POPULARITY
41 episodes with mihkel kunnus
27 episodes with mihkel kunnus
72 episodes with mihkel kunnus
2 episodes with mihkel kunnus
2 episodes with mihkel kunnus
Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment. Esimesed magnetid, mida õpiti tundma, on looduses leiduvad rauaühendid. Nüüdisajal valmistatakse magneteid peamiselt kõvadest ferromagneetikutest. Pehmeid ferromagneetikuid kasutatakse südamikena elektromagnetites; nende magneetumust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Magnetite ja elektromagnetite peamised rakendused on kompassid, elektrimõõteriistad, telefonid, valjuhääldid, helisalvestusseadmed, arvutite mäluseadmed, magnetilised elektronläätsed, elektrigeneraatorid ja -mootorid, elementaarosakeste kiirendid – võib lugeda Eesti Entsüklopeedia 6. köitest.Franz Mesmer (1734–1815) [1] oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. "1784. aastal kirjeldas tunnistaja, et Mesmeril ei olnud vastuvõtul kunagi vähem kui 200 patsienti," kirjutab Vikipeedia [2]. Teaduslik establishment suhtus Mesmerisse skeptiliselt ning 1784. aastal kutsus kuningas tema teooria ja praktika paikapidavuse kontrollimiseks kokku komisjoni, kuhu kuulusid tolleaegse teaduse silmapaistvamaid esindajad: astronoom Jean Sylvain Bailly, keemik Antoine Lavosier, arst Joseph-Ignace Guillotin ja Ameerika saadik Prantsusmaal Benjamin Franklin. Komisjon ei toetanud animaalse magnetismi teooriat ja seletas patsientide paranemist nende "kujutlusvõimega".Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" [3] ja "Absurdne loodus" [4] – rääkisime kvantfüüsikast.Head uudistamist!Hardo——————————————————[1] • Mesmer - Trailer [1] https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_M...[2] • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots... [3] • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus", kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust. Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise. Head uudistamist! H
Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.Head uudistamist!H——————————————[1] • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö... [2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" võtsime jutuks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.
Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&t=1s)"; 148. "[Friedrich, Jordan ja moirad](https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&t=1s)" ja 165. "[Süvapsühholoogia ristiisa](https://www.youtube.com/watch?v=j2keXGdINog&t=1s)". Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill. Täna räägime Nietzschest [Hasso Krulli](https://www.youtube.com/watch?v=fhGdPr1VZAI&t=1s) ja [Ahto Lobjakaga](https://www.youtube.com/watch?v=rwvL76SUgtk&t=1s). Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "[Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja](https://www.antikvariaat.eu/friido-toomus-friedrich-nietzsche-uliinimese-kuulutaja)": "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast." Peatse kohtumiseni! H.
Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [2] • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [3] • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus... [4] • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me... [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...[3] • Piljardinurk [4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...[5] https://www.apollo.ee/soud.html[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...[7] • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L... [8] • Aldous Huxley Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=mh27R0K8BfE&t=1s). David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)") ja 99. vestlusring ("[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)"). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "[Absurdne loodus](https://www.youtube.com/watch?v=31Zocjr5fSA&t=1s)", kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et [Erkki-Sven Tüüril]https://www.youtube.com/watch?v=mf3Vbjw9jWU&t=1s) on kooriteos "[Questions](https://open.spotify.com/track/4AlY4kdAv2sz2yKHdYheK9?si=733ae1de67274759&nd=1)", mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist. Head kuulamist!
"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.Head kuulamist!H.[1] • David Lorimer "East and West" [2] • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots... [3] • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus... [4] • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab... [5] • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M... [6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Kas metsa raiutakse rohkem kui juurde kasvab? Millised on meie majandusmetsa varud? Kuidas on muutunud viimasel kahekümnel aastal metsade liigiline koosseis? Kas praegune raieintensiivsus on jätkusuutlik? Postimehe Fondi algatatud projekti «Eesti metsade alternatiivne hindamine» tulemusi tutvustavad projekti meeskonnajuht Lembit Maamets, ekspert ja metsamajandamise praktik Rainer Kuuba ning oma vaatenurga lisab ökoloog Asko Lõhmus. Saatejuht on Mihkel Kunnus.
