Podcasts about Rootsi

Professor Mart Kuldkepp: "Konflikt Mothanderi ja rindel olnud ohvitseride vahel sai Rootsi vabatahtlike väeosa lagunemise alguspunktiks."

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Hindrek Riikoja. Nõusolekuseadus võeti vastu - aga mis siis muutub? Kas fosforiidisõda algab uuesti? Vastu võeti kirikuseadus - kas nüüd keelatakse Vene õigeusu Moskvale alluv kirik ära. Vajaduspõhised toetused - kas see on päris või mängult? Riigikogus olid megaistungid. Kas see on ikka mõttekas?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Hindrek Riikoja. Nõusolekuseadus võeti vastu - aga mis siis muutub? Kas fosforiidisõda algab uuesti? Vastu võeti kirikuseadus - kas nüüd keelatakse Vene õigeusu Moskvale alluv kirik ära. Vajaduspõhised toetused - kas see on päris või mängult? Riigikogus olid megaistungid. Kas see on ikka mõttekas?

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad EKRE poliitikud Anti ja Evelin Poolamets seekord sellest, kuidas riigiettevõtted pidutsevad nagu enne veeuputust, droonidest ja elanike kaitsest, EKRE esitatud korruptsioonivastasest eelnõust  ning Rootsi vanglalepingust.Evelin Poolamets räägib ka sellest, mis teda ootab ees ERR-i nõukogu liikmena.

Saatekülaliseks on balletijuht Jevgeni Grib, kellega räägime eeloleval nädalavahetusel toimuvast noorte koreograafide õhtust New Flow. Lisaks võtame õige põgusalt kokku lõppeva hooaja, aga seda põhjalikumalt tuleb juttu uuest balletihoojast, mil Vanemuise teatris näeb kahe Rootsi koreograafi, Johan Ingeri ja Alexander Ekmani lavastusi.

Seekordses episoodis: • Trumpi visiit Hiinasse • Kiibitootjad Micron ja Sandisk kihutavad tururallis • Euroopa staaraktsia on Rootsi ettevõtte Sivers (+1000%) • Kartulifutuurid teevad uusi rekordeid • Euroopa tahab maksustada energiaettevõtete kasvavaid kasumeid • Nike'i allakäik • Elukalliduse kriis Ühendkuningriigis Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Seekordses episoodis:• Trumpi visiit Hiinasse• Kiibitootjad Micron ja Sandisk kihutavad tururallis• Euroopa staaraktsia on Rootsi ettevõtte Sivers (+1000%)• Kartulifutuurid teevad uusi rekordeid• Euroopa tahab maksustada energiaettevõtete kasvavaid kasumeid• Nike'i allakäik• Elukalliduse kriis ÜhendkuningriigisSaate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

