Podcasts about Rootsi

ühapäevases raadiosaade „Räägime asjast“ räägivad asjast ikka EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme.Seekordse saate esimeses osas on saatejuhtide külaliseks Varro Vooglaid, kellega käsitletakse pommina plahvatanud teemat, mille peavoolumeedia on otsustanud täielikult maha vaikida –2023. aasta Riigikogu valimised olid võltsitud! Skandaalne ülestunnistus leidis aset Riigikogu erikomisjoni istungil, kus Vabariigi Valimisteenistus tunnistas, et kõiki e-hääli sai kustutada, vahetada, või lisada ning seda ei kontrollinud mitte keegi.Saate teine teema keskendub digi- ja justiitsminister Liisa-Ly Pakosta umbusaldamisele Riigikogus. Pakosta käitumine parlamendi ees oli allpool igasugust arvestust. Arutatakse, kuidas kavatseb valitsus Rootsi vägistajate ja mõrvarite sisse toomisega jätkata.Saade lõpetatakse traditsiooniliselt välispoliitilise teemaga. Ameerikas toimuvad Donald Trumpi vastased meeleavaldused reaktsioonina tema eduka immigratsioonipoliitika vastu. Saatejuhid räägivad, kes on nende korraldamise taga ning mis on nende eesmärk. Peavoolumeediast te seda kõike teada ei saa.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" räägivad seekord elust ja poliitikast EKRE naispoliitikud Eeva Helme, Evelin Poolamets ja Helle-Moonika Helme.Seekord on juttu kolmel teemal – esiteks justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta šokeerivast ideest rentida Eestile välja Rootsi vange, kommenteeritakse minister Karmen Jolleri sundvaktsineerimise ideed ja räägitakse sellestki, et kohe-kohe peaks tulema OSCE raport e-valimiste kohta. 

6. juunil toimunud Facebooki otsesaates võtsime nagu ikka ette päevakajalised teemad ning taaskord mõtisklesime ka hirmu-uudiste fenomeni üle.   Ei saanud me üle ega ümber ka FDA poolt värskelt heaks kiidetud koroonavaktsiinist, kloonidest, laksu all olevast Elon Muskist, koolilaste vanema loata vaktsineerimise plaanist ja Rootsi vangide siia toomisest. PS. Hirmu-sõltuvusest aitab väga hästi jagu saada Telegrami väljakutse “Kõik, mis sa pead teadma!”: https://valjakutse.telegram.ee/ Lisaks loosisime kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett. Võitjaks osutus Arno J, palju õnne! Head järelvaatamist: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-6-06-25-eesti-huvides-toome-siia-vange-ja-hakkame-kokaiini-ka-muuma  

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" tutvustavad EKRE poliitikud Anti ja Evelin Poolamets valitsuse jahmatavat plaani Rootsi vangid siia tuua, samuti räägitakse EKRE riigikaitseliste ettepanekute algatustest, millest nüüd on hakatud lõpuks ka teised aru saama, aga ka tuulikute utiliseerimise probleemidest.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Rootsi kurjategijate Tartu vanglasse toomine, veebikasiinode Eestisse meelitamine, võbeldused Tallinna võimuliidus, üha tulisemaks kiskuv jalgpallijuhi valimine, maailma rikkaima mehe ja maailma mõjuvõimsama riigijuhi tüli – need ja muud teemad laupäeval "Rahva teenrite" saates, kus osalevad Martin Šmutov, Sulev Vedler ja Urmet Kook.

