teemadel. Indreku puhul on eriliseks magnetiks tippvõistluste Eestisse toomine. Tema käest saab otse küsida, kas meil leiduks raha ja ambitsiooni Tour de France'i stardipaigaks kandideerimiseks. Kasvõi selles valguses, et autoralli MM-sarja etapp riigi rahalise toega Eestisse toodi. "Esiteks on rahanumbrid hoopis teised. Riigitoetusest suurusjärgus 2,5 miljonit jääb kindlasti väheks. Kui tuua võrdluseks, milliste rahanumbritega mujal maailmas korraldatakse võistlusi nagu on Tour of Estonia, siis kui meie eelarve on viimastel aastatel olnud 100 000 euro juures, on sama tasemega kolmepäevasel velotuuril Tour des Fjords (Norras) eelarve 1,7 miljonit. Siis saabki tuua võistlusele peale kuus-seitse World Touri tiimi ning maksta 400 000 eurot, et pääseda ülekannetega Eurosporti," kirjeldab Kelk mastaapide vahet. Aga ikkagi, kas põhimõtteliselt oleks võimalik? "Ma ütlen, et maanteesõidu maailmameistrivõistlusi korraldada oleks palju realistlikum ja võib-olla ka palju ägedam. Suurte velotuuride esimesed etapid on ka kihvtid, aga seal jääb raskuskese meist ikkagi mitme tuhande kilomeetri kaugusele. Ma nüüd päris täpselt ei tea, kui palju maksis näiteks Giro d'Italia esimeste etappide korraldamine Iisraelis, aga see oli ikka 20-30 miljonit. Maailmameistrivõistluste korraldamisega peaks tänasel päeval hakkama saama alla 15 miljoni euro suuruse eelarvega." Lisaks räägime Tartu rattarallist ja selle ümber toimunud meedialahingutest, Crocodille Trophy seiklustest Austraalias, sportlikest saavutustest triatleedina ja sellest miks käis Indrek pikki aastaid võrkpallitreeningutel, kuigi mäng ise väga hästi välja ei tulnud. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Ivo Tšetõrkin ja Toomas Pärnamaa

Ivo Tšetõrkin ja Toomas Pärnamaa

Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st. Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud. Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud. Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder. Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas. Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu. Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

Autotunnis on külas Solaride päikesejõul liikuva auto projekti insener ja mentor Tiit Liivik. Solaride plaanib osaleda 2021. aastal sügisel Austraalias toimuval võistlusel, kus tuleb ainult päikese jõul läbida 3000 kilomeetrit. Kusjuures mitte harjunud ülioptimeeritud kiilukujulise üheinimesesõidukiga, vaid ideaalis neli inimest mahutava autoga. Mis on sellise projekti suurimad väljakutsed ning mis on üldse päikeseenergia tulevik, Tiit Liivik selgitabki. Saates veel: - Tarmo ostis Alfa Romeo - Toyota GR Yaris hinnad on teada - sõidueksamid muutusid lühemaks - Tallinn lubab ratturid ühissõidukirajale - mis juhtus kasutatud autode turul eriolukorra ajal? - Ülemistes hakkab sõitma isejuhtiv buss Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist  

