Podcasts about veiko

Täna on Tallinna päev, mille raames toimub vanalinnas mitmekesine programm.

Käesolevas episoodis on minu vestluspartneriks coach ja koolitaja Raimo Ülavere. Minu jaoks on Raimo alati silma paistnud oma tavateadmistele või sellistele üldtunnustatud arusaamadele vastukäivate või neid küsimuse alla seadvate seisukohtadega. Temas on paras doos sellist heas mõttes intellektuaalset rebelit, kui nii võib öelda. Kutsusin Raimo podcasti, et põrgatada mõtteid hierarhia vajalikkuse ja kasulikkuse üle heade tulemuste saavutamisel. Raimo usub, et hierarhia on vältimatu, mina aga olen pigem suurema autonoomia ja isejuhtivuse usku. Nii me siis maha istusime ja üsna hoogsas energias sparrisime mõtetega, kuidas traditsioonilised juhtimismudelid võivad või ei pruugi enam kaasaegses töömaailmas sobida. Eriti põnevaks teeb episoodi see, et lõpuks tundub, et jõuame ühiselt tõdemuseni, et juhtimise tsentraliseerituse aste ja kasutatav juhtimisstiil peaksid lähtuma konkreetsest olukorrast ja inimestest. Kommenteerige! Meil oleks väga huvitav kuulda, mis mõtteid teis meie arutelu tekitas. Kuulake ikka …

Audio salvestus koosolekult

Saime Discordi kaudu soovi, et Algorütm räägiks päris maailma IoT projektidest. Kutsusime siis külla Mobi Lab tegevjuhi Veiko Raime, kes meile rääkis oma kogemustest IoT projektidega. Episoodi veavad Martin Kapp ja Priit Liivak.Algorütmi toetavad Pipedrive, Nortal ja Veriff.

Eeloleval reedel, 8.

Käesolevas saates vestlen Veiko ja Renega nende enda isiklikest vaadetest maailmale ja elule ning nende mõlemi suurest kirest ja fookusest ehk floating teraapiast. Floating salong sai alguse circa 15 aastat tagasi. Algul oli floatingu/deprivatsiooni kamber peamiselt sõprade ja tuttavate kasutada, kuid peagi info levis ja mõni aasta hiljem juba käis iga päev mõni huviline teenust kasutamas. Aastal 2018 lisati teenusele veebipõhine broneeringute süsteem ja 2020 arendati teenust edasi ning avati teine kamber. Tänaseks külastab floatingut ligi paarkümmend inimest nädalas. Enne Floatingut oli Veiko tihedalt seotud ka Hiina meditsiini toodete maale toomisega, millega tegeleb ta siiani läbi Aivel.ee lehekülje. Paar Aastat tagasi kolis Veiko perega maale elama. Telekat Veikol ei ole, uudiseid ei loe. Oma kätega loomine on talle hingelähedane. Lisaks on ta ehitanud ja loonud kullapesa.ee, mille eesmärk oli algselt pakkuda endale raamatute lugemiseks ja saunatamiseks ning aja maha võtmiseks mõeldud pesa. Sellest on kasvanud ajaga välja populaarne Airbnb majutus. Veiko armastab reisida, olles läbi reisinud sisuliselt pool maakera. Rene, kes on viimased paar Aastat aktiivselt Veikoga koos Floatingu tegemiste juures toimetanud on täielik Floatingu ekspert, olles vetnud deprivatsioonikambris üle 200 tunni ning avastanud enda jaoks vanni erilisuse ja kõige võimsama mõju inimese tervisele ja olemusele. Tänu Floatingule on Rene tänaseks vabanenud peaaegu täielikult enda ärevusest, mis teda varasemalt oli saatnud ning teinekord depressiooni ja suitsiidsete mõtete äärele suunanud. Lisaks Floatingule tegeleb Rene muusikaga, luues seda koos enda elukaaslasega. Teemad, millest käesolevas episoodis juttu tuleb on floating teraapia ja selle mõju inimese vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele tervisele, maal Elamine ja selle ilu. Reisimisest ümber maailma, vaimsest tervisest, ärevusest, depressioonist ja suitsiidsusest, vabastavast hingamisest, suhetest. Kasuta ka sooduskoodi "podcast10", mis annab sulle kõikidest Floatingu seanssidest -10% kuni aasta lõpuni! www.floating.ee Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Alvar Loog & Veiko Rebane

