Podcasts about ivar tr

30. detsembril on külas Siim Lill ja Ivar Tröner, kellega räägime värskest Haljand Udami esseekogumikust "Traditsiooni jõud".

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas". Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "[Kääriv kämp](https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&t=1s)", TT#116 "[Täiuslik kunstiteos](https://www.youtube.com/watch?v=IR0QoXHld0E&t=1s)". Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("[Kuus aastat tantsu deemonitega](https://teejuhid.postimees.ee/7367199/sven-tamming-kuus-aastat-tantsu-deemonitega)"; TT#13, 10.21) ja Ivar Tröner (TT#15 "[Inimese lootus](https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&t=1s)"). Peatse kohtumiseni! H.

„Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").Peatse kohtumiseni!H.——————————————[1] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu... [2] • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä... [3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...[5] • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "[Majanduslik inimene ja poliitiline loom](https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom/632415/et?isbn=9789985796054)". Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „[Kompleksühiskondade kokkuvarisemine](https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/joseph-a-tainter-kompleksuhiskondade-kokkuvarisemine-1)” ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime [Raul Söödi](https://teejuhid.postimees.ee/7733596/raul-soot-ekstaatiline-teekond-orjusesse) ja [Ivar Tröneriga](https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&t=1s) Tainteri kollapsiteooriast.

"Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1].Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „Kompleksühiskondade kokkuvarisemine” [2] ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime Raul Söödi [3] ja Ivar Tröneriga [4] Tainteri kollapsiteooriast.———————————————[1] https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-...[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7733596...[4] • 15. Alar Tamming ... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Sel nädalal on külas kultuuriloolane Ivar Tröner, kellega räägime kahest Vello Salo raamatust: "Pühitse meid tõega. Mõtisklused, jutlused, kõned, loengud" ning "Jumalale on kõik võimalik. Radio Vaticana-Estone".Saadet juhib Maarja Vaino.

Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid [Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson](https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1). Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt. Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "[Inimese lootus](https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15)", kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist [James Hillmanist](https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1). Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12). Head uudistamist!

8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatekülalised Kristjan Puusild ja Ivar Tröner. Saatejuht Hardo Pajula. Saade süvapsühholoogiast. Ivari ja Kristjaniga tõi meid 140. saatesse kokku plaan rääkida süvapsühholoogiast ning selle rajajatest eelkõige Sigmund Freudist ja Carl Gustav Jungist. Jutt keerles nagu ikka siia sinna. Me rääkisime Jungi psühholoogia demokraatlikkusest sõnadest ja sümbolitest unenägude ja freudistlikust ning jungiaanlikust tõlgendusest ja paljust muust. 99. minutil viisin ma jutu müütidele ja palusin oma vestluskaaslastel kommenteerida jungiaanliku hingeteadlase [James Hillmani](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4) mõtet "Mütoloogia on antiikaja psühholoogia, psühholoogia on nüüdisaegne mütoloogia". Meie ajastu inimesel on müüte tihtipeale raske lugeda sest see nõuab kaevumist hoopis teise taju- ja meelelaadi arutles selle peale Ivar ning tunnistas, et ka talle ei meeldinud ka mingil perioodil müüdiraamatuid lugeda. Kui ma küsisin, mis teda edasi aitas, sain sellele vestlusele pealkirja andnud vastuse: "Ma mõistsin, et müüdid on isiksuse kasvu muinasjutud.” H.

Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Täna räägime Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga samal teemal pisut pikemalt.H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Alfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos "Õhtumaa allakäik" ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. "Spengler on ääremärkus Goethele," formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). "Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi," selgitas Mihkel samas edasi, "nüüdisaegne teaduslik positivistlik*** vaade üritab kogu maailma seevastu arvude ja tõsiasjadega väliselt ära kirjeldada."Kuivõrd ma pole "Õhtumaa allakäiku" ise lugenud, siis pidin vestluse suunamiseks laenama struktuuri mujalt. Selleks sai Erich Helleri suurepärasest esseekogumikust "Disinherited Mind"**** laenatud saksa 19. sajandi alguse kirjamehe Gottfried Hermanni mõte, et inimvaimu ajaloo võib jaotada nelja ajastusse: 1) poeetiline; 2) teoloogiline; 3) filosoofiline; ja) prosaistlik (32. minut)."Kui kultuurist kaob ära poeetilise hinge ideaal," haaras sellest niidiotsast kinni Ivar (36. minut), "kui tekstid muutuvad väga asisteks, siis on see Spengleri järgi üks kultuuri allakäigu tunnustest. Poeesia on alati olnud ülimuslikus seisundis, eriti võrreldes proosaga, mis on välja kasvanud majandustekstidest."Kuivõrd Spengler tähistas kultuuri hingestavat poeetiliselt vahendatud algilmutust saksakeelse sõnaga "die Ursymbole" (38. minut), siis uurisin edasi, mida pidas sakslane õhtumaise kultuuri teedrajavaks ürgsümboliks. "Spengler nimetab lääne kultuuri faustiliseks," võttis siinkohal sõnajärje üle Mihkel (41. minut), "Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele." "Goethe laenud torkavad Spengleri juures kõikjal silma, teadasaamine on tema jaoks olulisem hüve kui lunastus," sekundeeris Mihklile siin Ivar.Hermanni skeemi järgi edasi liikudes jõudsimegi esimese tunni lõpuks proosaajastusse, mille Mihkel võttis hästi kokku sõnadega: "Füsiognoomika tardus kraniomeetriaks" (58. minut). Esimene oskussõna viitab kunstile teha näojoonte põhjal järeldusi inimese iseloomust, teine tähistab koljumõõtmist ja on põhimõtteliselt samasugune kvantitatiivne distsipliin nagu füüsika. "Arvulisus kaotab siin terviku ära," jätkas Mihkel, "kui näoilme on mingi holistlik mulje...", siis nina pikkus, silmade vahe jne kujutavad endast vaid läbitunnetamata arvumassiivi (võtaks mina Mihkli alustatud mõtte kokku).Eelöeldu taustal pole vist ka väga üllatav, miks on Spengleri poeetiline ajaloofilosoofia meie ajajärgu prosaistide hulgas nii ebapopulaarne. Ivar teadis rääkida (5. minut), et Rein Raua andmetel pakkuvat Spengler huvi vaid vähese haridusega lugejatele. "Inimesi, kes räägivad meie allakäigust, peetakse üldiselt imelikuks," harutas Ivar seda teemat hiljem (65. minut) edasi, "AK raporteerib ju iga päev sellest, et kasvavad nii inimeste sissetulekud kui ka eluiga. Mis allakäigust te siin räägite? Mõtleme aga korraks nüüd sellele lamestunud kultuuripildile, küsime, keda on meil tänapäeval panna tõeliselt suurte autorite nagu Thomas Mann ja Dostojevski kõrvale? Kui nende ajajärgu inimene vaataks meid, siis näeks ta väikeste kabinetitekstide produtseerijate armaadat... Spengleri ajal olid hariduse aluseks suured klassikalised tekstid, pisisorgeldajad ja kabinettides tolgendajad ei pääsenud üldse pildile. Nüüd on needsamad pisiartiklite vorpijad loonud suure teadusliku diskursuse, kus kogu tõeväärtus ongi nendes artiklikestes." Ühesõnaga: Gottfried Hermanni suur visioon on tänaseks jõudnud oma loogilise lõpuni. Allakäigu põhjuste otsingul jõudsime (79. minut) klassikalise gümnaasiumi ärakaotamiseni, mille taga oli muuhulgas sellesama proosaajastu egalitaarne allhoovus.Lohutuseks ja lõpetuseks tundub siinkohal sobiv tsiteerida meie enda suurt poeeti Heiti Talvikut:See on Õhtumaa hing:kui ta teisi ei söö, ei lahka,pöördub ta tagasi ningiseenese pistab nahka.Luuletuse nimi on "Spenglerit lugedes" ning see on pärit aastast 1935.Head kuulamist!H.-------------------* https://www.youtube.com/watch?v=2RFWljXaXx0&list=PLhpEK-_b7mfFMhLLaKlOtN0Po-z20SwEY&index=3** https://www.youtube.com/watch?v=Y3SK4NyOgTk&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=8*** https://www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=35**** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1581234893&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik "Kolõma jutud" kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke'i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Ivar Tröner ja Mihkel Kunnus. Saade Oswald Spenglerist, kes oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Ivar Tröner ja Mihkel Kunnus. Saade Oswald Spenglerist, kes oli saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof.

Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")Head vabanemist!HardoP.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.------------------------* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...***** https://www.amazon.com/Experience-God...****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#51 Kristina Kivi ja Ivar Tröner

28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka rõhutab seda –, aga kas me selleks ka tegelikult [valmis oleme, H. P.]? Tšehhovi teoste probleem on ju seesama, mida Stanislavski kunagi väga hästi sõnastas: "Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil." See [motiiv, H. P.] läbib kõiki tema näidendeid."Seesama küsimus kerkis meie vestluses hiljem mitu korda üles (vt nt 64. minut): "Mida teha siis, kui argielu faktid on vastu minu unistustele ja soovidele. Kuidas ma kohanen? Kuidas ma toime tulen?" Huvitav ja asjakohane oli ka Ivari mõte, et Tšehhovi reisikiri Sahhalinile on vene gulagikirjanduse üks esimesi teoseid. "Me näeme, kuidas Tšehhov jätkab seda [Dostojevskist alguse saanud, H. P.] suurt liini, mida hiljem Solženitsõn edasi liigutab... See raamat lööb niivõrd kaineks, et mina soovitan Sahhalini reisikirja lugeda ja mõelda sellele, kui tänulikud*** me peame olema, et me elame täna siin selles ajas, nendes mugavustes, et me ei iriseks iga asja üle."Mis ma siin ikka enam oskan lisada? Annan parem viite**** ühele jutuks tulnud Tšehhovi biograafiale.Head kuulamist!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7&index=15** https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4*** https://www.youtube.com/watch?v=_yqkdUqKDIM**** https://www.amazon.com/Anton-Chekhov-Life-Donald-Rayfield/dp/0805057471/ref=sr_1_1?keywords=Donald+Rayfield&qid=1556446829&s=gateway&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#46 Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner, "Argielu ja unistused"

"Tähenduse teejuhtide" viieteistkümnendas saates tuli jutuks mõtleja, kelle nimi on senistest vestlustest mitmel korral läbi käinud: Šveitsi psühholoog Carl Jung. Minu stuudiokülalisteks olid Ivar Tröner ja Alar Tamming. Jutt viis läbi klassikalise saksa filosoofia ja müstilise kogemuse lõpuks riigiusklikkuse ja meie teadvustamata varjudeni. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#15 Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Inimese lootus"

Täna, kui igakevadine kirjandusfestival Head Read on täishoo sisse saanud, palusime külla mehe, kellel on muljetavaldavalt suur ja esinduslik raamatukogu – tuhandeid köiteid maailmafilosoofiat, -kultuuri, -kirjandust – ja kes loeb väga palju. See mees on süvakultuuri uurija Ivar Tröner.Mida õpetab maailmakultuuri pärandi tundmaõppimine tänapäeva inimesele, mida võiksime sealt õppida inimestevahelisest delikaatsusest ja iga inimese unikaalsusest, sellest räägib Ivar Tröner meile Kajaloodis laupäeval kell 12.05.Saate autor on Kaja Kärner.

Täna, kui igakevadine kirjandusfestival Head Read on täishoo sisse saanud, palusime külla mehe, kellel on muljetavaldavalt suur ja esinduslik raamatukogu – tuhandeid köiteid maailmafilosoofiat, -kultuuri, -kirjandust – ja kes loeb väga palju. See mees on süvakultuuri uurija Ivar Tröner.Mida õpetab maailmakultuuri pärandi tundmaõppimine tänapäeva inimesele, mida võiksime sealt õppida inimestevahelisest delikaatsusest ja iga inimese unikaalsusest, sellest räägib Ivar Tröner meile Kajaloodis laupäeval kell 12.05.Saate autor on Kaja Kärner.