Podcasts about tuleviku

Audio salvestus koosolekult

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas alateadvuse terapeut, parapsühholoog Rein Järvi, kes lahendab inimeste probleeme alateadvuse lahtimuukimise kaudu ning kellega teeme ühe põneva rännaku kuldse pilve peale ja erinevatesse alateadvuse ruumidesse. „Alateadvuse rännak on lihtne moodus saada teada, miks olukord inimese elus on just selline nagu ta on,“ ütleb Rein, kelle sõnul on alateadvuses olemas vastused absoluutselt kõigile küsimustele. „Alateadvus on energiaväli, sinna kuulub kõik, mis on. Kogu see maatriks, milles elame, on alateadvus.“ Saadet juhivad Anu Saagim ja Sirje Presnal.

Seekordses Kasvuminutite saates on külas Nobel Digital tootejuht, partner ning digiteenuste strateeg Martin Paršin.  Andres ja Martin võtavad fookusesse tuleviku digiteenused ning AI trendid digiteenuste arenduses. Räägime e-kaubanduse valdkonna potentsiaalist tehisintellekti rakendamisel. Martin jagab oma mõtteid, kuidas AI saab muuta kodulehe kasutajakogemust, rõhudes SEO ja otsingu olulisusele.  Ning räägime ka AI kasutamisest UX/UI disainis ning vaatleme AI potentsiaali reklaamvideotes ja sellega seotud töövoogudes. Avame ka Google'i (Gemini) ja Microsofti (Copilot) süsteemide mõjule veebilehtede külastatavusele.  Oluliseks teemana käsitleme ka eetika, andmekaitse ja autoriõigusi tehisintellekti arengu kontekstis. Räägime ka AI pahupoolest ja murekohtadest, tuues välja suurimad ohud, millele tähelepanu pöörata. Lõpetuseks annab Martin kolm kasulikku nippi, kuidas e-kaubanduses AI abil kasutusmugavust parandada.

Euroopa ja USA kurss Ukraina tuleviku ja edasise toetamise suhtes. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Kuidas ellu jääda selles muutuvas maailmas, astuda Matrixist välja, võtta vastutust enda elu eest ja millised on lahendused erinevates eluvaldkondades üles kerkinud probleemidele? Sel laupäeval, 11. novembril T1 Cinamoni kinos toimuval Telegrami konverentsil keskendumegi just lahendustele ja seda nii enesearengu, finantshariduse, tervise, õiguse kui ka ühiskondlikus plaanis.   Tutvustasime konverentsi kava ka tänases live´is: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-fb-live-6-11-23-telegrami-konverents-tuleviku-foorum-kuidas-astuda-matrixist-valja  

Arutelus osalejad: Oskar Gross (keskkriminaalpolitsei juht), David Vseviov (ajaloolane), Jan Kaus (kirjanik), Karoli Hindriks (ettevõtja) Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (jurist ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liige) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Politsei kutsutakse appi lahendama kõige erinevamaid muresid. Me kõik hoomame seda, millised on ühiskonna ootused politseile täna, aga milline on meie ühiskond tulevikus? Kuidas mõjutavad seda tehnoloogia areng, muutused kliimas, rahvastikus või ühiskonna väärtushinnangutes? Milliseks peab muutuma politsei, et ka tulevikus tagada ühiskonna turvalisust ja turvatunnet?

Arutelus osalejad: Erik Moora (ClimaCash kaasasutaja, Poliitikaguru toimetaja), Kai Realo (Ragn-Sells, juht), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juht), Peeter Koppel (Eesti majandusanalüütik ja kolumnist) Arutelujuht: Kersti Kaljulaid (president) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Ilmselgelt vajame uut majandusmudelit, sest vana töötab iga aastaga järjest kehvemini. Aga milline see on? Kas maailmas on eeskujusid? Kas Eesti võiks olla siin teenäitaja? Meil on majandusmudeli vahetamise kogemus üheksakümnendatest. Kas saaksime seda kasutada?

Kinosaalidesse on jõudnud film aatompommi loojana tuntud teadlasest Robert Oppenheimerist. Küsime, miks Oppeheimerist film tehti? Räägime sellest, milline oli Oppenheimeri panus teadusele, kas see piirdub vaid pommi loomisega ning kas teda ka täna füüsika loengutes käsitletakse?