Audio salvestus koosolekult

“Kinnisvarajutud” podcasti 140. osas on meil Tartust külas täiesti tavalised lapsevanemad Mariliis Lepikult ja Veiko Strauss, kellega räägime nende põnevast eneseleidmise teekonnast, laste kasvatamisest ning kõige selle kõrvalt kinnisvaraportfelli ehitamisest. Mariliis on enda sõnul olnud kogu elu korralik sendisaagija ning säästmise ja ränga tööga ostis ta 22-aastaselt ilma laenuta oma esimese korteri. Veiko on proovinud kogu elu igast hetkest viimast võtta ning kartnud pigem väikeseid sissetulekuid kui suuri väljaminekuid. Kokku elades on vormitud ennast üha rohkem n-ö keskpõrandale kokku. Saates räägime paari senisest kinnisvarateekonnast ning õnnestumistest ja eksimustest, mis ühiselt tehtud on. Aga suure osa episoodi algusest pühendame huvitaval kombel hoopis erinevate mõtteviiside, paarisuhte nüansside ja tasakaalu otsimise püüdluste üle arutamisele. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on teedeehitusettevõtte Verston asutaja ja juht Veiko Veskimäe. Nüüdseks 13 aastat käidud teekonda Verstoni eestvedajana pärjati hiljuti Eesti parima juhi 2023 tiitliga. Veikoga räägimegi muuhulgas tema isiklikust juhiteekonnast, ambitsioonikusest ja sellest, mis on edukust toetavad uskumused. “Kui sa küsid eesmärgistamise kohta, siis eks me kolmeteist aasta jooksul ühteteist oleme õppinud. Ma olen seda ise varasemalt kirjeldanud kui arengut saunaehitajast pilvelõhkuja ehitajaks. Ma olen isiklikult veendunud, et kui üldse midagi tõsisemalt ette võtta, siis võiks seda teha nii, et tulemus oleks potentsiaalselt maailma parim. Ma ei näe näiteks ühtegi põhjust, miks Verston ei võiks tulevikus olla maailma kõige parem teedeehitaja. Loomulikult see teekond, kuidas sinna jõuda ja need konkreetsed sammud, on vaja paika panna ning endale selleks ka piisavalt kannatust varuda, aga ma ei näe piiranguid, mis selle saavutamist ei lubaks. Kõik need piirangud, minu meelest, on meil ainult enda peas. Selles mõttes kätkeb eesmärkide seadmine ühelt poolt suurelt unistamist ja teiselt poolt siis tulebki päriselt asju teha parimal moel.” – Veiko Veskimäe Kuulake ikka ...

