Podcasts about kindlasti

"Äratundmine, et tiivad kannavad ja elu jookseb juba ammu oma lugu ilma, et see vajaks sinu enda vahetut kontakti, on väga-väga raske," räägib Urmas Vaino laste pesast lahkumisest. "Ilmselt ongi lapsevanema kõige suurem töö olla selleks hetkeks valmis ja osata käituda. Kindlasti on see seotud elukogemusega - kuidas oled sa iseseisvumise hetkedest läbi tulnud või välja saanud."

Maris Järva on Sky Plusi eetris eestimaalasi äratanud üle kümne aasta ja pälvinud mitmeid väärikaid auhindu. Ühtlasi on teda mitmel korral tunnustatud Eesti Meelelahutusauhindade galal. Ta on alati särav ja kindlasti toob ka hallil argipäeval päikese pilve tagant välja. Inimestes hindab ta kõige enam ausust, austust ja teineteisest hoolimisst. Kindlasti peegeldab ta seda kõike ka ise. Külas on Maris Järva ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!

Politsei kontrollis roolis kõrvalisi tegevusi tegevaid juhte (loe: mobiil) ning võtame arutada, miks me ikka oleme sellised nagu me oleme. Martin sai trahvi ka, aga mitte selle eest. Imestame, et kust need Hiina autod nüüd kõik tulid ja tõdeme, et Telliskivis ei muutu niipea midagi. Ja liikluskindlustuse hinnastamises ilmselt ka mitte. Tõdeme veel mitmeid muidki asju. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 219. osas on meil külas Amazoni ärikad ja tulevased kinnisvaramagnaadid Kevin Kardo Kõiv ja Markus Adams, kes on kaks väga noort ja suure tulevikuga meest. Esimese ülesastumise tegid nad tegelikult juba meie 200. juubeliosas, kuid nüüd saame täispika episoodi, mis meestega täpsemalt tegu on. Tinglikult võiks selle episoodi esimese osa nimeks panna ka "Lõikelauajutud", kuna grillime Kevinit ja Markust päris korralikult nende Amazoni äri teemal. Kuidas nad selle valdkonnani jõudsid, mida nad müüvad, kuidas see kõik käib ning kuidas neil läheb? Põhiliseks jututeemaks on aga loomulikult kinnisvara, kuna neljase seltskonnaga on rahad kokku pandud ning Võrus tehti üks korteri flipi katsetus ning Kotka tänaval flipiti garaaž. Kui garaažiga toodi korralik kasum pärast jõulist õppimiskõverat ning massiivset asjade ajamist kenasti koju, siis Võru korteri flipist sai kerge flop. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Külas on saatejuht ja uudisteankur, kes on olnud ekraanil poole oma elust - ehk 20 aastat. Ta on öelnud, et ta ei oska ilma hullusteta ja seda tõestavad ka paljud ekstreemsused, mida ta on ette võtnud. Kindlasti tõstab ta ka järjepidevalt nunnumeetrit lakke, postitades oma tütrega sotsiaalmeediasse seikluslikke videoid. Külas on Marek Lindmaa ja saatejuht on Kerli Kivistu.

Tänase saate külalised Elina Ahtiäinen ja Ranel Subka müüsid oma kodu maha ja läksid saadud raha eest ümbermaailmareisile. Kokku läks nende reis maksma 70 000 eurot ning on Elina ja Raneli hinnangul kõike väärt. Sealjuures oli kogu trip üsna detailselt ette planeeritud, sest noored tahtsid olla kindlad, et raha enne koju jõudmist otsa ei saa. Juttu tuleb reisi kõige erilisematest kogemustest, mis jättis seevastu külmaks, kuidas nad saavutasid selle, et ei läinud kogu reisi jooksul kordagi tülli, kui kaua kõige kauem üksteisest eemal oldi ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Külas on ajakirja Eesti Loodus toimetaja Piret Pappel, kellelt küsime, kuidas teha vahet vesilikel ja sabaga sisalikel? Põgusalt teeme juttu sisalike kui vesilike regeneratsioonivõimest. See teema on nii suur ja põnev, et jõuame puudutada vaid pealispinda! Kindlasti räägime ka looduskaitsest, on ju harivesilik, kivisisalik ja arusisalik kaitsealused liigid. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme räägivad algavatest eurovalimistest, prognoositust hullemast majanduslangusest ning välisminister Margus Tsahkna ebaadekvaatsest käitumisest.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

Esmaspäeval kõlab saates "Ooperiõhtu" Puccini luigelauluks jäänud ooperi "Turandot" 1995.

