Podcasts about neljandas

Pärast pikemat pausi toome taas teie ette värske jätkusaate - spordisaade vol 4. Möödunud suvel oli mitmeid rahvusvahelisi spordiüritusi, kus oli palju ajaloolisi momente. USA on kaotanud spordis oma õnne  ja hoopsiki on lagedale tulnud uued staarriigid. Tänases saates lahkame suurimaid spordiüritusi ja nende peidetud aspekte. Kuidas on võimalik saavutada võrdõiguslikkust spordis? Kas Katarist saab tulevane spordi powerhouse? Neljandas osas lahkavad stuudios teemat spordisõbrad Sten Marcus Mesila ja Siim Vaher. Saatejuht on Anastasia Isabella Poole ja puldis on Saskia Lehtsalu.

Neljandas ja ühtlasi viimases filmi „Kurvilise tee legendid” eelsaates on Powerstage külalisteks stsenarist-toimetaja Kaidi Klein ja tegevprodutsent Simo Koskinen. Loomulikult tuleb rallisõprade poolt juba ammu oodatud filmi esilinastuse eel juttu sellest, kuidas see Eesti autoralli legendide film valmis jpm. Powerstage „Kurvilise tee legendid” esilinastuse eelsaate teemad on • Kuidas läks ja läheb Sterotek filmi poolt neli aastat tagasi esilinastunud Ott Tänak The Movie filmil? • Kuidas tekkis idee teha Eesti rallilegendidest film? • Missugune oli autode taastamise protsess ja kus leidus veel selliseid originaaldetaile? • Kas Legende oli keeruline nõusse saada? • Kes olid filmi valmimise juures suurimad abilised? • Kes intervjueeris VFTS ristiisa Stasys Brundzat? • Kui palju kogunes intervjuu salvestusi ja kui mitu tundi taastati arhiividest videomaterjali? • Mõned ägedad lõigud, mis filmist välja jäid? • Kas esilinastusele pääsevad koos legendide ja teiste abilistega ka rallisõbrad? • Kelle idee oli film nimetada „Kurvilise tee legendid”? Head kuulamist!

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Neljandas ja viimases episoodis kuuleme, millest kõneleb just selle sarja juurde valminud andmeanalüüs Tallinna linnast ja nende elanikest. Kokkuvõte on tume: magalad venestuvad, rikkus voolab kesk- ja äärelinna. Tallinn on sellise piirkondliku sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse poolest Euroopa tipus. Mida see elanikele tähendab? Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Riin Aljas, Oliver Kund ja Mari Mets (Levila) Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Jess, eluilu!Vahel lihtsalt ei ole tunne, et jaksad poolteist tundi keskenduda ja suurest infohunnikust end läbi närida? Tahaksid niisama mõnusasti näiteks söögi tegemise kõrvale kuulata, mida mõni teine inimene mõtleb ja mitte tunda survet kuidagi vastata sellele?Palun väga! Eluilu seeria miniepisoodid kutsuvad sind kaasa erinevate päris inimeste päris argipäevade päris lihtsaid ning kauneid killukesi kogema.Neljandas osas jagab mõtteid emarolliga kohanemisest, iseenda pärisosade taasleidmisest ja lapsega igapäevaselt üheskoos kulgemise tõusudest ning mõõnadest taimede tundja ja kirglik korilane Maret Allikas (instagram.com/filipendula.ulmaria).Muusika: Cheel "Lazy walk"

Aina rohkem tõstetakse maailmas vaimse tervise olulisuse teadlikkust. Ka meie oleme andnud oma panuse ja alustasime uue podcast'ide sarjaga „Vaimselt terveks“ . Neljandas osas on meil külas Andra, 30aastane naine ja kahe väikese lapse ema. Podcast'is räägime, kuidas Andra vaevles aastaid kaaluprobleemide käes ja juttu tuleb ka sünnitusjärgsest depressioonist Head kuulamist!