These twelve Jesus sent out, instructing them, “Go nowhere among the Gentiles and enter no town of the Samaritans, but go rather to the Lost Sheep of the House of Israel.— Matthew 10:5-6Scottish Declaration of Arbroath 1320:“Most Holy Father and Lord, we know and from the chronicles and books of the ancients we find that among other famous nations our own, the Scots, has been graced with widespread renown. They journeyed from Greater Scythia (Just North of Assyria as well as the Black and Caspian Sea) by way of the Tyrrhenian Sea (the Northwestern portion of the Mediterranean) and the Pillars of Hercules (the passage connecting the Mediterranean to the Atlantic), and dwelt for a long course of time in Spain among the most savage tribes, but nowhere could they be subdued by any race, however barbarous.Thence they came, twelve hundred years after the people of Israel crossed the Red Sea, to their home in the west where they still live today. The Britons they first drove out, the Picts they utterly destroyed, and, even though very often assailed by the Norwegians, the Danes and the English, they took possession of that home with many victories and untold efforts; and, as the historians of old time bear witness, they have held it free of all bondage ever since. In their kingdom there have reigned one hundred and thirteen kings of their own royal stock, the line unbroken a single foreigner. The high qualities and deserts of these people, were they not otherwise manifest, gain glory enough from this: that the King of kings and Lord of lords, our Lord Jesus Christ, after His Passion and Resurrection, called them, even though settled in the uttermost parts of the earth, almost the first to His most holy faith. Nor would He have them confirmed in that faith by merely anyone but by the first of His Apostles— by calling, though second or third in rank— the most gentle Saint Andrew, the Blessed Peter's brother, and desired him to keep them under his protection as their patron forever.”Src: https://avalon.law.yale.edu/medieval/arbroath_1320.aspTertullian's Record:Tertullian (c. 155-c. 220 AD), the early Christian writer from Carthage, made this statement in his work Adversus Judaeos (Against the Jews), specifically in chapter 7 (section 4 or 8 in some numberings). roger-pearse.comThe relevant Latin phrase is: "et Britannorum inaccessa Romanis loca Christo vero subdita" (and the places of the Britons inaccessible to the Romans but truly subjected to Christ).Common English translations render it as:* "the haunts of the Britons—inaccessible to the Romans, but subjugated to Christ"Roman Occupation of British Isles:Camulodunum (or modern day Colchester) was the home of the first permanent Roman fortress to be built in Britain in AD 43.Other Records:Eusebius, Historian and Bishop of Caesarea (c. 260–340 AD), in his Demonstratio Evangelica (Book 3, Chapter 5), speaking of the Apostles and earliest disciples of the first century states “…some have crossed the Ocean and reached the Isles of Britain, all this I for my part will not admit to be the work of mere men, far less of poor and ignorant men, certainly not of deceivers and wizards.” Gildas (6th-century British monk), in De Excidio et Conquestu Britanniae (On the Ruin and Conquest of Britain), claims Christianity reached Britain “in the last years of the emperor Tiberius” (i.e., before 37 AD).“Steppe-Pulse” (Haplogroup R) in Levant:* Lazaridis et al. (2016) showed that Steppe ancestry (R1b/R1a) moved into the Levant from the north.* Haber et al. (2017) - Steppe Pulse (R1a / R1b) between 1800 BC and 200 BC.* Haber et al. (2020) - Revealed a population level impact in 1000 BC (Davidic Kingdom) as well as circa 300 BC (about 150 years before the Maccabean revolt). * Rootsi et al. (2013) and Behar (2017) have definitively placed the origin of the Ashkenazi Levite R1a-M582 subclade in the Near East.

Börsifirmad: kriis ei ole põhjus mitte maksta dividendi Olukord Eesti majanduses jätkab pettumuse valmistamist, kuid hea ärimudel, otsustav tegutsemine ja paindlikkus võimaldavad siiski ettevõtetel ka raskel ajal stabiilselt dividendi maksta. Balti börsil toimetavate börsiettevõtete esindajad märkisid InvesteerimisFestivali arutelul, et olukord Eestis jääb ebakindlaks, kuna maksude tõus avaldab majandusele vähemalt lühiajaliselt pidurdavat mõju. Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis, et ettevõte loodab praegu üpris suurelt Soome majanduse taastumisele. „Rootsi majandus on juba taastunud, Soomes ootame tänu maksude alandamisele järgmisel aastal stagnatsiooni lõppu ja majanduskasvu. See mõjub positiivselt Tallinki prognoosidele, kuid olukord Eestis jääb küsimärgi alla. Uute maksude kehtestamine majanduslanguse tingimustes on keeruline samm,” ütles Nõgene. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Umefolk festivali 2025 kontserdil kõlab Rootsi rahvamuusika ja bändi liikmete looming. Saate teeb Liina Vainumetsa.

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal)."Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.H.——————————[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mart Kuldkepp: "See, mis toimub tõlgendustes ja kogu selle loo retseptsioonis, on palju huvitavam, ajaloolised faktid selle teema juures on kokkuvõttes ebaolulisem. Väravate küsimus on oluline, aga need väravad füüsilise objektina ei ole olulised – see on Ristikivi novelli moraal."

