Podcasts about teiseks

Poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast  EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme ning seekordseks esimeseks teemaks on Liisa Pakosta plaan tuua Rootsist seksuaalkuritegudes ja mõrvades süüdi mõistetud vangid Tartusse.Teiseks annavad saatejuhid tuld minister Karmen Jolleri kavatsuse pihta hakata sunniviisilsielt vaktsineerima lapsi isegi siis, kui vanemad on vastu.Saate viimane osa, nagu juba tavaks saanud, keskendub välispoliitikale. Poolas toimusid presidendivalimised. Milliseid trikke kasutas valimistesse sekkumiseks süvariik. Arutletakse ka Hollandi valitsuskriisi üle ning räägitakse, millised on Wildersi edasised võimalikud sammud.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme ning seekord on avateemaks Eesti ühiskonda vapustanud Pihlakodus toimunud dementsete vanainimeste vägistamisjuhtumid ning sellega seoses prokuratuuri tahtmatus algatada reformierakondlastega seotud vanadekodu suhtes kriminaalmenetlust.Nii justiits- kui peaminister on asunud ringkaitsepositsioonidele, mis ei lõppe enne, kui välja on vahetatud kogu poliitiline juhtimine.Teiseks käis EKRE esimees Martin Helme lõppeval nädalal Ungaris, kuhu olid kogunenud kõik Donald Trumpi sõbrad Kesk-Euroopas ning ta teeb saates ülevaate sealsetest kohtumistest ja nähtust-kuuldust, resümeerides, et Kesk-Euroopal on viimane aeg end rohkem kehtestada.Saate kolmas teema keskendub Trumpi poolt elluviidavale poliitikale ning selgitatakse tema valitsemisloogikat ja võtteid. Vasakpoolsed mõistavad Trumpi vääriti, küsimus on vaid selles, kas lollusest või tahtlikult.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).Rõõmsaid ülestõusmispühi kõigile raadiosaate „Räägime asjast“ kuulajatele!

Igapühapäevases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad EKRE juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme asjast. Esimese teemana tuleb juttu sellest, et EKRE töövõidu tulemusel jäid tuuleärimeestele plaanitud miljardid praegu seisma. EKRE kutsus, rahvas tuli – koos murdsime 2,6 miljardi euro suuruse korruptsiooniplaani!Teiseks küsitakse, kas sotside esimees Lauri Läänemets töötab Moskva heaks norides tüli USA-ga ja provotseerides viienda kolonni mässu Eestis. Kolmandaks öeldakse, et Kui Trumpil õnnestub peatada sõda Ukrainas, siis Eesti ei ole järgmine. Aga meie valitsus pingutab naba paigast, et rahuplaani nurjata. Küsitakse: "Mis neil viga on?!"Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Selles saates on kolm suurt teemat. Esiteks tõdeme, et Saksamaa tehnoülevaatuste statistikas on toimunud oluline nihe ja vaatame, kes on võitjad, kes kaotajad. Teiseks panime võrdlustesti Mazda CX-80'e (diiselmootoriga!), Hyundai Santa Fe ja Volvo XC90'e - kõigil seitse kohta ja kõik keskmisest ikkagi luksuslikumad.  Kolmandaks sõitsime Citroen e-C3'ga, mis on 25 000 eurot maksev elektriauto, kus pole isegi ekraani! No ja enne kõike seda kurdab Tarmo oma halva energia üle. Kurtmist aitab kuulata Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Seekordses saates on mitu üllatust. Esimeseks üllatuseks on uus kaassaatejuht, kes alates tänasest Nellil nädala sündmusi lahata aitab. Teiseks on üks üllatuskülaline, kes investorkogukonnajuhti varjutamas käis. Peamist tähelepanu saavad saates aga suurte tehnoloogiaettevõtete tulemused, FED-i kummaline otsus, tugevas majanduskeskkonnas õnnetud ameeriklased ja streikivad põllumehed. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Seekordses saates on mitu üllatust. Esimeseks üllatuseks on uus kaassaatejuht, kes alates tänasest Nellil nädala sündmusi lahata aitab. Teiseks on üks üllatuskülaline, kes investorkogukonnajuhti varjutamas käis. Peamist tähelepanu saavad saates aga suurte tehnoloogiaettevõtete tulemused, FED-i kummaline otsus, tugevas majanduskeskkonnas õnnetud ameeriklased ja streikivad põllumehed. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

„Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "[Tõhus depressioon](https://teejuhid.postimees.ee/7651070/juhtkiri-hardo-pajula-tohus-depressioon)" Ameerika jungiaanlikku psühholoogi [James Hillmanit](https://www.youtube.com/watch?v=Kcg9EgdMR7w&t=1s). 25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "[Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga](https://teejuhid.postimees.ee/7651062/jaanus-harro-depressiooni-tahendusest-neurobioloogi-pilguga)". "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus. 12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba "Tähenduse teejuhtide" kolmandas vestlusringis "[Valu mõte](https://www.youtube.com/watch?v=px9DI2imZ-o&t=1s)". Head uudistamist! H.

„Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "Tõhus depressioon" [1] Ameerika jungiaanlikku psühholoogi James Hillmanit [2].25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga" [3]. "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus.12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba Tähenduse teejuhtide kolmandas vestlusringis "Valu mõte" [4].Head uudistamist!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...[2] • James Hillman: "D... [3] https://teejuhid.postimees.ee/7651062...[4] • 3. Meego Remmel j... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on elektrilaadimisega tegeleva tehnoloogiafirma VOOL kaasasutaja ja tegevjuht Juhan Härm, kellega teeme juttu nii elektriautode laadimisärist kui ka sellest, kuidas meelitada suurtest tehnoloogiafirmadest väikesesse startuppi häid töötajaid. Saate majandusuudiste osa alustame uudisega BREXITi järgsest maailmast – nimelt sõlmisid Euroopa Liit ja Suurbritannia uue kokkuleppe kaubandusreeglite üle Põhja-Iirimaal. Teiseks räägime Hiina Rahvavabariigist, mis nõuab tungivalt, et riigiettevõtted loobuksid maailma suurimate, nn BIG 4 audiitorfirmade kasutamisest, viidates andmeriskidele. Lisaks kuuleb saates telgitaguseid, miks keelas ühelt poolt Euroopa Komisjon TikToki kasutamise töötelefonides, kuid teisalt toob näiteks autofirma Mercedes-Benz TikToki autodesse. Töö- ja juhtimistarkuse osas räägime ühest vahvast uuringust, mis käsitleb Sabatticalite ehk pikemate töö-puhkuste murrangulist mõju nii töötajatele kui ka firmadele. Vahva ettevõtlusuudisena räägime ka Saksa jalgrattafirmast Canyon, mis tuli välja revolutsioonilise pool-auto/pool-jalgratta kontseptsooniga. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Poliitikud Martin Helme ja Mart Helme räägivad EKRE soovist tugevdada Eesti keele positsiooni Eestis ja teiste erakondade estofoobsusest. Teiseks tuleb juttu Reformierakonna tahtmatusest pidurdada majanduslangust ja eestlaste vaesumist. Välispoliitika blokis tuleb juttu Donald Trumpi otsusest kandideerida USA presidendiks.

Tähenduse teejuhtide [8. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7231083/hardo-pajula-taasuhendus-loodusega) teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "[Üleloomulik loodus](https://teejuhid.postimees.ee/7230590/ulo-valk-uleloomulik-loodus)" ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi. Head uudistamist! H.

Tähenduse teejuhtide 8. numbri [1] teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "Üleloomulik loodus" [2] ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku Raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi.Head uudistamist!H.——————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231083...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230590... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Buumi uudiste osas vaatame otsa Suurbritannia brexitijärgsele majandusele. Nimelt ennustatakse, Ühendkuningriigi inflatsioon kerib jaanuariks karipunkti, pea 19 protsendini. Teiseks räägime Venemaa suurimast tehnoloogiafirmast Yandex, mis otsustas müüa oma meediasuunas, sh Yandex.ru kodulehe. Ajastule kohaselt vaatame pisut otsa ka Europpa energiahindadele, mis teevad jätkuvalt rekordeid. Põneva teemana on saates maailma oksjonid, kus on saamaks kuumaks kaubaks hinnaalandusega müüdavad Vene oligarhide superjahid. Raha nende eest läheb aga väga üllatavassse taskusse. Uudiste osa lõpetuseks räägime teadlastest, kes väidavad, et liiga pingsalt mõtlemine väsitab inimest! Seekordseks saatekülaliseks on suurettevõtja – võiks öelda mees nagu äriorkester – AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Ainiga võetakse teemaks nii majandus- ja rahandusasjad – on ju tegemist endise Eesti Ühispanga ja SEB juhiga – kui ka ettevõtlusteemad. Viimast fookusega Infortari ärisuundadele transpordiäris (sh Tallink), energeetikas (nt Eesti Gaas) ja kinnisvaras. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Teiseks ametiajaks valitud haigekassa juhilt Rain Laanelt uurime, miks meenutab haigekassa üha enam riiklikku tervishoiuosakonda ja mis uss see rahva raviraha närib. Saatejuht on Kadri Tammepuu.

„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“ Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas. Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud. „Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist. Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega. Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult. Saates veel: Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist? Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud? Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit ja vaatame saates peale, kes on esimene, kes viimane. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Uues Autotunnis võtame ette kaks suuremat teemat. Esiteks panime pingeritta selle aasta kõik 36 uudismudelit. Teiseks on külas Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo, kes räägib, millised võimalused on kortermajadel, kes tahaks elektriautode laadijaid paigaldada. Veel räägime Audi Eesti kummalisest otsusest, transpordiameti sama kummalisest kärpeplaanist ja veel paarist muustki asjast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.Head uudistamist!H.——————————————[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Restardi tänane külaline on Eesti idufirmade maastikul veidi eriline firma. Esiteks lahendab see probleemi, mida on väga keeruline isegi ühe lausega selgitada, aga mis on ka nende klientide jaoks üle mõistuse keeruline ise ära lahendada. Teiseks on selle firma juhtkond oma alal väga kogenud ja tuntud inimesed. Nad on juhtinud suuri Eesti ettevõtteid, riigiasutusi ning olnud oma ala kõige hinnatumad tegijad. Kolmandaks on nende eesmärk väga kõrgel: teha idufirma, mis oleks väärt sama palju või rohkem kui Eesti senised edulood nagu näiteks Wise. Meil on külas Eurora ning selle juhid Jaanus Vihand (endine Coopi juht) ja Margus Vaino (endine Elisa juhatuse liige). Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.

