Podcasts about missuguseid

Kell 9.20 võtame ühendust politoloog Veiko Spolitisega Lätist ja advokaat Robert Juodkaga Leedust, et rääkida, missuguseid reaktsioone Ukraina olukord seal on tekitanud.

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Majandusruumis räägime valitsuse otsusest lubada Eestisse taas välistööjõudu. Ehkki paistab, et sel aastal saavad lehmad lüpstud ja vili põllult võetud, siis mis on otsused pikemaajalised mõjud? Teiseks räägime euroala majandusest. Kas Euroopa, sh Eesti taastub tõesti kriisist kiiremini kui alguses kardeti? Missuguseid võimalusi loob see Eesti ettevõtetele teistes riikides ilma teha, näiteks Soome firmasid üles […]

Majandusruumis räägime valitsuse otsusest lubada Eestisse taas välistööjõudu. Ehkki paistab, et sel aastal saavad lehmad lüpstud ja vili põllult võetud, siis mis on otsused pikemaajalised mõjud? Teiseks räägime euroala majandusest. Kas Euroopa, sh Eesti taastub tõesti kriisist kiiremini kui alguses kardeti? Missuguseid võimalusi loob see Eesti ettevõtetele teistes riikides ilma teha, näiteks Soome firmasid üles […]

Loomad on pikalt olnud seotud moetööstusega. Õnneks on maailm pidevas muutuses ja tänapäeval on järjest enam inimesi endale teadvustanud, et loomade kasutamine moetoodetena ei ole enam vajalik. Tekkinud on palju jätkusuutlikke alternatiive, mille tootmiseks ei pea põhjustama kannatusi elusolenditele. Mida saavad erinevad huvigrupid veel ära teha, et loomsete materjalide kasutamine moetööstuses lõppeks? Missuguseid alternatiivmaterjale täna pakutakse ja millised on nende kitsaskohad? Arutelu juht: Kristo Elias Osalejad: Tiia Plamus (TalTechi vanemlektor), Anni Ilves (brändi Alpaka asutaja), Reet Aus Korraldaja: MTÜ Loomus (Merilyn Haugas) Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

"Küsi, miks sa midagi teed!" Tänases saates inspireerib meid mentor ja coach Vaiko Hansson. Lisaks ettevõtete juhtide coachimisele, konverentsidel esinemisele, nelja lapse isaks olemisele on Vaiko keskendunud äärmiselt olulisele teemale - empaatiavõime. "Kõik inimesed on armastust ja austust väärt!" Muusikalise hingega ja sügavamõtteline Vaiko on võtnud oma missiooniks inimestes välja tuua ning võimendada empaatiavõimet. Selleks loob ta põnevat koolitavat lauamängu. Unenäost saadud lauamängu idee on mõista inimest sügavamal tasandil ja aru saada, mida tal tegelikult vaja on. Mõistmisest tulenev teadmine probleemi kohta on parim viis leidmaks lahendusi. Eeldused, hirm eksida ja vanad mustrid võivad viia ebaõnnestumisteni. Sealjuures on suureks abiks fundamentaalsed küsimused ning oma tegevuse mõtestatus. "Ma ei kukkunud läbi, ma lihtsalt avastasin 10 000 viisi, mis ei tööta." (Thomas A. Edisson) Tänases saates: Kuidas jõudis Vaiko coachinguni? Kuidas jälgida märke? Kuidas leidis Vaiko oma tee Skype? Kuidas pingelises perioodis toime tulla? Miks on oluline empaatiavõime? Missuguseid küsimusi endalt küsida, kui ettevõte ei toimi? Mis on emotsionaalne intelligentsus? "Ma ise teen ühe sammu ja kui see on õiges suunas, siis universum teeb 9 sammu vastu." Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Vaikole küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!  