“Kinnisvarajutud” podcasti 183. osas võtame ette ühe väga polariseeriva teema ja räägime rahavoost üüriäris. Kas rahavoog on üüriäris kõige olulisem näitaja ning kas üüriäri ilma positiivse rahavoota on kindel teekond hukatusse? Kindlasti on kõik kinnisvarahuvilised investorid näinud erinevaid kommentaare, kus antakse üheselt mõista, et juba mõnda aega pole võimalik positiivse rahavooga objekte leida ning seetõttu on üüriäri surnud. Meie väidame, et sellise jutu ajajad paremal juhul eksitavad või halvemal juhul lihtsalt valetavad oma auditooriumile. Seetõttu haarasime härjal sarvist ning uksel lingist, et tuua välja kuus erinevat komponenti, mida kombineerides on võimalik sisuliselt KÕIK kinnisvaraobjektid, kus on üürinõudlus olemas, saada rahavoopositiivseks. Tundub uskumatu, aga täpselt nii see on. Kui ei usu, siis kuula saadet! --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Eesti jalgpalli legendide legend Konstantin Vassiljev käis "Kolmanda poolaja" taskuhäälingus külas ja rääkis kõige olulisematel teemadel. Kuidas on ikkagi nii, et Eesti koondise sisekliima on hea, aga tulemused kehvad? Mida arvab Vassiljev Poola käest saadud kaotuse järel toimunud kurikuulsast Oliver Jürgensi intervjuust? "Kindlasti oleme kõik kogu aeg pettunud ja siin pole midagi varjata. Aga see, mis kogu aeg õhus - kas treenerit vahetada? Kas keegi annab garantii, et see hakkaks toimima? See on kahe otsaga asi. Mängijad on ju samad," arutles Vassiljev. Räägime ka Floras toimuvast, kes on hooaega alustanud ühe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Vassiljev sõnas, et riietusruumis on asjad korras ka seal, ent ta pole sugugi rahul suurema osa noormängijatega, kes ei kasuta kätte kukkunud võimalust piisavalt hästi ära. UEFA Pro koolitust läbiv 157kordne Eesti koondise internatsionaal näeb end tulevikus kõrgel tasemel treenerina. Kuidas on ta selleks valmis ja kas on juba teada, milline on treener Vassiljevi käekiri? Mõistagi tuli teemaks ka eelmise aasta alguses Eesti jalgpalli raputanud pildiskandaal ja küsitud sai ka küsimus, millele Eesti jalgpallisõbrad Vassiljevilt kõige enam vastust ootavad. Head kuulamist!

Rahvusvahelise klaveripäeva eel on saates külas vanemuislased, kelle peamiseks töövahendiks on klaver: kontsertmeistrid Ele Sonn ja Margus Riimaa. Räägime kontsertmeistri argipäevast ning erilistest töödest: lavastustele muusikalise kujunduse loomisest, laval olekust kas pianisti, näitleja või dirigendina. Kindlasti küsime, mis lavastused nende senistest töödest on kõige eredamalt meeles. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tulemuste hooaeg on saanud hoo sisse ka Tallinna börsil, kui sel nädalal avaldasid oma raportid nii LHV, Merko, Nordecon kui Coop Pank. Värskeid tulemusi käis „Targa investori” saates kommenteerimas Coop Panga finantsjuht Paavo Truu, kes selgitas, miks on laenuportfelli kasv aasta lõpus pidurdunud ning miks ta on majanduse tuleviku väljavaate osas pigem optimistlikumalt meelestatud. Samuti rääkis Truu saates, kas pankade hiilgeajad on selleks korraks möödas, miks ta pelgab keskpankade ettevaatlikust ning loomulikult ei saanud üle ega ümber euribori mõjudest nii pangale endale kui majandusele. Saadet juhtis Priit Pokk.

