Podcasts about eesti ekspressi

"Ma igatsen taga omaaegset Eesti Ekspressi ja tollaseid ajakirjanikke. See keel seal elas ja sädeles. Nüüd kantakse mulle laip taldrikul ette," nii kujundlikult hindab ajakirjanduskeelt Tartu ülikooli õppejõud ja meediaanalüütik Tiit Hennoste.

Detsembri alguses said tänu Eesti Ekspressi tervelt viie ajakirjaniku-faktikontrollööri “hoolikale” uurimustööle üleöö kuulsaks Ajuloputajad – terviseteemalist väljakutset korraldavad Angela Absalon ja Lisandra Helena Tõlk. Noored naised olid tolleks hetkeks juba mõnda aega sotsiaalmeedias tähelepanu kogunud humoorikate meemidega, mida nüüd hoolega “faktikontrollima” hakati.   Kuna oleme omal ihul kogenud peavoolu väljaannete “uurimistööd” ja teame, et pool sellest on vale ja teisest poolest saad ka veel osaga petta, siis otsustasime neiud külla kutsuda ning Ajuloputuse ja nende väljakutse kohta teada saada otse allikast. Täispikk saade: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-86-kui-tervislikust-eluviisist-saab-vandenouteooria-kulas-ajuloputus  

Vanamehed viinavabriku kõrvalt kiidavad sedapuhku Eesti Ekspressi kohe mitme asja eest. Ja imestavad, kuidas Soome ringhääling ei maga ja meie oma magab või teeskleb magamist. Juttu tuleb veel intervjuust kui ajakirjanduslikust zhanrist ja sellestki, kas eesti ajakirjandus tõesti ahistab konservatiive või on hoopis nende hääletoru. Natuke ka teatrikriitikast - muidugi kui aega jääb. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Arutelus osalejad: Erik Moora (endine Eesti Ekspressi peatoimetaja), Igor Rõtov (Äripäeva peadirektor ja kolumnist), Raul Rebane (kommunikatsiooniekspert), Mikk Salu (Postimehe ajakirjanik) Arutelujuht: Annika Arras (Miltton, juht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Keskkonnateemad ja rohepööre on inforuumis sageli kajastatud tendentslikult ja polariseerivalt. Miks see nii on? Mida saaksime teha, et olukorda muuta? Kas selline kajastus põhjustab kliimaärevust? Kas keegi vastutab?

"Rahva teenrite" saates osalevad laupäeval Eesti Ekspressi ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Sulev Vedler ning ERR-i ajakirjanik Urmet Kook.

Eesti Ekspressi ajakirjanikud Sulev Vedler ja Urmas Jaagant ning ERR-i toimetaja Urmet Kook arutlevad selle üle, kas meil tuleb läbi aegade räpaseim riigikogu valimiste kampaania.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Esmaspäeva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile õhtul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas läks? Järgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti Päevaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest ära ja kes võiksid sinna saada. Mõned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad võtavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse väljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Lähemalt kuula saatest.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik

Delfi Erisaates arutlevad Reformierakonna, Isamaa ja sotside eelseisvate koalitsiooniläbirääkimiste teemal Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi reporter Karoliina Vasli ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Endiselt vältab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ümber ja on valitsuserakonnad paisanud selles küsimuses vastaspooltele. Pärast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

Keskerakond alustas neljapäeva lastetoetuste reformi eelnõu äkilise sisseandmisega riigikogus, millele korjati opositsioonierakondade toetusallkirjad. Reformierakonda tabas koalitsioonipartneri soolo riigikogus üllatusena ja peaminister Kaja Kallas ei jätnud valitsuse pressikonverentsil välja näitamast, et koostöö Keskerakonnaga paistab otsas olevat. Kallas esitas pressikonverentsil avaliku väljakutse riigikogu kuluaarides taaskord sahinate järgi valitsuspööret plaanivatele Keskerakonnale, EKRE-le ja Isamaale, et nad võtaks siis umbusaldusega valitsuse maha. Samuti rääkis Kallas, et valitsuse lagunemise korral oleks ta valmis proovima uut liitu Isamaa ja sotsidega. Mida see kõik tähendab analüüsivad Delfi „Erisaate“ stuudios Eesti Ekspressi ja Delfi ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Herman Kelomees. Saatejuht on Raimo Poom.