Eesti on oma väikesest rahvaarvust hoolimata andnud maailmale palju ükssarvikuid. Tänases Restardis küsime, mida ja kuidas me lastele õpetama peaksime, et Eesti ka tulevikus maailmas liidrite seas oleks. Meie tänase saate aluseks on hiljuti valminud uuring "Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube'ist?", mille tellis Startup Estonia ja tegid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ning Eesti Uuringukeskus. Oma oluline osa on selles ka lastel ja noortel endil, kes rääkisid, mis neile koolis erinevate ainete puhul meeldib ja ei meeldi, milliseid valdkondi nad armastavad ja milliseid kardavad ning mismoodi nad ise arvavad, et asju peaks õpetama. Külas on Ede Schank Tamkivi Rakendusliku Antropoloogia Keskusest ja Noorte Vabamust. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja.

USA psühhiaater [Stanislav Grof](https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG) on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "[Tuleviku psühholoogia](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-tuleviku-psuhholoogia-2008/)", 2) "[Viimne teekond](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-viimne-teekond-teadvus-ja-surma-musteerium-2010/)", 3) "[Kui sünnib ilmvõimatu](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kui-sunnib-ilmvoimatu-seiklused-ebatavalistes-reaalsustes-2011/)", 4) "[Holotroopne hingamine](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-ja-christina-grof-holotroopne-hingamine-uus-lahenemisviis-eneseuuringutele-ja-teraapiale-2011/)", 5) "[Kosmiline mäng](https://transpersonaalne.ee/toode/stanislav-grof-kosmiline-mang-uurimisretked-inimteadvuse-piirialadele-2012/)". Tähenduse teejuhtide [94. vestlusringis](https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&t=10s) rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas [ESTRA raamatusarja](https://transpersonaalne.ee/pood/) toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija [Karl Käsnapuu](https://www.youtube.com/watch?v=SB5S6z49e3Y&t=96s). Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas. Head uudistamist! H.

USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.Head uudistamist! H.—————————————[1] • Stanislav Grof [2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selle nädala "Ilmaparandajas" läheme kohale juba viiendat korda toimunud GreenEST Summit rohekonverentsile, et teha tutvust Eesti tuleviku rohetehnoloogiatega. Milliste lahendustega saab kodust energiatarbimist optimeerida, kuidas õhust süsinikku püüdes akusid ehitada ja miks Michelini tärniga restoranid kasvatavad saepuru peal omaenda seeni, saab kuulda juba sel laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

"Mehed ei nuta" peateemad 25. oktoobril: - Rallimaailm mõistatab: mis on Ott Tänaku järgmise samm pärast Hyundaist lahkumist? Kas "Mehed ei nuta" teab midagi, mida teised ei tea? - Kalev/Cramo ületab eurosarjas ootusi? - Aastaid Eesti rahvajooksudel võidutsenud Ibrahim Mukunga andis positiivse dopinguproovi. Käekellad, murutrimmerid ja pesumasinad kõik sisse nõuda? - Kes kindlustab koduses jalgpallis sügisega eurosarjakoha, Kalju või Paide? P.S. Vabandame heliprobleemide pärast saate esimestel minutitel!

Ralli MM-sarja 2022. aasta hooaja lõpuni on jäänud kolm etappi, millest esimene, Uus-Meremaa ralli on juba käimas. "Kuues käik" podcast võtab kokku kahe ralli vahele jäänud meediakära Ott Tänaku tuleviku ümber, vaatab otsa Uus-Meremaa testikatse ja esimese publikukatse tulemustele ning ennustab, kes võiksid maakera kuklapoolel pühapäeval poodiumil šampanjat pritsida. Saatejuhid on endiselt Gunnar Leheste ja Roland Poom. Saate meiliaadress, kuhu ootame läbi nädalavahetuse kuulajate küsimusi, samuti endine: kuueskaik@delfi.ee. Saate põhiteemad: * Kas Soome meedia läks Tänaku materdamisega üle piiri? * Mida arvata Oti värskest intervjuust, kus visati õhku karjääri lõpetamise võimalus? * 60% Uus-Meremaa katsetest sõidetakse juba reedel ära. Kas kummaline lüke korraldajate poolt või ehk ongi vahelduseks nii põnevam? * Kuidas rallit jälgida ja üleval püsida? * Milline üllatus võiks järgmisel nädalal toimuva Saaremaa ralli korraldajatel fännidele varuks olla? Head kuulamist!