Sellekordses episoodis kuuled sa kolmest väljakutsest. Esmalt sellest, kuidas me oleme käinud kaks korda jalgsirännakul ja läbinud selle käigus ca 250 km Portugalis ja Hispaanias, mis tunne on siis kui kõnnid ühel päeval 40 km, 11 tundi ja ronid mitu sada korrust.Teiseks sellest mis on see väljakutse mille oleme alates kevades ette võtnud ning kuidas läheb ja kuhu võiks jõuda Eesti sotsiaalne ettevõtlus. Kolmanda ja viimase väljakutsena kuuled selle aastasest Changemakers Academyst ning sellest miks see programm jääb viimaseks!Head kuulamist.Support the show (https://www.patreon.com/maailmamuutja)

Lühisaatesarja “Vala välja veinikool: viinamarjad” teises osas uurime lähemalt Prantsusmaa põneva veinipiirkonna Loire'i oru põhiviinamarja Sauvignon Blanc'i. Maailmaränduriks kujunenud viinamarjast, selle marja ajaloost ja parimatest näidetest räägib stuudios tunnustatud sommeljee Marko Mägi. Loomulikult ei puudu stuudiost ka neli eriilmelist veininäidet, kuid neist kuulete rohkem juba saates! Marja ajalooline kodu asub Prantsusmaal Loire'i orus, kuigi enamus inimesi võiksid selleks kodumaaks pakkuda hoopis mõne Uue-Maailma veinipiirkonna. Esimene teadaolev Sauvignon Blanc'i mainimine kirjanduses pärineb juba aastast 1534. Sauvignon Blanc'ist – mitte küll selle nime all – kirjutas näiteks François Rabelais oma romaanis “Gargantua”. Sauvignon Blanc või teise nimega Sauvage Blanc tähendab otsetõlkes “metsikut valget”. Selline nimi viitab eelkõige marja väljanägemisele ja asjaolule, et tegemist on metsikult arenenud marjaga. Mis puutub aga marja aroomidesse, siis Sauvignon Blanci tunneb enamasti üsna lihtsalt pokaalis ära tugeva, võimendatud musta sõstra lõhna järgi. Muus osas on veinidel tavaliselt tugevad rohelised aroomid, sinna sekka kuuluvad näiteks karusmari, roheline pipar, spargel ja nii edasi. Maitses on veinid aga kerged ja Sauvignon Blanc juuaksegi enamasti ära noore veinina, kuna keldris hoidmine ei anna palju sellele veinile juurde. Muuseas, Sauvignon Blanc on ka Riesling'i kõrval esimesi marju, millest toodetud veini hakati keeratava korgiga pudelitesse villima! Prantsusmaa puhul tasub meeles pidada, et viinamarjade nimesid enamasti pudelile ei märgita. 100% Sauvignon Blanciga on tegemist kindlasti juhul, kui sildilt paistab Pouilly-Fumé apellatsioonide nimi, Sancerre'i apellatsioonis võib roosa ja punase veini puhul kasutada ka Pinot Noir marja (sellest maailma ühest imelisemast ja mitmekihilisemast marjast tuleb juttu ühes järgmises saates)! Sauvignon Blanc on väga gastronoomne vein, mis avanebki paremini just millegi kõrvale rüübates. Milliste toitudega sellest marjast veinid sobivad, mida silmas pidada söökide valimisel? Esiteks seda, et enamasti on Sauvignon Blanc'i puhul tegemist ikkagi pigem kerge veiniga, nii et kerge peaks olema ka toit ja selle valmistuseks valitud tooraine. Teiseks tasub meeles pidada, et kui mõru maitse ei meeldi, siis võiks Sauvignon Blanc'i juues vältida toidus kõike, mis on mõru. Vastasel juhul võimendub just mõru iga suutäie järelmaitses. Sama kehtib näiteks koriandri puhul: kui koriander meeldima juhtub, on see mõistagi hea uudis - Sauvignon Blanc võimendab koriandrit. Suurepärane kombinatsioon tekib aga, kui Sauvignon Blanc'iga panna paari erinevad pika järelmaitsega kitsejuustud. Proovige järele! Rohkem ja põhjalikemaid toidusoovitusi jagab sommeljee juba saates. Saates valasime välja ja lasime “hammaste tagant” läbi neli suurepärast Sauvignon Blanc marjast veini: 1. Saint Clair Origin, Marlborough, Uus-Meremaa, Sauvignon Blanc, 2019 (https://nautimus.ee/toode/saint-clair-sauvignon-blanc/) 2. Chateau St. Marie Vieilles Vignes, Entre-Deux-Mers, Prantsusmaa, 2019, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/chateau-sainte-marie-vieilles-vignes-8) 3. Henri Bourgeois, Sancerre, Prantsusmaa, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/henri-bourgeois-sancerre-75cl/) 4. Sattlerhof, Gamlitz Sauvignon Blanc, Südsteiermark, Austria, 2019, Vinorama (https://vinorama.ee/toode/sattlerhof-gamlitz-sauvignon-blanc-dac-2019-12-5/) Stuudios rääkis viinamarja ajaloost ja olemusest sommeljee Marko Mägi, kuulasid veiniõppurid Keiu ja Martin. Erilised tänud lähevad saate toetajale Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile, kes saatis stuudiosse nii oma sommeljee kui maitsmisele tulnud veinid. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Esiteks, sorri kui sul täna rets pohmell on. Teiseks, ma tean nüüd TÄPSELT kui vanad on anonüümselt kommenteerivad naised! Millal saab riideese läbi ja mis krdi kottide diskrimineerimine siin käib?! Saatke oma pohmellilood ja muud mured mattias@naan.ee või www.reddit.com/user/mattiasnaan või kommenteerige minu YouTube'i kanalis: www.youtube.com/mattiasnaan ja kui soovid seda podcasti toetada, siis www.patreon.com/pohmellipaev (sealt näed ka videona seda episoodi)

