POPULARITY
442. Jukuraadio köögilaud rikastas ennast Eestis elava Vene kirjaniku Jelena Skulskajaga. Jelena räägib, mismoodi suhtuvad Putinisse, tänasesse Venemaasse ning Ukraina ründamisse praegused Venemaal elavad kirjanikud, lavastajad ja kultuuriinimesed. Selgub, et enimlevinud sõna selle kõige kohta võiks olla “häbi”. Skulskajaga vaatame, milliseid avaldusi on Putini vastu tehtud, kui suurde ohtu panevad end ametliku poliitika vastased ning uurime, palju on neist inimestest Putini-vastaste meeleolude kasvamise taustal tolku. Osa, muuseas, on kindel, et Putinit ei armasta üldse keegi. Me võime selles õigustatult kahelda, ent ekskursioon Venemaale on silmiavav ikkagi.
Juku-Kalle 320. köögilauas istub vene-eesti kirjanik Jelena Skulskaja, kellelt ilmus just romaan “Simson lahkub juuksuri juurest”. Raamatut köögilauas ümber ei jutustata, küll aga tehakse õudne ekskursioon vene kirjandusloo veel õudsemasse ajalukku, selle juhtoinaste igapäevaellu ning isiklikku kööktuppa – kuldsest ning hõbedasest sajandist alates tänapäevani välja. Puškin, Lermontov, Dostojevski, Tsvetajeva, Blok, Ahmadulina jne. Me saame teada, miks sureb vene klassik peaaegu alati koledat ning ajuvaba surma, miks ta end ise kannatama paneb ning miks on olnud moodne olla psühhopaat, kui sa juba kord oled vene kirjanik.
Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress – mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.
Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress - mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.
Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress – mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.
Saates Ainar Ruussaar, Urmas Jaagant, Priit Hõbemägi. Täna, 4. juuli Keskpäevatunni teemadeks: EKRE kongress - mida see tähendab Eesti poliitikale? Konstantin Pätsu monument kütab kirgi, Jelena Skulskaja sõda Aivar Mäe vastu, Personaliküsimused: ametist lahkuvad Martin Kadai, Valdur Laid jpt tuntud riigiametnikud. Miks? Ees on võõrtööjõu arutelu Riigikogus.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Jaanuaris saab 85 aastaseks vanim kultuuriklubi vabariigis – Kuku klubi. Kujutavate kunstnike sööma-, jooma-, filosofrrimise- ning peopidamise asutus avati 1935. aastal Vabaduse platsis Kunstihoone all. See koht tähendas nõuka-ajal riiki riigis, vabadusoaasi, kus võis tunda ennast ühiskonnast “väljaspool” ja rääkida nii mõndagi, ilma et sind julgeoleku saatel kinnimajja oleks toimetatud. Et JUKU Raadiot lindistataksegi Kuku klubis, otsustas Juku-Kalle Raid oma sellesse saatesse (nr 294) kutsuda jagama toredaid lugusid kinnise ühiskonna aegsest kunstnike klubist kamba värvikirevaid inimesi. Seekordses saates räägivad kunagine Kuku klubi perenaine Piret Luigend, kirjanik Olev Remsu, bioloog Indrek Rohtmet, EKA rektor Mart Kalm, kirjanik Jelena Skulskaja, näitleja Heino Seljamaa, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning kunstnik Mari Prekup.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.
Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik "Kolõma jutud" kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke'i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.