Teily Allas “Ei ole vaja alati oodata kriisi, et edasi minna” Tänases loo kangelanna on Teily Allas. Teily on kolme lapse ema, karjääricoach ning brändi Little URBY üks loojatest ja eestvedaja. Psühholoogiat ja organisatsiooni käitumist õppinud Teilyl on olnud soov inimesi aidata nende eesmärkide saavutamisel juba ammu. Endalt pidevalt küsides “Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad ja mõtlevad nii, nagu nad mõtlevad?” on Teily jõudnud karjääricoachi teekonnale. Esitades endale õigeid küsimusi, on ettevõtlik Teily sidunud oma kaks põhilist kirge ettevõtlusega. Karjääripöörise kodulehega saad tutvuda siin. Teily on ka aktiivne liige Eesti karjäärinõustajate ühingus. “Meil on tohutute võimaluste riik. Meis kõigis on oma anded, aga me ei julge neid kasutada.” “Kui “miks” on paigas, tuleb ka kõik ülejäänud.” Tänases saates tuleb juttu: Kuidas tekkis idee beebiraamatute loomiseks? Millega täpsemalt tegeleb bränd Little URBY? Kuidas käib raamatu loomise protsess? Kuidas aega planeerida? Mida tähendab karjääricoaching? Kuidas mängib lapsepõlv rolli täiskasvanuelus? Missuguseid küsimusi endale esitada, et jõuda selgusele enda soovides? Mida saab teha tööandja, et tema töölised oleksid õnnelikud? Kuidas keskenduda ja olla aktiivne kuulaja? Kuidas kasvatada usaldust iseendas? “Kui tahad elus midagi teha, siis ühte asja pead sa oskama väga hästi.” “Endal tuleb lubada ka eksida. Kui sa ei ole kunagi eksinud, siis ei ole kunagi proovinud.” Raamatu soovitused: “12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma” Roland Tokko “Element” Ken Robinson / “Finding your element” Ken Robinson “See üks asi” Gary Keller, Jay Papasan / “That One Thing” Gary Keller, Jay Papasan “Pistke nahka see konn!” Brian Tracy / “Eat That Frog!” Brian Tracy Riisi eksperiment https://www.youtube.com/watch?v=zvShgttIq7I Hea kuulaja! Kui Sul on meile või Teilyle küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!

Riiklikku immuniseerimiskavasse on lisatud alates sellest aastast tütarlaste kaitsesüstimine inimese papiloomviiruse (HPV) vastu. Milliseid probleeme tekitab HPV ja millise kaitse vaktsiin annab, räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistearst Aleksandra Šavrova. Missuguseid kõrvaltoimeid on HPV vaktsiin Eestis põhjustanud, uurime Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhatajalt Ott Laiuselt. Novaatori terviseuudiseid vahendab toimetaja Marju Himma. Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 6. veebruaril kell 10.05

Riiklikku immuniseerimiskavasse on lisatud alates sellest aastast tütarlaste kaitsesüstimine inimese papiloomviiruse (HPV) vastu. Milliseid probleeme tekitab HPV ja millise kaitse vaktsiin annab, räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistearst Aleksandra Šavrova. Missuguseid kõrvaltoimeid on HPV vaktsiin Eestis põhjustanud, uurime Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhatajalt Ott Laiuselt. Novaatori terviseuudiseid vahendab toimetaja Marju Himma. Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 6. veebruaril kell 10.05

Toronto Ülikooli keemiatehnika ja rakenduskeemia emeriitprofessor ja Tallinna Tehnika Ülikooli audoktor Olev Träss (fotol koos saatejuhi Piret Kriivaniga) on rea USA ja Kanada patentide omanik. Võib öelda, et tema „talent on jõudnud koju”, sest siinmail kasutatakse tema patente. Missuguseid, räägib Olev Träss saates.

Toronto Ülikooli keemiatehnika ja rakenduskeemia emeriitprofessor ja Tallinna Tehnika Ülikooli audoktor Olev Träss (fotol koos saatejuhi Piret Kriivaniga) on rea USA ja Kanada patentide omanik. Võib öelda, et tema „talent on jõudnud koju”, sest siinmail kasutatakse tema patente. Missuguseid, räägib Olev Träss saates.

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 23. oktoobril kell 15.05.

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 23. oktoobril kell 15.05.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.