POPULARITY
Tutvustame teile täna poliitikuid nimedega Jutu-Hälis ja Piiga-Marilin. Haha - tegelikult mitte! Aga siiski-siiski: arutame sellest, mis olukord maailmas on. Tahtsime väga rääkida sellest rammestusest, mida koormana kanname. Mis on tekkinud nii isiklikust elust, väärtustest, prügist, poliitilisest ja ''sõjalisest'' olukorrast. Mis see kohver siia puutub? No, et sellele vastust saada, tuleb episood mängima panna ja kogu jutukulgu otsast lõpuni jälgida.
Seekord räägime maailma üüratust võlatasemest ning Trumpi salajasest plaanist. Arutleme ka Euroopa ja USA majanduse üle ning vaatame, kui suureks on paisunud Eesti inimeste hoiused. Tutvustame suurte tehnoloogiahiidude esimese kvartali tulemusi ja Tesla võimalust Hiina vallutada. Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Seekord räägime maailma üüratust võlatasemest ning Trumpi salajasest plaanist. Arutleme ka Euroopa ja USA majanduse üle ning vaatame, kui suureks on paisunud Eesti inimeste hoiused. Tutvustame suurte tehnoloogiahiidude esimese kvartali tulemusi ja Tesla võimalust Hiina vallutada. Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.
Möödunud on rohkem kui aasta tehisintellekti suuremast läbimurdest, mis tõi AI tehnoloogia meie igapäevaellu. Sel puhul kutsus Andres Kostiv taaskord külla tehnoloogiaajakirjaniku ja AI eksperdi Henrik Roonemaa, et uurida, milliseid muutusi on AI meie maailmas vahepeal kaasa toonud ja mida edaspidi oodata. Vestlesime Henrikuga viimati üle poole aasta tagasi, ajal mil tehisintellekt hakkas jõuliselt end meie igapäevaellu integreerima. Tollal valitses uue tehnoloogia suhtes nii suur põnevus kui ka ettevaatlikkus. Nüüd vaatame üle, mis vahepeal toimunud on, hajutame mõned levinumad hirmud ning julgustame kõiki, kes pole veel AI-ga lähemalt tutvunud, seda kindlasti tegema. Saate fookuses on: Tehisintellekti areng: Henrik jagab mõtteid selle üle, kuidas ChatGPT, Google Bard ja Copilot on viimase aastaga arenenud ning kuidas nende kasutus on muutunud. AI ja tulevikutöö: Käsitleme tehisintellekti mõju tööturule, rõhutades kohanemise ja uute oskuste omandamise olulisust. Praktiline rakendus ja spetsialiseerumine: Tutvustame, kuidas AI on leidnud oma koha meie igapäevaelus, muutes inimesi produktiivsemaks ja aidates kaasa loovusele. Kogemused tehisintellekti tööriistadega: Anname ülevaate isiklikest kogemustest ja arutleme, kuidas AI tööriistad, nagu pildi- ja videogeneraatorid, on mõjutanud meie tööd. Soovitused ettevõtetele ja spetsialistidele: Pakume juhiseid neile, kes on seni AI kasutusest kõrvale hoidnud, toonitades turvalisuse, kriitilise mõtlemise ja uute tehnoloogiate omaksvõtu tähtsust. Kuula ja saa teada, kuidas tehisintellekt võib positiivselt mõjutada sinu elu ja tööd, hajutades levinud hirme ja esitledes praktilisi võimalusi.