Käesolev episood on valminud koostöös Getting Things Done coach'i ja treeneri Paul Vahuriga. Paul aitab juhtidel ja organisatsioonidel saavutada soovitud tulemusi lihtsamini ja väiksema stressiga õpetades David Allen'i poolt loodud personaalse produktiivsuse metoodikat Getting Things Done. Ta on oma karjääri jooksul olnud nii ettevõtja, konsultant kui ka töötanud Microsoftis koolitusjuhina. Tundes Pauli juba mõnda aega, võin öelda, et ta on pühendunud juhtimise ja inimeste isikliku produktiivsuse metoodikate fänn. Meie vestlused Pauliga on minu jaoks alati olnud põnevad. Selles episoodis põrgatamegi Pauliga mõtteid selle ümber, kuidas oma igapäevategevuste virr-varris siiski suuta hoida perspektiivi oma elu tähendusrikkusega. Head kuulamist! “Tähendusrikkus on primaarsem kui õnnelikus. Õnnelikkus on ka oluline aga õnnelik oled sa siis, kui sul on tähendusrikas elu. Kutsun kõiki avastama oma tegelikku 'miksi', sest see annab meile tähendusrikka elu.” – Paul Vahur NB! Sõbrad, Paulil on kõigile minu podcasti kuulajatele ka väike üleskutse; nimelt, kui tahate Pauli poolt pakutava personaalse produktiivsuse coachingu kohta rohkem teada, siis saate oma huvi registreerida lehel http://gtd.ee/coaching. Kõik (!) registreerunud saavad TASUTA 1h isiklikku produktiivsust toetavat konsultatsiooni. Kui aga lisate lehe lõpus olevale vormile kommentaariks “Veiko soovitab”, siis osalete lisaks veel ka loosis. Kõigi märksõnaga “Veiko soovitab” registreerunute vahel loosib Paul 20. juunil välja coachingu paketi – 2x neljatunnist coachingut. Aadress on siis gtd.ee/coaching ning ennast registreerides lisage kommentaariks “Veiko soovitab”. Kui teil on nende teemade vastu aga veelgi suurem huvi, siis tasub Pauliga kindlasti eraldi kontakteeruda. Edu!

Audio salvestus koosolekult

Kena pühadeaega, head sõbrad! Seekordne episood on järjekorras juba kolmas, mis sai salvestatud koos sõbra ja hea teekaaslase gestaltteraapia õpingute ajalt, Katrin Ahlbergiga. Katrin toimetab täna terapeudina, mina coachina. Meid mõlemaid seob sügav huvi inimeste ja psühholoogia vastu, sh ka inimeste juhtimise psühholoogia vastu. Istusime teetassi taga ja lasime mõttelõngal lihtsalt lahti rulluda ning käsitlesime neid teemasid, mis just sel hetkel üles kerkisid ja kõnetasid. Juttu tuleb nii siirusest, ehedusest ja otsekohesusest, samuti valust, kannatamisest ning ohvrimeelsusest ja võimest võtta vastutust, seda kõike ikka (enese)juhtimise kontekstis. Kuigi meie juturada liigub tõesti kõikvõimalikes eri suundades, siis usun, et igaüks leiab siit enda jaoks just selle õige mõttetera, mis just teda praegu sel kevadel kõnetab. Kuulake ikka ...

Audio salvestus koosolekult

Seekordne episood on jällegi natuke teistmoodi. Aasta alguses käisin Tartu Erakooli õpetajate inspiratsiooniseminaril esinemas teemal “Kuidas kujundada iga päev elamuseks?” Jätan selle esinemissalvestuse siia ka laiemale publikule kuulata – ehk annab see ka teistele hea kick'i oma käesolevat aastat uue hooga alustada. Aitäh, Urmo Uiboleht, kutsumast ja usaldamast! “Kui mulle ei meeldi, kuidas asjad minu elus on, siis on naiivne loota, et midagi muutuks enne, kui ma ise ennast muudan. Jah, inimlik on tunda, et minu õnn on kinni just välismaailma muutuses, aga tegelikult on maailm ju selline nagu ta parasjagu on kõigi jaoks samamoodi. See, kas homme sajab lörtsi või paistab päike ei saa olla minu õnnetunde aluseks. Küll aga saan ma teadlikult muuta oma suhtumist sellesse, mis minu ümber toimub – ma saan muuta seda, millele ma tähelepanu pööran, kuidas ma seda tõlgendan ning milliseid käitumisvalikuid ma sellest tulenevalt teen. Minu mõjuulatuses on minu enda tunded, mõtted ja teod – rohkem mina välist keskkonda mõjutada ei saa. Aga ma saan alati igal ajahetkel otsustada, millele ma väliskeskkonnas tähelepanu pööran, millise tähenduse ma sellele omistan ja sellest omakorda oleneb, kuidas ma valin reageerida sellele. Enamus meie reaktsioonidest on aga pigem sissetallatud mustrid, õpitud harjumused, automaatsed käitumisviisid. Ma isegi ei ole enam teadlik sellest, millised teised võimalikud valikud reageerida mu laual kõik on. Kui ma aga tean, et ma tahan teistsugust tulemust, siis esimene samm ongi astuda korraks tagasi, vaadelda seda olemasolevat olukorda nö uue pilguga ja teha teadlikum valik mismoodi ma tegelikult võiksin reageerida sellele. Ja uskuge mind, kui ma reageerin teistmoodi, siis suure tõenäosusega see maailm vastab mulle ka teistmoodi.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka…