Täna kuuled väljakutse „Õpime koos taskuhäälingut tegema“ teist saadet. See on üleskutse kõikidele haridussõpradele, kes on mõelnud, et tahaks ka ja on valmis taskuhäälingu tegemist proovima. Juhendame sind sinu esimese saate valmimisel ja jagame seda „Õpime koos“ platvormil. Teiseks osalejaks on Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Luterliku Peetri Kooli keemiaõpetaja Joana Jõgela. Joana saatekülalisteks on neli ettevõtlikku noort (õpilas)firmast Münt. Münt sai alguse 2019. aasta sügisel, mil Marilin Berg, Märten Kala, Eva Maria Ilves ja Aksel Joonas Reedi Hugo Treffneri Gümnaasiumist otsustasid luua õpilasfirma, et muuta hommikurutiin vängetest kemikaalidest vabaks ja keskkonnasõbralikuks. Münt toodab hambapesutablette, mis on leitavad ligi kahekümnest erinevast edasimüügiesindusest ning neid on soetanud üle 2300 inimese. Mõnusat kuulamist! 00:00 sissejuhatus 00:27 Joana teemavalik 02:00 Joana roll õpilasfirmas 02:58 väljakutses osalemise põhjus 03:39 väljakutses kõige raskem ja üllatavam 04:46 soovitus sõbrale või vaenlasele 06:35 Joana mõtted ise taskuhäälinguga alustamisest 07:20 järgmine/unistuste saatekülaline 08:34 loosimängu tiiser 09:34 Karini tagasiside saatele 11:03 saatekülaliste tutvustus 12:34 Mündi sünnilugu 18:55 õpilasfirma loomise protsess 21:17 kontaktide võrgustiku loomine, katsetused ja tootmine 37:15 kooli ja ettevõtluse ühildamine 44:48 ettevõtlikkus ja õpilaste soovitused õpetajatele ning õpilastele 52:28 mille üle Münt uhke on ja kust leida motivatsiooni 01:06:45 edasised plaanid 01:07:40 loosimäng 01:08:08 kust leiab infot Mündi kohta 01:09:29 Karini ja Signe kokkuvõte LOOSIMÄNG Münt loosib kuulajate seas välja ühe purgi hambapesutablette! Loosis osalemiseks postita oma avaliku Instagramikonto storysse pilt sellest, kuidas sina hoiad keskkonda. Lisa juurde @opimekoos ja @munteesti ning osaledki loosis! Loosiratas läheb käima 11. mail 2021. Head loosiõnne! Münt https://munt.ee https://www.facebook.com/munteesti https://www.instagram.com/munteesti Junior Achievement Eesti https://www.ja.ee "Õpime koos" Kuula: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Toeta: www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Majaehitus- või renoveerimismõtete algusjärgus on vaja läbi mõelda ka see, milline hakkab hoone välja nägema. Mitte kuju või ruutmeetrid, korrused või disain, vaid välja tuleb mõelda ja valida materjal, stiil, mis hakkab ehitama maja seinu. Üheks selliseks võimaluseks on kasutada StoneREXi tsementkiudplaate, mille on tootnud Eesti firma Centene Pro. „StoneREXi ehitus- ja fassaadiplaatide kõige erilisemateks omadusteks on ohutus tervisele ja keskkonnale, samuti väga hea vastupidavus erinevatele ilmastikutingimustele, tugevus, tulekindlus, kvaliteet ning loomulikult ka suurepärane välimus,” ütleb Centene Pro juhataja Jana Volt ja lisab, et nende laiast valikust leiavad endale sobiva nii modernse stiili austajad kui ka need, kes maalähedast kodu rajavad. Tsemendist fassaadiplaatide kasutusviis – ventileeritavad fassaadisüsteemid – tagavad kodudes ka hea sisekliima, aitavad kokku hoida energiakuludelt ja toetavad nii kliimaneutraalsuse poole püüdlemist. „Me väärtustame inimeste tervist, heaolu ja keskkonda ning toome turule vaid neid tooteid, mille pikaealisus, kvaliteet ja ohutus nii inimestele kui ka keskkonnale on kontrollitud,” mainib Volt. Turule toodi veelgi parem lahendus – StoneREX Air Uusim arendus, millega kohe turule tullakse, on aga valmis disainiga fassaadiplaatide terviklahendus, mis koosneb mõõtu lõigatud tsementkiudplaadi tükkidest, mida on lihtne hoone fassaadile mustriks sättida. Hetkel on valikus neli erinevat mustrit, mis moodustuvad kindlas suuruses, üksteisega ideaalselt kokku sobivatest plaatidest. Paigaldus on nii kergem, lihtsam ja kiirem. „Meie kogemus on paraku selline, et objektil ei oska paljud ehitajad tsementkiudplaate õigesti kasutada. Sageli ei loeta läbi paigaldusjuhendit, mis iga materjaliga kaasa tuleb. Seal on kirjas, kuidas ja mis tingimustes meie suurest plaadist vajaliku suurusega tükke lõigata, kuidas neisse õigesti auke puurida, kuidas seina kinnitada. Kõik on väga lihtne, kuid ikkagi eksitakse õige kasutuse vastu. Selleks panimegi pead kokku ja tulime välja uudse lahendusega, kus ehitaja eest on suur osa tööd tehase tingimustes ära tehtud, mis muudab hea tulemuse saavutamise tunduvalt tõenäolisemaks. Väiksemate tükkide kasutamine muudab ehitaja töö ka tunduvalt lihtsamaks,” selgitab Volt. Teiseks suureks uue lahenduse eeliseks on see, et plaadimosaiigi osi saab hakata mugavamalt müüma ka ehituspoodides. „Pakendame kõik plaadid kenasti ära ja need saab poest auto pagasnikusse tõsta ning objektil lasta juba probleemita seina,” räägib Centene Pro juhataja. Selleks, et jutt ei jääks vaid jutuks, külastage kodulehte www.stonerex.ee/air. Uuel tootelehel on võimalik näha ettevõtte loodud mustreid, vaadata värvivalikut ning näha mustrite ja värvide sobivust konkreetse maja fassaadis. Hetkel on näidisvalikus neli majatüüpi, neli mustrit ja neli värvi. Volt ütleb aga, et kui huviline saadab neile pildi oma majast, saavad nende kujundajad tõsta õige mustriga fassaadi disaini juba otse reaalsele hoonele. Nii saab näha, kas ja mis konkreetsele majale sobiks. Saates rääkis StoneREXi fassaadi-, sokli- ja ehitusplaatidest nende tootja Centene Pro juhataja Jana Volt. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Käesolevas episoodis istun laua taga kahe ambitsioonika ja tegusa noormehega Martin Sillandi ja Janar Suleimanoviga. Janar Suleimanov (26) ja Martin Sillandi (27) on keharaskusega treeningu sportlased ja selle valdkonna ettevõtjad. Ühiste treeningute ja sõpruse tulemusel tahtsid mehed luua midagi teistsugust, mida tolajal Eestis ei olnud. Martin ja Janar on Jõulinnakute asutajad - mille peamiseks tegevusalaks on treeningväljakute projekteerimine ja paigaldus. Ühtlasi on nad Esthenics Spordiklubi asutajad, kus arendatakse keharaskusega treeningkommuuni ja treeningklubi, ühtlasi ka calisthenics brändi esindajad ja arendajad Eestis. Korraldanud on nad koos calisthenics ehk teisisõnu streetworkout rahvusvahelisi meistrivõistluseid Eesti kaubanduskeskustes. Meeste eesmärk on tuua meie rahvale paralleel jõusaalitreeningu kõrvale, näidates, et on ka täiesti teine võimalus ennast tippvormi treenida ja lihast kasvatada. Head mõtted saatest: Martin: “Elus ei ole vaja asju või tegemisi välja mõelda. Need ideed tulevad ise meieni. Tavaliselt tulevad need just enda vajadustest lähtuvalt.” Martin: “Kaitsevägi oli minu jaoks kui lihtsalt üks pikemat sorti spordilaager tasuta söögi, hunniku koristamise, metsarännakute ja muu jamaga.” Martin: “Kui sa veel ei tea, mda teha tahad, siis ei ole vaja otseselt “pushida”, ei ole vaja teha ainult sellepärast, et midagi lihtsalt teha. Tegevused, mis sa teed, võiksid olla mõtestatud. Tee endale tegevuskava, mõtesta see endale lahti, tee plaan ja siis pane täisaur sinna taha.” Janar: “Ideed, mida teha tahad, pane endale kirja. Teiseks ümbritse end inimestega, kes juba teevad midagi ja tegutsevad.” Janar: “Raskemate keharaskusega harjutuste sooritamine võtab aega, nagu iga muu asi siin elus ja maailmas. Erinevate harjutuste või uute oskuste omandamine sõltub sinu intensiivsusest ja loomulikult järjepidevusest.” Janar: “Tehnika on iga treenimise juures sada protenti number üks. Kui sa ei tee algusest lõpuni Õigel kujul soorituskäiku, siis see areng saab olema poolik. Ilma õige tehnikata on ka võimalik jõuda kuskile, aga mingist hetkest mingite kindlate harjutuste juures valesti õpitud tehnika võib saada takistuseks sinu arengul.” NB! Kui tunned, et soovid "Ausad mehed" podcasti tegemisi toetada, siis saad seda teha järgnevale konto kaudu. Iga summa aitab, aitäh! Konto, millele toetust saata: IBAN: LT123250047489114256 BIC: REVOLT21 SAAJA: Chris Kala Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Esthenics kutte jälgi siit: https://www.instagram.com/godzillandi/ https://www.instagram.com/janarsul/ https://www.instagram.com/esthenics/ https://www.facebook.com/EsthenicsGlobal

ERR kultuuriportaal valis kaheksandat korda aasta parimaid albumeid. Esikoha pälvis väljaspool Eesti popmuusika loogikat tegutsev Mart Avi ja tema vaevu kuu aega tagasi ilmunud "Vega Never Sets". Teiseks tuli maksahaagi-räppi viljeleva Run the Jewelsi ühiskondlikult terav "RTJ4" ning kolmandaks tummise produktsiooni kuninga Kevin Parkeri

ERR kultuuriportaal valis kaheksandat korda aasta parimaid albumeid. Esikoha pälvis väljaspool Eesti popmuusika loogikat tegutsev Mart Avi ja tema vaevu kuu aega tagasi ilmunud "Vega Never Sets". Teiseks tuli maksahaagi-räppi viljeleva Run the Jewelsi ühiskondlikult terav "RTJ4" ning kolmandaks tummise produktsiooni kuninga Kevin Parkeri

Septembri keskel toimus Fotografiska restorani peosaalis rohkem nuusutamist, mekkimist ja mõtlemist, kui see maja eales varem näinud. Nimelt olid võitluses Eesti parimad, et selgitada välja 2020. aasta Maarjamaa esisommeljee. Päeva lõpuks sai auväärse karika koos tiitliga Karoline Reinhold, kes igapäevaselt valab välja restoranis 180 by Matthias Diether. Esiteks, palju õnne Karolinele ka joogisaate “Vala välja!” toimetuse poolt! Teiseks, kes ei ole nime Karoline Reinhold veel kuulnud, siis selleks on väga oluline põhjus! Üsna lühikesest karjäärist enamuse aja on Karoline töötanud Inglismaal, naastes alles äsja tagasi kodumaale. Lisaks suurepärasele maitsemeelele, mis teeb kadedaks nii mõnegi kogenenuma sommeljee on Karolinal ka oma tööea kohta väga laiad teadmised veinist ja julgus, oskus, teadmised, kuidas saada hakkama ka kõige keerulisemate klientidega restosaalis. Eesti sommeljeede hulgas valitseb võistlustel juba aastaid naiste ülemvõim, seda igati teenitult. Eelmised neli korda võitis sama tiitli seekord žüriis istunud, igapäevaselt Tallinna restos Tsunft töötav sommeljee Ketri Leis. Ka 2020. aastal ei antud naiste poolt ohje käest. Miks valis Karoline veini ja sommeljeeameti? Mis on tema eesmärgid, unistused, soovid? Mida arvab asjast härra sommeljeede assotsiatsiooni president? Mis tõi võidu? Mis on neiu lemmikvein? Mis on tal alati tööajal taskus? Kas ta eelistab punast või valget, mulli või rahulikku? Neid asju hakkamegi mikrofonide ees välja selgitama. Valame välja ka Karoline lemmiku! Joogisaate “Vala välja!” stuudios on lisaks uuele Eesti parimale sommeljeele Eesti kõikide veinitundjate ülemus ja joogisaate alati oodatud külaline, ESA president Kristjan Markii. Saatejuhtidena olid tähelepanelikult kõike kuulamas, lisa küsimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Igaüks on kuulnud Bitcoinist ja ilmselt iga meie saate kuulaja ka Ethereumist. Tänases saates aga räägime krüptorahade ja laiemalt DeFi ehk detsentraliseeritud finantsteenuste hetkeseisust, tulevikust ning tehnilistest aspektidest. Selleks oleme külla kutsunud Topia CPO Sten Tamkivi, kes on viimasel ajal DeFi teemadega intensiivselt tegelenud. Teiseks külaliseks on arendaja Jaanek Oja, kellele need tehnoloogiad on juba pikemat aega huvi pakkunud. Omaette alamteema tänases saates on targad lepingud ehk Smart Contracts. Mis need on ja kuidas neid arendatakse ehk kuidas targa lepingu koodi kirjutada? Milliseid tarku lepinguid maailmas olemas on ja mida nad teevad? Saadet veavad Sergei Anikin PIpedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Järjekordses „Ehitame maja” podcast’is räägime lähemalt sellisest huvitavast lahendusest nagu infrapunaküte. Usutavasti ei ole paljud inimesed sellisest lahenduses midagi kuulnud, kuigi Eestis on infrapunakütet paigaldatud juba kaheksa aastat. Nüüd ongi viimane aeg lähemalt uurida, millega on tegu, kuhu sobib ja mis maksab. Nagu nimigi ütleb, on tegemist küttesüsteemiga, mis kasutab sooja andmiseks infrapunakiiri. Mis on infrapunakiired? Kõik me teame, mis tunne on olla päikese käes. Neid tuttavaid sooje tundeid tekitavad kaks kiirgust: UV ja infrpuna. Kui UV-kiired on meile kahjulikud, siis infrapunakiired on need, mis annavad meile sooja. Infrapunaküte võtabki tavalise elektri ja muudab need kiirguseks, mis annab sooja ning hoiab majad, korterid köetuna. Inimestele ohutu infrapunakiirgus on aga keskkonna soojendajana vägagi kasulik, kuna soojus on loomulik, jättes ruumidesse alles ka normaalse niiskustaseme. Lisaks on infrapunaküte mõnus, ühtlane ja sobib peaaegu igasse hoonesse või ruumi. Küttelahenduse paigaldamine on väga kiire, ei vaja liigset ümberehitust ja on töövalmis kohe, kui parkett on saanud põrandale või küttepaneelid seina kruvitud. Tegemist on elektriküttega, mis tähendab, et lahendusel on palju plusse: esimene on ülim vastupidavus, mida mõõdetakse kümnete ja kümnete aastatega, lausa põlvkondadega, mis muudab selle lahenduse mugavaks. Teiseks on selline küte oma paigalduse ja ostuhinna poolest palju soodsam kui muud küttesüsteemid. Ning kolmandaks tuleks infrapunakütet vaadata laiemas plaanis ehk siis see küte võiks olla osa suuremast pildist, kuhu kuuluvad ka päikesepaneelid või tuulikud enda elektri tootmiseks. Stuudios on infrapunaküttesüsteemidest rääkimas neid paigaldava ettevõtte Korest OÜ juht Meelis Anvelt. „Ehitame maja” saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Ideede, pakkumiste, paranduste ja kommentaaridega pöörduge saate kirjakasti aadressil ehitamemaja@ekspressmeedia.ee.