Seekordne saade keskendub armastusele, kus teeme juttu armastusest, selle puudumisest, armastuse ilust ja valust, suhetest, abiellumisest, multitaskimisest, ettevõtjaks olemisest, saavutamisest ja edust. Egerta on olnud ettevõtja peaaegu 10 aastat, tegeledes nii pulmakorraldajana, ürituste korraldajana, fotograafina, graafilise disainerina kui ka sisekujundajana. Pulmakorraldajana on ta pruutpaare oma kunsti ja ande ning kirega rõõmustanud juba 8 aastat, olles kokku korraldanud ja stiliseerinud ligi 130 erinevat pulma. Nende hulgas on umbes 60 rahvusvahelist pruutpaari, kelle pulmi on korraldatud Eestis ning kes on toonud kokku külalisi üle kogu maailma näteks Indiast, Austraalias, Brasiiliast, Norrast, Saksamaalt, Belgiast jne. Lisaks on Egerta korraldanud ka kaks pulma Itaalias. Lisaks pulmakorraldamisele, on ta fotokaameraga sõber olnud 15 aastat, millest 6 aastat on ta õppinud eraldi pulmafotograafiat, olles jäädvustanud ligi 150 erinevat õnnelikku paari. Samuti on ta lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunstniku eriala. Samuti tegutseb ta ka disainerina ja sisekujundajana. Sisekujundustöid teeb ta aastas paar korda ning ainult eraklientidele. Disaini vallas on Egertal teadmised peamiselt graafilise disaini osas, õppinud on ta ka tootedisaini. Muidu on Egerta rõõmsameelne, positiivne, tahtejõuline, järjepidev, enesekindel, suurelt mõtleja ja armastust kiirgav naine. Teda on pärjatud ka pulmad.ee keskkonnas ”AASTA TEGIJA” tiitliga. Lisaks kõigele on Egerta loomult parandamatu romantik ning usub siiralt, et armastus on see kõige kõige suurem ja parem tunne mida üks inimene kogeda võib. Tal on kaks last. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Head mõtted Egertalt: "Asjad hakkavad voolama siis, kui sa oled selleks (igas mõttes) valmis." "Väga oluline on viis, kuidas me oma mõtteid väljendame, millist tooni ja milliseid sõnu kasutame. Üht ja sama asja saab öelda nii tänitavalt virisedes kui ka oma seisukohta armastuse ja soojusega selgitades." „Kui ma üritan teist inimest õnnelikuks teha, siis see ju tuleb tegelikult ringiga tagasi. Mida annad, seda saad.“ „Su mees ei saa olla kuningas, kui sa ei kohtle teda kui kuningat.“ Ja naistele: kui su partner on kuningas, saad sina olla kuninganna!" „Kui sa ei ole õnnelik inimene, siis sa ei saa teha oma tegevusi õnnelikult. Samamoodi ei saa eeldada ega oodata, et keegi teine teeb sind õnnelikuks.“ „Enne kullatüki leidmist tuleb hoolikalt sõeluda.“ „Oskus öelda ei on oluline. Kui sa loobud mingitest asjadest, mis ei ole päris sinu asjad, siis tulevad asemele need, mis ON sinu asjad.“ „Mul on unistused, aga ma ei ole neis kinni. Kui miski ei lähe nii, nagu mõtlen, siis tuleb midagi muud, mis on parem.“ Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Kui tunned, et saade pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia. Copyright and used music belong to: 24-565 – El-jeezo-prod-by-btgrin Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ Jälgi Egerta Mändmetsa tegemisi: www.egerta.ee

Tänase saate külaline Laura Johanna Uusen veetis õppeaasta Uus-Meremaal ja Austraalias. Loomulikult pole vahetusaasta odav lõbu – see läks maksma lausa 10 000 eurot. Laura Johanna selgitab, mis nippidega õnnestus temal see raha kokku koguda. Saates räägib ta nii Austraalia ja Uus-Meremaa koolide omapäradest, mis saab, kui kodus luusib ringi käelabasuurune ämblik ning mis on temas muutunud pärast vahetusaastalt tagasi tulemist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

EP 39: Selles episoodis loeme väga põneva loo, mille saatis meile üks armas kuulaja. Kuulake kindlasti ja saatke ise ka huvitavaid lugusid mida saaksime teistega jagada! Põhiloona Agnes räägib meile saatana bassust (the Devil’s Pool), mis asub Austraalias ja ilmselgelt on ka kõige kummituslikum koht seal. Lisaks sellele, mis seal on juhtunud,on selle taga ka legend, mis ehk aitab olukorda natuke selgitada. Eliise räägib täna ühest heast lambast, kellel mitu nime - Michael Malloy, Mike the Durable ja Iron Mike. Mees, kes põhjustas paljudele väga suurt peavalu, kuid teate küll kuidas öeldakse - ignorance is a bliss.