Saatekülaliseks on seekord Annika Aus, kelle kõige võimsamad oskused on sügav kuulamine, hinge puudutav kirjutamine ja lugude elavalt edasiandmine. Ta suudab kergesti näha olukordi teiste vaatenurgast ja seetõttu mõistab inimesi väga hästi. Annika on õppinud erinevaid praktikaid, kuidas tõhusalt teistega suhelda, ning kasutab neid tihti oma nõustamissessioonides. Kõige olulisem, mida ta juhendajana õpetab, on mõttemustrite muutmine ja emotsioonide juhtimine. Üks-ühele suheldes peegeldab Annika kui kõlakoda oma vastast võimsamalt tagasi. Sügava ja õrna empaatilise energiaga toimetab ta mõistva toetaja ning suunajana, kes aitab luua avaramat pilti. Oma oskusi on ta erinevate õpingute, enesetäienduste ja kogemuste läbi lihvinud. Tema teine supervõime on elu pisidetailide märkamine, nende tabamine ja kirjalikuks vormimiseks muutmine. Annika kirjutised näitavad teistele elu sees peituvat ilu, võimaldades neil seda läbi tema loodud tekstide kogeda. Annika on läbinud Brasiilia šamaani Rudá Iandê koolituse “Out of the box”, mis avas tema jaoks inimeseks olemist ja elu kogemist sügavamal ja laiemal tasandil. Ta lõpetas 2023.a sügisel polüteraapia esimese astme õpingud koolitaja Maria Baydari juures. Lisaks on ta õppinud vahendama energiat ehk korrastama ja laadima inimese energeetilist keha. Annikal on ka käes neurolingvistilise programmeerimise (NLP) meistritase, mille omandas ta NLP Instituudis. Nendest õpingutest on ta saanud professionaalsel tasemel praktikaid, mille abil on tal võimalik toetada inimesi nende elurõõmuallika leidmisel. Samuti on ta läbinud biblioteraapia täiendõppe, mis andis talle nõustamiseks oskuseid kasutada kirjandust ning kirjutamist teraapilises võtmes. Ja viimaseks on ta valmistumas asuma õppima Rootsi zen-coachingut, et olla elurõõmuallika leidmisel juhendajana veelgi tõhusam. Ühtlasi on Annika palju seotud ilukirjandusega. Tal on kirjandusteaduse magistrikraad, töötas pikalt Tallinna Kirjanduskeskuses ning tegutses mõnda aega arvustajana. SOODUSKOODID MILLION MINDSET KIRJASTUS - kasuta sooduskoodi "chriskala" ja saad kõikidelt raamatutelt -10% soodustust. www.million.ee RUTH TERRAS BRÄND - kirjuta ostukorvis märkuste lahtrisse sõna "chriskala" ja saad üllatuskingituse ostu korral. www.ruthterras.eu KONTAMO BRÄND - kasuta sooduskoodi "PODCAST" ja saad kõikidelt toodetelt, ka juba soodustuses olevatelt komplektidelt -8% soodustust. www.kontamo.ee HEAD MÕTTED “Podcasti salvestades tekib alateadlik tähtsus, mis aitab meil ennast kogeda ja presenteerida teisiti kui kaameraid ei oleks.” “Mõnikord on endaks olemine lihtsam, aga mõnikord ei ole ka.” “Armastus sõnade vastu on mind alati elus suunanud.” “Ma ei ole kunagi öelnud tagantjärele, kas miski oli hea või halb, see tuleb hetkes.” “Valik tuleb teinekord teha, vahet ei ole, kas see on suures pildis õige või vale, pole vahet - see on lihtsalt valik.” “Kui me hakkame üle mõtlema, siis me jääme teinekord kinni.” “Unistada tuleks salaja.” “Enda tunnete keelamine igaljuhul tekitab probleeme.” “Hakka endale nimetada tundeid ja emotsioone, mida sa tunned.” “Tunne oma tundeid, kus see emotsioon sinu kehas paikneb.” “Igal kogemusel ja emotsioonil on mingi kasu, mis tuleb sulle midagi ütlema ja näitab sulle, mida sa vajad.” “Meie aju on nii hell ja tundlik, et piisab vaid ühest ebasoodsast mõttes ja see võib meie peas vohama hakata.” “Sa oled valinud kogemuse siia tulla, see ei ole mõtetu.” “Tiitlid, mida endale paneme, võivad hakata meid defineerima ja võivad hakata ka meie unistusi ja soove mõjutama.” “Sisendustes “ei” ei tööta, afirmatsioonides “ei” ei tööta ja universum sõna “ei” ei mõista. Öelda “Ma olen” see oleks veel võimsam.” “Manipulatsioon kindlasti tähendab ainult ühele poolele kasu ja teisele poolele kahju.“

Eestis võrdlemisi tundmatu džässmuusiku, II maailmasõja ajal Rootsi siirdunud ja seal üheks parimaks džässpianistiks kerkinud Henno Toominga sünnist möödus jaanuaris 100 aastat.