Stuudios on laulukirjutaja ja muusikaõpetaja Tuuli Pruul.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Nikolai Patruševi vaated ja mõtted. Kindlasti on huvitav Patruševi märkus, et lääs on endiselt koloniaaljõud, mille aluseks olla 19. ja 20. sajandi piiril välja töötatud niinimetatud teaduslik rassism, märgib Tiido.

Arutelus osalejad: Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa) Arutelujuht: Grete Arro ja Mirko Ojakivi Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Events Arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste debatt toimub kahe moderaatori juhtimisel. Arutelu kestab 1,5 tundi ning koosneb kolmest peamisest teemaplokist: 1. Julgeolek (sh kuidas Eesti välispoliitikaga mujal maailmas silma paistab) 2. Ränne (sh kliimapõgenikud, kes järgnevate kümnendite jooksul meie laiuskraadidele uut kodu vajavad; Eesti majanduse vajadus töökäte järele) 3. Kindlasti võivad jutuks tulla ka muud teemad, mis on debati toimumise hetkel päevakajalised. Iga teemaploki aruteluks on aega umbes 20 minutit. Nende vahele on planeeritud muust arutelust eristuvad vahepalad, mille eesmärk on hoida pealtvaatajaid ärksana ja meeleolu üleval. Nimelt esitavad moderaatorid debatis osalejatele lühikesi vaheülesandeid. Näiteks pannakse proovile, kui hästi mäletatakse iseenda ja oma kolleegide varem välja öeldud tsitaate. Kokku on arutelude vahel kolm ülesannet, mille stiil on küll lõbus, aga ka sõbralik ja debati sisu toetav.

Tänase koolialguse päeva puhul jutustame lugusid kriipidest koolidest. Daki räägib, mida tegid sakslased Saaremaa koolide ja õpetajatega Teise maailmasõja päevil, lisaks käime tiiru Purdi mõisas, kus üks mõisnik olla sõna otseses talunikelt nahka koorinud. Purdi mõisas tegutses pikalt ka kool. Heidiga liigume aga välismaades, kus kooli külmapüha tõi kaasa vaat et elu hirmsaima elamuse ning juttu tuleb ka kummitavast koolist. Ps. Järgmine on teie lugude episood, saatke aga kikimoorid@gmail.com! --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas alles paar aastat tagasi soolokarjääriga alustanud räppar Starboy Bob. Kindlasti on Ülemiste parklasse neljapäeviti kogunevatele autofanaatikutele tuttav tema lugu „Neljapäevak“.

„Kuues käik“ rallipodcast läks Keenia ralli nädalal esimest korda otse-eetrisse neljapäeval kell 13.00. Saate teises pooles mängisime vaatajatega Kahoot viktoriini, mis on samuti videopildis (Delfi Sport) ja helis järelvaadatav ja -kuulatav. Saatejuhid Gunnar Leheste ja Roland Poom ootavad läbi nädala kuulajate-vaatajate küsimusi aadressile kuueskaik@delfi.ee. Nädala lõpus jagame, nagu juba kombeks, küsijatele ka kingitusi. Ühtlasi kutsume rallisõpru ühinema WRC Fantasy mängus „Kuuenda käigu“ liigaga: https://wrcfan.com/leagues/kuueskaik Delfi käis värskelt tutvumas 20.-23. juulini toimuva Rally Estonia radade ja raja kõrvale jäävate põnevate paikadega. Esimest osa sellest retkest nägi just neljapäevases saates. Millest saates veel juttu tuleb? Meenutame Keenia ralli kurioossemaid juhtumeid ja eelmise aasta etappi Teeme videokõne Eesti fotograaf Timo Anisele raja äärde Kes on favoriidid? On sel üldse vahet või loeb vaid lotoõnn? Millisteks ootamatusteks peaksid ekipaažid end valmis panema? Väike tagasivaade möödunud nädalavahetusel toimunud Liepaja rallile.