Head sõbrad, seekord on teistmoodi episood. Nimelt, ühel heal päeval istusime koos Jaanus Rohumaaga maha, kes uuris minu käest, mis seis siis meil selle juhtimiskvaliteediga ikkagi Eestis on. Siia sai ca 20 minuti jagu just sel hetkel parasjagu pinnale kerkinud ja olulisena tundunud mõtteid juhtimisest minu kogemuse läbi. Vestlus leidis aset meie hea koostööpartneri HYPE ürituse raames. Tänud, Neeme Kari, kutsumast ja usaldamast! Kuulake ikka ...

Kodubörsi viimaste aastate üheks tähtsündmuseks kujunes Enefit Greeni börsile tulek 2021. aasta sügisel. Tänaseks on ettevõte veidi üle aasta börsil olnud, kasvatanud kasumit, maksnud oma aktsionäridele juba ka dividende ning nende aktsia on vaikselt, aga visalt vaatamata keerulistele aegadele ülespoole rühkinud. Uurime ettevõtte juhatuse esimehelt Aavo Kärmaselt ja finantsjuhilt Veiko Räimelt, kuidas nad ise esimese börsiaasta kokku võtavad, millised on käimasolevad projektid ja mis arenguid võib oodata energiaturul. Küsimusi esitas LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel. NB! Vabandame, et Veiko heli veidi kõigub. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes riskide ja tingimustega.

Kodubörsi viimaste aastate üheks tähtsündmuseks kujunes Enefit Greeni börsile tulek 2021. aasta sügisel. Tänaseks on ettevõte veidi üle aasta börsil olnud, kasvatanud kasumit, maksnud oma aktsionäridele juba ka dividende ning nende aktsia on vaikselt, aga visalt vaatamata keerulistele aegadele ülespoole rühkinud. Uurime ettevõtte juhatuse esimehelt Aavo Kärmaselt ja finantsjuhilt Veiko Räimelt, kuidas nad ise esimese börsiaasta kokku võtavad, millised on käimasolevad projektid ja mis arenguid võib oodata energiaturul. Küsimusi esitas LHV maakleritegevuse juht Sander Pikkel. NB! Vabandame, et Veiko heli veidi kõigub. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://gate.sc/?url=http%3A%2F%2Fwww.lhv.ee&token=4a0e82-1-1673353593337 ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes riskide ja tingimustega.

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord eesmärgistamine. Küsin iseendalt valjult, miks üleüldse endale eesmärke seada, mismoodi eesmärgistamise olemust endale lahti mõtestada ning kuidas üldse eesmärke enda jaoks mõttekaks ja tähendusrikkaks muuta. “Kõige olulisem võtmeteema eesmärgistamise juures on see, et eesmärkide saavutamisel ei ole mitte kõige tähtsam see, et sa selle eesmärgi tulemuse mõttes nii-öelda ära teed või koju tood, vaid kõige olulisem on see, milliseks inimeseks, milliseks isiksuseks sina selle eesmärgi poole liikumisel ja selle eesmärgi täitmise käigus ise kasvad, milliseks inimeseks sa selle protsessi kaudu küpsed. Ma arvan, et selle nüansi teadvustamine on kõige olulisem eesmärgistamise juures.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...