Seekordses Kasvuminutite saates on Andres Kostivil külas Pipedrive UX strateeg, teenusedisainer ja mentor Liina Kurvits. Saates sukeldume teenusedisaini sügavustesse, uurides selle mõju ja rakendusi innovatsiooni edendamisel. Millest juttu tuleb: Liina jagab oma teekonda teenusedisaini maailmas, avades oma praeguse rolli tagamaid ja kuidas ta sinna jõudis. Räägime teenusedisaini olulisusest ning kuidas see aitab ettevõtetel oma ärilisi eesmärke saavutada ja paremaid otsuseid teha. Vaatleme, mis roll on teenusedisainil organisatsiooniüleses koostöös ja tiimidevahelise parema sünergia loomisel. Tutvustame erinevaid teenusedisaini tööriistu, mis aitavad keerukaid teenuseid lihvida ja parendada. Liina jagab ka oma kogemusi erinevat tüüpi teenusedisaini töötubade fasiliteerimisest, Arutleme ka selle üle, kes peaks vastutama teenusedisaini eest organisatsioonis ja kuidas seda kompetentsi arendada. Kuula ja kui see sind inspireerib, siis jaga saadet ka oma võrgustikuga. Me oleme alati väga tänulikud ka tagasiside ja mõtete eest, millest veel võiksime rääkida. Või on sul endal huvitav teema, mida tahaksid jagada, siis võta julgelt ühendust.
Tarmo avastas, et Eestist on kõik soodsad pikapid ära ostetud. Martin imestab, et rohepööre on juba takerdunud. Selgitame, miks Tallinnas enam elektriautoga ja taksoga ühel bussirajal ei tohi sõita. Tutvustame uut elektri-Macani ja Toyota toredat lähenemist erimudelitele ning Dacia uut Dakari autot. Proovisõidus on 385-hobujõuline Nissan Ariya, mis ei olegi väga kiire. Ja see on hea! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.
Arutelus osalejad: Tairi Rõõm (Eesti Panga ökonomist ja TalTechi kaasatud professor), Halliki Kreinin (Münsteri ülikooli järeldoktorant, EU 1.5° Lifestyles), Kaia Oras (Statistikaameti juhtivanalüütik) Arutelujuht: Maiko Mathiesen (Research & Degrowth Institute, International Advancement Coordinator) Arutelu korraldaja: Tasaarengu Eesti MTÜ Oleme Eestis endiselt kinni kitsas majandusvaates ja kasvuihaluses. Paljudes teistes riikides prioriseeritakse riigivalitsemises hoopis keskkonna kerksust ja inimeste heaolu. Tutvustame maailmas kasutusel olevaid heaolumõõdikuid ja arutame, milline neist võiks Eestile sobida. Mida on vaja teha, et adekvaatset heaolumõõdikut poliitikakujundamise aluseks võtta?
Tutvustame 25 augustil toimuva Pärnu Räpi Showcaseil esinevaid artiste. Valge kiiver peas on asju ajamas ka Budmurdaq. Jaaa vahele standard röökla. EVENT: https://fb.me/e/1u0wo8gXd LUGUSTIK: 1.Fantoom x Semper - MARIONETT 2.VALEVXLL-Pikali 3.BudmurdaQ & MACI-Kutsumuste Kõne 4.äsh-Pseudo 5.matz-200 sammu 6.SKIZØ-Lendame ft. Saifer Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega. @TÖÖKODA
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea personaliotsingufirmast Adera Executive Search. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Nii nagu ka mina ise, õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Võtsime ühel ilusal kevadisel päeval aja, panime mikrofonid külge ja arutasime kohvikruusi taga, miks on mõnikord enesekindlad ja tugevad juhid oma halvimatel päevadel arrogantsed ega taha vigu tunnistada? Kust on pärit manipulatiivsus ning kas töötaja perfektsionism tema töös on tööandja jaoks väärtus või risk? Miks on karismaatilised natuurid sageli keerulised isiksused? Selles ülipõnevas episoodis võtame fookusesse juhtide isiksuse tumedama ja varjatud külje. Tutvustame viimase paarikümne aasta inimhinge tumeda poole uuringuid isikusepsühholoogias. Arutleme, kuidas tavaolukordades muidu näiliselt tugevustena tunduvad omadused võivad stressi- ja kriisiolukordades muutuda destruktiivseteks ning hävitada suhteid tööl ja kodus. Arutelu põhineb suuresti rahvusvaheliselt tuntud Hogan'i hindamissüsteemi andmetel, millega ebaproduktiivseid mõtte-, tunde- ja käitumismustreid inimeses kaardistatakse. Kuulake ikka ...