“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1 [2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis [Richard Tarnase](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "[Hinge kood](https://www.youtube.com/watch?v=kxSJPnjOPHI&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=9&t=0s)". "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus. Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132)" rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "[Friedrich, Jordan ja moirad](https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=148&t=0s)" võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "[Ihade hämar keldrisopp](https://www.youtube.com/watch?v=xrrpWBFPhFc&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=152&t=0s)" oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill. Head uudistamist! H.
Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase [1] külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood" [2]. "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus.Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" [3] rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" [4] võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" [5] oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/playlist?list...[2] https://www.youtube.com/watch?v=kxSJP...[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNy...[4] https://www.youtube.com/watch?v=iDf2k...[5] https://www.youtube.com/watch?v=xrrpW... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal". Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine". 27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad. Head uudistamist! H.
Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1[6] https://www.youtube.com/playlist?list...[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid [Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson](https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1). Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt. Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "[Inimese lootus](https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15)", kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist [James Hillmanist](https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1). Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12). Head uudistamist!
8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.Head uudistamist!H.————————————[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "[Kristlus suri omaenda käe läbi](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s)", mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud [loengusarjast](https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat). Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131)". Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "[Prohvet preeriast](https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141)". Head kuulamist! H.
"Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Siim Lill. Saatejuht Hardo Pajula. [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat ["The Passion of the Western Mind"](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3) on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid [lingi](https://www.gaiamind.com/Tarnas.html) sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi [Rebel Wisdom](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4) eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne). 28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime [Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega](https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64a) Richard Tarnasest tema raamatust "The Passion of the Western Mind" süvapsühholoogiast vabast tahtest füsikalismist ülevalgustatud kontorist kohvilaksust keskkonnaeetikast Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest. Head uudistamist! H.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Siim Lill. Saatejuht Hardo Pajula. [Richard Tarnas](https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG) on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat ["The Passion of the Western Mind"](https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3) on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid [lingi](https://www.gaiamind.com/Tarnas.html) sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi [Rebel Wisdom](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4) eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud [intervjuus](https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne). 28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime [Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega](https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64a) Richard Tarnasest tema raamatust "The Passion of the Western Mind" süvapsühholoogiast vabast tahtest füsikalismist ülevalgustatud kontorist kohvilaksust keskkonnaeetikast Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest. Head uudistamist! H.
Richard Tarnas [1] on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat "The Passion of the Western Mind" [2] on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid lingi [3] sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi Rebel Wisdom [4] eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud intervjuus [5].28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega [6] Richard Tarnasest, tema raamatust "The Passion of the Western Mind", süvapsühholoogiast, vabast tahtest, füsikalismist, ülevalgustatud kontorist, kohvilaksust, keskkonnaeetikast, Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest.Head uudistamist!H.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG[2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3[3] https://www.gaiamind.com/Tarnas.html[4] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4[5] https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne[6] https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 131. vestlus tõukus [Friedrich Nietzsche](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17) 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust ["Tragöödia sünd"](https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm). Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu. Head uudistamist! H.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Saatejuht Hardo Pajula. 131. vestlus tõukus [Friedrich Nietzsche](https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17) 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust ["Tragöödia sünd"](https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm). Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu. Head uudistamist! H.
131. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche [1] 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd" [2].Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel; 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17[2] https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim” Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1] milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist" täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut) et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest kuidas kasvada olukorras kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist! H. P.S. Sellest jutuajamisest jäi mulle meelde David Ilmari väide et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada. ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82 [2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5 [3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh [4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html [5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s
Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. “Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim” Möödunud aasta 16. märtsil kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse “Vaala valevus” [1] milles me rääkisime Herman Melville’i suurromaanist “Moby Dick”. Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva […]
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andres Kurismaa. Saatejuht Hardo Pajula. “Köidikkonna kaasus” 1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri milles dr Kammerer palus et tema surnukeha ei viidaks koju vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku […]
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andres Kurismaa. Saatejuht Hardo Pajula. "Köidikkonna kaasus" 1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri milles dr Kammerer palus et tema surnukeha ei viidaks koju vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust lamarkismist neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke" [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad. H. ——————————— [1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1 [2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84
1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri, milles dr Kammerer palus, et tema surnukeha ei viidaks koju, vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu, nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost, kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid, et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad, teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust, lamarkismist, neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke", [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.Head nädalavahetust!H.———————————[1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1[2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Möödunud aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud, salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1], milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3]. Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist", täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist, et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi, mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt, siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".Jutuajamise käigus selgus (102. minut), et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde. See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest, kuidas kasvada olukorras, kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina, kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.Head uudistamist!H.P.S. Sellest jutuajamisest jäi mull meelde David Ilmari väide, et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak. Saatejuht Hardo Pajula. "Üksindusajastu lõpukrambid”. "Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites". "Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele: Kes ma olen? Mis peitub sündmuste taga? Mis on elu mõte? Mis on inimloomus? Mis on püha? Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana? Kust me tuleme ja kuhu me läheme? Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible". Kevadhooaja avasaates tulid muuhulgas jutuks ka üksindusajastu edasised väljavaated. Head kuulamist-vaatamist! H.