Podcastil „Jalgrattapalavik“ on külas üsna hiljuti Eesti Spordi Kuulsuste Halli valitud mees, endine profijalgrattur Jaan Kirsipuu. Vestleme käesolevast maanteesõidu hooajast ja seda peamiselt Eesti ratturite vaatevinklist. Esmalt Tartu 2024 Cycling Teami tegemistest, kelle spordidirektorina Kirsipuu tegutseb. Mõned ilusad sähvatused on sekka sadanud, aga üldiselt kulgeb hooaeg keeruliselt. Pitsitavad mured meeskonna eelarvega ja selles osas üleskutse kuulajatele – kellel on tahtmist ja võimalust Eesti rattatiimile õlga alla panna, tehke seda. Iga abi on teretulnud. Kindlasti on tiimil võimalus vastu pakkuda ka sponsorväljundit, lisaks kodukamaral sõitmisele kuuluvad võistlusgraafikusse päris mitmed Euroopa riigid. Tänavu veebruaris käidi esmakordselt võistlemas isegi Aafrikas, Rwanda velotuuril. Sellest kõigest tehakse saates ka juttu. Saate teine pool kulub välisklubides sõitvate meeste võistlusvormi ja tulemuste analüüsile. Kellega võiks minna maailmameistrivõistlustele ja kas üldse? Nagu elus ikka, on nii neid, kellel käesolev hooaeg pigem õnnestunud ja rõõmu pakkunud ning neid, kellel olnud kas ebaõnne või lihtsalt pole loodetud tasemel välja vedanud. Jaan Kirsipuu on väljaütlemistes aus, andes otsesõnu mõista, et mõnel mehel tuleb peeglisse vaadata ning edasiminekuks õiged järeldused teha. Vestlust veab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. [Kingsnorthi](https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks) tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik [Tiit Aleksejev](https://teejuhid.postimees.ee/7695769/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-tiit-aleksejeviga-rist-ja-masin). "Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud [SMN-i](https://scientificandmedical.net/) direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=OGBk0FlgR6Y&t=1s). Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog [Jaan Lahega](https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkristlus-jaan-lahe-157292989.html). Peatse kohtumiseni! H.

"Kindlasti mitte," tõrjub Ando Aron küsimuse, kas ammused täitumata unistused võidusõitjana on kannustanud teda pojad Ralfi ja Pauli ringrajal võistlustulle saatma.

"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2]."Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].Peatse kohtumiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...[3] https://scientificandmedical.net[4] • David Lorimer: "K... [5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Horvaatia ralli on kolme aastaga tõestanud, et sobib oma pakutava võistlusliku vaatemängu poolest kevadisse WRC rallikalendrisse ideaalselt, kuid on ikka veel nüansse, mis korraldajatele kindlasti miinuspunkte toovad. MM-sarja hooaja neljas etapp lõppes Elfyn Evansi (Toyota) võiduga Ott Tänaku (M-Sport) ja Esapekka Lappi (Hyundai) ees, kuid aegu lähemalt uurides paistab hästi silma, kes tegelikult selle nädalavahetuse kiireim mees oli. Puhtalt kiiruse eest muidugi punkte ei anta, seega müts maha võitjate ning meie meeste Tänaku ja Martin Järveoja ees, kes hoolimata erinevatest tagasilöökidest võtsid küpsust ja taset näidates laualt väga tugevad teise koha punktid. Parandame laupäevases saates ekslikult välja hüütud faktivead, teeme Zagrebisse kõne Kaspar Ruusile ja sünnipäevalaps Toomas Järveojale, vastame kuulajate küsimustele ja täidame nende püstitatud fantaasiaülesandeid ning jagame tublimatele küsijatele kingitusi, millega varustasid meid seekord Vitamin Well, NOCCO, SU.VI ja T-Shirt Store. Ühtlasi selgub, kes on saatejuhtide Gunnar Leheste ja Roland Poomi arvates TOP3 rallimeest läbi aegade ning mida tuleb teha, et WRC jõuaks populaarsuse skaalal lähemale F1 sarjale. Kuulaja nimega Ingmar esitas meile seekord mõtteharjutuse: kui meil oleks valida ühe lumeralli, ühe asfaldiralli ja ühe kruusaralli vahel, siis millise olemasoleva ralli me sõitmiseks võtaks ja mis autoga? Saatejuhtidest üks omab ralliautodega omajagu kogemusi, teine pole üheski rallimasinas sekunditki sees viibinud. Kuula saatest, kuidas mõtteharjutus lahendati! Järgmised otsesaated on eetris juba 11. mail, mil algab Portugali ralli. Küsimusi ootame ikka aadressile kuueskaik@delfi.ee. Kõige mugavamalt leiad „Kuuenda käigu“ saated uuest Delfi Tasku äpist, mis on saadaval Google Play's ja Apple Store'is.