"Tähenduse teejuhtide" kolmanda hooaja avasaates olid stuudios Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja. Esimest korda külas olnud Ivani soovil valisime jutuajamise teemaks Nikolai Gogoli "Surnud hinged". Seal hargnes jutt õige pea mitmes erinevas suunas, üheks nendeks oli mõnevõrra ootuspäraselt vene hingelaad ja mentaliteet ning selle kajastamine kunstis ja kirjanduses. Selles kontekstis jäi mulle kõrva 42. minutil esimest korda Jelena suust kõlanud Dostojevskile omistatav mõte: "Kõik me tulime välja Gogoli "Sinelist"".Vestluse lõpus jõudsime "Sinelini" jälle tagasi. "Me kõik tulime välja "Sinelist"", ütleb Jelena (98. minut), "see on väga oluline lause... Gogol on kirjutanud inimesest väga täpselt ja peenelt, eelkõige just tema hirmudest. Iga intelligentne inimene mõtleb terve elu, mida ma kardan ja kuidas oma hirmudest jagu saan. Kui inimene kogu aeg kardab, siis ei saa ta olla inimene, ei saa olla kirjanik, luuletaja ega tööline... Hirm ei lase meil olla sellised, nagu me päriselt oleme. Me saa olla päris inimesed ainult oma köögis, me peame seda olema ka tänavatel ja töö juures. Minu elutee oli selline, et ma tahtsin olla vaba, ja minu jaoks tähendas vabadus seda, et ma ei karda. Ma ei tea, kui palju see mul õnnestus, aga Gogol aitas mind selles igal juhul.""Ekstra eestlastele ütleksin nii," võttis siin Jelenalt sõnajärje üle Ivan, "et kõik need head inimesed, kes ei ole hiljuti käinud presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, võiksid lugeda Nikolai Gogoli "Surnud hingi" ja pöörata erilist tähelepanu ballile ja vastuvõtule, mis toimus kuberneri juures. Te näete seal peaaegu kõiki neid tegelaskujusid, mis on meie jaoks tänagi aktuaalsed."Mida me veel kirjandusklassikast tahta võiksime?Head kuulamist!Hardo See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka rõhutab seda –, aga kas me selleks ka tegelikult [valmis oleme, H. P.]? Tšehhovi teoste probleem on ju seesama, mida Stanislavski kunagi väga hästi sõnastas: "Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil." See [motiiv, H. P.] läbib kõiki tema näidendeid."Seesama küsimus kerkis meie vestluses hiljem mitu korda üles (vt nt 64. minut): "Mida teha siis, kui argielu faktid on vastu minu unistustele ja soovidele. Kuidas ma kohanen? Kuidas ma toime tulen?" Huvitav ja asjakohane oli ka Ivari mõte, et Tšehhovi reisikiri Sahhalinile on vene gulagikirjanduse üks esimesi teoseid. "Me näeme, kuidas Tšehhov jätkab seda [Dostojevskist alguse saanud, H. P.] suurt liini, mida hiljem Solženitsõn edasi liigutab... See raamat lööb niivõrd kaineks, et mina soovitan Sahhalini reisikirja lugeda ja mõelda sellele, kui tänulikud*** me peame olema, et me elame täna siin selles ajas, nendes mugavustes, et me ei iriseks iga asja üle."Mis ma siin ikka enam oskan lisada? Annan parem viite**** ühele jutuks tulnud Tšehhovi biograafiale.Head kuulamist!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7&index=15** https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4*** https://www.youtube.com/watch?v=_yqkdUqKDIM**** https://www.amazon.com/Anton-Chekhov-Life-Donald-Rayfield/dp/0805057471/ref=sr_1_1?keywords=Donald+Rayfield&qid=1556446829&s=gateway&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
#46 Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner, "Argielu ja unistused"
Minu vestluspartneriks on luuletaja, kriitik ja tõlkija Jelena Skulskaja ning jutuajamise lähtepunktiks on Jelena tõlkeraamat "Ночная песня для мужского голоса." Mis suuna vestlus sealt edasi võtab, on praegu raske prognoosida. Võimalusi on mitu: Juhan Viiding, selge eesti keel, vene keel (selge), luule, rahvaste vahelised suhted, kultuurivahetus vms. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Tähenduse teejuhtide järjekordses saates olid mu vestluspartneriteks Juku-Kalle Raid ja Jelena Skulskaja. Seekord võtsime jutuks Fjodor Dostojevski aegumatu romaani "Idioot". Palju muu huvitava kõrval kuulsin, et eesti keel on "nagu torm veeklaasis". See teravmeelne tähelepanek kuulub Jukule. Jelena oskas jälle väga ilusti vastata küsimusele, kuidas koolinoori kirjandusklassika juurde tuua. Ühesõnaga, tasub taas kuulata. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
#21 Juku-Kalle Raid ja Jelena Skulskaja, "Teine tulemine"
Jelena Skulskaja Marmorluik jõudis Vene Bookeri shortlist'i, sai Peterburi ajakirja Zvezda kirjandusauhinna ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna. Autor jutustab oma sõjajärgsest lapsepõlvest, keerulistest, isegi piinarikastest peresuhetest, kooliaastatest, noorusest; näitab kummastavast ja süngest vaatenurgast Tartu Ülikooli, esitab ootamatu portree Juri Lotmanist, räägib sõprusest Juhan Viidingu, Sergei Dovlatovi ja paljude teistega. (Jelena Skulskaja. Marmorluik. Loeb Kristi Aule.)