Konservatiivsete naiste saade „Elust ja poliitikast“ keskendus seekord kolmele olulisele teemale: valitsuse koosseisu muutustele, Eesti poliitikute väljaütlemistele USA suunal ja vanglakohtade rentimisele välisriikidele.Saatejuht Evelin Poolamets ja osalised Helle-Moonika Helme ning Kert Kingo (kõik Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed) analüüsisid Reformierakonna otsust muuta valitsuse koosseisu ning selle poliitilisi tagajärgi. Reformierakonna ja Eesti 200 toetuse on alla 18 % ning senisest valitsuse tegevusest saame rääkida vaid maksutõusude kaudu.EKRE poliitikud väljendasid kahtlust valitsuse kestvuse ja põhiseaduspärasuse osas. Samuti toodi esile valitsuse tegematajätmised, nagu pankadele maksu kehtestamata jätmine ja toiduainete käibemaksu alandamata jätmine.Saates käsitletakse, miks mõned Eesti poliitikud on võtnud teravalt sõna USA presidendi kohta ja milline mõju võib sellel olla Eesti-USA suhetele. Arutleti, kas selline retoorika võib kahjustada Eesti rahvusvahelist mainet ja julgeolekut.Kolmanda teemana puudutati valitsuse plaani rentida välja vanglakohti Rootsi ja Hollandile. Saate külalised tõid esile võimalikke juriidilisi ja praktilisi probleeme, mida võivad kinnipeetevad Tartule kaasa tuua.

18. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Rootsi ralli kokkuvõte. Kuhu kadusid Ott Tänaku võiduvõimalused? Kas Tänakul-Neuville'il ja Hyundail on lõpuks midagi Elfyn Evansile ja Toyotadele vastu panna? - Eesti korvpallikoondist ootab tõehetk: kas EM-finaalturniiri koht suudetakse vormistada? - BC Kalev/Cramo võitis üle noatera Eesti korvpallikarika. Järjekordne tõestus üleolekust või ikkagi märk suure rivaliteedi naasmisest? Mis saab, kui Heiko Rannula lahkub Poolasse? - Laskesuusatamise MM: Tuuli Tomingas ja Regina Ermits tagasi reel! Tuleb siit veel midagi suurt?

Powerstage *podcast*'i ja veebilehe eestvedaja Rauno Paltser saabus stuudiosse otse Rootsi MM-rallilt. Meeleolud, hinnangud ja arvamused, kõike ja pisut ka vihjeid, mida saab kuulda Powerstage *podcast*'is Rootsi MM-ralli kokkuvõttes. Siit ja edaspidi saavad WRC rallide kokkuvõtted olema koos Raunoga. Saatejuht on endiselt Margus Kiiver.

Rootsi ja Norra trio Ævestaden on pälvinud tunnustust uuendusliku lähenemise eest rahvamuusikale. Nad ühendavad väga kaasaegse, peaaegu futuristliku ning väga vana ja traditsioonilise.

11. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Kristjan Ilves ei leidnud hüppevormi ka Otepääl, ent oli pühapäeval suusarajal kiireim mees. Kuidas sellest august välja saaks? - Eesti võrkpalli valitsev meister Selver x TalTech andis Cronimet liiga põhiturniiri viimases voorus viimasel hetkel lätlaste Robežsardze/Riiale loobumiskaotuse. On see ikka okei? - Epeenaiskond piirdus Barcelona MK-etapil 11. kohaga. Peatreenerit, keda kõik soovivad, ei ole ega tule. Kisub aina piinlikumaks? - Kõrgushüppaja Karmen Bruus ei pidanud USA ülikoolis kaua vastu ja naases kodumaale. Tema võistlust Itaalias jälgis uurimise all olev Mehis Viru. EOK president Kersti Kaljulaid oli tige, aga - kes ja mida peaks siis tegema, et treenerikeelu täitmist praktikas kontrollida? - Kas Ott Tänak võidab Rootsi ralli? Mida näitavad meite mehed WRC2 sarjas?