Tallinnas alustatakse õhtusöökidega, kus kõik viis käiku sisaldavad üht sama toorainet ja kõrvale pakutakse ühest konkreetsest viinamarjasordist tehtud veini. Nimelt kutsub Odeon Bar järgmisel nädalal inimesed enda juurde õhtusöögile nimega “Siga&Chardonnay”. Niisiis, nagu aru on saada, siis saates tuleb jutuks kooslus seast ja Chardonnay’st. Joogisaate meeskond on esmakordselt stuudiost välja kolinud ja oma mikrofonid kruvinud sellel korral hoopis restoranis laua külge (tehnika eest ette ja taha aitäh sõpradele Kaifist!). Õue tulime kahel väga lihtsal põhjusel - esiteks oli soov kohtuda toidu- ja joogiinimestega nende “kodus”. Teiseks aga krooniline võimetus öelda “Ei!”, eriti kui on lootus, et pakutakse head sööki ja jooki, mis tihti veel omavahel õndsalt ka paari pandud. Idee taga on Odeoni tegevjuht Mai Tomingas, kes puutus ühest toorainest ja ühest viinamarjast sobitatud õhtusöökidega esimest korda kokku Austraalias elades. Idee ongi iseenesest ju väga lihtne, võtta viis väga erinevat lihatükki ühelt loomalt, valmistada need parimal viisil ning leida neid saatma viis veini samast marjast. Tulemuseks on arusaam, et siga on palju maitserikkam loom ja Chardonnay üllatuste rohkem vein kui oleme siiani arvanud. Kui Mailt tuli õhtusöögiks algne idee ja impulss, siis edasi hakkas tööle sümbioos kokast ja sommeljeest, kes neid viite rooga ja veini leidma ning kokku sobitama hakkasid. Notsu viiel erimoel (kuulsite õigesti, siga ka magustoiduna) seadis Odeonis taldrikule peakokk Viktor Jelissejev ja iga käigu juurde on sobivaima Chardonnay valinud sommeljee, jutuvestja ja üldine kärakaentuasiast Helen Põder. Kuidas selliseid söögi ja veini sobitamisi läbi viia ning kokku panna, kas siga on valge või hoopis punane liha (jah, see on päriselt korduma kippuma küsimus) ja kas õhtusöök oma kellade-viledega ka joogisaate seltskonnale mokkamööda oli, sellest juba lähemalt saates endas. Vihje: on üks Chardonnay, mida Martinile ja Keiule ükskõik kui kauni jutuga maha müüa ei õnnestu. Joogisaate “Vala välja!” välistuudios olid juttu juhtimas Keiu ja Martin. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias, nii Facebookis kui Instagramis.

Viiendas episoodis on külas noor muusik ja poeet Eik Erik Sikk, kellega rääkisime luulest ja muusikast, iseenda leidmisest ja sellest, kuidas ärevushäiretega toime tulla. Teiseks külaliseks oli Marta Tolli Sizeerist, kes rääkis ketsimaailma kuumimatest trendidest.

Üsna vaikselt ja samas vääramatu jõuga on 1919. aasta Ameerika kuiva seaduse tulemusel vägisi maailma sündinud alkoholivaba õlu jõudnud nüüd suurte poiste mängumaale. Õlu on end pressinud end sisse nii spordimaailma kui gastronoomiasse ning leiab aina enam tee ka saunaõhtutele ja sünnipäevadele. Miks see nii on ja kuidas alkoholivabale õllele ikkagi läheneda, küsime koos Põhjala pruulikoja turundusjuhi Tõnis Vaheriga. Turujälgijad arvavad, et lähiajal kasvab kogu planeedil alkovaba õlle tarbimine nelikümmend protsenti. Selline kasv ei kuku taevast sülle ja sellel on kindel põhjus: esiteks on alkoholi tarbimine üldse vähenenud, teiseks eelistatakse alkoholi mõjule maitset, kolmandaks on rikastunud alkoholivabade õllede maitsepalett jne. Alkoholivaba õlu ei ole enam sugugi “pärisõlle” vaene sugulane. Sajand tagasi hakati alkoholivaba õlut tootma paratamatusest, sest isegi kuiva seaduse ajal sooviti juua õlut ehk linnastest, veest ja humalatest pärmiga kääritatud jooki. Täna veab alkoholivaba õlle rege aga uus generatsioon uue loogikaga: uus põlvkond joob seda jooki kui täiesti stigmavaba rüübet värskenduse, janukustutuse ja seltskondlikkuse eesmärgil. Alkoholivaba õlu ei ole enam vaid pelk “töövahend”, mida juua vaid seetõttu, et varsti on vaja istuda rooli, hommikul ootab koosolek, siiani on pohmell vms.. Teiseks on alkoholivaba õlu surunud end nii harrastus- kui profisporti, sest paljud uuringud on tõestanud, et alksivaba õlts on väga hea taastaja, kiire rehüdreerija ja janukustutaja. Erdingeri õllebränd on näiteks laskesuusatamise suurim sponsor ja ei tasu üllatuda, et sama brändi B12 vitamiinide ning foolhappega rikastatud õlu (kuigi õlu sisaldab neid ka rikastamata) on müügil spordiklubide külmikutes. Õlles on palju antioksüdante, mis aitavad põletike vastu, mis on pikamaa aladel eriti tihedad ja tavalised. Alkoholivaba õlle uue tulemise eest kannavad hoolt ka kohalikud Eesti väiketootjad. Eelmisel aastal tuli Lehe Pruulikoda turule oma nullõllega, nüüd äsja aga päris suure käraga ka Põhjala. Joogisaate “Vala välja!” stuudios mekkisid nullõlut saatejuhtidena Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Majandusruumis räägime valitsuse otsusest lubada Eestisse taas välistööjõudu. Ehkki paistab, et sel aastal saavad lehmad lüpstud ja vili põllult võetud, siis mis on otsused pikemaajalised mõjud? Teiseks räägime euroala majandusest. Kas Euroopa, sh Eesti taastub tõesti kriisist kiiremini kui alguses kardeti? Missuguseid võimalusi loob see Eesti ettevõtetele teistes riikides ilma teha, näiteks Soome firmasid üles […]

Majandusruumis räägime valitsuse otsusest lubada Eestisse taas välistööjõudu. Ehkki paistab, et sel aastal saavad lehmad lüpstud ja vili põllult võetud, siis mis on otsused pikemaajalised mõjud? Teiseks räägime euroala majandusest. Kas Euroopa, sh Eesti taastub tõesti kriisist kiiremini kui alguses kardeti? Missuguseid võimalusi loob see Eesti ettevõtetele teistes riikides ilma teha, näiteks Soome firmasid üles […]

Taskuhäälingusaate "Edu Valem" 11. osa oli erakorraline mitmes mõttes. Esiteks olid saatejuhid Maxim Tuul ja Siim Semiskar esmakordselt stuudios kahekesi ehk ilma külaliseta. Teiseks hõikasime välja ka uudise, et podcast läheb määramata ajaks riiulisse. "Edu Valemi" 11. osa alguses anti kuulajatele teada põhjustest, miks saatega mõneks ajaks puhkusele läheme. Edasi arutatati saatejuhtide dialoogina teemadel, mida esimesest kümnest osast meie suurepärastelt külalistel õppida ja kõrva taha panna oli. Saadet juhivad Maxim Tuul ja Siim Semiskar. “Edu Valem” sünnib koostöös Manta Maja ja Rahajutud.ee portaaliga. Kõik ettepanekud ja tagasiside on oodatud meiliaadressil info@rahajutud.ee. Head kuulamist!