Tänase saate külaline, 18-aastane Ella Scott kolis aastaks Sydneyst Tallinna lähedale ning armastab seda elu! Kuigi Ella on elanud terve elu väliseestlasena Austraalias, peab ta end südames siiski tõeliseks eestlaseks. Näiteks on ta Sydneys Eesti majas aktiivne ning tegutseb hea meelega eestlusega seotud ettevõtmiste juures. Praegu elab ta Kiili vallas ning õpib sealses koolis. Oma lemmikaineks peab ta matemaatikat, sest see on tema jaoks kõige lihtsam – on seal ju numbrid, mitte sõnad. Samuti jutustab Ella, mis on tema jaoks Eesti elus kõige tüütum, kuidas on siinne maailm teda muutnud ning kas ta tuleks ka kunagi Eestisse päriselt elama. Kuula Ella võluvat eesti keelt!

Tänase saate külaline Mari Luud soovitab pikemaks ajaks reisile minnes raha säästa ja kasutada Workawayd – tehes vabatahtlikku tööd, on tasuta nii kohapeal elamine kui ka mõnel juhul toidukorrad. Mari ise on teinud Workawayd neljal korral: Malaisias, Vietnamis ja kaks korda Austraalias. Oma kõige suuremaks lemmikuks peab ta õpetajatööd Vietnamis (pildil), mis oli kultuuriliselt absoluutselt teistsugune kogemus. Muide, teda ja teisi eestlasi nimetati seal lausa inglitest piiblist! Mari annab saates ka nõu, kuidas valida parim töö, kui pikaks ajaks minna, mil moel tagada ohutus ning millist tüüpi tööd on kõige lahedamad.

Räägime kohe algava Barcelona mobiilikongressi eel, kuidas volditavad ekraanid näib olevat uus suur haip. Kuigi midagi praktilist ja päriselt kasutatavat ei ole loota, turundatakse seda kui uut imetehnoloogiat. Saate teemad: mida ootame Samsung Galaxy S10-st Samsung ei teegi enam Blu-ray mängijaid LG teatas, et ei avaldagi volditavat telefoni TCL aga lubab lausa nii volditavat telefoni, mis läheb käevõruks Apple'ilt võib tulla suurem sülearvuti ja kolm uut telefoni Selgus põhjus, miks Tele2 odavad paketid välja tõi Tallinnas proovitakse lapsi rahaga programmeerima panna Miks 8-tähemärgine parool on surnud Austraalias häkiti valmiste eel parteid E-hääletamine algab neljapäeval Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa portaalist geenius.ee.

Õhtulehe jalgpallisaadet "Kolmas poolaeg" külastas endine Nõmme Kalju jalgpallur Erik Listmann (23). 21aastaselt karjääri lõpetanud poolkaitsja rääkis ajakirjanikele Siim Kerale ja Mart Treialile oma põlvevigastusest, jalgpalliga tekkivast masendusest ning nõudlikest (ning solvavatest) vutifännidest. Samuti kirjeldas ta värvikalt oma aega Austraalias, kus ta 23 kuud elas. Muuhulgas teenis 2015. aastal Eesti karikavõitjaks tulnud põlvalane leiba nii jõulukuuskede putitajana kui ka veinitehases. Liinitööl tikkus pähe ka mõte: "miks ma siin olen?" Vastuse saab küsimus: Mitu korda teenis ta Austraalias lihttöölisena rohkem kui Eestis jalgpallurina? Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik.

Nädala sündmuste ülevaates tuleb juttu Monte Carlo rallist, Kelly Sildaru ajaloolistest saavutustest X-mängudel ja aasta esimesest tennise suure slämmi turniirist Austraalias.

Nädala sündmuste ülevaates tuleb juttu Monte Carlo rallist, Kelly Sildaru ajaloolistest saavutustest X-mängudel ja aasta esimesest tennise suure slämmi turniirist Austraalias.

"Mehed ei nuta" peateemad 20. novembril: - Eesti jalgpallikoondis lõpetas Rahvuste Liiga kaotusega Ungarile ja võiduga Kreeka üle ning langemisega madalamasse liigasse? Seal ongi Eesti õige koht? Kas Eesti koondis pidanuks hoopis noorematele võimaluse andma? - BC Kalev/Cramo sai tagasi ree peale? - Kuhu kadus korvpallikoondise masterplaan? - Autoralli maailmameistrivõistlused said Austraalias lõpu: Kas Ott Tänak peaks olema uhke või tundma okast hinges? Mis ikkagi juhtus Thierry Neuville’iga? Kes on aastal 2019 tiitlisoosik number üks?