Kaja Kallase (RE) kolmandas valitsuses kaitseministri portfelli kandma hakkava Hanno Pevkuriga räägime kell 12 algavas otsesaates «Ministri närviproov» sellest, kui hästi on Eesti julgeolek ikkagi tagatud ja millise julgeolekutagatise annab kaitsekulude suurendamine, ning ka ajateenistuse pikendamisest osaliselt kuni kahe aastani. Kindlasti peatume ka valitsuse plaanidel seoses Nursipalju harjutusvälja laiendamisega ja räägime paljust muust kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvast. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad valmistest, erakondade reitingutest, infooperatsioonidest ning sellest, miks on oluline anda täna hääl Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadi poolt.

Tänase saate külaline Kunnar Karu räägib matkakogemustest Gröönimaal. Kunnar kinnitab, et Gröönimaa on ülimalt põnev sihtkoht – justkui pooleldi Rootsi ja pooleldi Lapimaa. Igal pool valitseb tühjus selle parimas mõistes. Ometi on tegemist kohaga, kuhu keegi ei taha naljalt sattuda. Kindlasti heidutavad turiste Gröönimaa ilmaolud (kuigi suvel on täitsa sobiv reisida), kuid teisalt on sinnaminek üsnagi kallis lõbu. Kunnar soovitab Gröönimaale suundudes oma reisi tavapärasest pisut rohkem planeerida. Kuna turiste on vähe ja ka näiteks hotellide valik on kasin, võib juhtuda, et niisama kohale saabudes ei ole isegi kusagil ööbida. Veel on saates juttu Gröönimaa ainsast matkarajast, miks on see järvede maa, putukate rünnakust, kohalike alkoholilembusest ja palju muud. Kindlasti soovitab Kunnar Gröönimaale sõites minna välja linnadest ja küladest – just siis on näha tõelist ehedust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Autotunnis võtame ette eksperimendi, kus kahel erineval marsruudil üritasime hommikuse tipptunni ajal võimalikult ruttu tööle jõuda. Autod, ühistranspord ja jalgratas. Lisaks veel tanklapostide hinnaskandaalist, mopeedautode hävingust ja kõige pätimatest autodest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 111. osas vaatame taaskord veidi suuremat pilti. Kuigi meie podcast on suunatud peamiselt väiksemale kinnisvarainvestorile, siis 100 tehtud osa järel lubasime, et proovime maailma edaspidi vaadata ka veidi laiema pilguga. Üheks selliseks saateks saab olema ka seekordne osa, kui külas on ärikinnisvaras toimetava ettevõtte Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu, kellel varasemast karjäärist on ette näidata rohkem kui 20-aastane kogemus pangandussektorist. Kõiki neid valdkondi proovimegi Kaareliga puudutada ning palume tal kindlasti oma senise kogemuse pealt anda hinnang praegusele olukorrale ning teha ka mõned julged ennustused majanduse, kinnisvara ning panganduse kohta. Muuhulgas räägime pikalt eelmisest suurest kriisist, mille Kaarel läbis panganduses töötades. Proovime aru saada, kas täna on sarnast kõrbelõhna õhus või peaks muretsema hoopis teiste asjade pärast. Või kas üldse peaks muretsema? Saate teises osas uurime süvitsi, mis on Capital Mill ning millega Baltikumi kinnisvaraturul silma on jäädud ning mida on veel oodata. Saame ka teada, kas Algis Assamallast oma 2 miljoni euroga või Siim Vaidast oma 20 000 euroga pääseks Capital Milli kontori uksest sisse koostööd tegema. Saate lõpus saame ka vägeva kutse minna külla pilkupüüdvasse Skyoni kõrghoonesse tänapäeva ärikinnisvara tipptaset oma silmaga kaema. Kindlasti võtame me selle kutse ka vastu ning proovime nähtut kajastada ka meie kuulajatega. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Talisuplus ja regulaarne külma veega karastamine on viimaste aastate jooksul üha populaarsemaks muutunud. Kindlasti on paljud kuulnud ka maailmakuulsast jäämehest Wim Hofist, kelle jalajälgedes käivad tuhanded inimesed üle maailma. Mida see meetod endast kujutab ja kuidas end õigesti karastada, sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Wim Hofi meetodi ametlik instruktor Madis Meister.