Workshop: kuidas toimub tuleviku õppimine? by Arvamusfestival

Tuleviku linn by Arvamusfestival

Räägin kolm lugu. Esimeses ühitatakse Ouija lauaga tulevikku ennustada ja kahes viimases räägivad vaimud ise inimestega. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Asse Sauga on infotehnoloogia taustaga, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, koolitaja, investor ja iduettevõtja. Ühtlasi on ta Eesti esimese krüptorahandust lahtiseletav raamatu "Kõik sai alguse Bitcoinist" autor. Koostööd on Asse teinud ka Ethereumiga, mis on tänasel krüptoturul teisel positsioonil olev krüptovaluuta, Bitcoini järel. Tasakaalustamaks loogilist, materiaalset ja ratsionaalset maailma. Samuti on Asse õppinud ka metafüüsikat ning töötab inimestega olles sertifitseeritud tervendaja ja giid rahvusvahelises Modernses Müstika koolis. Tänases saates räägime krüptovaluutadest A kuni Z-ni. Lahkame kõiksugu erinevaid termineid, trende, tuumasid ja viime sind rännakule, mille tulemusel, võib sinust õigete sammude korral saada järgmine krüpto miljonär. Saatest saad teada: - mis on krüptovaluuta ja miks tasub sellel silma peal hoida; - kas sularaha kadumine on reaalne; - miks tuleks investeerida krüptovaradesse; - hirmudest ja lahendustest, mis on seotud krüptoga; - DeFi, NFT ja muud krüptomaailma uued trendid; - kas krüptoga on võimalik rikkaks saada ja kuidas see välja näeb; - jne Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.zencleanz.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Aastaid FC Floras ja Viljandi Tulevikus erinevatel ametikohtadel töötanud Marek Tiits on alates veebruarist ametis Paide Linnameeskonna kogukonnajuhina. Viljandi jalgpalli kõrgliigast langemisest ja enda isiklikest läbipõlemistest käis ta rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg”. Tiits andis alustuseks aru, mistõttu ikkagi Tulevik Premium liiga kohast loobus ja kas Viljandi jalgpalli üle on vaja muret tunda. Ta meenutas Tuleviku perioodi kõige ägedamaid ja ka mustemaid aegu. Lisaks kinnitas Paide uus kogukonnajuht, et tema töövahetus pole esiliigasse langemisega otseselt seotud, vaid selle taga on Jaanus Pruuli, kes pidi teda päris mitu korda moosima. Mõistagi rääkis Tiits pikemalt ka endast jalgpalli sees ja tunnistas, et 40 töötunnist nädalas ühele jalgpalliametnikule ei piisa. Head kuulamist!

Külas on üpriski värske koomik Tiina-Maria Tali, kes ühtlasi nüüd ka töötab Comedy Estonia ridades. Koos arutame Stand Upi tegemisest ja natuke ka telgitagustest. Ühtlasi õpime lihtsalt kõik üksteist natuke paremini tundma.

Millises suunas peaks Euroopa Liit arenema, selle üle arutlevad Euroopa tuleviku konverentsil ka tavalised inimesed kõigist liikmesriikidest. Saates räägime Euroopa tulevikust, kui stuudios on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Eestit konverentsi täiskogul noore kodanikuna esindav Kaspar Schultz.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Winston Churchilli 1931 ilmunud kirjutis "Viiekümne aasta pärast". Churchilli lai huvidering ja haare näitavad, milline on riigimehe erinevus poliitikust, märgib Tiido.