Austraalias lõppes nädalavahetusel autoralli MM-sarja hooaeg. Ott Tänak on purustanud mitmed Eesti ralli rekordid ja on ekspertide sõnul tõusnud maailma parimaks sõitjaks.

Austraalias lõppes nädalavahetusel autoralli MM-sarja hooaeg. Ott Tänak on purustanud mitmed Eesti ralli rekordid ja on ekspertide sõnul tõusnud maailma parimaks sõitjaks.

"Mehed ei nuta" peateemad 13. novembril: - Aasta viimane MM-ralli Austraalias: kas Ott Tänak suudab teha imet? Kes on suurem soosik tiitlile - Ogier või Neuville? Maakera teisele poolele komandeeritud Jaan kommenteerib otse kohapealt. - Mart Seim sai tõstmise MMil kuuenda koha. Kui tõenäoline on kunagi veel medalit võita? - Eesti naisvehklejate laeks kodusel Tallinna Mõõgal jäi naiskonnavõistluse kuues koht ja Kristiina Kuuse pää kaheksandikfinaali. Põhjus muretsemiseks? - Nõmme Kalju vormistas lõpuks koduse jalgpallitiitli. Mis edasi? - Kristina Šmigun-Vähi kandideerib Reformierakonna ridades riigikokku. Anname oma hääle? Jaan ju ometi?

Saade on pühendatud selle mandri põliselanikele, kes elanud Austraalias kümneid tuhandeid aastaid ning kellel kujunes välja omanäoline kultuur, mille sarnast pole olemas mitte kusagil mujal maailmas.

Saade on pühendatud selle mandri põliselanikele, kes elanud Austraalias kümneid tuhandeid aastaid ning kellel kujunes välja omanäoline kultuur, mille sarnast pole olemas mitte kusagil mujal maailmas.

Tere armsad kuulajad! Käes on reede ja on aeg uue episoodi jaoks Emotsionaalsed Mehed saate repertuaarist. Eelmises saates rääkisime Austraaliast, reisimisest ja sellest, kuidas me kahekesti koos Austraalias elu avastasime. Meie teekonnad olid erinevad ja saadud kogemused samuti. Kui soovid Austraaliasse reisida, lihtsalt maailma avastada ning soovid teada, kuidas on mujal peale Eesti elada, siis emotsioonidest tulvil olev reisi saade ootab sind! Seekordne saade keskendub suures laastus Martinile ja tema kirele, milleks on enda keha liigutamine ja enda füüsiliste võimete piiride ületamine. Martin tegutseb personaaltreenerina, töötades hetkel kahes klubis andes eratrenne ja rühmatrenne. Räägime saates treenimisest kehakaaluga, eelistest jõusaali ees, keha mitmekülgsest liigutamisest, toitumisest, lühiajalisest paastumisest ja üleüldse elust! Sa asud kuulama podcasti Emotsionaalsed Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada!! Soovi korral hoia emotsionaalsetel meestel silma ka sotsiaalmeedias peal. Facebook: www.facebook.com/podcastemotsionaalsedmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/emotsionaalsedmehed/ www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Head kuulamist!

Tere armsad kuulajad! Käes on reede ja käes on aeg taaskord uue episoodi jaoks Emotsionaalsed Mehed saate repertuaarist. Eelmises saates rääkisime hirmust, kus see tulla võib. Chris ja Martin jagasid kuulajatega enda isiklike hirme ja mismoodi nad nendega toime vaikselt tulevad. Tänase saate läbivaks teemaks on reisimine, elu Austraalias ja reisimisega seotud emotsioonid. Saates räägivad Chris ja Martin enda eraldi seiklustest erinevatesse riikidesse ning võtavad ette teekonna tagasi minevikku, kus lahkavad erinevaid probleeme ja mõnusid Austraalias kogetust. Millised on erinevad ühiskonnast, mis eristab välismaalasi eestlastest, elamine Austraalias, Lõuna-Euroopas, Soomes ja Tais. Emotsionaalse trauma ja terrori saamine Austraalias ja palju muud põnevat. Sa asud kuulama podcasti Emotsionaalsed Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada!! Soovi korral hoia emotsionaalsetel meestel silma ka sotsiaalmeedias peal. Facebook: www.facebook.com/podcastemotsionaalsedmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/emotsionaalsedmehed/ www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Head kuulamist!