Ei saa me läbi Trumpita, sest mees on oma tegude ja otsustega hetkel üks suurimaid maailmamajanduse mõjutajaid. Räägime intressimääradest kaubandussõja ja -tariifide taustal. Miks kärpis ECB, aga FED mitte? Millised sektorid vajavad tulevikus kõige enam tööjõudu? Käime üle suurte tehnoloogiaettevõtete käekäigu ja avaldatud tulemused. Mis on Jevonsi paradoks ja kuidas on see seotud tehisintellekti arenguga? Lisaks teeme põgusa sissevaate Rootsi majandusse. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Ei saa me läbi Trumpita, sest mees on oma tegude ja otsustega hetkel üks suurimaid maailmamajanduse mõjutajaid. Räägime intressimääradest kaubandussõja ja -tariifide taustal. Miks kärpis ECB, aga FED mitte? Millised sektorid vajavad tulevikus kõige enam tööjõudu? Käime üle suurte tehnoloogiaettevõtete käekäigu ja avaldatud tulemused. Mis on Jevonsi paradoks ja kuidas on see seotud tehisintellekti arenguga? Lisaks teeme põgusa sissevaate Rootsi majandusse. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Viiulimängija Regina Mänd on stuudios külas, et tutvustada oma esimest autorialbumit "Smultronstället" / "Metsmaasikakoht" (2024), mis tähendab Rootsi keeles väljendina südamelähedast, isiklikku ja võib-olla natuke salajast paika, kuhu on alati hea (tagasi) minna. Eetris laupäeval 23. novembril kell 13.

Klassikaraadio saatesse "Folgialbum" jõuab kaks kontserti Umefolk festivalilt Rootsist. Umefolk on üks Rootsi suurimaid rahvamuusika ja -tantsu festivale ja seda peetakse igal aastal veebruarikuus.

Tänane lugu on ühest Rootsi kõrgest politseiülemast ja paljudest noortest tüdrukutest. Ja ühest suurest mustast kotist. Kogu see lugu oli 2010. aastal väga suur skandaal, isegi suurim politseiskandaal Rootsi ajaloos.Head kuulamist kõigile! Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Saatesse "Folgialbum" jõuavad kaks kontserti festivalilt Umefolk Rootsist. Umefolk on üks Rootsi suurimaid rahvamuusika ja -tantsu festivale ja seda peetakse igal aastal veebruarikuus. Eetris 9. ja 16. novembril kell 13.

22. oktoobri "Mehed ei nuta" peateemad: - Ott Tänak võitis Kesk-Euroopa ralli ja säilitas tiitlivõimaluse - aga lähenes ikkagi vist liiga Thierry Neuville'ile liiga vähe, liiga hilja? Kas Neuville'i aps näitas, et ta võib ikkagi otsustavatel hetkedel väristada? Kas Hyundai mängib meeskondliku tiitli Jaapanis maha? - Kuidas ja miks õnnestus FCI Levadial nii kindlalt tänavune Eesti meistritiitel vormistada? Kes neljast suurest jääb Levadia järel esimesena medalita? - Kas Eesti jalgpallikoondis toodi Rootsi poolt maa peale tagasi? - Eesti vehklemise nutune argipäev: Katrina Lehis on tagasi koondises, aga peatreeneri konkurss kukkus läbi, lisaks on probleeme sportlaste võistlustele lähetamisega. - Koossesisumuredest hoolimata eurosarjas veel ühe võidu saanud BC Kalev/Cramo värbas Viimsi noore liidri Stefan Vaaksi. Hea samm nii Kalevile kui ka Vaaksile, halb Viimsile? - Kaunase Žalgirise väljatulek 27-punktilisest kaotusseisust: kuidas saab selline asi võimalik olla?