Audio salvestus koosolekult

Kaitseväe juhataja asetäitja, kindralmajor Veiko-Vello Palm selgitab, miks lõigati kaitseminister Hanno Pevkuri soovil Nursipalu harjutusväljast välja suur tükk, mis raskerelvade laskeharjutuste ohualadega ei paista kuidagi kokku klappivat. Kas piir jääb paika lõplikult või ainult uue valitsuse ametisse astumiseni? Saatejuht on Ülle Harju.

Tänane episood on jätk meie senisele holakraatia teemalisele vestluste sarjale, mida koos Pauliga oleme vedanud. Kui ca kuu aega tagasi rääkisime detailsemalt holakraatia taktikalise koosoleku (tactical meeting) formaadist, siis seekord keskendume nn juhtimiskoosoleku (governance meeting) olemusse ja nüanssidesse. Jällegi – usun, et see on põnev kuulamine kõigile, kellel huvi kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Holakraatia üks suurimaid võlusid on just nimelt sealsete koosolekute struktuuri ja protsessi ülesehitus, ning samuti viis, kuidas neid läbi viiakse. Viskasime kunagi isegi omavahel nalja, et vaata, kuidas on Brian Robertson koos oma jüngritega läbi hammustanud nö kuldse koodi või salavalemi, kuidas grupp inimesi saavad omavahel teemad niimoodi ära klaaritud, et traditsioonilist juhi rolli ei peagi otseselt grupis olema. Ehk et koosolekud on üles ehitatud sellisel moel, et vastava protsessi järgimisel jõutakse suure tõenäosusega ka lähemale soovitud lahendustele. Kui tavapärases hierarhilise organisatsioonis on meeskonna juht see, kes rollide omavahelise koordinatsiooni ja joondatusse tagab, siis holakraatias nagu otseselt sellist juhi rolli ei eksisteerigi. Ei ole juhti, kes ütleks, kuidas me nüüd koos jookseme siin mänguplatsil, et võit koju tuua. See mängujoonis, kuidas me kõik koos siin platsil võidu välja mängime, joonistub välja kõigi tiimiliikmete ühises koosmõjus koosoleku käigus.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti oma Mr LinkedIn, Indrek Põldvee. Istusime Indrekuga maha, et lobiseda juhtide persoonibrändingu teemadel. Meie vestluse ajendiks sai ühine tõdemus, et Eesti juhid peavad reeglina isikliku persoonibrändiga tegelemist pigem väheoluliseks. Omavahelise mõttepõrgatuse käigus püüame lahata, miks on nii, et paljud Eesti juhid täna ikkagi ei näe persoonibrändingus konkurentsieelist, ei teadvusta selle mõju ega olulisust nii iseenda kui ka oma organisatsiooni edukuses. Ja seeläbi provotseerime sõbralikult juhte oma seniseid arusaamu küsimärgi alla seadma ning kutsume üles oma persoonibrändi teadlikult arendama. Kuulake ikka ...