Mart ja Martin Helme saade „Räägime asjast“ on olnud Tre raadio eetris täpselt kümme aastat! Igal pühapäeval ja kell 11.00! Esimene saade läks eetrisse 7. novembril 2015. Suur tänu kõigile kuulajatele! Tänases saates oli Mart ja Martin Helme külaliseks stuudios Evelin Poolamets, kellega räägiti Istanbuli konventsioonist ning selgitati, miks on EKRE sellesse konventsiooni kuulumisele vastu. Teises saateblokis keskendusid saatejuhid Riigikogu riigikaitsekomisjoni koostatud raportile, kus antakse meie seniste kaitseväejuhtide tegevusele hävitav hinnang. EKRE-l oli taas õigus, kui juba 2022. aastast alates rääkisime, et Ukraina abistamise raames ei või me oma riiki kaitsetuks teha. Saate viimases osas käsitletakse Tartu vangla teemat. EKRE on kategooriliselt vastu, et Tartu vanglasse imporditakse Rootsi mõrvarid ja vägistajad. Kruttige kanalile!

Konservatiivsete naiste vestlussaates „Elust ja poliitikast“ arutlevad EKRE poliitikud Evelin Poolamets, Helle-Moonika Helme ja Sandra Nurmsalu Eesti ühiskonda puudutavatel teravatel ja elulistel teemadel.Tänases saates räägib tuntud muusik Sandra Nurmsalu, miks ta otsustas liituda EKRE-ga ja kandideerida kohalikel valimistel, mille tulemusel ta valiti Märjamaa vallavolikokku.Saate teiseks teemaks on e-valimiste usaldusväärsus, mis on langenud rekordmadalale — vaid 42% inimestest usaldab e-valimisi. Arutame, miks usaldus on vähenenud ja kuidas tagada valimiste läbipaistvus.Kolmandaks teemaks on Riigikogus arutatud Rootsi vangide leping, mille kohaselt plaanitakse paigutada kuni 600 Rootsi vangi Tartu vanglasse. Saates käsitletakse selle plaani ohte ning tuuakse välja, et valitsuse soov Rootsi vangide pealt tulu teenida on sisuliselt tulu teenimine kuritegevuselt.

Saudi-Araabia miraazhid. Rootsi kultuurikaanon. Jude Law Vladimir Putinina filmilinal. Kuidas ära tunda lesbit KUMUs? Saatejuht Neeme Raud.

ühapäevases raadiosaade „Räägime asjast“ räägivad asjast ikka EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme.Seekordse saate esimeses osas on saatejuhtide külaliseks Varro Vooglaid, kellega käsitletakse pommina plahvatanud teemat, mille peavoolumeedia on otsustanud täielikult maha vaikida –2023. aasta Riigikogu valimised olid võltsitud! Skandaalne ülestunnistus leidis aset Riigikogu erikomisjoni istungil, kus Vabariigi Valimisteenistus tunnistas, et kõiki e-hääli sai kustutada, vahetada, või lisada ning seda ei kontrollinud mitte keegi.Saate teine teema keskendub digi- ja justiitsminister Liisa-Ly Pakosta umbusaldamisele Riigikogus. Pakosta käitumine parlamendi ees oli allpool igasugust arvestust. Arutatakse, kuidas kavatseb valitsus Rootsi vägistajate ja mõrvarite sisse toomisega jätkata.Saade lõpetatakse traditsiooniliselt välispoliitilise teemaga. Ameerikas toimuvad Donald Trumpi vastased meeleavaldused reaktsioonina tema eduka immigratsioonipoliitika vastu. Saatejuhid räägivad, kes on nende korraldamise taga ning mis on nende eesmärk. Peavoolumeediast te seda kõike teada ei saa.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" räägivad seekord elust ja poliitikast EKRE naispoliitikud Eeva Helme, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme.Seekord on juttu kolmel teemal – esiteks justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta šokeerivast ideest rentida Eestile välja Rootsi vange, kommenteeritakse minister Karmen Jolleri sundvaktsineerimise ideed ja räägitakse sellestki, et kohe-kohe peaks tulema OSCE raport e-valimiste kohta. 