Uues „Ehitame Maja” saates räägime valgustitest ning oleme selleks kohale kutsunud oma ala ühe parima asjatundja Eestis ehk valgustite maaletooja Fortronic juhataja Talvo Trooni. Fortronic on ettevõtte, mis toob maale kvaliteetseid valgusteid, sealhulgas ka näiteks väga paljudele kindlasti tuttavaid Steineli sensorvalgusteid. Võib tekkida küsimus, miks ajada asja nii keeruliseks, aastaid on ju saanud panna ise nupust tule põlema ja selle taas sealt vajadusel kustutada. Ühelt pool pakuvad sensorvalgustid mugavust, mis tähendab, et tualetti minnes või garderoobikappi avades läheb tuli ise põlema, sealt lahkudes aga taas kustub. Samuti illumineerivad need valgustid maja ja hoovi pimeduse saabudes ilma inimese sekkumata. Teiseks pakuvad sensorvalgustid rahasäästu, mis tulenebki sellest, et ükski tuli ei põle asjatult. Kolmas kasutegur on loodusele, kuna tekitab vähem rohelist jalajälge. Meie kõigi sõber Greta pole nii ärev. Lisaks pakub Steinel veel lahendust kus sensoriga valgustile on lisatud kaamera ja ka mikrofon, et saaks jälgida, ja vajadusel suhelda inimesega kes kodu juurde tuleb, kui kedagi pole kodus. Või hiljem vaadata kes see üldse ukse taga käis. Kui uurida, mis see rõõm kõik, maksab, siis sellele küsimusele saabki vastuse kuulates „Ehitame Maja” saadet. Kuid nii palju võib öelda, et kuna tõenäoline eluiga on neil valgustitel kuni 25 aastat, siis muutub alginvesteering tühiseks. Hoone valgustamise ja tubade illumineerimise põnevast maailmast oli saates rääkimas Fortronicu juhataja Talvo Troon. Saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõikide küsimuste, ettepanekute ja kommentaaridega palun pöörduda meie poole kirjalikult: ehitamemaja@ekspressmeedia.ee

AS Tallink on kasvanud tänaseks rohkem kui 7000 töötajaga ettevõtteks. Vähesed teavad, et ettevõte tegutseb koguni kuues riigis, peale Eesti veel: Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal. Lisaks alustasid nad ühe projektiga Hiinas, nii et tegelikult saab rääkida isegi seitsmest riigist. Ihaldusväärseima tööandja nimetus transpordi- ja logistikasektoris on just Tallinki käes – seda kinnitas ka viimane CV-Online iga-aastane TOP Employer uuring. Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ütles, et lisaks laevadele on nad tegevad kaldateeninduses. Tallink haldab mitut hotelli ja Tallinnas on neil kaks restorani. Kohe-kohe avavad nad kaubanduskeskustes mitmeid Burger-King kiirtoidukohti. „Saame öelda, et Tallink on hea tööandja. Meie juures on töötajal võimalik areneda, tal on võimalik ennast meie juures väga paljudes teemades ja valdkondades arendada,” rääkis Ausmees. Kuna Tallinkis on paljud töökohad sõltuvuses hooajaga, mil on reisijate tipphooaeg, siis vajatakse kevad-suvisele hooajal juurde töötajaid väga paljudes valdkondades. „Kui rääkida nõuetest, mille täitmiste me inimestelt ootame, siis need ametikohad, mis puudutavad merendustöid, neile on eraldi nõuded ohutuse ja turvalisuse kohta. Samas need ei ole midagi eriskummalist, inimene peab olema valmis selleks. Eelkõige ootame seda, et merel töötavatel inimestel on võimekus ise hakkama saada. Lisaks peab inimene olema valmis kliente teenindama ja kõik muu on õpitav,” rääkis Ausmees. „Ettevõttel on oma koolituskeskus, kus kõiki neid kompetentsioskuseid suudame ka edasi anda.” Kuna töötajatel tuleb merel tekkivad probleemid lahendada ise koos meeskonnaga, siis üks Tallinki väärtustest ongi koostöö oskus. Teiseks oskuseks peab Ausmees tähtsaks professionaalsus, vahet ei ole kus inimene töötab: merel, kaldal või kiirrestoranis – see kui professionaalne töötaja on, sellest sõltub juba paljuski kogu ettevõtte maine. Tööelu podcasti saates räägib Tallink Grupp personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees millised ootused on börsiettevõttel oma töötajatele, milliseid ametikohti on neil vaja täita ja miks tasuks Tallinkisse tööle kandideerida. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Möödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile", mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka "Tähenduse teejuhtide" 51. vestlusring "Kust kuri tuleb?"**30. augusti Sirbis kirjutas "Vastusele" arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: "Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei ole oluline, on hilisest Jungi tekstist vähe võtta. Ka dogmaatikud ei saa hereetikutelt tuge, aga too tänapäevane "spiritual, but not religious", ekslev ja haavatud praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks."Oktoobri lõpus Tartus Siimu ja Mihkel Kunnusega salvestatud vestlusringis puudutasimegi kõigepealt akadeemia ja ratio piire. Ma viskasin esmalt üles küsimuse psühholoogia loomusest (8. minut), millele andis hea napi vastuse Mihkel: "Psühholoogia on igavesti luhtuv katse inimese sisemaailma teaduslikult kaardistada." Luhtumise põhjust selgitas Mihkel võrdlemisi veenvalt (10. minut): "Pole vist väga suur liialdus öelda, et loodusteaduse meetodiks on psüühika ja subjektiivsuse metoodiline kõrvalejätmine. Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika kõrvalejätmine?" Järgnevalt üritasime määratleda veel selliseid mõisteid nagu esoteerika, spirituaalsus, ratsionaalsus, arhetüübid jne. Saate pealkiri tuleb vestluse sellest osast, kus me jõudsime Hans Thomas Hakli raamatuni "Eranos: 20. sajandi alternatiivne intellektuaalne ajalugu"****. Raamatut lugenud Siim võttis 71. minutil jutuks Jungi valikud: "Jung ütleb ise, et tal on kolm teed. Üks on hakata kirjanikuks, see on siis kunsti tee. Siin oleks eeskujuks võib-olla William Butler Yeats, kes lõi oma esoteerilise praktika pinnal luulet. Teiseks tundis ta kutset hakata prohvetiks, nagu [Rudolf] Steiner, kes võttiski endale prohveti rolli. "Punase raamatu" avab Jung näiteks Jesaja raamatu sõnadega, kus on kristlikus traditsioonis juttu messia tulekust. Jung valib aga teaduse tee. Mingis mõttes läheb ta vaenlase tagalasse. Siin on küsimus põhimõtteliselt keele valikus. Ta peas on endiselt prohvetlik visioon, mida ta üritab esitada teaduse keeles. Ta räägib uuest epohhist, sõja, maagia ja religiooni ajastutest. Mõnes mõttes ei ole ta aus. Ta ütleb, et arstina saab ta rääkida ainult nii, aga eks ta saab aru, et kui ta oleks valinud selle teise tee, siis ei oleks ta esiteks suutnud ennast nii hästi sõnastada ja teiseks poleks kõik need ideed, mis on praegu tema kaudu meie kultuuri imbunud, saavutanud kaugeltki seda kõlapinda, mis neil praegu on."Kokkuvõttes oli taas tegemist huvitava ja silmaringi avardava vestlusega. Jungi juurde pöördume aga oma sarjas veel kindlasti tagasi, sest tegemist on kahtlemata ühe psühholoogia alustalaga, kelle käsitus psüühikast on tunduvalt terviklikum kui tavalistel akadeemilistel psühholoogidel.*****Head õhtut!H. --------------------* https://www.youtube.com/watch?v=-Ng4vD2yVFg&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=4** https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=34*** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oos-on-asju/**** https://www.amazon.com/Eranos-Alternative-Intellectual-History-Twentieth/dp/0773540881/ref=sr_1_fkmr0_1?keywords=Hans+Thomas+Hackel+Eranos&qid=1579371662&sr=8-1-fkmr0***** https://www.youtube.com/watch?v=GK-u_Y-ygAQ&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=7 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