Luurekompanii on tuntud oma kaasahaarava, intensiivse ja väljakutseid pakkuva ajateenistuse poolest. Selles episoodis on külas kaks luurekompanii aspiranti, kes räägivad oma teenistuskäigust, jagavad metsatarkuseid ja seda, kuidas üldse luurajaks saada. Tutvustame ka jalaväe luurajate varustust.
Kokaiinitiirud ja muud tähtsad poliitilised teemad. Tutvustame ka uut muusikat. Röök LUGUSTIK: 1.Pestilence x Boomtact - Hiss (10-7) 2.999 Records - Back on the intro 3.MC Erks - Kauaks Näha 4.NBB (mr.Bok) - Немного злая песенка 5.DEW8 - Uroboros Kaheksas ( feat. Põhjamaade Hirm) 6.GOGDOG feat. Maiduk – Tänavate kuningad Toeta meid Patreonis: www.patreon.com/sabkajamaci Liitu Discordiga: discord.gg/9u74rr9SWE Hostid: Sabka @kasperkoodi Maci @mcfrkz Onu Jobska @kekkoskekkos NB! Saade on väljamõeldis, palun võtta seda täie tõsidusega. @TÖÖKODA
Idufirmadesse saab investeerida üksi ja sõpradega, läbi fondide ja ühisrahastuse ning paljudel muudel viisidel, kuid meie tänase saate külaline on otsustanud pakkuda veidi erinevat võimalust. Tutvustame investorite võrgustikku FFF.vc, mis küll ametlikult tähendab "Fund Fellow Founders", kuid idufirmade maailmas on see täheühend palju rohkem tuntud kui "friends, fools and family". FFFi paarisaja liikmega nimekirjast leiab hulga Eestis tuntud selle ala inimesi nagu Martin Villig, Alvar Lumberg, Ivo Remmelg, Jan Andresoo, Kristjan Vilosius, Sergei Anikin, Siim Sikkut ja palju teisi. Mis on FFF, kuidas see toimib ning milliseid investeeringuid nende kaudu teha saab, räägib Restardis FFFi kaasasutaja Tim Vaino. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
Tutvustame kolmanda hooaja tausta ning jagame 4 mõtet, kuidas saate panustada, et taskuhääling teile ka tulevikus parimat väärtust looks.
Saate teemad: Vaatame üle levinud koolilõpu kingisoovid ja aitame teha õige valiku: - Räägime kõrvaklappidest, kaasaskantavatest kõlaritest ning spordi- ja nutikelladest. - Aitame valida nutitelefoni, arvutit ja monitori. - Tutvustame kasulikke vidinaid, mis elu lihtsamaks teevad. - Anname nõu e-liikuri valikul. - Soovitame seadmeid sisuloojatele. - Selgitame, mida kinkida mängurile. - Tutvustame kasulikke ning mugavaid ilu- ja tervisetooteid. Saates osalevad Meelis Väljamäe, Kelly Tammist ja Maren Mändmaa.
Aasta esimene "Matšpalli" podcast keskendub uudistele ja sündmustele Austraalias, kus esmaspäeval algab Australian Openi suure slämmi turniir, mida Anett Kontaveit alustab esmakordselt kõrge kuuenda asetusena. Vaatame Australian Openi tabelitele otsa ja püüame ennustada, kaugele võiksid Kontaveit ja Kaia Kanepi purjetada ning kes on naiste ja meeste seas peafavoriidid. Pikemalt peatume Kontaveidi mängudel edukal Sydney turniiril ning seebiooperil "Püha Novaki Kiusamine". Saate salvestamise hetkel polnud veel selge, kas üheksakordne Australian Openi võitja saab üldse turniirist osa võtta. Tutvustame ka skeemi, mis läheb tabelikohtade ümber jagamiseks käiku siis, kui Djokovici nimi esimeselt realt eemaldatakse. Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Riho Kallus, saatekülaliseks tennisekommentaator Michel Lehtmets.