6. juunil toimunud Facebooki otsesaates võtsime nagu ikka ette päevakajalised teemad ning taaskord mõtisklesime ka hirmu-uudiste fenomeni üle.   Ei saanud me üle ega ümber ka FDA poolt värskelt heaks kiidetud koroonavaktsiinist, kloonidest, laksu all olevast Elon Muskist, koolilaste vanema loata vaktsineerimise plaanist ja Rootsi vangide siia toomisest. PS. Hirmu-sõltuvusest aitab väga hästi jagu saada Telegrami väljakutse “Kõik, mis sa pead teadma!”: https://valjakutse.telegram.ee/ Lisaks loosisime kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett. Võitjaks osutus Arno J, palju õnne! Head järelvaatamist: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-6-06-25-eesti-huvides-toome-siia-vange-ja-hakkame-kokaiini-ka-muuma  

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" tutvustavad EKRE poliitikud Anti ja Evelin Poolamets valitsuse jahmatavat plaani Rootsi vangid siia tuua, samuti räägitakse EKRE riigikaitseliste ettepanekute algatustest, millest nüüd on hakatud lõpuks ka teised aru saama, aga ka tuulikute utiliseerimise probleemidest.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Rootsi kurjategijate Tartu vanglasse toomine, veebikasiinode Eestisse meelitamine, võbeldused Tallinna võimuliidus, üha tulisemaks kiskuv jalgpallijuhi valimine, maailma rikkaima mehe ja maailma mõjuvõimsama riigijuhi tüli – need ja muud teemad laupäeval "Rahva teenrite" saates, kus osalevad Martin Šmutov, Sulev Vedler ja Urmet Kook.

18. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Rootsi ralli kokkuvõte. Kuhu kadusid Ott Tänaku võiduvõimalused? Kas Tänakul-Neuville'il ja Hyundail on lõpuks midagi Elfyn Evansile ja Toyotadele vastu panna? - Eesti korvpallikoondist ootab tõehetk: kas EM-finaalturniiri koht suudetakse vormistada? - BC Kalev/Cramo võitis üle noatera Eesti korvpallikarika. Järjekordne tõestus üleolekust või ikkagi märk suure rivaliteedi naasmisest? Mis saab, kui Heiko Rannula lahkub Poolasse? - Laskesuusatamise MM: Tuuli Tomingas ja Regina Ermits tagasi reel! Tuleb siit veel midagi suurt?

Rootsi ja Norra trio Ævestaden on pälvinud tunnustust uuendusliku lähenemise eest rahvamuusikale. Nad ühendavad väga kaasaegse, peaaegu futuristliku ning väga vana ja traditsioonilise.

11. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Kristjan Ilves ei leidnud hüppevormi ka Otepääl, ent oli pühapäeval suusarajal kiireim mees. Kuidas sellest august välja saaks? - Eesti võrkpalli valitsev meister Selver x TalTech andis Cronimet liiga põhiturniiri viimases voorus viimasel hetkel lätlaste Robežsardze/Riiale loobumiskaotuse. On see ikka okei? - Epeenaiskond piirdus Barcelona MK-etapil 11. kohaga. Peatreenerit, keda kõik soovivad, ei ole ega tule. Kisub aina piinlikumaks? - Kõrgushüppaja Karmen Bruus ei pidanud USA ülikoolis kaua vastu ja naases kodumaale. Tema võistlust Itaalias jälgis uurimise all olev Mehis Viru. EOK president Kersti Kaljulaid oli tige, aga - kes ja mida peaks siis tegema, et treenerikeelu täitmist praktikas kontrollida? - Kas Ott Tänak võidab Rootsi ralli? Mida näitavad meite mehed WRC2 sarjas?