Kindlasti tuleb kõigile uudiseks see, et õues on total hiiter ning sellest johtuvalt on ka meie ajud saanud pehmendust. Röögime nii nagu homset ei oleks, kõigi muusikasõprade ees vabandame, et vähe mussi on. Põhjused on siinkohal maavälised. Kuid lubame, et teeme lähitulevikus mõned saated, mis sisaldavad rohkem mussi ja vähem rööget. Head parmupäevitust! PLAYLIST: 1.Chance the Rapper ft. Joey Bada$$ - The Highs & The Lows Pane Melt session viimaseks looks saates 2.PEOPLE WITHOUT SHOES - NAPPYHEAD ASSASSINTION 3.Basick Mentality-The bad days 4.Denzel Curry - Melt Session #1 ft. Robert Glasper Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Liitu Discordiga: discord.gg/9u74rr9SWE Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega. @TÖÖKODA

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Kindlasti on Myosotis olnud keeleuuenduse pooldaja, ta on ohtrasti kasutanud uusi vorme, aga paraku kasutas ta neid ka vääralt!" Tegeliku põhjuse, miks keeleuuendaja Johannes Aavik luuletajat ägedalt arvustas, saab teada saatest.

Thomas Erikson, "Tagasilöögid minu ümber". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Hullud naabrid, tülikad kolleegid ja kõik need teised rasked hetked tööl ja kodus – kuidas nendega hakkama saada? Kas tõesti peab tagasilöökidega leppima? Kindlasti mitte, arvab Thomas Erikson, ja toob oma raamatus ära mitmeid lahendusi, kuidas muuta lüüasaamised oma eduks.

Kuidas palka juurde küsida ja oma rahaasjad korda saada, sellest käis saates "Eesti eso" rääkimas kümme aastat investeerimisega tegelenud Kristi Saare. Inimestel on keeruline väga pikalt ette mõelda. Kui pole selleski kindel, mis toimub järgmisel nädalal, siis 30–40 aastat tulevikku vaadata tundub igapäevatoimetuste kõrval hoomamatu kaugusena. Kindlasti ei taha aga keegi meist pensionieas oma lastele või lähedastele koormaks jääda, mistõttu võiks süstemaatilise rahatarkusega alustada kohe. "Distsiplineeritus on enda rahaasjade korraldamisel üks põhilisi märksõnu," ütleb Kristi. Kuidas palka juurde küsida? Kui palju võiks kuus kuluda eluasemele (üüri- või laenumakse), transpordile või toidule? Mitu protsenti palgast peaks kõrvale panema? Mida tähendab meelerahufond? Mida rohkem raha, seda parem inimene – kas kultusfilmist "Wolf of Wall Street" tuntuks saanud väide vastab tõele? Kuidas mõjutab inimese elu pidev rahapuudus? Kust alustada oma investeerimiskarjääri?