Kes on NBA korvpalliliiga halvim meeskonnaomanik ja miks see tõenäoliselt ei ole hiljuti skandaalide keskmesse sattunud Phoenix Sunsi omanik Robert Sarver? Võtsime vahesaates ette kõige pentsikumad juhtumid NBA eriskummaliste omanikega. Vaidlesime Mavericksi omaniku Mark Cubani üle - no mis nähtus ta õigupoolest siis on? Tutvustame saate kuulajale ka ühte klubiomanikku minevikust, kes jätab enda varju isegi Sarveri ja Knicksi omaniku James Dolani. Saate lõpuosas selgitasime, kes on meie hinnangul parimad omanikud praeguses NBAs ning Erki andis äärmiselt otsekohese hinnangu, kui põnev oli kuulata Otto-Ardo-Henri vaidlusi.
Eesti on tänavu teist aastat ÜRO Julgeolekunõukogu liige – meie valitud liikmesuse periood kestab 2021 a lõpuni. Tegemist on Eesti diplomaatia suurprojektiga – ajaloolise ja unikaalse võimalusega maailmapoliitikas nii kõrgel tasemel kaasa rääkida. Arutelu eesmärk on jagada meie kogemust maailma kriisidiplomaatia keskmest: kuidas paistab maailmapoliitika ÜRO Julgeolekunõukogu laua äärest. Tutvustame olulisemaid välis- ja julgeolekupoliitika trende, sh muutusi suurriikide poliitikas, konfliktiallikaid, ning seda, kas ja mida saab Julgeolekunõukogu neis valdkondades ette võtta. Uurime, milline on Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Venemaa kui alaliste liikmete roll ning omavaheline dünaamika ÜRO Julgeolekunõukogus. Kas ja kuidas mõjutab see rahu ja julgeolekut maailmas tervikuna? Soovime jagada diplomaatide vahetuid muljeid ja pakkuda sissevaadet ÜRO toimimisse, seda ka pandeemia tingimustes. Lisaks arutame, kuidas tugevdab selline projekt Eesti julgeolekut ning milline mõju saab üldse olla väikeriigil rahvusvahelise diplomaatia tippliigas. Arutelujuht: Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) Arutelus osalejad: Jüri Luik (Riigikogu liige), Marko Mihkelson (Riigikogu väliskomisjoni esimees), Gert Auväärt (Eesti esinduse asejuht ÜRO juures) Arutelu korraldaja: EV Välisministeerium
Saates leiame vastused mitmetele kellade kohta esitatud küsimustele ja anname nõu, mida pidada silmas tänapäevase kella valikul. Tutvustame nii lihtsaid ja soodsaid kui ka keerukamaid aktiivsusmonitore ja räägime sellest, millal tasub valida aktiivsusmonitor ja millal peaks eelistama suuremat kella. Teeme selgeks, mille poolest erinevad nutikellad spordikelladest ja kas neil tegelikult on üldse vahet. Muidugi jagame ka praktilisi soovitusi ja toome välja oma lemmikud igas hinnaklassis. Selgitame, millist nutikella võiksid eelistada iPhone'i ja Androidi kasutajad ning millised kellad on parimateks trennikaaslasteks eriti tõsistele spordisõpradele. Saates osalevad Meelis Väljamäe, Stanislav Voronovski ja Aron Koppel.
Musu on külas üle pika aja. Räägime varvastest ja muidu jalgadest. Tutvustame oma idioodi-keelt, õpime ennast tundma läbi youtube'i reklaamide ja kindlasti puudutame ka “mis me siis ikkagi eile jõime?” teemat. Umbes kaks korda mainin ka meie Raadio 2 saadet Kanakott (reedeti kl 15:00) ja loeme ka soovisolvanguid.