Viiulimängija Regina Mänd on stuudios külas, et tutvustada oma esimest autorialbumit "Smultronstället" / "Metsmaasikakoht" (2024), mis tähendab Rootsi keeles väljendina südamelähedast, isiklikku ja võib-olla natuke salajast paika, kuhu on alati hea (tagasi) minna. Eetris laupäeval 23. novembril kell 13.

Klassikaraadio saatesse "Folgialbum" jõuab kaks kontserti Umefolk festivalilt Rootsist. Umefolk on üks Rootsi suurimaid rahvamuusika ja -tantsu festivale ja seda peetakse igal aastal veebruarikuus.

Tänane lugu on ühest Rootsi kõrgest politseiülemast ja paljudest noortest tüdrukutest. Ja ühest suurest mustast kotist. Kogu see lugu oli 2010. aastal väga suur skandaal, isegi suurim politseiskandaal Rootsi ajaloos.Head kuulamist kõigile! Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Saatesse "Folgialbum" jõuavad kaks kontserti festivalilt Umefolk Rootsist. Umefolk on üks Rootsi suurimaid rahvamuusika ja -tantsu festivale ja seda peetakse igal aastal veebruarikuus. Eetris 9. ja 16. novembril kell 13.

22. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja säilitas tiitlivõimaluse - aga lähenes ikkagi vist liiga Thierry Neuville'ile liiga vähe, liiga hilja? Kas Neuville'i aps näitas, et ta võib ikkagi otsustavatel hetkedel väristada? Kas Hyundai mängib meeskondliku tiitli Jaapanis maha? - Kuidas ja miks õnnestus FCI Levadial nii kindlalt tänavune Eesti meistritiitel vormistada? Kes neljast suurest jääb Levadia järel esimesena medalita? - Kas Eesti jalgpallikoondis toodi Rootsi poolt maa peale tagasi? - Eesti vehklemise nutune argipäev: Katrina Lehis on tagasi koondises, aga peatreeneri konkurss kukkus läbi, lisaks on probleeme sportlaste võistlustele lähetamisega. - Koossesisumuredest hoolimata eurosarjas veel ühe võidu saanud BC Kalev/Cramo värbas Viimsi noore liidri Stefan Vaaksi. Hea samm nii Kalevile kui ka Vaaksile, halb Viimsile? - Kaunase Žalgirise väljatulek 27-punktilisest kaotusseisust: kuidas saab selline asi võimalik olla?

Ragnar Nurk: "Pärnus tehti 1660. aastast alates suur linnalaiendus, ehitati väga kõrgetasemelised bastionaalkindlustused ja sellega seoses tekkis ka vajadus ehitada uuele kaitseliinile uued väravad. Kuninga tänava ühes otsas on säilinud Tallinna värav, aga tänava teises otsas oli Riia värav."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Rootsi reisi eesmärk ei olnud kindlasti vajadus tõestada talupoegade õppimisvõimet, nagu mitmel pool korratakse."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Bengt Adamson ja Jõesuu Toomas olid arvatavasti esimesed eestlastest õpetajad, kes said oma töö eest korralikku palka ja kes õpetasid Tartus Forseliuse kõrval lugemist ka neile tulevastele koolmeistritele ja köstritele, kes panid aluse laiemale talurahva koolide võrgule mujal Eesti kihelkondades."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Käsu Hansu nutulaul on poliitiliselt laetud, täiesti Rootsi-meelne luuletus."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toompea loss oleks jäänud ajastu mõistes eesti rahvuspataljoni valvata ja hallata ka siis, kui Rootsi oleks sõja võitnud ja oleks saabunud rahu."

Seekord on stuudios naine, kelle käe all käis kakskümmend aastat tagasi Tallinki toonase Rootsi tütarfirma ja sellest mitu korda suurema Silja Line'i liitmine üheks ettevõtteks. Tema nüüdne väljakutse on leida üsna raskes olukorras lennufirmale Nordica uus omanik. See naine on Kadri Land.