Audio salvestus koosolekult

Me oleme koos Pauliga tagasi holakraatia lainel! Seekord teeme süvasukeldumise holakraatia südamesse ja tõmbame detailideni juppideks holakraatia koosolekud. Nagu ikka, usun, et see on põnev kuulamine kõigile, kellel huvi kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Holakraatia üks suurimaid võlusid on just nimelt sealsete koosolekute struktuuri ja protsessi ülesehitus, ning samuti viis, kuidas neid läbi viiakse. Viskasime kunagi isegi omavahel nalja, et vaata, kuidas on Brian Robertson koos oma jüngritega läbi hammustanud nö kuldse koodi või salavalemi, kuidas grupp inimesi saavad omavahel teemad niimoodi ära klaaritud, et traditsioonilist juhi rolli ei peagi otseselt grupis olema. Ehk et koosolekud on üles ehitatud sellisel moel, et vastava protsessi järgimisel jõutakse suure tõenäosusega ka lähemale soovitud lahendustele. Kui tavapärases hierarhilise organisatsioonis on meeskonna juht see, kes rollide omavahelise koordinatsiooni ja joondatusse tagab, siis holakraatias nagu otseselt sellist juhi rolli ei eksisteerigi. Ei ole juhti, kes ütleks, kuidas me nüüd koos jookseme siin mänguplatsil, et võit koju tuua. See mängujoonis, kuidas me kõik koos siin platsil võidu välja mängime, joonistub välja kõigi tiimiliikmete ühises koosmõjus koosoleku käigus.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

MyHits Intervjuu: Stefan & Veiko Saago (MNSH)

Audio salvestus koosolekult

Toomas Trapido lahkel kutsel lobisesime tema (varsti ilmuva) ühistarkust rakendavate juhtimiskäsitluste videosarja raames juhtimisest, ühistarkusest ja iseorganiseeruvatest meeskondadest. Siin on väikese nö tiiserina, eksklusiivselt minu podcasti kuulajatele, meie omavaheline vestlus Toomasega. Kuulake ikka ...

FK277! Kuidas mängida kinolinal korvpallurit, kui korvpall pole kunagi olnud sinu esimene valik? Selle dilemma ees seisis Veiko Porkanen, kui ta asus filmis “Kalev” mängima Rauno Pehkat. Veiko on meil külas ja räägib, kui kaua läks tal aega, et mäng selgeks saada ja kelle rolli ta algselt kandideeris. Pixar teatas, et “Pahupidi” saab järje, Jokkeri järg leidis uusi “ohvreid”, Sofia Coppola leidis oma Priscilla ja Elvise ning Sony on leidnud võtme, kuidas rallisimulaator “Gran Turismo” suurele ekraanile tuua. Kinokavadesse lisanduvad teiste hulgas “Neetud”, “Ära räägi kurja” ja “Pilet paradiisi”. Väga palju põnevat leiab ka MAFFilt ehk Matsalu loodusfilmide festivalilt. Sisukord: 18:20 Kinotabel 24:26 Uudised 37:19 Intervjuu: Veiko Porkanen 1:12:36 Neetud 1:14:05 Ära räägi kurja (Taani) 1:18:41 Pilet paradiisi 1:23:42 Lagunaria (Itaalia) 1:26:43 Telekava

FK277! Kuidas mängida kinolinal korvpallurit, kui korvpall pole kunagi olnud sinu esimene valik? Selle dilemma ees seisis Veiko Porkanen, kui ta asus filmis “Kalev” mängima Rauno Pehkat. Veiko on meil külas ja räägib, kui kaua läks tal aega, et mäng selgeks saada ja kelle rolli ta algselt kandideeris. Pixar teatas, et “Pahupidi” saab järje, Jokkeri järg leidis uusi “ohvreid”, Sofia Coppola leidis oma Priscilla ja Elvise ja Sony on leidnud võtme, kuidas rallisimulaator “Gran Turismo” suurele ekraanile tuua. Kinokavadesse lisanduvad teiste hulgas “Neetud”, “Ära räägi kurja” ja “Pilet paradiisi”. Väga palju põnevat leiab ka MAFFilt ehk Matsalu loodusfilmide festivalilt. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

Inspireerituna eelmise nädala vestlusest Eric Edmeades'ega, rääkisin linti mõned mõtted sellest, kuidas mina esinemisteks valmistun ja esitlusi läbi viin. Kuulake ikka ...