Kolmas saade on teemal “Mida tasub mu lapsel õppida?”. Maailma Majandusfoorumi tulevikuametite aruandes prognoositakse, et mõne aasta pärast vajavad ümberõpet koguni üle poolte kõikidest töötajatest. Selles saates keskendume tulevikuoskustele ja -ametitele. Tuleviku tööturgu kujundab peamiselt digitaalne ja tehnoloogiasektor, mis püüab asendada inimesed masinate ja algoritmidega. Masinad võtavad üle suurema osa planeerimisest, töö korraldamisest ja tootmisest. Tulevikuoskused seavad kesksele kohale inimeste loomingulised, sotsiaalsed oskused nagu suure pildi nägemise võime. Tulevik seab suured väljakutsed neile, kes tehisintellekti, iseõppivaid ja -juhtivaid süsteeme, automaatikat ja roboteid välja töötavad. Aga mitte ainult! Lisaks inseneridele ja programmeerijatele vajatakse tulevikulahendusi välja töötavatesse tiimidesse käitumisteadlasi, psühholooge, filosoofe, semiootikuid, jt. valdkondade esindajaid. Saates oli jutuks:

On aeg võtta Be 1st! podcasti aasta kokku! Tänases osas räägime meie 2021 aasta esimestest ning arutame podcasti ja eraelu eesmärke aastaks 2022. ✅ Mida kuulete selles saates esimest korda? ✅ Miks nuttis Kairi 3 päeva järjest?✅ Kuidas vedas Sandra Kairit alt? ✅ Milliseid konflikte on uuel aastal oodata?✅ Mida toob aasta 2022 meie podcasti ja meie jaoks?Eesmärgi leht

Selles osas: Internet 3.0 ja miks ja kuidas internet oli, on ja ei jää. Tuleviku toidud, tehniline tuuna ja ootamatud eine pakkumised Miks me toksilised poisid loodame kasvada mitte toksilisteks meesteks See kõik ja palju muud @hunnikjuttu insta hunnikjuttu@gmail.com on kirjadele mõeldud @hunnikjuttu twitter - saab ka otse sõnumeid saata

Saatekülalised Marina Paula Eberth ja Peep Vain. Saatejuht Hardo Pajula. Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule ["Alkeemiline kaemus"](https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html). "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses. Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest ["Tuleviku psühholoogia"](https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94), mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile [Stanislav Grofile](https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2). Head uudistamist! H.

Saatekülalised Marina Paula Eberth ja Peep Vain. Saatejuht Hardo Pajula. Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule ["Alkeemiline kaemus"](https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html). "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses. Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest ["Tuleviku psühholoogia"](https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94), mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile [Stanislav Grofile](https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2). Head uudistamist! H.

Tuleviku ja selle ennustamisega tegeleb igasuguseid inimesi, alates selgeltnägijatest ja igasuguste muudest arvajatest, lõpetades teadlastega. Kuidas tulevikku uurida, räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Erik Terk kell 8.15.

Isesõitvad tangid, automatiseeritud laevad ja kopter-lennuk droonid ei ole ulme vaid uus reaalsus! Saates on külas Milrem Robotics, Threod Systems ja Baltic Workboats ettevõtete esindajad. Räägime innovatsioonist, tulevikusõduritest ja mehitamata süsteemidest.

Kas vanadest riietest saaks tulevikus ehitada maju? TalTechi materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Andres Krumme räägib kõige hullumeelsematest prügi taaskasutus- ja käitlusideedest, milleni teadlased jõudnud.

Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule "Alkeemiline kaemus" [1]. "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses.Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest "Tuleviku psühholoogia" [2], mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile Stanislav Grofile [3].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html[2] https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94[3] https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Eesti Rahva Muuseum pakub võimalust osa saada Piret Pupparti kureeritud virtuaalnäitusest "Tuleviku kaasavara".

Millest on võimalik teha kütuseid alternatiivina naftapõhistele kütustele? Teadlased on välja töötanud hulga variante. Saame nende kohta täpsemalt teada kell 8.15, kui stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli Viru kolledži teadus- ja uuringujuht Allan Niidu.

Kell 7.35 räägime Euroopa energiakriisi taustal ettevõtja Heiti Häälega tulevikutehnoloogiatest ja rohelisest maailmast.

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks? Arutelujuht: Mart Mägi Arutelus osalejad:Marie Evert, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ja partner; Kristjan Maruste, Comodule kaasasutaja ja CEO, Tuul tõukerattad; Janne Pikma, PPA peadirektori asetäitja varade alal Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Täna saates: Uhiuued Apple iPhone'id on kohal, kas neis on ka midagi põrutavat? Heidame pilgu peale ka Apple'i uuele nutikellale ja tahvlile. Proovisime järgi, kuidas Microsofti konto nüüd ilma paroolita töötab. Räägime pikemalt Märt Lumega Eesti virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse assotsiatsioonist, kuidas tulevikus hakkame ühe rohkem virtuaalset maailma kasutama. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Märt Lume.