Neljandas episoodis on külas särav ja tohutult andekas muusik Sander Mölder, kes avab muusiku maailma kulisside tagust ja räägib eesolevatest projektidest. Teine külaline on Meelis Väljamäe Euronicsist, kes räägib, miks on külmkappides wi-fi ja kas 5G annab koroona.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide arengunõustaja Tiit Urva. Tiidul on ette näidata mitmekülgne kogemuste pagas. Oma varasemas elus on ta teinud müügi- ja juhtimistööd erinevates äriorganisatsioonides. Samuti on ta asutanud Hea Koostöö HLÜ, mis tegeleb eetilise panganduse põhimõtete tutvustamise ja praktilise rakendamisega Eestis. Ta on olnud veel Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem ning osalenud algaastatel kooliseltsi juhtimises. Kümmekond aastat on ta toimetanud Tartu Teaduspargi inkubatsioonikeskuses nii nõustaja kui ka koolitajana. Täna aga annab Tiit ettevõtluse ja muutuste juhtimise teemalisi loenguid TÜ Narva Kolledžis. Tiit on muuhulgas toimetanud ka Glasli ja Lievegoedi ettevõtlus- ja organisatsiooniarengut käsitleva teose 'Ettevõtte dünaamiline areng', mis käsitleb organisatsioonide arengufaaside kontseptsiooni. Minu huvi oligi Tiiduga kokku saada, et paremini mõista ettevõtete elukaare arengukõverat ning mida juhid võiksid siit kõrva taha panna, et teadlikumalt oma ettevõtte arengut suunata. “Kui me mõtleme inimese arengu peale, siis ega meil ei ole võimalik ka hüpata lapseeast kohe täiskasvanuikka. Jah, mõned on meist küll varaküpsed ja teised pigem hilisküpsed, kuid me peame ikkagi läbima kõik erinevad loomuomased arengu- ja kasvuetapid. Sama kehtib ka ettevõtete elukaare puhul – iga eelnev kasvuetapp on järgmise etapi paratamatu arengu eeldus. Esimeses faasis on ettevõte nagu suur pere, tegevust kannustavad inspireeriv idee ja kaasahaarav juht, kellele järgnetakse. Seda nimetatakse pioneerifaasiks. Teises faasis toimub juba selgem tööjaotus, toimub spetsialiseerumine. Tegevust ilmestab märksõnana efektiivsus ja metafooriks sobib ettevõte kui masinavärk. Kõik on korrastatud, inimesed on nagu hammasrattad masinas. Seda faasi nimetame diferentseerumise faasiks. Kolmandas faasis saadakse aga aru, et inimesed ei taha enam olla mutrikesed masinavärgis. Mõistetakse, et suhetel on väärtus ja keskendutaksegi inimsuhetele ja inimeste arengule. Kolmandat faasi nimetatakse integratsioonifaasiks, kus läbi uuenenud inimsuhete kujuneb ettevõte tervikorganismiks. Neljandas ja kõrgeimas arengufaasis kujunetakse aga juba harmooniliselt koos välise keskkonnaga terviklikuks elukeskkonnaks. Viimase faasi nimi on assotsiatsioonifaas, kus ettevõte on terviklikul moel ühendatud kogu laiema keskkonnaga – omanike, töötajate, klientide, koostööpartnerite, hankijate ja erinevate ühiskonnagruppidega. Kõik need arengufaasid on vaja evolutsiooniliselt läbida; on vaja küpseda selleks, et minna edasi. Arengu eeldusteks on teatud kogemuste olemasolu, meeskonna küpsusaste ja koostöövõimekus. Mõned meeskonnad on võimelised neid arenguetappe läbima kiiremini, teised aeglasemalt, kuid lihtsalt mõnest etapist üle hüpata ei ole võimalik. See on ettevõtte loomulik arengutee. Selleks, et see ettevõtte arenguteekond oleks võimalikult sujuv ja kiire, vajab juht lisaks tavapärastele juhikompetentsidele ka coachingu ja mentorluse alaseid oskusi. Coaching ja mentorlus aitavad juhil paremini mõista ja toetada oma meeskonna kasvuvõimekust liikumaks ühest faasist järgmisesse arengufaasi.” – Tiit Urva Kuulake ikka ...

Neljandas episoodis räägime Louis Zezeraniga: Austraaliast pärit mees, kes tänu oma seiklushimulisusele ja julgusele võtta riske kolis aastaid tagasi Eestisse ja asutas Comedy Estonia. Louis räägib, kuidas ta jõudis backpackerina Euroopasse, elas Rootsis ja Soomes ning miks otsustas tema kui arvutiteadlane hakata tegema püstijalakomöödiat. Lisaks sellele, et ta on koomik, on ta ka teiste artistide mänedžer ning korraldab Comedy Estonia üritusi. Ta räägib, kuidas saada edukaks Eesti turul, mis on eduka meeskonna ja äri saladused ning kuidas leida see, mida hing ihaldab.

Neljandas saates tuli jutuks muusika võime meile tundmatusest teateid tuua. Sellest kaunite helide omadusest rääkisin seekord stuudios helilooja Erkki-Sven Tüüri ja muusikateadlase Kerri Kottaga. Alustasime Jungist, lõpetasime Nietzschega, sinna vahele jäi veel omajagu muid teemasid. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Neljandas kommentaarisaates saavad sõna geoloog Kalle Kirsimäe, geograaf Hannes Palang, botaanik Ingmar Tulva, ökoloog Aveliina Helm, toksikoloog Anne Kahru, geneetik Lili Milani ja füüsik Jüri Krustok. Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese! Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. juulil kl 17.05.

Suvistel pühapäevapärastlõunatel kuulame korra veel üle läinud hooaja teadlase kommentaare, kus väljapaistvad teadlased – igaüks oma isikupärases stiilis – avaldavad mõtteid ja arvamusi teaduse ja ühiskonna teemadel.Neljandas kommentaarisaates saavad sõna geoloog Kalle Kirsimäe, geograaf Hannes Palang, botaanik Ingmar Tulva, ökoloog Aveliina Helm, toksikoloog Anne Kahru, geneetik Lili Milani ja füüsik Jüri Krustok. Kindlasti nopime neist kommentaaridest veel mõnegi terase tähelepaneku ja kasuliku teadmiseivakese! Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 31. juulil kl 17.05.