Tänase saate külaline Mari Uibo elas Austraalias kaks aastat ning mõlgutab mõtteid sinna peagi tagasi pöörduda. Kuigi tavaliselt minnakse Austraaliasse sügisesel ajal, siis Mari hinnangul on ka kevad väga hea aeg sinna suundumiseks. Et saada Austraalia kahe aasta viisat, peab tegema 88 farmipäeva. Mari hoiatab, et enne farmi tööle asumist tuleks uurida tingimusi – pole haruldased juhused, kui farmer annab töötajale tingimused, millega ei kvalifitseeruta teise aasta viisale. Loomulikult räägime ka finantsteemadel: kui palju peaks olema Austraaliasse minnes raha, mis on miinimumpalk, kui palju makstakse korteri eest ja kui kiiresti pannakse kõrvale 10 000 dollarit ehk 6000 eurot.

0:1 Podcastis räägime inimestega, kes on teinud nullist ühe. Podcasti teises episoodis räägime Eesti ühe populaarseima toitumisnõustaja ja personaaltreeneriga Erik Orguga. Ta kirjeldab, kuidas sai alguse tema karjäär personaaltreenerina, mida huvitavat tegi ta elades Inglismaal kui ka Austraalias ning mida ta seal olles õppis. Erik selgitab, kuidas eesmärke saavutada ning annab nõu, kuidas toituda tervislikult ning millisel moel tuua end välja situatsioonist, kust tunned, et enam väljapääsu ei ole.

"Mehed ei nuta" peateemad 16. jaanuaril: - Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit jõudsid Austraalia lahtistel teise ringi. Kas neljandas ringis lähevad nad omavahel kokku? - Miks tulevad noored korvpallurid välismaalt riburada koju tagasi? - Kas korvpallis on oodata Eesti – Läti ühisliigat? - Peagi tuleb turule Kelly Sildaru kohuke. Kas ikka piisavalt tervislik? - Murdmaasuusa olümpiakoondis hakkab selguma – kas Andres ja Anette Veerpalu saatmine on ikka põhjendatud?

NB! Ingliskeelne episood. Saime kokku sõbra ja vaimse liidri Louis Zezeraniga ning rääkisime juttu. Mängisime ka mõne mängu ning jututeemadeks oli elu Austraalias ja Eestis.

Tänase saate külaline Mari Luud naasis äsja Austraaliast, kus veetis veidi üle aasta. Mari räägib kummalistest juhtumitest nagu kängurule otsa sõitmine ja kuidas bürokraatia tõttu nõuti temalt kui seljakotirändurilt lauatelefoni numbrit. Samuti annab saatekülaline praktilist nõu, kuidas tööd leida, kus elada, milliseid farmitöid vältida ning kuidas viisa saamise protsess välja näeb. Lõpetuseks räägib Mari ka Austraalia jõuludest, mis erinevad Eesti omadest kui öö ja päev.

14. novembri "Mehed ei nuta" peateemad: - BC Kalev/Cramo uue mehe tulekuga päästetud? - Martin Kupper alustab koostööd Gerd Kanteriga. Õige samm? - Viktor Levadal lamendib jalgpalliliitu, aga miks ta täpsemalt ei taha probleeme lahata? - Kas Eesti suusatajad ei saagi tänavu MK-sarjas rajale? - Ott Tänak lubab Austraalias sõita "nagu vanasti kombeks oli". Mida see tähendab? - Võrkpalliliidu läbirääkimistel Gheorghe Cretuga on peateemaks B-koondise loomine. Hanno Pevkur, tegudele! - Eesti jalgpallikoondise nädal: 0:3 Soomelt ja 3:0 Maltale. Mis jäi näppude vahele? - Itaalia jalgpallikoondis jääb MMilt eemale. Jama lugu?