Tutvustame ajakirja Eesti Mets suvenumbrit, mille põhiteemad on: kaitsealuste maade riigile müümine; kuuse-kooreüraski rüüste ning Eesti looduskaitse 110 aastat. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu professor Hardi Tullusega; ajaloo ülevaate Tartu ülikooli metsaosakonnast ning artikli noorendikest kui lindude meeliselupaigast. Saates on külas ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Tutvustame ajakirja Eesti Mets suvenumbrit, mille põhiteemad on: kaitsealuste maade riigile müümine; kuuse-kooreüraski rüüste ning Eesti looduskaitse 110 aastat. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu professor Hardi Tullusega; ajaloo ülevaate Tartu ülikooli metsaosakonnast ning artikli noorendikest kui lindude meeliselupaigast. Saates on külas ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron. Saadet juhib Tiiu Rööp.
Toome koos Tervise Arengu Instituudi spetsialistidega teieni sellise intrigeeriva teema nagu suitsetamine. Räägime suitsetamisega seotud terviseriskidest, kahjulikest mõjudest ja natuke ka ajaloost ning statistilistest näitajatest. Tutvustame millised abivahendid on olemas suitsetamise mahajätmise toetamiseks. Anname soovitusi, kuidas suitsetamisest loobumise teekonnal edukaid samme astuda ja julgustada ka kaaslasi enda ümber. Saatekülalised: Jaanika Liinar ja Minni Saapar, Tervise Arengu Instituudist Saatejuht: Kadri Tasa, www.tervisetrend.ee
Tugispetsialistide (eriti logopeedide ja eripedagoogide) puudusest on saanud üldtuntud teave. Pikas plaanis tuleb spetsialiste kindlasti juurde koolitada, kuid see võtab aastaid. Kuidas toimida juba täna nii, et vähese ressursi juures saaksid kõik lapsed vajalikku abi? Tutvustame olemasolevaid ideid ning loome ühiselt lahenduste kava, mis võiks aidata kõiki Eesti haridusasutusi ja omavalitsusi, keda tugispetsialistide puudus kimbutab. Arutelu juht: Tandemjuhid Nele Labi (Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht) ja Liina Põld (Haapsalu Linnavalitsuse abilinnapea hariduse alal) Osalejad: Mailis Reps (Eesti haridus- ja teadusminister), Terje Jürivete (Pärnu linna kaasava hariduse spetsialist) Aaro Nursi (logopeedide kutsekomisjoni liige ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juht), Karin Soosalu (Neeme kooli direktor) Marie Petrovitš (Innove Rajaleidja videologopeed), Tiina Kütt (Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht), Piret Liba (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik) Korraldaja: SA Innove Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.
Tutvustame podcastis Ettevõtluskontot. See lihtne ja bürokraatiavaba vorm mikroettevõtlusega tegelemiseks on nüüd LHV klientidele kättesaadav. Millega täpsemalt tegu? Kellele on see mõeldud? Millega arvestada maksudega seoses? Ja miks on Eesti edusammudest maksude kogumisel keeruline väljaspool Eestit rääkida? Ettevõtluskontot tutvustavad Evelyn Liivamägi Maksu- ja Tolliametist ning LHV digitaalpanganduse juht Margus Holland. Küsitles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum. Vaata lähemalt: lhv.ee/et/ettevotluskonto
Tutvustame koos Eesti Looduse toimetaja Helen Külvikuga ajakirja värsket veebruarinumbrit. Tubli osa sellest numbrist täidavad lookesed Eesti viiest rahvussümbolist: suitsupääsukesest, rukkilillest, paekivist, räimest ja pääsusabast. Saate esimeses pooles räägimegi neist sümboleist. Saate teine pool on muude selles ajakirjas ilmunud lugude päralt; esile tõstame intervjuud teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, artikleid metsise tegevusjälgedest metsas, uutest meteoroloogia oskussõnadest ja linnupildistamise võistlusest.