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Kaebajad olid Vormsilt, kuus Vormsi talumeest istusid paati ja purjetasid üle Läänemere, et kuningale kaevata, et nende õigusi rikutakse."

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"

FK360! Sõitsime Helsingisse külla Hollywoodi legendile John McTiernanile. Mees, kelle taktikepi all on valminud teistehulgas “Die Hard”, “Die Hard with a Vengeance”, “Predator”, “Last Action Hero”, “Hunt for the Red October” jpm. Intervjuust saab muuhulgas teada, mis võttis talt filmitegemise isu, millise raamatuga võrdleb ta “Hunt for the Red Octoberit”, miks Mel Gibsonil enam nii hästi ei lähe jpm. NB! Intervjuu on inglise keeles. Uudistes võtame ette Quentin Tarantino, Edgar Wrighti ja Martin Scorsese. Uutest filmidest saabuvad sel nädalal kinolevisse “Kimäär”, “Üheskoos 99”, “Peeglite raamat”, “Abigail” ja “Vääritu sõjapidamise ministeerium”. Sisukord: 08:12 Kirjad 16:03 Edetabel 22:46 Uudised 37:56 Intervjuu: John McTiernan 1:26:58 Kimäär (Itaalia) 1:29:18 Üheskoos 99 (Rootsi) 1:31:35 Peeglite raamat 1:34:42 Abigail 1:40:16 Vääritu sõjapidamise ministeerium 1:48:40 Telekava

Münditeadlane Ivar Leimus: "Rootsi ajal löödi Liivi- ja Eestimaal raha Riias ja Tallinnas."

Kalle Kroon: "Rootsi võimude vastu partisanisõda ei peetud, need väljaastumised olid ikka rohkem aadli- ja mõisavastane liikumine." Partisanisõda Vene võimu vastu on Kalle Krooni hinnangul suuresti veel valge laik Eesti ajaloos.

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toomas Jõerist oli sotsiaalsel tasandil kõige kõrgemale tõusnud eestlane Rootsi aja lõpul, kes lõpetas oma karjääri pärast põhjasõda juba ooberstleitnandina, ja kelle eesti päritolus pole mitte mingit kahtlust."

Aasia lõuna-merede saarte tõmme, Jaapani suurima Biwa järve ja meie Peipsi harmooniad. Rootsi teadlaste avastus, mis muudab ehk palju Alzheimeri ravis. Eesti mees Lõuna Aafrika ajaloo esireas. Maailma haardega "Neeme Raud. Siin". Laupäeval 10-12ni.

Ajaloolane Kalle Kroon: "Põhjasõja eel oli õigupoolest ju Rootsi sise- ja välispoliitika orienteeritud kaitsele."

Rootsi aja uurija Kalle Kroon: "Šeremetevi suure rüüsteretke eesmärk oli puhtal kujul imperiaalne. Rüüstamine oli ühtlasi ka terrorivahend, et tekitada hirmu, et veenda elanikke Vene jõu ülemuslikkuses. Sarnase 300 aasta taguse mustri leiame tänapäeva Venemaa sõjast Ukraina vastu."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Eesti üksused moodustasid kuni 40% kõikidest Rootsi armee jalaväeüksustest Eesti- ja Liivimaal põhjasõja jooksul ja arvuliselt võis neid sõja jooksul armeest läbi käia umbes 7000 meest."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Militaarseadusandlus oli eesti keelde tõlgitud juba Karl XI ajal, siis kui ta oli lubanud talupoegadel sõjaväkke astuda. See tähendab, et nende üksuste ametlikuks keeleks oli Eesti- ja Lätimaal vastavalt eesti ja läti keel. Ohvitser pidi eesti maaväes oskama eesti keelt."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Laiuse talupojad vabastati kogu mõisateotööst. Igal pool, kuhu armee majutati, pääsesid talupojad vihatud mõisapõllu orjamisest ja nad pidid kogu oma jõu rakendama armee teenimiseks või siis voorides käimiseks, et armeed varustada."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."