Ei pääse ka vanamehed viinavabriku kõrvalt, ilma et räägiksid Eesti kõrgest kohast ajakirjandusvabaduse edetabelis ning sellele rõõmsale uudisele järgnenud hiiobisõnumist Eesti Ekspressi ajakirjanike trahvimise kohta. Milline on ajakirjanduse vabadus, milline on ajakirjaniku vastutus ning kas Eesti kohtunikud pole mitte avalikku uudishimu liiga loominguliselt tõlgendanud? Sekka loomulikult uudiseid avaliku arvamuse rindelt, kus Vene propagandistid kipuvad tuumasõja teemal hulluks minema. Saade „Olukorrast ajakirjanduses“ Rein Langi ja Väino Koorbergiga pardal stardib Kuku Raadios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 7. mail: Vaevalt jõudis peaminister Kaja Kallas teatada, et Eesti lõpetab vene gaasi kasutamise ja Eesti loob oma LNG kai ja ostab gaasilaeva, kui juba on käes esimene suur tüli ettevõtjate ja riigikapitalistliku firma Elering vahel. Paistab, et võimegi sellest LNG võimekusest unistama jääda, sest tähtsad mehed kõvatavad taas. Alari Möldre, Harju maakohtu kohtunik määras trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid 25. märtsi artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus. See on eeltsensuuri loomine, prokuratuur ja kohtunik sõjateel ajakirjanduse vastu, võiks selle kohta öelda. Eesti Energia sai superkasumi, üle 70 miljoni euro, aga mis kasu meil sellest on? Kas uskumatult kiire ja suur hinnatõus Eestis ka valitsuse tähelepanu pälvib? Või on see midagi sellist, mis lihtsalt suurte ja tähtsate teemade kõrval valitsuse pildile ei mahu? Saabub 9. mai ja Filtri tee on kinni pandud, et mingid jõugud seal laiama ei hakka. Meenutagem, et eelmisel aastal rääkisime sellest, et lähedal asuva väeosa töötajatel ei soovitatud kanda eesti kaitseväe vormi, et mitte "provotseerida". Nüüd peaksid asjad olema täiesti muutunud - Pronksiöö organisaatoril Reval on Eestisse saabumine keelatud, teine õhutaja riigist välja saadetud.

Erandkorras ilmub sel nädalal teinegi saade, sest teema, millest rääkida on õhus ja kuum. Teemaks on ajakirjandus ja Ekspress ise. Kohus otsustas trahvida Eesti Ekspressi ajakirjanikke selle eest, et nad avaldasid loo, milles olevat infot prokuratuuri arvates seal olla ei oleks tohtinud. Kas nii siis edaspidi käibki? Või oli kohtul äkki õigus? Sel teemal arutlevad Ekspress Meedia uuriv ajakirjanik Martin Laine, Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja endine pikaaegne prokurör Lavly Perling. Jutuks tuleb, mida selline kohtuotsus tähendab, kust jookseb piir avaliku huvi ja uudishimu vahel ning kuidas prokurörid ja ajakirjanikud - mõlemad tõejahil - saavad koos omavahel hakkama.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Nädalavahetusel jõudsid kõigi silme ette jõhkrad fotod ja videod Vladimir Putini sõjamasina roimadest Kiievi äärelinnades, kui Ukraina võttis need lahkunud Vene vägede käest üle. Mida me tänaseks teame seal juhtunust? Kuidas ja kas üldse räägib sellest Vene meedia? Kas need kujuteldamatud kuriteod panevad Euroopa Liidu ning maailma demokraatiad lõpuks Putini energiatulusid otsustavalt piirama? Delfi „Erisaate“ stuudios räägivad neist küsimustest Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Vene Delfi reporter Vitali Bestšastnõi. Saatejuht on Raimo Poom.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Kust tuli termin süvalinn? Miks ajakirjandus aina Tallinna ainuvõimu kritiseerib? Millised lood jäid rääkimata ja millised puudutasid tegijaid? Stuudios jagavad mõtteid ajakirjanikud Mari Mets (Levila), Erik Moora (Eesti Ekspress) ning Martin Laine (Ekspress Meedia uuriv toimetus). Saatejuht on Greete Lehepuu (Eesti Ekspress). Artikleid ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Toimetaja: Greete Lehepuu Tunnusmuusika: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Neljandas ja viimases episoodis kuuleme, millest kõneleb just selle sarja juurde valminud andmeanalüüs Tallinna linnast ja nende elanikest. Kokkuvõte on tume: magalad venestuvad, rikkus voolab kesk- ja äärelinna. Tallinn on sellise piirkondliku sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse poolest Euroopa tipus. Mida see elanikele tähendab? Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Riin Aljas, Oliver Kund ja Mari Mets (Levila) Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Kolmandas episoodis kiikame linna rohepesumasinasse ehk uurime, kuidas gerilja-ametnikud kivistunud tippametnike ja poliitikute kiuste rohepoliitikat ellu püüavad viia. Kas välja kukub nagu alati või hakkab Tallinn viimaks rohepealinna tiitlile vääriliselt käituma? Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Martin Laine, Mari Mets (Levila) Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Teises episoodis heidame valgust linnapea Mihhail Kõlvarti tagatuppa, tutvustame tema avalikkuse eest varjatud palet ning meeri suurt plaani Tallinnaga. Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Erik Moora, Holger Roonemaa, Eero Epner Loo valmimisele aitas kaasa: Mari Mets (Levila) Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Esimeses episoodis tutvustame Keskerakonna hästiõlitatud toiduahelat Tallinna linnasüsteemis, mis toob erakonna rahakotti sadu tuhandeid eurosid. Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Martin Laine, Oliver Kund, Riin Aljas Loo valmimisele aitasid kaasa: Eero Epner, Mari Mets, Erik Moora, Holger Roonemaa Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