Alustatame muljetega Mongoolia pealinnast Ulanbaatarist, kus kõrgehitised on kõrvuti mongoli jurtadega. Seejärel kirjeldatame väikelinnu ja maaelu. Arutleme selle üle, kuidas Mongoolia ühiskonna elu on viimase paarikümne aasta jooksul pärast sotsialismi kokkuvarisemist arenenud. Tutvustame ka Mongoolia traditsioonilisi pulmakombeid.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 19. novembril kell 14.05. Foto: Mandalgovi linn (Hendrik Relve)
Alustatame muljetega Mongoolia pealinnast Ulanbaatarist, kus kõrgehitised on kõrvuti mongoli jurtadega. Seejärel kirjeldatame väikelinnu ja maaelu. Arutleme selle üle, kuidas Mongoolia ühiskonna elu on viimase paarikümne aasta jooksul pärast sotsialismi kokkuvarisemist arenenud. Tutvustame ka Mongoolia traditsioonilisi pulmakombeid.Saate autor on Hendrik Relve. Kuulake 19. novembril kell 14.05. Foto: Mandalgovi linn (Hendrik Relve)
Tutvustame ajakirja Eesti Mets aasta esimest numbrit. Peatoimetaja Kristiina Viiron räägib numbri põhilistest kirjutistest, millest suurem osa on ühel või teisel moel seotud praegu Eestis kuuma teemaga: kuidas hoida tulevikumetsa. Ent veidi tuleb juttu ka muudel ajakirjas käsitletud teemadel. (Toomas Jüriado.)
Lehitseme koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga ajakirja Horisont märtsi-aprillinumbrit. Tutvustame põgusalt kirjutisi, milles juttu antibiootikutest, soolestiku mikrobiootast, eestlastest Siberis ja elustiku jälgede otsinguist Päikesesüsteemis, samuti intervjuud psühholoog Grete Arroga ning uut rubriiki “Eesti teadus 100”. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame koos toimetaja Katre Paloga ajakirja Eesti Looduse märtsinumbrit. Keskendume esmajoones Katre enda kirjutatud poleemilisele artiklile „Harjutades riigikaitset, kaotame Nursipalu senised loodusväärtused“, aga räägime ka mõnest muust kirjutisest. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Kuulake 26. veebruaril kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.
Tutvustame integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Kuulake 26. veebruaril kell 9.05. Saatejuht on Kaja Kärner.
Tutvustame ajakirja Horisont lõppenud aasta viimase numbri kaaneartiklit „Ninaga nutiseadmed“, mille on kirjutanud Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur, sensortehnoloogia töörühma juhataja Raivo Jaaniso. Juttu on selles imeaine grafeeni võimalikust kasutusest miniatuurses gaasianalüsaatoris. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame üht täiesti uut asja Eestis; nimelt brittide ja soomlaste eeskujul loodud prognoosisüsteemi, mis peab välja selgitama, milliste oskustega tööjõudu Eesti lähema kümne aasta jooksul vajab ja kuidas selle prognoosi põhjal ameti- ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid kaasajastada. Nö lihttööd jääb hoobilt vähemaks, arvutikasutusel põhinevat tuleb hoogsalt juurde. Viis aastat kestva uuringu ja prognoosi pilootosa tutvustavad Tiia Randma ja Yngve Rosenblad SA Kutsekoda OSKA-prgrammist.Haridusministeeriumi võimalusi ja valmisolekut vaeb asekantsler Mart Laidmets.
Tutvustame üht täiesti uut asja Eestis; nimelt brittide ja soomlaste eeskujul loodud prognoosisüsteemi, mis peab välja selgitama, milliste oskustega tööjõudu Eesti lähema kümne aasta jooksul vajab ja kuidas selle prognoosi põhjal ameti- ja rakenduskõrgkoolide õppekavasid kaasajastada. Nö lihttööd jääb hoobilt vähemaks, arvutikasutusel põhinevat tuleb hoogsalt juurde. Viis aastat kestva uuringu ja prognoosi pilootosa tutvustavad Tiia Randma ja Yngve Rosenblad SA Kutsekoda OSKA-prgrammist.Haridusministeeriumi võimalusi ja valmisolekut vaeb asekantsler Mart Laidmets.