Selle nädala raamat viib meid tagasi aegadesse, kui toimus rannarootslaste evakueerimine Eestist. Põgenikke aitas Rootsi teenistuses olev SS-ohvitser Ludwig Lienhard. Paar aastat hiljem pidi Lienhard ise põgenema Rootsist Argentiinasse.

Ragnar Nurk: "Pärnus tehti 1660. aastast alates suur linnalaiendus, ehitati väga kõrgetasemelised bastionaalkindlustused ja sellega seoses tekkis ka vajadus ehitada uuele kaitseliinile uued väravad. Kuninga tänava ühes otsas on säilinud Tallinna värav, aga tänava teises otsas oli Riia värav."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Rootsi reisi eesmärk ei olnud kindlasti vajadus tõestada talupoegade õppimisvõimet, nagu mitmel pool korratakse."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Bengt Adamson ja Jõesuu Toomas olid arvatavasti esimesed eestlastest õpetajad, kes said oma töö eest korralikku palka ja kes õpetasid Tartus Forseliuse kõrval lugemist ka neile tulevastele koolmeistritele ja köstritele, kes panid aluse laiemale talurahva koolide võrgule mujal Eesti kihelkondades."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Käsu Hansu nutulaul on poliitiliselt laetud, täiesti Rootsi-meelne luuletus."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toompea loss oleks jäänud ajastu mõistes eesti rahvuspataljoni valvata ja hallata ka siis, kui Rootsi oleks sõja võitnud ja oleks saabunud rahu."

Seekord on stuudios naine, kelle käe all käis kakskümmend aastat tagasi Tallinki toonase Rootsi tütarfirma ja sellest mitu korda suurema Silja Line'i liitmine üheks ettevõtteks. Tema nüüdne väljakutse on leida üsna raskes olukorras lennufirmale Nordica uus omanik. See naine on Kadri Land.

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Kaebajad olid Vormsilt, kuus Vormsi talumeest istusid paati ja purjetasid üle Läänemere, et kuningale kaevata, et nende õigusi rikutakse."

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"

FK360! Sõitsime Helsingisse külla Hollywoodi legendile John McTiernanile. Mees, kelle taktikepi all on valminud teistehulgas “Die Hard”, “Die Hard with a Vengeance”, “Predator”, “Last Action Hero”, “Hunt for the Red October” jpm. Intervjuust saab muuhulgas teada, mis võttis talt filmitegemise isu, millise raamatuga võrdleb ta “Hunt for the Red Octoberit”, miks Mel Gibsonil enam nii hästi ei lähe jpm. NB! Intervjuu on inglise keeles. Uudistes võtame ette Quentin Tarantino, Edgar Wrighti ja Martin Scorsese. Uutest filmidest saabuvad sel nädalal kinolevisse “Kimäär”, “Üheskoos 99”, “Peeglite raamat”, “Abigail” ja “Vääritu sõjapidamise ministeerium”. Sisukord: 08:12 Kirjad 16:03 Edetabel 22:46 Uudised 37:56 Intervjuu: John McTiernan 1:26:58 Kimäär (Itaalia) 1:29:18 Üheskoos 99 (Rootsi) 1:31:35 Peeglite raamat 1:34:42 Abigail 1:40:16 Vääritu sõjapidamise ministeerium 1:48:40 Telekava

Münditeadlane Ivar Leimus: "Rootsi ajal löödi Liivi- ja Eestimaal raha Riias ja Tallinnas."

Kalle Kroon: "Rootsi võimude vastu partisanisõda ei peetud, need väljaastumised olid ikka rohkem aadli- ja mõisavastane liikumine." Partisanisõda Vene võimu vastu on Kalle Krooni hinnangul suuresti veel valge laik Eesti ajaloos.

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toomas Jõerist oli sotsiaalsel tasandil kõige kõrgemale tõusnud eestlane Rootsi aja lõpul, kes lõpetas oma karjääri pärast põhjasõda juba ooberstleitnandina, ja kelle eesti päritolus pole mitte mingit kahtlust."