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "Langenute mälestamine käib eri rahvastel erineval moel, aga surnuaial, Kaitseväe kalmistu on ju surnuaed, kehtivad reeglid, mida tuleb järgida!" Kindlasti ei käi Hellar Lille sõnul mälestamise juurde lärm ja poliitiline manifestatsioon.

Brigitte on ilmselt Eesti üks kõige kuulsamaid meelelahutajaid, ta on saatejuht, näitleja ja palju muud. Ta oli Power Hit Radio saatejuht. Sky Pluss raadios saatejuht. Tal on TV3-ga videoblogide seeria "Brigitte Blogi". Ta on näidelnud filmides ja sarjades nagu "Nullpunk", "Doktor Silva", Kättemaksu kontor", "Klassikokkutulek" ja "Kiirtee põrgusse". Ta olnud õhtujuht Eesti Meelelahutusauhindade galal, osalenud saates "Maskis Laulja" detektiivina. Siis on tal veel sündmuste sarjad koos Anu Saagimi ja Liina Pulgesiga "Head tüdrukud nii ei tee" ning virtuaalsed kokteili koolitused. Kindlasti on veel palju asju, mis siia nimekirja ei sattunud. Üllataval kombel ütleb ta aga ise, et ta ei ole üldse "busy". 2018. aasta Blogiauhindade galal pälvis Hunt Aasta Uustulnuka auhinna. Ta on valitud Kroonika lugejate poolt 2020. aasta Eesti seksikaimaks naiseks. Saates rääkisime Suurelt unistamisest Kuulsusest Suhetest Hirmust mitte leida õiget kaaslast Piiravatest mõttemustritest Kõrgetest standarditest Brigitte Susanne Hunt Insta: https://www.instagram.com/brigittesusanne/ Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis

Brigitte on ilmselt Eesti üks kõige kuulsamaid meelelahutajaid, ta on saatejuht, näitleja ja palju muud.  Ta oli Power Hit Radio saatejuht.  Sky Pluss raadios saatejuht. Tal on TV3-ga videoblogide seeria "Brigitte Blogi".  Ta on näidelnud filmides ja sarjades nagu "Nullpunk", "Doktor Silva", Kättemaksu kontor", "Klassikokkutulek" ja "Kiirtee põrgusse". Ta olnud õhtujuht Eesti Meelelahutusauhindade galal, osalenud saates "Maskis Laulja" detektiivina. Siis on tal veel sündmuste sarjad koos Anu Saagimi ja Liina Pulgesiga "Head tüdrukud nii ei tee" ning virtuaalsed kokteili koolitused. Kindlasti on veel palju asju, mis siia nimekirja ei sattunud. Üllataval kombel ütleb ta aga ise, et ta ei ole üldse "busy". 2018. aasta Blogiauhindade galal pälvis Hunt Aasta Uustulnuka auhinna.Ta on valitud Kroonika lugejate poolt 2020. aasta Eesti seksikaimaks naiseks.Saates rääkisime Suurelt unistamisestKuulsusestSuhetestHirmust mitte leida õiget kaaslastPiiravatest mõttemustritestKõrgetest standarditestBrigitte Susanne HuntInsta: https://www.instagram.com/brigittesusanne/Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis Saate tõi teieni Organia. Kasuta sooduskoodi "Pekkis15" ;) https://organia.eu/

Olen korduvalt maininud kuidas minu jaoks sai elumuutvaks avastus, et aju on nagu muskel mida on võimalik treenida. Kindlasti ei pea ma ennast aju eksperdiks, aga kuna mind see teema väga huvitab, siis olen selle kohta palju lugenud. Tänases saates jagangi erinevatet raamatutest kokku koondatud infot aju funktsioneerimise kohta, mis aitab paremini aru saada miks osadel õnnestub kaalu kaotada, alustada oma firmaga, kirjutavada raamatuid, rohkem raha teenida, ametikõrgendusi saada, olla armastavates suhetes, tunda tõelist õnne ja teistel mitte? Saate lõpus nagu ikka 1 lihtne mindset fitness harjutus! Huvitavat kuulamist! Võta minuga ühendust ja muudame koos ka sinu ideed reaalsuseks! www.kerdu.eu