"Platoni ja Aristotelese liidus leiame seega empiirilise analüüsi ja vaimse intuitsiooni vahel teatud elegantset tasakaalu ja pinget – see vahekord on kenasti tabatud Raffaeli renessansiaegses meistriteoses "Ateena kool".* Selle fresko keskel seisavad vana Platon ja noor Aristoteles, keda ümbritseb kreeka filosoofide ja teadlaste elav vestlusring. Platoni sõrm on tõstetud taeva poole, nähtamatu ja transtsendentse suunas, samal ajal kui Aristoteles juhib meie pilgud alla, nähtava ja immanentse poole."See lõik Richard Tarnase raamatust "The Passion of the Western Mind"**, mida ma ei jõua ära kiita, andis lähtekoha ja raami kaht suurt kreeklast kõrvutavale keskustelule, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaan Kivistik ja Janika Päll. Et Platonist on meil olnud juba kolm saadet (# 44 "Palavikus linn", #53 "Ihalev hingeosa, #63 "Pagendatud purgatoorium"), siis seekord oli rõhk pigem Aristotelesel. Eriti huvitas mind see, kuidas lääne mõtteloo pendel nende kahe pooluse vahel võnkuma on kippunud.See teema tuli pikemalt jutuks esimese tunni viimastel minutitel. "Ma olen kuskil püüdnud selgitada," kõneleb Jaan (55. minut), "et põhjuseid, miks Aristoteles 13. sajandil populaarseks muutus, oli kaks. Esiteks on Aristoteles akadeemilise õpetamise vormi jaoks kergemini kohandatav. Teine on see, et 13. sajandil nõuavad linnakultuur, tehnoloogia ja tehnika empiirilisi teadmisi ning Aristoteles on igasuguse empiirilise uurimise alusena palju asjalikum kui Platon, kes räägib meile, et hinge uurimise käigus avanevad meile kõik igavikulised tõed ja et vaatlusandmetega tegelemine ei ole eriti tähtis. 16. ja 17. sajandi vaimuelu värskenemine toimub aga ju samuti empiirilise uurimise nälja loosungi all. Nii räägib Francis Bacon, et uurimistöö peab olema tulutoov ning igasugune viljatu skolastika tuleb jätta sinnapaika. Need on needsamad loosungid, mille all Aristoteles 13. sajandil sisse toodi. Nüüd kõlbavad samad lööksõnad selleks, et Aristoteles maha jätta ning võtta omaks galileilik ja descartes'lik püüdlus – sisuliselt platonlik püüdlus –, otsida mõistusega silmnähtava tagant mingisugust üldisemat skeemi. Toimub see, millest Janika just rääkis: haridus on muutunud nii tüütuks ja igavaks, et nüüd liigutakse täpselt vastupidises suunas. Läks vaja sedasama Platonit, kes 13. sajandil viljatuse tõttu kõrvale pandi, et nüüd jätta maha juba viljatu Aristoteles... Maailmapilt vahetati välja ja uus pilt aitas vanadest institutsioonidest jagu saada. Vabade kirjavahetajate tegevuse tulemusena tekkis nende kõrvale uus teadus, sealhulgas ka uus heliotsentriline astronoomia. Uus keemia tõrjus Boyle'i juhtimisel kõrvale arusaamise neljast algelemendist. Saja aastaga muutus päris palju."Edasi läks veelgi huvitavamaks (59. minut): "Kuivõrd see on juba toimunud, siis me teame, et üht ja sama pilti on võimalik kasutada kord nii, kord naa – kord millegi edasi tõukamiseks, kord jälle selle sama tagasi tõmbamiseks –, siis pole võimatu, et meil on praegu käsil mingisugune uus aristotelliku pildi pealetung. See võtab vahel ekspertide vastase revolutsiooni kuju, aga on oma loomult palju laiaulatuslikum nähtus. Siia alla kuuluvad nii poliitilises mõttes konservatiivid kui ka keskkonnateadlikud kooliõpilased, kes võitlevad justnagu millegi vastupidise eest, kuid neid mõlemaid võib pidada teatud mõttes aristotellasteks, kes näevad tervikut ja kes ei taha ühemõõtmelisi teoreetilisi teadmisi."Saate pealkiri on pärit vestluse kokkuvõtvast osast. "Kui ma peaksin sõnastama mingi vajaduse, mida Aristotelese ideed loomupäraselt rahuldavad," sõnas Jaan (103. minut), "siis on selleks minu arvates inimeste nälg terviku järele. Siin ei ole jutt üksnes maailma kui terviku süstematiseerimisest ja mõtestamisest, vaid ka üksikute konkreetsete nähtuste tervikuna käsitlemisest. Näiteks arstiteaduses suhtutakse praegu kriitiliselt muidu nii tõhusana näivasse tõenduspõhisesse meditsiini ja huvitutakse holistilistest terviseparandamise meetoditest. Teiseks näiteks on looduskaitse, ökoloogiline nägemine, mille taga on ju selgelt terviku säilitamise püüe. Siin ei seista mitte niivõrd üksikute liikide, vaid kogu loodusterviku eest. Mulle tundub, et naasev aristotellik maailmapilt on mingis mõttes kooskõlas uuskonservatiivsete poliitiliste suundumustega. See paistab olevat moes, aga kas see mood on tuhande- või kümneaastane, seda näitab aeg.""Kui see mood aitab meil säilitada meie elukeskkonda, siis annaks Jumal, et see on tuhandeaastane," kostis selle peale Janika ja õige varsti oligi saade läbi.Head kuulamist!H.---------------------* https://en.wikipedia.org/wiki/The_School_of_Athens** https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Uusimas “Tööelu” podcast’is käisid oma igapäevast ja ka värbamisest rääkimas kaks meest Eesti Kaitseväest. Jutuks tuli see, kuidas kaitseväes leiab omale väärt ameti iga inimene, kellel on soov teha tööd ja olla eeliinil kodumaa kaitsmisel. Ning rääkisime konkreetselt sellest, kes on need inimesed – mehed ja naised-, kes sobiksid liituma Eesti eksklusiivsema kaitseüksuse ehk Scoutspataljoniga. Saatest ilmnes, et kuigi eesmärk on Eesti riigi kaitse, pakub kaitsevägi koos kõigi oma sõsarorganisatsioonide ja -tegevustega ülimalt laia spektrit ametikohti, mis kõik vajavad väga häid inimesi. Vaja lähen nii kokki, IT-spetsialiste, lennujuhte, tuletõrjujaid ja alati ka sõdureid. Ning kuigi hetkel on Eestis hõivatuse määr üks kõrgemaid on ikkagi võimalik tööturult leida neid inimesi, kes tulevad Eesti riigi kaitseks appi. “Kaitseväe puhul on kolm ülimalt olulist punkti, mis inimesi meile meelitab. Esiteks stabiilsus ehk siis töö meie juures võib olla eluaegne. Teiseks palk, mis on igati konkurentsivõimeline ja kolmandaks asjaolu, et tööd tehakse väga hea ja ülla eesmärgi nimel ehk nii öelda kuulumistunne,” mainib värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu. Konkreetsest tööst kaitseväes räägiti saates aga Scoutspataljoni valguses. Hetkel teenib Tapal mainitud pataljonis umbes 700 isikut, kelle hulka kuuluvad nii tegevteenistujad kui ka ajateenijad. Tegemist on kogu üksuse ajaloo rekordiga. Enamus meestest ja naistest on teenistuses Eestis, osad scoudid on aga hetkel missioonidel nii Malis kui ka Afganistanis. “Scoutspataljon on ikkagi loodud Eesti kaitsmiseks ja seda me ka Tapal igapäevaselt harjutame. Missioonidel käime loomulikult NATO üksusena, kuid enam mitte nii suure tambiga kui siin mõni aeg tagasi ja missioonidel käimine on nüüd ikkagi vabatahtlik. Samas õige kogemus ja enesetunne sõdurina tuleb ikka konkreetselt tööst välitingimustel. Eks need mehed ja naised, kes meile teenima tahavad tulla peavad olema ajateenituse läbinud ja selge missioonitundega inimesed, kellele meeldib aktiivne elu, mis pillub teele palju sellist, mida tsiviilelu ei tee,” räägib skaut ja pataljoniveebel Ivo Petjärv Stuudios rääkisid Eesti riigi kaitsmisest ja tööst kaitseväes Kaitseressursside Ameti alla kuuluva Kaitseväe Värbamiskeskuse juhataja Taavi Ploompuu ja Scoutspataljoni pataljoniveebel Ivo Petjärv. “Tööelu” podcast’i saatejuht on ajakirjanik Martin Hanson. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Kas teate, millises ametis algab töö kell 3.30 öösel ja on selleks ajaks kui teised inimesed end vooditest püsti ajama hakkavad juba läbi saanud? Tegemist on lehekandjatega, tänu kelle kiiretele jalgadele ja nobedatele sõrmedele saame hommikukohvi kõrvale lugeda värskeid uudiseid. “Tööelu” podcast’i järjekordses lindistuses on külas Express Posti tegevjuht Katri Laanela, kes selgitab, kes on need erilised inimesed, kes võtavad kätte ja töötavad öösiti, külmas ja kuumas, vihmas ja rahes. Selgub, et nagu paljudel muudelgi aladel on spekter inimestest, kes lehti laiali kannavad väga lai. Küsimegi, kes meie lehti kannavad? Teiseks saame vastuse sellele küsimusele, miks on nii, et lisaks Eesti riiklikule postifirmale tekkis juba peaaegu veerand sajandit tagasi veel teinegi lehti, arveid ja reklaami laiali kandev firma. Ning kui juba võimalus on vaatame ka selle sisse, millest koosneb ühe keskmise lehekandja tööpäev. Kõik kommentaarid, küsimused ja ettepanekud saates räägitu osas palume saata aadressile tooelu@delfi.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise praktilise juhtimiskogemusega meeskondade treener ja juhtide arengu toetaja Enn Saar. Enn on viimase 20 aasta jooksul juhtinud erineva suurusega meeskondi ja ettevõtteid IT ja telekommunikatsiooni sektoris. Viimased aastad on ta keskendunud erinevate ettevõtete meeskondade coachingule ja loonud koos partneritega selleks uue ettevõtte Sunergos. Ennuga arutleme juhtimise olemuse üle nii ühest kui ka teisest küljest; muuhulgas tuleb juttu sellest, kes on edukas juht ja millised on need neli juhi omadust, mis võiksid olla eduka juhi valemi koostisosadeks. “Edukaid juhte, neid, kes on edukad just seetõttu, et nad on võimekad saavutama enda poolt seatud eesmärke, iseloomustavad 3-4 põhitunnust, mis minu jaoks on jäänud läbi aastate kõlama. Esiteks, selge sihi olemasolu – ehk selgus selles, kuhu juht tahab oma organisatsiooni ja meeskonda tüürida. Juhil peab olema visioon. Teiseks peab juht olema võimeline hoidma kogu meeskonna tegevust järjepidevalt fokusseerituna sihi saavutamise rajal. Sellega käib kaasas ka oskus öelda ‘ei’. Juhil peab olema distsipliini öelda ‘ei’ asjadele, mis viivad tähelepanu ära kõige olulisemalt ja sellega öelda omakorda ‘jah’ konkreetsete asjade ärategemisele, mis aitavad kogu meeskonda lähemale seatud sihile. Kolmandaks usun, et tänapäeval on juhi edukus peidus vahetus, ausas, avatud kontaktis inimestega. Ehk siis juhi põhitööriist on suhe teiste inimestega. Kui sa juhina ei suuda luua kvaliteetset suhet, kus saab ausalt ja otsekoheselt asjadest rääkida, siis sellisel juhul on väga raske oma visiooni ellu viia. Ja ma ütleks neljandaks edukuse teguriks julguse otsustada ja lasta teistel ka otsustada; ning veelgi enam – teha vahet, millisel hetkel millist otsustamise viisi kasutada. Ma tean omast käest, et juhina on oht jääda kinni lõpututesse aruteludesse, mis ei päädi konkreetsete otsutega. Aga mingil hetkel pead sa juhina otsuse vastu võtma. Või siis teine äärmus sellest on, et sa kogud juhina väga palju vastutust enda kätte, mis tähendab, et kõik otsused seisavad pidevalt sinu taga kinni. Need neli asja juhi edukuse määramisel on mulle aastatega jäänud kuidagi pinnale. ” – Enn Saar Kuulake ikka ...