Tänavused EFTA-d on jagatud. Kell 9.15 on külas Hagi Šein, kes sai auhinna panuse eest Eesti televaldkond.

Täna saates: Uhiuued Apple iPhone'id on kohal, kas neis on ka midagi põrutavat? Heidame pilgu peale ka Apple'i uuele nutikellale ja tahvlile. Proovisime järgi, kuidas Microsofti konto nüüd ilma paroolita töötab. Räägime pikemalt Märt Lumega Eesti virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse assotsiatsioonist, kuidas tulevikus hakkame ühe rohkem virtuaalset maailma kasutama. Saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa, külas Märt Lume.

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks? Arutelujuht: Mart Mägi Osalejad: Marie Evert, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ja partner; Kristjan Maruste, Comodule kaasasutaja ja CEO, Tuul tõukerattad; Janne Pikma, PPA peadirektori asetäitja varade alal Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Värske stressiuuring näitab, et täiskasvanud elanike vaimse tervise seisund on märkimisväärselt halvenenud. Võrreldes 2014. aastaga on vaimse tervise muresid kuni kolm korda rohkem. 15–24-aastaste hulgas on stressi tajumine eriti tõusnud.

Seekordses episoodis on meil külas Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. Rääkisime temaga, millest lähtuvalt teevad inimesed rahaotsuseid, kuidas efektiivsemalt säästa ja miks me nii lihtsalt reklaamide ja säravate allahindluste ohvriks langeme? Samuti saad teada, miks mõjuvad kaotused mitu korda tugevamalt kui võidud ning mis asi on “müksamine”. Saatejuht: Mari-Liis Jääger Liitu Kogumispäevikuga: https://www.facebook.com/groups/1310707785627509

Martin Ehala: "Ei ole võibolla võimatu, et kunagi mingisuguses tulevikus eesti keel muutub, aga identiteet jääb alles, aga ma ei kujuta seda ette lähemas tulevikus, nii 50 või 100 aasta perspektiivis. Kaugemale ei oska vaadata."

Kaja Kallas ja Henrik Hololei vahetavad mõtteid Euroopa Liidu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Juttu juhib toimetaja Arp Müller.

Saatekülalised Marina Eberth ja Alar Tamming, saatejuht Hardo Pajula. “Tuleviku psühholoogia” See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile. “Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis […]

Saatekülalised Marina Eberth ja Alar Tamming, saatejuht Hardo Pajula. "Tuleviku psühholoogia" See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile. "Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul". Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist. Head uudistamist! H. ----------------------- *https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG

Saate külalised Jaan Kalda ja Rober Kitt. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Tšernobõli tuumakatastroofist. "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš". Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov. Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks. Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda." Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis." "See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg." Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud. H. ------------------------- [1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s [2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html [3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2 [4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/ [5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile."Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul".Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist.Otsesaade algab neljapäeval 10. septembril kell 13.15.Head uudistamist!H.-----------------------* https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Suurkoondamise algatanud Tallink on saanud riigilt tuge heldemalt kui paljud teised. Mis kogu selle rahaga tehakse ja kuidas see tagab, et Tallink ikkagi täiskäigul põhja ei purjeta? Tallinki juht Paavo Nõgene annab aru.

Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti? Arutelu juht: Kristi Grišakov Osalejad: Keit Pentus-Rosimannus (poliitik), Taavi Tamkivi (startup ettevõtja, looduslähedane maailmakodanik), Kadri Leetma (TÜ inimgeograaf), Mark Grimitliht (Saaremaa valla arhitekt) Korraldaja: Eesti koostöö kogu Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis.""See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.H.-------------------------[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Nordica juht Erki Urva näeb lennunduse tulevikku mustades värvides ja ennustab, et pankrotte hakkab tulema. Millal Nordica Tallinnast õhku tõuseb, jääb vaatamata korduvale pärimisele saladuseks.