Kuna talv on tulemas ja paljud noored mõlgutavad kindlasti mõtteid sooja Austraaliasse tööle minekust, siis räägime tänases saates just kängurumaast! Saatekülaline Sigrid Koorep veetis Austraalias üheksa kuud. Ta annab nõu, kuidas tööd leida, millist tööd valida, kuidas seal ringi liigelda ja palju muud. Sigrid nendib, et kartis esialgu väga mürgiseid ämblikke-madusid (mida on Austraalias eriti palju), kuid õnneks nendega ikka igal sammul kokku ei puutu. Samuti räägime paljude poolt armastatud puhkusekohast Balist.

Tänase saate külaliseks on blogija ja kirjanik Chris Kala, kes jutustab meile paljude lemmikmaast Austraaliast. Chris räägib saates nii enda kogemusest Austraalias kui ka sinna mineku praktilisest poolest. Muuhulgas selgitab ta, milline on Austraalia töökultuur (kuidas boss vaatab alluvale ülalt alla), missugune farmitöö on lihtsam ning kuidas on kujunenud eestlaste maine. Samuti meenutab Chris oma kogemust sealse haiglaraviga. Kõik maksab ning ilma korraliku kindlustuseta jäetakse arstikabineti ukse taha.

Eesti küla Thirlmere (100 kilometrit Sydneyst) oma majakeste, hosteli, kohviku, kultuurimaja, kiriku ja surnuaiaga on ainuke tervenisti eesti küla Austraalias. Thirlmeres külas käinud Kirjandusmusueumi folklorist Mare Kõiva räägib, kuidas küla asutati ja miks just see koht valiti Austraalias elamiseks.

Eesti küla Thirlmere (100 kilometrit Sydneyst) oma majakeste, hosteli, kohviku, kultuurimaja, kiriku ja surnuaiaga on ainuke tervenisti eesti küla Austraalias. Thirlmeres külas käinud Kirjandusmusueumi folklorist Mare Kõiva räägib, kuidas küla asutati ja miks just see koht valiti Austraalias elamiseks.

Vormel-1 hooaja avaetapp Austraalias näitas muuhulgas seda, et uued masinad on tõesti väga kiired ja et Mercedesed pole võitmatud. Saates teeb hooajale põhjaliku eelvaate vormeliekspert Tarmo Klaar.Maadlusliit soovib juba varsti Eestisse tuua maadluse tiitlivõistlused. Detsembris alaliidu uueks presidendiks valitud Jaanus Paeväli räägib eesti spordi jaoks erilise ala hetkeseisust ja tulevikust.Tiit Karuks on oma kommentaaris olümpiasportlaste kruiisi lainel. Saatejuht on Johannes Vedru. Kuulake 26. märtsil kell 18.15.

Vormel-1 hooaja avaetapp Austraalias näitas muuhulgas seda, et uued masinad on tõesti väga kiired ja et Mercedesed pole võitmatud. Saates teeb hooajale põhjaliku eelvaate vormeliekspert Tarmo Klaar.Maadlusliit soovib juba varsti Eestisse tuua maadluse tiitlivõistlused. Detsembris alaliidu uueks presidendiks valitud Jaanus Paeväli räägib eesti spordi jaoks erilise ala hetkeseisust ja tulevikust.Tiit Karuks on oma kommentaaris olümpiasportlaste kruiisi lainel. Saatejuht on Johannes Vedru. Kuulake 26. märtsil kell 18.15.

Saatekülaline on Austraalias sündinud eestlanna Kersti Seksel, kes on suure osa oma elust pühendanud loomade käitumise uurimisele. Kersti räägib oma põnevast tööst ja sellest, miks on oluline loomade käitumise mõistmine ja oma lemmikute varajane sotsialiseerimine.Rahvusvaheline programmeerimist tutvustav kampaania Kooditund otsib vabatahtlikke külalisõpetajaid. Kooditunni mõtet ja eesmärke tutvustab Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 11. novembril kell 10.05.