 Levila ja Eesti Ekspressi ajakirjanikud uurisid Tallinna valitsemist, või nagu me ise omavahel ütlesime – “süvalinna”. Levila avaldab sündinud sarjast loo “Nähtamatud müürid”, mis näitab, kuidas Tallinnas on inimesed üha enam hakanud varanduse ja rahvuse järgi eraldi kolima. Värske analüüs näitab tänav haaval, kuidas 440 000 tallinlast elavad üha erinevamates maailmades. Euroopa üks ebavõrdsemaid pealinnu jätkab rikaste ja vaeste vahele müüride ehitamist.Autorid: Riin Aljas, Oliver Kund, Mari MetsIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Erik MooraAudiolugu loeb: Sergo VaresSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Stuudios on Eesti Ekspressi ajakirjanikud Greete Lehepuu, Joosep Tiks ja Indrek Lepik.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Tänases Delfi "Erisaates" vaatame üle, millised võimalused on Ukraina põgenikel Eestis oma lapsi kooli saata ning analüüsime kui sarnased ikkagi on Hitler ja Putin. Saate esimeses pooles on külas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld ning teises pooles oleme stuudiosse kutsunud president Kersti Kaljulaidi. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanikud Joosep Tiks ja Indrek Lepik.

Tänase Delfi "Erisaate" külalised on Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha ja diplomaat Tiina Intelmann. Saadet juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Joosep Tiks ja Delfi reporter-toimetaja Herman Kelomees.

Delfi "Erisaate" tänases osas räägitakse nii annetuste kogumisest Ukrainale kui ka sellest, kuidas Delfi ajakirjanik lõpuks Ukrainast välja sai. Punane Rist kogus reedeni annetusi. Uurime, palju annetusi kogunes, mida annetati enim ja millal ning kuidas humanitaarkoridoride puudumisel kogu see abi Ukrainasse jõuab? Saates osaleb videosilla teel Punase Risti kommunikatsioonijuht Liis Ehrminger. Rus Delfi ajakirjanik Roman Starapopov saabus eelmisel neljapäeval Ukrainast, kust ta pikalt lahkuda üritas. Küsime, mida ta nägi, mida kohalikud rääkisid ja miks ta kuidagi lahkuda ei saanud. Delfi "Erisaadet" juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanik Merilin Pärli ja Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Sõja arengutest ja ees ootavast räägivad Delfi stuudios kaitseväe endine juht Riho Terras, võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kiirgusspetsialist Teet Koitjärv ja just Poola-Ukraina piirilt tagasi jõudud Delfi ajakirjanik Herman Kelomees. Saadet juhivad Eesti Ekspressi ajakirjanikud Joosep Tiks ja Greete Lehepuu.

Sõja arengutest ja ees ootavast rääkisid Delfi otsesaates ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare, Eesti Vabariigi presidendi majandusnõunik Kaspar Oja ja Eesti Ekspressi ühiskonnateemade vastutav toimetaja Erik Moora. Saadet juhtisid Eesti Ekspressi ajakirjanikud Joosep Tiks ja Greete Lehepuu.