Aasia lõuna-merede saarte tõmme, Jaapani suurima Biwa järve ja meie Peipsi harmooniad. Rootsi teadlaste avastus, mis muudab ehk palju Alzheimeri ravis. Eesti mees Lõuna Aafrika ajaloo esireas. Maailma haardega "Neeme Raud. Siin". Laupäeval 10-12ni.

20. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Laskesuusatajad pääsesid MM-il paisu tagant valla: naiskond neljas, Tuuli Toomingas kaheksas ja kümnes, Regina Ermits 12. ja 13., Kristo Siimer 14... Kust tuli selline hüpe? Kas nii hakkabki olema? Või paremgi veel? - Kas hetk kriisiplaaniks? Ott Tänakul läks Rootsi ralli lumevalli sõitmise tõttu lörri nagu ka Kalle Rovanperäl. Georg Linnamäe ja Romet Jürgenson jõudsid seevastu poodiumile. Mis on nende potentsiaal? - Läti ja Leedu tahavad luua jalgpalli Balti liigat, aga Eesti pool on vastu. On see vastuseis ikka põhjendatud? - BC Kalev/Cramo võitis Eesti korvpallikarika - kas kodus püsitaksegi tänavu kindlalt troonil või on tegelikult Tartul ja teistel konkurentidel ikkagi lootust? - Eesti korvpallikoondis koguneb EM-valikmängudeks Põhja-Makedoonia ja Leedu vastu. Kahe võiduga ollakse peaaegu finaalturniiril, kahe kaotusega oleks juba natuke kärsahaisu tunda. Kuhu siis pendel kaldub? - Pärnu Sadama peatreener Gert Kullamäe sai saates „Pihtas põhjas” kohtunike suunas tehtud mõistujutu eest 1000-eurose trahvi koos muude ähvardustega, mispeale otsustati saade üldse kinni panna. See lugu läks nüüd küll täiega käest ära?

13. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Kristjan Ilves "hullas" Otepääl, aga Jarl Magnus Riiberile vastu veel ei saanud. Kas kunagi tuleb ka esikoht? Kas Eesti rahvas on leidnud taas tee suusavõistlustele? - Tuuli Tomingas MM-il kümnes. Treener Indrek Tobreluts: selliste hetkede nimel elame ja teeme. Millised võiks aga Tominga kohad olla siis, kui ta oleks vaimselt sama tugev kui füüsiliselt? - Epeenaiskonnal on üks võimalus pääseda Pariisi olümpiale – võita Hiina MK-etapp ning loota, et Ukraina jääb kuuendast kohast tahapoole. Ehk siis pigem lootusetu? - Skandaalike jalgpallihooaja eel: FCI Levadia pahandas Paide Linnameeskonnaga, kuna too värbas Levadiast endale 16-aastase talendi Patrik Kristali. Või äkki peaks ikka ise peeglisse vaatama? - Kas Ott Tänak võidab Rootsi ralli?

6. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad: - Kristjan Ilves on enne kodust MK-etappi hüpetega mustas augus? Kas Otepäält algab uus tõus? - Otepää ralli: kas kodune ralli on kriisis? Kus on meie noored tipud? - Kas Hyundai seadistab Rootsi ralliks Ott Tänakule parema masina? - Miks jäi Hans-Christian Hausenbergi etteaste Tallinna mitmevõistlusel kesiseks? Mida Eesti kergejõustiklastelt oodata sisehooajal? - Telesegadus sai klaarimaks: Viaplay müüs kogu oma ülekandeõiguste paketi ja kliendid Go3-le ehk palju õnne Kalev Kruus ja Eesti spordisõbrad? - Eakas sportvõimlemise treener ahistas trennisaalis noort õpilast, aga isegi märkajad ei sekkunud. Kuidas on see võimalik?

Ajaloolane Kalle Kroon: "Põhjasõja eel oli õigupoolest ju Rootsi sise- ja välispoliitika orienteeritud kaitsele."