Tutvustame märtsikuu Eesti Looduses ilmunud artiklit Kevad Läänemerel: muutuste tuuled mille autor Tartu Ülikooli teadur Riina Klais juba neljandat järjestikku kevadet seilab rahvusvahelise töörühma koosseisus Soome keskkonnainstituudi uurimislaeva Aranda pardal. Ekspeditsioonidel uuritakse meie toitainerohke kodumere vetikaelu. Juttu tuleb sellest kuidas andmeteadlane üldse bioloogide seltskonda sattus, mis teda ikka ja jälle merele viib ning mida ta nende reiside jooksul teada on saanud. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame veel üht artiklit ajakirja Horisont septembri-oktoobrikuu numbrist ehk keskkonnaajaloo eriväljaaandest. Tartu ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektor Lea Leppik räägib oma artklist Fekaalid rahaks Tartu näitel. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame sellel nädalal Enno Tammeri koostatud kolmeosalist raamatusarja "20 aastat uut Eestit", kus võetakse kokku taasiseseisvumise järgsed pöördselisemad sündmused nii poliitikas kui Eesti elus. Raamatud on välja andnud kirjastus Tammerraamat. (Toimetab Küllo Arjakas.)
Tutvustame sellel nädalal Enno Tammeri koostatud kolmeosalist raamatusarja "20 aastat uut Eestit", kus võetakse kokku taasiseseisvumise järgsed pöördselisemad sündmused nii poliitikas kui Eesti elus. Raamatud on välja andnud kirjastus Tammerraamat. (Toimetab Küllo Arjakas.)
Entomoloogist loodusfotograaf Urmas Tartes kõneleb pisiloomade pildistamisest ja loodusfotograafiast üldse. Tartes on kirjutanud ajakirja Loodusesõber suvenumbrisse lausa kaks rohkete fotodega mutukalugu. Tutvustame põgusalt ka Erki Õunapi ja Urmas Tartese vastilmunud Eesti päevaliblikate määrajat. (Toomas Jüriado.)
Tutvustame kahes saates ajakirja Horisont viimase numbri kaaneartiklit Madu ja maomürk – tapja ja ravija, mille on kirjutanud KBFI-s töötav keemikutest abielupaar Ene ja Jüri Siigur. Esimeses saates räägib Jüri Siigur muu hulgas sellest, kui palju üldse on maailmas mürkmaoliike ja mis moel maomürk inimesele mõjub. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Kes armastab vähest hoolt nõudvat õiterohket ja põnevat aeda, jääb püsililli kasvatades kindlasti rahule. Saatekülaline – tuntud aiandustegelane Mati Laane tutvustab Varraku uut „Suurt püsikuraamatut“ ning räägib ka legendaarsest „Iluaianduse käsiraamatust“, mille täiendatud kordustrükk hiljuti raamatulettidele jõudis. (Tutvustame kahte uut aiaraamatut - Suur püsikuraamat ja Iluaianduse käsiraamat.)
Tutvustame kahes saates ajakirja Loodusesõber pärnakuu numbrit. Täna kuulete, milliseid lugusid peab kõige olulisemateks ja huvitavamateks peatoimetaja Helen Arusoo. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)
Tutvustame maailma disainipealinna projekti Soome spordipealinnas Lahti, kus on põnevad disainerid ja eripärased elanikud. Reisirada vaatab kui mitme vilega saab Valgevenes vilistada ja miks parem käsi peab klaasi tõstmisel vaba olema. (Thea Karin.)
Tutvustame ajakirja Eesti Loodus toimetaja Juhan Javoišiga ajakirja augustinumbris ilmunud pikemat kirjutist "Asula rohevõrgustikud: kellele ja kui palju?", mille autor Kadi Tuul töötab konsultatsiooniettevõttes Ramboll Eesti projekteerija ja haljastuskonsultandina. Arutleme veidi ka selle üle, kuidas on lood rohevõrgustikega Eestis. (Toomas Jüriado)
Stuudiokülaliseks on Tallinna volikogu liige Indrek Raudne. Veel räägime Jaanus Mutliga sellest, kui palju Mikko Fritze lahkumine mõjutas sihtasutuse tööd ja kas kultuuripealinna ürituste kava on nüüd lõplikult paigas. Tutvustame ka Elektriraudtee koolimatkade marsruuti. Saatejuht Ulla Länts. (Ulla Länts)