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak. Saatejuht Hardo Pajula. “Üksindusajastu lõpukrambid”. “Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele […]
"Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites"."Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele:Kes ma olen?Mis peitub sündmuste taga?Mis on elu mõte?Mis on inimloomus?Mis on püha?Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana?Kust me tuleme ja kuhu me läheme? Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible".Kevadhooaja avasaates tulid muuhulgas jutuks ka üksindusajastu edasised väljavaated.Head kuulamist-vaatamist!H. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Paar nädalat tagasi ilmus EBS-i raamatusarjas Poola filosoofi Leszek Kołakowski esseekogumik "Müüdi kohalolu". Möödnud reedel (11.12) sõitsime sel puhul Mihkliga Hendriku metsatallu, et asjast lähemat selgust saada. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Siim Lill ja Paavo Matsin. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Ernst Ennost. “Ernst Enno igatsus” “Tähenduse teejuhtide” 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud “Vendadele Karamazovitele” ning stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril. 9. novembri hommikul sain ma aga […]
Saatekülalised Siim Lill ja Paavo Matsin. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Ernst Ennost. "Ernst Enno igatsus” "Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ning stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril. 9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kellega ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti. Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3]. See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte. Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et: 1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest; 2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega; 3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino; 4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5]; 5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks; 6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja; 7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot; 8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna; 9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel." 10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eesti rahvaluule. Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju. Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis. Hardo ——————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s [2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt [3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg [4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5 [5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1
"Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ja stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril.9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kelle ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti.Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3].See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte.Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et:1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest;2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega;3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino;4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5];5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks;6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja; 7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot;8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna;9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel."10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eest rahvaluule.Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju.Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.Hardo———————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill. 5. novembril võtsimegi selle vestluse linti. Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata. Head uudistamist! H. _________________ * https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11
Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja “Tähenduse teejuhtide” 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim […]
Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill. 5. novembril võtsimegi selle vestluse linti. Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata. Head uudistamist! H. _________________ * https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11
Saatekülalised Siim Lill ja Jonas Nahkor. Saatejuht Hardo Pajula. See saade kasvas orgaaniliselt välja “Tähenduse teejuhtide” 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist. Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim […]
See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.Head uudistamist!H._________________* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saate külalised Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed. Head kuulamist! H. ----------------------------------------------------------------------------------- * https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s
Saate külalised Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm “Infinite potential”*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed. Head kuulamist! H. […]
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Eva Piirimäe. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe. Head kuulamist! H. *https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html
Saatekülalised Mihkel Kunnus ja Eva Piirimäe. Saatejuht Hardo Pajula. 25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos “Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast”*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe. Head kuulamist! H. *https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html
25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe.Head kuulamist!H.-----------------------* https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed.Head kuulamist!H.-------------------------* https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.
Saade Herman Melville’i raamatust “Moby Dick”. Saatekülalised David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saatejuht Hardo Pajula. 16. märtsil oli Kuku Raadio Tartu stuudio juba kinni pandud, nii et “Tähenduse teejuhtide” 81. vestlusringi salvestasime Mihkli haritlaskorteris (see jutuajamine on meil praeguse seisuga ka viimane). Nagu ma kohe saate alguses mainin, on mul alates 2018. aasta sügisest […]
© 2020-2025 Ivy Podcast Discovery LLC