„Viies veerandaeg“ tõi seekord ühe laua taha Andres Sõbra ja Jaak Salumetsa. Juttu jätkus kauemaks! Salumets meenutab, kuidas ta võidumängus USA vastu 25 punkti viskas ning legendaarsele Julius Ervingule ära tegi. „Ta hakkas mind sõimama ka veel: „F***ing Russians!“ Olime enam-vähem ühevanused,“ meenutab korvpallilegend. Sõber: „Kuidas sa 21aastaselt nii hästi mängisid?“ Salumets: „Lõpetasin 17aastaselt keskkooli ja mu elu eesmärk oli Kalevi uks jalaga lahti lüüa. Kõige lihtsam motivatsioon!“ Läbi käiakse erinevad ajastud Salumetsa mängijakarjäärist kuni treeneritööni. Pikemalt peatuti 1993. aasta EMil, kus ilma Tiit Sokuta tippseltskonda murti ja kuues koht saavutati. Lõpuks püüab Sõber mõista, miks tema koduse liiga tulevikuvisioonid ei kattu absoluutselt alaliidu bossi ehk Salumetsaga. Hüva kuulamist!

Mart Metsala, Veikko Võsu Valguse Tee Jumalateenistus 12.07.2020 Pühapäev Unenäod tuleviku kohta ja nende tõlgendamine: mis on Jumala tahe ja koguduse missioon (CC) Avalikuks ja kommertskasutuseks küsida luba

Kristjan Lüüs, see näitleja, räägib oma elukutsest, mida näitlejad praegu teevad, mis projektid on ees ja kas 40-aastaselt võib ka veel näitlejaks saada.Vastuseid küsimustele mis kinodesse on tulemas, kuidas uuele tulevikule vastu astutakse ja mis saab autokinodest annab Apollo Kinode turundusjuht Anett Kutti.

Eile tegid Tallinna linnajuhid ning majandusministeeriumi ja Rail Balticu arendajad pealinnas tiiru eeldatavasti 2023. aastal käivituva uue trammiliini koridoril. Uued rööpad pandaks maha kesklinnast sadama suunal ja seega saavutataks lõpuks trammiühendus lennujaama, tulevase suure Ülemiste reisirongiterminali ja Tallinna merevärava vahel. Delfi „Erisaate“ stuudios rääkis Tallinna linnaplaneerimise ja transpordi eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov, millised on järgmised trammiliinide arendamise plaanid pealinnas. Ta seletab, miks pole pea mingit perspektiivi näiteks Viimsi trammil või Laagna tee Lasnamäe rööbasühendusel. Kuhu võiks Lasnamäe tramm selle asemel tulla? Ka on jutti bussitranspordi arendamisest, saatejuht on Raimo Poom.

Mart Metsala Valguse Tee Jumalateenistus 22.03.2020 Pühapäev Tuleviku võtmed (CC) Avalikuks ja kommertskasutuseks küsida luba

Aasta viimases tennisepodcastis "Matšpall" käisid külas kaksikvennad Mattias ja Kristofer Siimar, kes 2017. aastal siirdusid õppima ja treenima USA-sse Michigani ülikooli. Siimarid rääkisid üksipulgi lahti ülikoolitennise keerulise võistlussüsteemi ning kuidas mis tahes ala sportlastele kolledžis alt üles vaadatakse. Samuti kuuleb saates lõbusat lugu sellest, kuidas Kristofer kord Mattiase eest intervjuud andis, nii et ajakirjanik ilmselt tänase päevani ei tea, et talle vingerpussi mängiti.

Episood 63. Hong Kong ja härra kohutav. Agnes räägib täna sellest, mis toimub Hong Kongis. Informatsiooni oli palju, ja kui teate veel infot, võite meiega jagada, me andsime oma peaaegu parima, et teieni piisavalt infot tuua. Eliise räägib loo jaapanlasest, kes oli kohutav. Seega sellel episoodil on hoiatus, palun ära kuula, kui oled nõrganärviline, noor ema või alaealine.

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo: "Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes kultuuripärandi säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud."

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo: "Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes kultuuripärandi säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud."