Kuidas investeerime meie ehk Marko ja Markuse investeerimispõhimõtetest, kogemustest ja õppetundidest Seekordne Investeerimisklubi saade on omamoodi eriline. Esiteks, me tähistame selle episoodiga Investeerimisklubi podcasti esimest tegevusaastat ehk ühe aastaringiga oleme võõrustanud 20 investorit, 20 saates, ühtekokku pea 200 000 kuulamisega. Teiseks, me olime esmakordselt nii võõrustajad kui ka külalised ehk arutasime teineteise (Marko ja Markus) investeerimispõhimõtetest, ja -portfellidest, edu toonud strateegiatest ja väärtuslikest õppetundidest. Marko Oolo on ettevõtja ja investor - Investeerimisklubi kaasasutaja ja podcasti üks kaas-saatejuhtidest, möödunud suve suursündmuse InvesteerimisFestival peakorraldaja ja heategevusfondi Igavene Heategu asutaja. Igapäevaselt toimetab Marko riskiinvesteeringute fondi Superangel investeeringute juhtimise ning meediaettevõtte Marathon Studios juhtimisega. Markus Roogna on jaeinvestor, olles aktiivselt tegelenud investeerimise ja investeeringute analüüsiga juba ülikooli algusest saadik. Lisaks on ta Investeerimisklubi podcasti üks kaas-saatejuhtidest. Igapäevaselt töötab Markus rahvusvahelises konsultatsiooniettevõttes PwC Advisors tehingute nõustajana, toetades Baltikumi suuremaid ettevõtete ostu- ja müügitehinguid. NB! On oluline mainida, et ükski saates mainitud platvorm, varaklass ega investeerimisstrateegia ei ole soovitusliku iseloomuga. Kõik saates räägitu põhineb saatejuhtide isiklikul arvamusel. Enne investeerimisega alustamist on tugevalt soovituslik teostada enda analüüs ja hinnata investeeringut johtuvalt enda riskiprofiilist. :) Saate esimeses pooles usutleme isiklike finantside haldamise põhimõtetest ning juhatame sisse oma investeerimisteekonna ja -portfelli kujunemise lood. Arutleme: - Millised on meie põhimõtted isiklike finantside haldamisel? - Millised olid meie esimesed investeeringud, milline on portfell täna? - Miks oleme just selliste varaklasside/instrumentide kasuks otsustanud? Jätkame fookusega meie laenupõhiste investeeringute teemal ning arutame: - Millistes ühisrahastusportaalides me täna aktiivselt toimetame - Milliseid strateegiaid kasutame? - Millised on põhimõtted ühisrahastusportaalide väliste laenude analüüsil ja väljastamisel? - Millised on peamised riskid portaaliväliste laenude puhul? Liigume edasi osaluspõhiste investeeringute pärusmaale ehk võtame fookusesse strateegiaid üksikaktsiatega, aktsiafondidega ja kasvuettevõtete osalustega. Arutleme: - Millistest põhimõtetest johtuvalt investeerime börsil noteeritud indeksfondidesse (ETF-id) ja noteeritud üksikaktsiatesse? - Milliseid strateegiaid ja printsiipe rakendame kasvuettevõtetesse investeerimisel? Saate lõpetame erinevate vaatamis-, lugemis- ja kuulamismaterjalide soovitustega. Investeerimisklubi tiimiga oleme meeletult tänulikud kõikidele, kes on aidanud sellel projektil teoks saada - eesotsas Ahti Kaskpeit ja Marathon Studios fenomenaalse heli- ja videotöö eest. Vähemalt sama suur tänu kõikidele meie saatekülalistele ja kuulajatele/vaatajatele - teiega on olnud fantastiline seda teekonda käia, teadmisi, mõtteid ning kogemusi vahetada. Cheers! Meeskond: Marko Oolo, Markus Roogna, Ahti Kaskpeit Leia meid: Kodulehelt: www.investeerimisklubi.ee Facebookis: www.facebook.com/Investeerimisklubi Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Spotifys: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Instagramis: www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Tänases episoodis räägime fookusest, sest see on meie supervõime. Igas hetkes teeme kaks otsust: ESITEKS, millele keskendume ja TEISEKS, mis tähenduse sellele omistame.Sellest sõltub meie produktiivsus, selgus elus kui ka meie pikajalised saavutused.Mainitud raamatud: -Carol Dweck - Mindset: The New Psychology of Success-Anthony Robbins - Awaken the Giant WithinMainitud YT kanal: -Matt D'AvellaKuula episoodi YouTube'is, Spotify’s või iTunes’is.

"Analüütilise filosoofia jüngrid või mingi ratsionalistliku usu tunnistajad peavad Heideggeri teoseid arusaamatuks sõnapuntraks, mida ei tasugi lugeda; ja kui selles tihnikus välgatab midagi arusaadavat, siis osutub see nende arvates ilmselgeks banaalsuseks, mis on keeratud paatosliku kaunistuse sisse. Aga kui see oleks tõesti nõnda, siis kuidas see sõnavaht on nii jõuliselt üle maailma levinud, inspireerinud ja pannud huvi tundma tuhandeid päid, saavutanud Euroopa kultuuris nii kõrge positsiooni," kirjutab Poola filosoof Leszek Kołakowski oma suurepärases laastukogumikus "Mida küsivad meilt suured filosoofid"*.Martin Heideggeri (1889–1976) peetakse tõepoolest hämaraks mõtlejaks, kes on läbi aastate ometi teatud temperamenditüübile jätkuvalt ligitõmbav. Mul oligi selle vestlusega seoses peamiselt kaks eesmärki. Esiteks on jäänud siit ja sealt kõlama mõte, et Heideggeri arvates on lääne mõtlejad unustanud Sokratese-eelse filosoofia peamise probleemi: suurtähega kirjutatud Olemise. Ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Teiseks pakkus mulle sama suurt huvi just Heideggeri sihtpubliku küsimus; millised on need inimesed, kellele Heideggeri "arusaamatud sõnapuntrad" lohutust pakuvad.Nii kutsusin ma jüripäeval Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks meest, kelle huvi Heideggeri vastu on olnud pikaajaline ja põhjalik: Ahto Lobjaka ja Eduard Parhomenko. Me alustasime küsimusest Olemise järele. Briti filosoofi Roger Scrutoni sõnul võib seda Heideggeri käigus hoidnud küsimust sõnastada mitmeti; "kuid oma olemuses kõlab see järgmiselt: Miks ma olen siin? Et see ei kõlaks liiga lihtsalt, selleks jätab Heidegger kõrvale sõna "ma" ning asendab selle sõnaga "Dasein", millele ta vastandab "Sein"-i, lihtsalt Olemise." Nagu arvata võib, saime sellel pinnal kolmekesi pikalt lobiseda. Jutt liikus muuhulgas ontoloogilisele diferentsile, olemisunustusele, seadestule, intentsionaalsusele, teadvusele, Platonile, Parmenidesele, Herakleitosele, Hölderlinile... ja jumalale.Siin hakkas lõpuks aimuma ka vastus mu teisele küsimusele. Selle on oma "Moodsas filosoofias"** sõnastanud taas hästi Roger Scruton: "Nende ideede taga ei ole raske märgata religioosset problemaatikat...: kaotusekibedust ja kogukonnast ilmajäänud inimese üksindustunnet; võltside seltskonna tagasilükkamist, vajadust oma lindprii üksindusega kuidagi hakkama saada; sattumusliku olemisviisiga kaasnevat ängi; katseid sellest kõigest oma surmaga leppimisega siiski üle olla. Kõik need ideed kuuluvad religiooni ajalukku. Probleem, nii nagu Heidegger seda esitab, sarnaneb väga selle probleemiga, millele pakub vastuse religioon."Head kuulamist!Hardo--------------------* https://www.rahvaraamat.ee/p/mida-k%C3%BCsivad-meilt-suured-filosoofid/42119/en?isbn=9789949933303** https://www.amazon.com/Modern-Philosophy-Introduction-Roger-Scruton/dp/0140249079/ref=sr_1_1?crid=3D1JTY7KDA6X6&keywords=scruton+modern+philosophy&qid=1558366420&s=gateway&sprefix=Scruton+Modern+%2Caps%2C260&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