Saatekülaline on Austraalias sündinud eestlanna Kersti Seksel, kes on suure osa oma elust pühendanud loomade käitumise uurimisele. Kersti räägib oma põnevast tööst ja sellest, miks on oluline loomade käitumise mõistmine ja oma lemmikute varajane sotsialiseerimine.Rahvusvaheline programmeerimist tutvustav kampaania Kooditund otsib vabatahtlikke külalisõpetajaid. Kooditunni mõtet ja eesmärke tutvustab Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane.Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 11. novembril kell 10.05.

Urmas Vadi: "Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud Oslos. 26. veebruaril teatab Winston Churchill, et Suurbritannial on valminud tuumapomm, mida plaanitakse katsetada Austraalias. Sel aastal sünnib Vladimir Putin. Ka Eestis lähevad asjad omasoodu – Kuresaare linn nimetatakse ümber Kingissepa linnaks. Hakatakse kasutama Kohtla-Järve põlevkivikaevandust.Ameerikas ilmub viiekümne teise aasta suvel John Steinbecki romaan "Hommiku pool Eedenit".

Urmas Vadi: "Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud Oslos. 26. veebruaril teatab Winston Churchill, et Suurbritannial on valminud tuumapomm, mida plaanitakse katsetada Austraalias. Sel aastal sünnib Vladimir Putin. Ka Eestis lähevad asjad omasoodu – Kuresaare linn nimetatakse ümber Kingissepa linnaks. Hakatakse kasutama Kohtla-Järve põlevkivikaevandust.Ameerikas ilmub viiekümne teise aasta suvel John Steinbecki romaan "Hommiku pool Eedenit".

Sel korral saatis meile küsimuse RahaRaadio kuulaja Enno, kes soovis teada, kuhu paigutada raha 2-aastase investeerimishorisondiga. Nimelt, Enno on hetkel Austraalias tööl ja saab sealsest palgast omajagu kõrvale panna ning ei soovi, et see niisama kontol seisaks. Samas kahe aasta pärast tahaks tulla tagasi Eestisse ja selle raha abil omale siin kodu soetada, nii et investeering võiks ka suhteliselt likviidne olla selles osas. Sel korral siis räägimegi pikaajalise ja lühiajalise investeerimise (mida reeglina pigem põhjendatult kauplemiseks nimetatakse) erinevustest ja mida sellisel juhul tuleks arvesse võtta ning sellest lähtuvalt siis, millised instrumendid millises olukorras sobilikud võiksid olla. Arutelu RahaFoorumi Facebooki grupis leiad, kui otsid #RR046 Mainitud ressursid ja lingid leiad: http://rahafoorum.ee/rr046

Seekord on meil külas Sydney Jaani koguduse õpetaja Meelis Rosma, kes on töötanud Austraalias 8 aastat ja tuli nüüd Eestisse oma juurte juurde jõudu ammutama. Austraalias elavate eestlaste vaimulikust teenimisest, sealse kiriku olukorrast ja edasistest võimalustest tuleb juttu 28. veebruaril kell 19.05. Saatejuht on Meelis Süld.

Seekord on meil külas Sydney Jaani koguduse õpetaja Meelis Rosma, kes on töötanud Austraalias 8 aastat ja tuli nüüd Eestisse oma juurte juurde jõudu ammutama. Austraalias elavate eestlaste vaimulikust teenimisest, sealse kiriku olukorrast ja edasistest võimalustest tuleb juttu 28. veebruaril kell 19.05. Saatejuht on Meelis Süld.

Londonis toimus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO 27. assamblee istungjärk. Baltic Workboats AS ehk maakeeli töölaevu valmistav tehas on selle aasta tegevusega tõusnud Saaremaal esikohale. Eesti Mereakadeemias algas uus loengusari-seminar - Elu purjede all. Eesti purjetajad võistlevad maailmameistrivõistlustel Austraalias. (Hubert Veldermann)

Uluru kalju Austraalias

Uluru kalju Austraalias

Ajakirja Horisont juulinumbris kirjutas astrofüüsik Kalju Eerme ilmaekstreemsustest: uputustest Austraalias ja põuast Amasoonias. Saates selgitab Eerme, mis neid nähtusi põhjustab ja kas nende mõju küünib ka meie kanti, parasvöötmesse. (Toomas Jüriado)

A. Aaspõllu Austraalias

A. Aaspõllu Austraalias