Audio salvestus koosolekult

Seekordne episood on jällegi natuke teistmoodi. Täpselt nädal aega tagasi toimus Haapsalu piiskopilinnuses üks üliäge üritus – enesearengufestival nimega “Hea elu”. Seda korraldas Edu Akadeemia ja mind kutsus sinna esinema Merit Raju, aitäh sulle! Panustasin sellisesse teemaplokki nagu töine eneseteostus. Ja rääkisin seal teemal, kuidas saavutada ühelt poolt siis tööelu ja teiselt poolt isikliku elu terviklikkus, kuidas need kaks maailma paremini kokku viia ning üheks tervikuks põimida. Nii kujutabki käesolev episood sellist lühikest kollaaži minu festivalil väljahõigatud mõttekillukestest töö ja isikliku elu mõtestamise kohta. “Kui ma mõtlen korra, kuidas suur hulk inimesi, eelkõige vanema generatsiooni esindajaid, töösse suhtuvad, siis ma arvan, et ma ei tee liiga või et ma ei utreeri üle, kui väidan, et paljude suhtumine töösse, isegi kui nad ise seda otse välja ei ütle, on umbes selline, et töö ongi töö sellepärast, et see on nõme. Viskan siinkohal õhku sellise võimaluse, jätan teid selle üle mõtisklema, et töö ei pea ilmtingimata olema midagi siukest, mida ma pean tegema ja mida ma pean ära kannatama selleks, et saada siis päriselt elada. Uskuge mind, töö võib ise ka olla täis elu!” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka… PS! Hoiatan, et audio kvaliteet jätab veits soovida, kuna laval oli kõvasti ülevõimendatud helitugevus ja mu reväärimikker ka selle sellisena salvestas, aga ei midagi hullu.

Eesti Relvaomanike Liit tegi märtsi algul ettepaneku muuta relvaseadust nii, et tulirelvi ja laskemoona võiksid Eestis omada ja vallata ainult Eesti, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikud. Nüüdseks on antud muudatus kirja pandud ka uue valitsusliidu koalitsioonileppesse. Stuudios on siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Seekord püüame koos Pauliga vastata mõningatele sagedasematele küsimustele, mis me holakraatia kohta oleme erinevatelt inimestelt saanud. Puudutasime selle episoodi raames selliseid teemasid nagu näiteks isejuhtivad organisatsioonid ja paradigmade muutus, tegutsemise vabadusaste ja vastutus, inimloomus ja autonoomiavajadus, pingete lahendamine ja tegevuse koordineeritus, jne. Usun, nagu ikka, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste kaasaegsete juhtimispraktikate vastu. “Kui holakraatias on a priori kõik lubatud, mis ei ole keelatud või piiratud, siis nö tavaorganisatsioonis ei ole midagi lubatud enne, kui sa oled nö vastava otsustusõigusega inimese poolt sellele heakskiidu saanud. Selles mõttes toimivad holakraatia ja hierarhiline juhtmisloogika vastupidises suunas – kui holakraatias on algne tegutsemise vabadusaste maksimaalne, ja vajadusel on võimalik seda hiljem igasuguste erinevate kokkulepete ja policy'tega piirama hakata, siis hierarhilises organisatsioonis ei ole enne midagi lubatud, kui sa oled sellele heakskiidu saanud. Ja nii on võimalik siis oma tegutsemise vabadusastet vaikselt laiendama hakata. Ühel juhul alustad sa maksimaalsest vabadusastmest ja hakkad seda piirama, teisel juhul alustad aga minimaalsest vabadusastmest ja hakkad seda siis suurendama. See on nende kahe lähenemise fundamentaalne erinevus, mis jällegi tuleneb sellest, et nendes kahes maailmavaates käsitletakse inimest ja inimloomust üpris erinevalt.” – Veiko Valkiainen ja Paul Vahur Kuulake ikka ...

Panime Erki Veikoga hullu! Arutasime, et miks piisavalt seksist ei õpetata ja miks Erki raamatu kirjutas.https://kingitus.mailchimpsites.comSupport the show

Seekordses saates on meil külas