Öistest arengutest ja lähemal ajal ees ootavast Ukrainas rääkisid Delfi otsesaates NATO Ukraina esinduse endine asejuht Merle Maigre, ELi suursaadik Ukrainas Matti Maasikas, laupäeval toimunud Ukraina-toetusmeeleavalduse peakorraldaja Sergei Metlev ja seal esinenud ansambli Svjata Vatra juht Ruslan Trochynskyi ning Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet. Saadet juhtisid Eesti Ekspressi ajakirjanik Joosep Tiks ja Delfi reporter Herman Kelomees.

Venemaa hiiglaslik agressioon on alanud kahjuks täpselt nagu seda kõige hullemates stsenaariumites ette nähti. Rünnakud on avatud kõikjalt, kust saab. Samuti on mitmes kohas, eriti lõunas, annekteeritud Krimmist alanud pealetungiga, õnnestunud Kremli vallutusjõududel liikuda kaunis sügavale Ukraina territooriumile. Ukraina peab nähtavasti massiivse invasiooniga silmitsi olles tegema ränkraskeid valikuid mida kaitsta. „Erisaate“ stuudios on taas Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud Raimo Poom ning Krister Paris ja Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, kes vaatavad jõhkra sõja esimesele päevale otsa.

Vähem kui ööpäeva jooksul on Venemaa astunud kiireid samme Ukraina tükeldamiseks enda soovide järgi. Kõigepealt kutsus Vladimir Putin kokku Venemaa julgeolekunõukogu, kus tal soovitati okupeeritud Ukraina idaosas olevad isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigid ametlikult tunnustada. Õhtuse telepöördumise järel Putin ka seda tegi ning Vene väed valgusid ametlikud Ukraina okupeeritud territooriumitele. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik, Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Krister Paris ja Raimo Poom, kes vaatavad, mida see käik edasiseks ennustab. Kas nüüd kuulutab Putin välja „võidu“, nagu osa arvavad, või on see esimene samm laiaulatusliku rünnaku plaani käiku andmiseks?

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Stuudios Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja, Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik ning erikülalisena president Kersti Kaljulaid.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Värskes LP-s on ilmunud 2021. aasta Mõjukate edetabel. „Erisaates“ võtsid lehe ja mõjukad ette Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju. Ajakirjanik Raimo Poom küsis neilt, miks nimekirja ülemine ots just selliseks kujunes?

"Mehed ei nuta" peateemad 2. novembril: - Kohe värskete emotsioonide pealt: BC Kalev/Cramo võitis juba teist korda sel aastal Moskva CSKA-d! Kuidas see on võimalik? - Anett Kontaveit võitis ka Rumeenias, kerkis maailma edetabelis kaheksandaks ja osaleb WTA finaalturniiril. Kuhu edasi? - Eesti jalgpalliliit maksab ligi 100 esiliiga pallurile hooaja lõpuni palka, et teha nad profisportlasteks ja turniir saaks peetud sõltumata sellest, kas mehed on vaktsineeritud või mitte. Mõistlik? - Eesti Ekspressi avaldatud dokumendid demonstreerivad, kuidas Aivar Pohlaku juhitud FC Flora ehitas peamiselt võõra rahaga A.le Coq Arena, müüs selle seejärel "superkasuga" maha Aivar Pohlaku juhitud jalgpalliliidule. Kohalik jalgpalliringkond justkui probleemi ei näe? - Helen Nelis-Naukas terroriseeris telefonisõnumitega tema teenetest loobunud Katrina Lehist, kes andis asja politseisse ja nõudis lähenemiskeeldu. Sellest hoolimata imestab Nelis-Naukas, miks talle kui esimesele treenerile Lehise olümpiavõidu eest preemiat ei makstud!?

Valitsus on korrutanud, et koolide sulgemine on viimane meede, mida kasutatakse koroonalaine maha surumiseks. Kuid rekordilised nakatumisnäitajad, eriti noorte seas, panid omavalitsusi tegustema. Eile teatas Tallinn 4.-8. klassidele nädalase sunniviisilise distantsõppe kehtestamisest peale koolivaheaega. Valitsuselt löödi tool jalge alt. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris ja saatejuht Raimo Poom, kes arutavad, mis oli Kõlvarti sammu taga. Ja vaatavad laiemalt, mis meid seoses viiruse võimsa uue lainega ees ootab – on sellelt valitsuselt üldse otsustusvõimet loota või mitte?

Saatejuhid on Margus Kamlat ja Bert Järvet

Saatejuhid Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja ja Eesti Ekspressi toimetaja Indrek Lepik.

Kell 8.15 räägib endast ja oma plaanidest Eesti Ekspressi uus peatoimetaja Merili Nikkolo.