Eesmärk on arutleda, millised on tuleviku energiasüsteemid linnakeskkonnas ja mujal? Millist rolli omab selles sümbioosis tootja, võrguettevõte ja kodumajapidamine? Kas ühesuunaline tee võib muutuda äkki kahesuunaliseks? Kas ressursitõhusus ja energiatõhusus on alati samad asjad? Milline on linnaelaniku ootus keskkonnanõuetele? Kas taastuvenergiale on alternatiivi? Arutelu juht: Siim Umbleja Osalejad: Margo Külaots (Fortum Tartu/Fortum Eesti), Heidi Koger (Keskkonnaministeerium), Martin Kikas (Tartu Regiooni Energiaagentuur ), Evelyn Neido (Keskkonnainvesteeringute Keskus), Priit Treial (Elektrilevi OÜ), Siim Meeliste (AU Energiateenus OÜ). Korraldaja: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas haridus on unistuste elluviija ja ilusa elu tagaja, millised trendid kujundavad hariduselu homme? Oleme hoogsalt astumas mitmekesisesse haridus- ja tööelu trendide maailma: elukestev õpe, töökohapõhine õpe, e-õpe, voucher, vabakutselisus, kodukontor, üldpädevuste olulisus, erialateadmiste lühiajalisus, tehnoloogia areng. Paneme kokku visioonipildi kõrgkooli õppest ja õppejõu näost, rollidest ja edukuskriteeriumitest aastal 2030, tagamaks tudengisõbralik, tööandjate ja riigi ootustele vastav ning mõnus, pöörane ja praktiline haridus. Arutelu juht: Kristjan Oad (EEK Mainor tegevjuht) Osalejad: Mailis Reps (Haridusminister); Kristiina Tõnnisson (TÜ, kõrgharidusjuht ja kõrghariduse programmide rahvusvaheline hindaja); Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor); Enno Lend (TKTK rektor); Mait Rungi (EEK Mainor rektor). Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Koos ajaga ja arengutega ühiskonnas on muutumises ka Eesti lasteaed. Iga päev puutuvad lasteaednikud kokku erinevate olukordadega, kus on määravaks avatus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, koostööoskus ja meeskonnatöö. Meie koolieelikud on tublid akadeemilistes oskustes, kuid sotsiaalne koolivalmidus jääb vajaka. Miks? Kas ja mil moel peaks Eesti lasteaed muutuma? Missugused on tulevikuoskused, mida ootame lasteaiast kooli astujalt. Mida ootab ja vajab ühiskond? Milline roll on tuleviku lasteaias õpetajal. Mida ootab kool? Mida peaks lasteaias muutma, et paraneks meie koolieelikute sotsiaalne koolivalmidus. Arutelu juht: Anneli Adermann Osalejad: Katrin Helendi (Tartu lasteaed “Terake” direktor), Jaana Koger (Tartu lasteaed “Terake” õpetaja), Maie Roos (MLA Viimsi Lasteaiad direktor), Eda-Mai Tammiste, (Anija Valla Lasteaiad direktor), Anneli Laamann (Teelahkme Lasteaia direktor), Mailis Reps ja Kaidi Maask (HTM-i esindajad) Korraldaja: Eesti Lasteaednike Liit Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

H&M bäck in bläck! Uue topelt pika osaga! Sots meedia: hunnikjuttu gmail: hunnikjuttujasuitsevveip@gmail.com

2.

Suutlikkus üleilmseid arenguid ette näha ja neid mõjutada on kuulsa Rooma Klubi eesmärk olnud juba viiskümmend aastat.

Suutlikkus üleilmseid arenguid ette näha ja neid mõjutada on kuulsa Rooma Klubi eesmärk olnud juba viiskümmend aastat.

Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises. Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida? 2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele? 3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida? 4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le? 5. Kas NATO suudab püsida ühtsena? Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (fotol) räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21. sajandi esimesel veerandil ladina keelt ja jutt ei ole siin mitte ainult teaduskeelest, vaid ka ladina keelest kõnekeelena ja popkultuuris. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 19. novembril kell 15.05.

Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (fotol) räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21. sajandi esimesel veerandil ladina keelt ja jutt ei ole siin mitte ainult teaduskeelest, vaid ka ladina keelest kõnekeelena ja popkultuuris. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 19. novembril kell 15.05.