Rootsi aja uurija Kalle Kroon: "Šeremetevi suure rüüsteretke eesmärk oli puhtal kujul imperiaalne. Rüüstamine oli ühtlasi ka terrorivahend, et tekitada hirmu, et veenda elanikke Vene jõu ülemuslikkuses. Sarnase 300 aasta taguse mustri leiame tänapäeva Venemaa sõjast Ukraina vastu."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Eesti üksused moodustasid kuni 40% kõikidest Rootsi armee jalaväeüksustest Eesti- ja Liivimaal põhjasõja jooksul ja arvuliselt võis neid sõja jooksul armeest läbi käia umbes 7000 meest."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Militaarseadusandlus oli eesti keelde tõlgitud juba Karl XI ajal, siis kui ta oli lubanud talupoegadel sõjaväkke astuda. See tähendab, et nende üksuste ametlikuks keeleks oli Eesti- ja Lätimaal vastavalt eesti ja läti keel. Ohvitser pidi eesti maaväes oskama eesti keelt."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Laiuse talupojad vabastati kogu mõisateotööst. Igal pool, kuhu armee majutati, pääsesid talupojad vihatud mõisapõllu orjamisest ja nad pidid kogu oma jõu rakendama armee teenimiseks või siis voorides käimiseks, et armeed varustada."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."

Tere tulemast kuulama LIVE ülekannet aasta suurimalt Euroopa discgolfi sündmuselt! Olime oma stuudioga kohal suurvõistluse esimesel päeval, kus Sandra meelitas stuudiosse spordilegendid ehk otsesaates käisid meil külas:⇨ legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus; ⇨ võistluse üks korraldajatest ja Eesti discgolfi ristiisa, Silver Leetma; ⇨ EM'i rajameister ja endine tippsportlane, Seppo Paju; ⇨ Soome valitsev meister, Niklas Anttila; ⇨ Eesti üks parimaid discgolfareid, Albert Tamm; ⇨ Eesti koondise korvpallur ja harrastusdiscgolfar, Kristjan Kitsing; ⇨ valitsev Rootsi meister ja EM meeste arvestuse võitja, Dennis Augustsson. Mõnusat kuulamist jagub nii discgolfi fännidele kui ka neile, kes spordialaga alles tutvust tegemas. Saadet juhib Sandra Raju.Liitu perega ➡︎ https://www.instagram.com/be1stpodcast/PS! Video oli otseeetris 16.08 Sportlandi Facebooki lehel. Loosimine on selleks korraks läbi.

Arheoloog Ragnar Nurk: "Pärnu oli kavandatud niimoodi, et ta saaks võimalikult korrapärase kuju, võimalikult ligilähedase ovaalile või ringile, mida on ka kõige lihtsam kaitsta." Pärnu on Ragnar Nurga sõnul selline linn, mida Rootsi aeg linna-struktuuri mõttes kõige rohkem mõjutas.

Arheoloog Ragnar Nurk: "Need kuulsad bastionid — see projekt on isegi Rootsi suurriigi kontekstis erakordselt silmapaistev ja võimas!"

Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Üks huvitavamaid fakte meie Eesti rahanduse ajaloos on see, et meie mündid olid ametlikult käibel Venemaal!" See juhtus Mauri Kiudsoo sõnul Venemaa mündivabal perioodil.

Arheoloog Mauri Kiudsoo: "Kõik need varandused, mis on Liivimaa sõja ja sellele järgnenud Poola-Rootsi jätkusõja algusperioodil maasse jäänud, ei osuta kindlasti mitte jõukusele, vaid nad on pigem selle suure hävingu tunnistajad, mis tollal üle Vana-Liivimaa rullus."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Üks väga üldine joon, mida kõik reisikirjad kirjeldavad, on see, et eesti tüdrukutel on juuksed lühikeseks lõigatud nagu poistel ja üldse on tüdrukutel ja poistel raske vahet teha."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Venemaa tolliprotseduurid erinesid 17. sajandil väga palju Euroopa omadest, Venemaa oli vägagi ksenofoobne ega tahtnud kedagi endale naljalt sisse lubada."