See saade sai salvestatud juba oktoobri keskpaiku, nii et ta oli meil pikalt ootel. Ühest küljest seetõttu, et Leo Kunnas oli koos (:)kivisildnikuga eetris alles 18. novembril*, mistõttu siia tuli teha väike vahe. Ka aastalõpu meeleoluga poleks see vestlus vististi väga riimunud, sest seekord oli jutt tõesti karmil teemal. Me rääkisime nimelt USA ajaloolase Christopher Browningi raamatust "Tavalised mehed"** ning jõudsime jutuajamise käigus viimaks totalitarismi põhjuste ja ahvatlusteni.Teiseks saatekülaliseks oli sedapuhku džässmuusik Raul Sööt.H.-------------* https://www.youtube.com/watch?v=v5-8Fpq4AWQ&index=7&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN** https://www.amazon.com/Ordinary-Men-Reserve-Battalion-Solution-ebook/dp/B01G1F0F84/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1547568982&sr=8-1&keywords=ordinary+men See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Teisipäevane regionaalne saade «Vahetund Tartu Postimehega» keskendub kahele teemale. Esiteks arutlevad Tartu Postimehe ajakirjanikud selle üle, kuidas suhtuda poliitikutesse, kes üksnes valimiste eel pensionäride organisatsioonide pidudele imbuda tavatsevad. Teiseks räägitakse Tartu politsei patrulltalituse juhi Alvar Pähkliga traagiliseks osutunud mullusest liiklusstatistikast ja viimase aja tendentsidest liikluskultuuris.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajalise ja mitmekülgse juhtimiskogemusega Mart Mägi. Täna on ta juba üle aasta töötanud Statistikaameti vedurina, kuid varasemalt on Mart töötanud PwC juhina, juhtinud Eesti suurimat automüügiettevõtet Amserv ning Südameapteegi ketti haldavat Pharma Holdingut. Lisaks on ta mitmete ettevõtete nõukogu liige ning on tegutsenud EBS-i EMBA koolitajana. Räägimegi Mardiga tema paarikümne aastasest kogemusest juhina ning tema nägemusest, mida tähendab edukas juhtimine. “Juhile makstakse palka selle eest, et ta organisatsiooni väärtust kasvataks. Siin on oluline juurde lisada kaks asja. Esiteks, organisatsiooni väärtus ei ole ainult firma väärtus omanikule, vaid organisatsiooni väärtus minu jaoks koosneb viiest aspektist: väärtus omanikule, väärtus kliendile, väärtus töötajale, väärtus hankijatele ja partneritele ja väärtus riigile. Siin on viis tähtsat osapoolt ja sa juhina pead suutma kõigi nende jaoks kasvatada väärtust. Kui sa kasvatad ühte teise arvelt, siis su äri pannakse varem või hiljem kinni. Sa lihtsalt ei saa nii toimetada – sa ei saa nt jätta riigile makse maksmata, sest siis pannakse uksed varsti kinni. Samuti ei saa jätta oma töötajatele normaalset tasu maksmata, sest siis jooksevad töötajad minema. Ja samamoodi ei saa kliente cheat’ida, sest siis su äri lõpeb ruttu. Ja sa ei saa partneritega käituda nii nagu neid ei eksisteeriks. Ehk tegelikult me räägime alati sellest, et sul on viis üliolulist osapoolt, kelle heaolu kasvu tuleb silmas pidada. Teiseks on oluline veel lisaks märkida, et juhina minu tasu mõõdupuuks ongi see, kui palju mul õnnestub organisatsiooni väärtust kasvatada. Kui ma küsin mingit tasu oma tegevuse eest juhina, siis ma pean suutma luua organisatsioonile sellest summast suuremat väärtust. Muidu ma juhina ei tunne ennast hästi. See tähendab, et organisatsiooni ja tema oluliste osapoolte väärtuse kasv peab olema mõõdetav. Kui palju sinu tegutsemisajal palgad on kasvanud, kui palju kasumit teenitakse rohkem või kui palju sa suudad võita turuosa juurde – see kõik on mõõdetav. Ja see peab olema selgelt proportsioonis juhi tasuga.” – Mart Mägi Kuulake ikka ...

Räägime selles saates kahest huvitavast teemast: esiteks, kui lihtne ja legaalne on oma auto tarkvara “häkkida”, sealt uusi võimalusi autos tööle panna ning kuidas see üldse käib. Teiseks jagame soovitusi kõige kaunimatest kohtadest Eestis, kus oma autost tõeliselt rõõmu tunda, ilusatel teedel sõita ja Eestimaad avastada. Saate teemad: Eesti teeb juurde 2+1 maanteid Linnamaasturid tossutavad rohkem kui varem Toyota lubab vesinikuauto massidesse tuua, usume? Lugejakirjad: mida teha lõhnava konditsioneeriga või kui parklas poekäru kraabib autot Auto tarkvaras iseseisvalt uute võimaluste tööle panemine Väljasõit kõige ilusamatesse kohtadesse Eestis Saates Hans Lõugas, Tarmo Tähepõld ja Ronald Liive Autogeeniuse portaalist.

Tänase saate külaline on aasta parimaks reisiraamatuks valitud „Minu Indoneesia“ autor Berit Renser, kes räägib põhjalikult ja põnevalt elust Indoneesias. Berit toob omapärase nüansina välja fakti, et pidevalt toimib isemoodi naabrivalve. Üks asi on see, et naabrid jälgivad, et keegi sulle liiga ei teeks, teine aga see, et nad avaldavad võõra inimese elu üle arvamust. Näiteks kui selgus, et ühed välismaalastest naabrid elasid (kõigest) vabaabielus, toodi nende ukse taha surnud rott. Loomulikult on vastassoost sõprade koju kutsumiseks vaja luba küsida külavanemalt. Kuna Indoneesias on märkimisväärne prügiprobleem, võttis Berit ette suure ülesande: korraldada „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni. Muidugi ei osutunud see teps mitte nii lihtsaks, kui esialgu tundus. Teiseks suureks ettevõtmiseks oli aga kirjutada raamat „Kuidas tunda ära indoneeslast?“. Tänu sellele avanes Beritil võimalus esineda Indoneesia populaarses telesaates 86 miljoni inimese ees. Rääkides indoneesia keeles.

Ühes mälumängusaates esitati küsimus: “Millist sõna kasutas Ferdinand Johann Wiedemann tähenduses “õpihimuline”?Vastusevariandid: viidervomm, koljak, rimmel või vooster. Õigeks vastuseks osutus “vooster”. Voostri tähenduseks aga eesti keele seletavas sõnaraamatus on hoopis looder või logask, ühesõnaga laiskvorst. Teiseks tähenduseks suur, laisavõitu koer. Koeravooster.

Ühes mälumängusaates esitati küsimus: “Millist sõna kasutas Ferdinand Johann Wiedemann tähenduses “õpihimuline”?Vastusevariandid: viidervomm, koljak, rimmel või vooster. Õigeks vastuseks osutus “vooster”. Voostri tähenduseks aga eesti keele seletavas sõnaraamatus on hoopis looder või logask, ühesõnaga laiskvorst. Teiseks tähenduseks suur, laisavõitu koer. Koeravooster.

Kuidas sisustada suvel laste vaba aega, leida huvitavaid tegevusi ja põnevaid laagreid?Pildi annab Annika Silde, kes on Lastekaitse Liidu lastelaagrite programmijuht. Teiseks külaliseks on Irina Romanova, kellega räägime Innovaatilise Hariduse Keskuse OGOGO suvelaagrist, kus teevad koostööd eesti ja vene lapsed. See laager keskendub robootikale ja tehnoloogiatele. Tunni lõpus teeme juttu Poola kingitusest Eesti 100. sünnipäevaks .

Kuidas sisustada suvel laste vaba aega, leida huvitavaid tegevusi ja põnevaid laagreid?Pildi annab Annika Silde, kes on Lastekaitse Liidu lastelaagrite programmijuht. Teiseks külaliseks on Irina Romanova, kellega räägime Innovaatilise Hariduse Keskuse OGOGO suvelaagrist, kus teevad koostööd eesti ja vene lapsed. See laager keskendub robootikale ja tehnoloogiatele. Tunni lõpus teeme juttu Poola kingitusest Eesti 100. sünnipäevaks .

Nädalpäevad tagasi külastas Soome luteri kiriku peapiiskop Kari Mäkinen koos teiste kirikuvalitsuse liikmetega Tallinna, et valmistada ette Eesti ja Soome kirikute vahelist koostöölepingut. Tänases saates räägime ühest olulisest koostöövaldkonnast, milleks on Eesti inimeste kiriklik teenimine Soomes - praegu Helsingis alalist eesti õpetajat polegi. Teiseks teemaks on sooneutraalse abieluseaduse rakendumine Soomes, mis paneb ka kiriku valiku ette - kas laulatada samasoolisi paare või mitte. Teemasid aitab selgitada Soome kirikus töötav eesti vaimulik Raigo Liiman.

Nädalpäevad tagasi külastas Soome luteri kiriku peapiiskop Kari Mäkinen koos teiste kirikuvalitsuse liikmetega Tallinna, et valmistada ette Eesti ja Soome kirikute vahelist koostöölepingut. Tänases saates räägime ühest olulisest koostöövaldkonnast, milleks on Eesti inimeste kiriklik teenimine Soomes - praegu Helsingis alalist eesti õpetajat polegi. Teiseks teemaks on sooneutraalse abieluseaduse rakendumine Soomes, mis paneb ka kiriku valiku ette - kas laulatada samasoolisi paare või mitte. Teemasid aitab selgitada Soome kirikus töötav eesti vaimulik Raigo Liiman.

Karin Deani Kagu-Aasia raamat ei libise mööda stereotüüpe, mida selle piirkonna kohta on loonud meedia ja turismitööstus. Seda raamatut võib usaldada. Esiteks on autor ise üle 10 aasta Kagu-Aasias elanud. Teiseks on ta ühendanud põhjalikuks ja loetavaks tervikuks isikliku kogemuse, kontaktid regiooni poliitikas olulist rolli mängivate poliitikute, ajakirjanike ja teadlastega ning enda akadeemilise uurimistöö. (Karin Deani. Kagu-Aasia. Toimetab Küllo Arjakas.)

Suure streigilainega on justkui ära unustatud, et tänavune aasta on siiski ka olümpia-aasta. Seda esiteks. Teiseks, viimasel ajal on tulnud välja ridamisi häid sportlaste elulooraamatuid. Kuidas sportlasi kaane vahele saada, mida huvitavat selle käigus paljastub, ning millest räägib Eesti rahvusvaheliseski pildis unikaalne olümpiaraamatute traditsioon, sellest täna mitme spordibiograafia autori ja paljude olümpiaraamatute toimetaja Gunnar Pressiga ja Eesti Spordimuuseumi teadussekretäri Kalle Voolaidiga, samuti mitme sporditeemalise raamatu toimetajaga. (Toomas Mattson, Neeme Korv, Peep Pahv)

Tänases saates räägime poliitkoerte paaritumismängudest - rahvaliit+sotsid! Teiseks oluliseks teemaks - miks Eesti ja teised riigid seagripi osas üle reageerisid? Kolmanda teemana on saates selgitamisel Tallinna lasteaiasegadus. Saate eetrisse mineku ajaks peaks ühteist olema teada Eesti Panga värskest majandusprognoosist. Stuudios on Alo Raun, Argo Ideon ja Kristi Leppik. (Toomas Mattson, Neeme Korv, Peep Pahv)