Kuidas tagada eakatele elamisväärne sissetulek ka aastal 2050, kui tööealisi on tänasest märksa vähem ning pensionäre rohkem? Mida saab riik teha, et inimesed oleksid terved ning saaksid töötada kõrge eani? Neile ja teistele küsimustele ootab Eesti Koostöö Kogu ettepanekuid uue eakuse rahvakogu raames (https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/ ). Saates räägime tuleviku pensionäridest noorte inimestega, kellest saavad eakad peale aastat 2050.

Kuidas tagada eakatele elamisväärne sissetulek ka aastal 2050, kui tööealisi on tänasest märksa vähem ning pensionäre rohkem? Mida saab riik teha, et inimesed oleksid terved ning saaksid töötada kõrge eani? Neile ja teistele küsimustele ootab Eesti Koostöö Kogu ettepanekuid uue eakuse rahvakogu raames (https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/ ). Saates räägime tuleviku pensionäridest noorte inimestega, kellest saavad eakad peale aastat 2050.

Esimese #Töövahetusraadio külalisteks on Tele2 Eesti personalidirektor Helena Evert ning Tele2 tegevjuhi praktikandi kohale video-CVga kandideerinud Mattis Osula. Saates räägime veel Tartu ülikooli Narva kolledži ettevõtluslabori E-Lab projektijuhi Denis Larchenkoga Eesti vene noorte väljakutsetest tööturul ja ettevõtluses ning Maarika Juusu ja Marlen Maisiga noorteajakirjast YU Magazine Z-generatsiooni elust-olust tööturul.

Kelle kujunemisloos oli tähtis roll Helju Taugil ja Arvo Pärdil, Käbi Lareteil ja Ingmar Bergmanil, Lagle Parekil ja Irina Ratušinskajal? Kes leidis end elamas ja õppimas Soomes, kui oli ometi tahtnud minna Islandile?See on Berliinis elav helilooja, libretist ja luuletaja Jüri Reinvere (foto: Harri Rospu). Ta peatub saates mõnel huvitaval seigal ja inimesel oma elus ning Saksa ja Soome suurte lehtede kolumnistina hüüatab: kui pime Euroopa oma tuleviku suhtes on!Saatejuht on Kaja Kärner.

Kelle kujunemisloos oli tähtis roll Helju Taugil ja Arvo Pärdil, Käbi Lareteil ja Ingmar Bergmanil, Lagle Parekil ja Irina Ratušinskajal? Kes leidis end elamas ja õppimas Soomes, kui oli ometi tahtnud minna Islandile?See on Berliinis elav helilooja, libretist ja luuletaja Jüri Reinvere (foto: Harri Rospu). Ta peatub saates mõnel huvitaval seigal ja inimesel oma elus ning Saksa ja Soome suurte lehtede kolumnistina hüüatab: kui pime Euroopa oma tuleviku suhtes on!Saatejuht on Kaja Kärner.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimalusi on kasutanud eesti keel, missuguseid kasutab praegu ja missuguseid hakkab ehk tulevikus kasutama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 7. veebruaril kell 15.05.

Kümnenda Disainiöö festivali eel tuleb juttu disainist laiemat, aga ka Eesti oma disainist. Disainiöö toimub 17.- 20. septembrini ja on teemalt suunatud tulevikku, kandes pealkirja "Disaini tulevik. Tuleviku disain" Stuudios on mõtteid jagamas Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite liidu esinaine, parima tööstusdisaini auhinna BRUNO pälvinud disainer Mihkel Güsson ning Bruno nominent Aap Piho.Seejärel aga teeme juttu Toomas Trapiodoga Gaia Akadeemist, mis alustab oktoobrist põnevate ja harivate kursustega. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 7. septembril kell 10.05.

Keel tuleviku ühiskonnas

Keel tuleviku ühiskonnas

Tuleviku pensionirahade ümber müramine on saanud viimasel ajal peatähelepanu. Samas on tähelepanu alt välja jäänud väga oluline valdkond - meditsiini- ja tervishoiusüsteem. Olukorras, kus tööpuudus kasvab väheneb sotsiaalmaksu laekumine, millest omakorda sõltub tervishoiusüsteemi rahastamine. Loota, et kärpe vajadused sellest valdkonnast mööda lähevad ei saa. Seega mida toob lähitulevik tervishoiule ja meditsiinile? Stuudios on Toomas Vilosius, Hannes Danilov ja saatejuht Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt)