Podcasts about rootsis

Tänavu 30. jaanuaril lahkus 78-aastaselt mitmekülgne ja isikupärane briti laulja ja näitleja Marianne Faithfull (1946-2025). Fantaasiaõhtu toob kuulajateni käänulise elutee ja kireva saatusega popstaari 2011. aastal Rootsis toimunud kontserdi. Eetris kolmapäeval, 19. veebruaril kell 22.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Max Jakobsoni abil vaatluse all Juho Kusti Paasikivi diplomaatiline tegevus. Paasikivi nägi Soome iseseisvust ja turvalisust laiemas kontekstis ja pööras suurt tähelepanu väikeriikide kohale jõupoliitika valitsetavas maailmas, märgib Tiido.

Haapsalus saab juba teist sügist järjest õppida eriala, mida seni Eestis veel olemas ei olnud, kuid mille järele on meie kiiresti vananev ühiskond ammu vajadust tundnud. Enamgi veel, sest kui loodavast õppekavast Rootsis kuuldi, tunnistanud rootslased oma kadu – neilgi polevat veel taolisi spetsialiste.

3. septembri "Mehed ei nuta" peateemad: - EOK presidendivalimistesse sekkus must hobune – Kersti Kaljulaid. Kas tal lootust Erich Teigamäe ja Urmas Sõõrumaa masti spordisüsteemist läbi imbunud meestele konkurendiks asuda? - Tiitlikaitsja Karmen Bruus sai juunioride MM-il kõrgushüppes pronksi ning vallandas sõnasõja meedias tema treeneri ja kergejõustikuametnike vahel. Välismaale minek kui ainuõige tee sellest puntrast välja? - Eesti jalgpallikoondis kohtub Rahvuste liigas Slovakkia ja Rootsiga. Mitu punkti koju tuleb? Kas tõesti "tunne nagu vanal ajal", nagu jalgpalliajakirjanikud hõiskavad? - Kas Ott Tänak ja Martin Järveoja võidavad Kreeka ralli ja sekkuvad medalimängu? - Meistrite Liiga valikturniiriks valmistuv BC Kalev/Cramo võitis turniiri Rootsis ja ootab kohtumist Euroliiga klubiga. Esimesed märgid annavad põhjust olla Kalev/Cramo fännidel optimistlik ja kodustel konkurentidel nukker?

“Kinnisvarajutud” podcasti 194. osas võõrustame meest, kes ülimalt tänuväärselt pakkus meie korduvate üleskutsete peale ise ennast saatesse külaliseks. Mees, kes on kinnisvarateekonnal veel algaja, elab igapäevaselt Rootsis ning omab hetkel ühte üürikorterit Kuressaares. Seekordne osa läheb kiirelt ülimalt morbiidsetele radadele, kui kasutame võimalust ja räägime veidi Rootsist ja sealsest elu-olust ning Algaja kinnitab, et kahjuks on meieni jõudnud uudised olnud tõesed ning kohati on Stockholmis ja mujal suuremates linnades gängisõdade tõttu turvalisus täitsa käest ära läinud. Kinnisvarasse sukeldudes uurime kõigepealt selle kohta, kuidas Rootsis need asjad käivad ning saame kiirelt teada, et seal me kinnisvarainvestorid olla ei tahaks. Seejärel liigume kodumaistele radadele ning räägime Algaja kogemustest ja kohati ka ämbrite kolistamistest Kuressaares. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Saate teemaks on TalTechist käima lükatud uus rahvusvaheline projekt REISFER, mille eesmärk on vähendada CO₂ emissiooni parvlaeva liinidel Eestis, Soomes, Ahvenamaal ja Rootsis läbi erinevate tehnoloogiliste ja operatiivsete lahenduste rakendamise. Millised need lahendused on, selgitab Ilmaparandajas Eesti Mereakadeemia Meretranspordi uurimisrühma doktorant-nooremteadur Kadi Kasepõld. Saadet juhib Rein Pärn.

INSTAGRAMIS ON RAAMATU LOOSIMINE, MINE JA OSALE. Videosalvestuse podcastist leiad siit: https://www.youtube.com/watch?v=I4rQFBa1buI Osale ka koolitustel, mille leiad kodukalt. Kasuta sooduskoodi "chriskala" ja saad koolitustelt "Meestejutud 1", "Meeste Wäelaager" ja ka raamatult "Intiimsuse Atlas" -10% soodustust. www.teadlikseksuaalsus.ee Tom Valsberg on endiselt maailmarändur, kes veedab Eesti talve perioodid tihti soojal maal. Ta viimase viieteist aasta jooksul väga palju maailmas ringi reisinud, näinud ja kogenud. Enda rännakutest inspireeritult on ta kirjutanud hulgaliselt erinevaid Indigolaste laule ja avaldanud Eesti Ekspressis luuletusi ning rännulugusid. Ta on kirjutanud raamatud “Kuidas rännata ilma hirmuta”, “Eluterve pohhuist” ja tema viimane ilmunud teos “Intiimsuse atlas”. Tommi väelaulude kontserdid on julgustanud sadu kui mitte tuhandeid eestlasi laulma. Tema korraldatud ekstaatilise tantsu pidudel pidutsevad inimesed ilma alkoholita ja on pilves hoopis kakaost! Ta on väidetavalt teinud kõike seda ja palju muud, kuna ta võtab asju vabalt, ei muretse, virise ega hoia oma kannilihaseid ilmaasjata pinges. Tema kodulehelt võib välja lugeda, et ta pole seotud vaid väelaulude ja kakaotseremooniatega vaid ta veab ka raadiosaadet, korraldab Wabade Meeste Wäelaagrit ja müüb tribal näomaalingute markereid ning tegeleb pikalt ja põhjalikult teadliku seksuaalsusega. Tomi enda teekond teadliku seksuaalsuse suunas algas 16 aastat tagasi, õpetanud on ta mehi viimased 6 aastat. Seljataga on tal kümneid seksuaalsuse ja suheteteemalisi seminare ja kursuseid nii Tais, Rootsis, kui Indias, samuti aastaid ha-tha joogapraktikaid. Tom on nõustanud oma sõpru seksuaalsusega seotud teemadel juba pea kümme aastat. Seekordses Chris Kala podcasti episoodis vestleme Tomiga sellistel teemadel nagu suhte erinevad vormid, ellu suhtumine, mõtteviis ja selle muutmine, maailma ja elu usaldmine, vaimsus, seksuaalsus, seksimine, orgasmid, multiorgasmid, prolaktiin, kepivendade karjäär, häbeme küngas, kõrge libiido lagendik, kliitori kraater, urruaugu uuralid ja suurepärase seksi stepid. HEAD MÕTTED SAATEST: - Seksiga on nagu autojuhtimisoskusega, enamus mehi arvavad, et nad on väga osavad; - Vajadustel ja tahtmistel on täiesti erinevad alused; - Kui mehed käivad koos asju tegemas, siis nad võimendavad enda meesenergiat; - Suhtes tuleks enda partnerit tundma õppida. Nii palju probleeme tekib suhtes sellepärast, et teed teisele, seda mis sulle endale meeldib; - Kui mees ejakuleerib, siis vallandub kehas prolaktiin, mis tõmbab teised õnnehormoonid kehas täiesti alla; - Keskmine penetratsiooni pikkus on paaridel 5 minutit; - Kui oled mehena koguaeg kiimane, siis energia on lihtsalt allpool vööd kinni jäänud; - Pihku peksmine on kättevõtmise asi; - Eesmärk on eraldada seksuaalaktist ajaline piirang; - Porno vaatamine on loonud olukorra, kus mees näeb minuti jooksul rohkem paljaid naisi kui mehe vanaisa enda terve eluea jooksul; - Suhte edukust ei ole vaja mõõta selle pikkuses; - Kui korra on uks avatud sügavamatesse orgasmidesse, siis enam tagasiteed ei ole; - Kui naine paneb sulle näpu tagumikku, siis sa ei ole mehena veel homo; - Mees plahvatab ära tavaliselt just siis kui naine hakkab orgasmile lähenema;

Keeleteadlane Raimo Raag: "Rootsis on siiamaani kaks keelehoolde joont: üks on see alalhoidlikum joon, mida esindab Rootsi Akadeemia, ja teine on avatum joon, mida esindab Keelenõukogu."

Möödunud aasta oktoobris lendas RSR Stockholmi. Viimased vana aasta niidid on aeg kokku tõmmata selle mega-episoodiga RSRi seiklustest Rootsis. Juttu tuleb nii kohtumistest Eesti Suurssaatkonnas kui Stockholmi Eesti majas ning samuti RSRi atropoloogilistest välivaatlustest Stockholmi pubides ning tänavatel. Lisaks stuudios salvestatud meenustustele, viivad naaberriigis salvestatud otsereportaažid meid ka Stockholmi kohapeale. Episoodi lõikas kokku Saskia Lehtsalu.

"Mehed ei nuta" peateemad 14. veebruaril: - Ott Tänak võitis Rootsi MM-ralli. Kas Rovanperä, Neuville, Toyota ja Hyundai peaksid olema hirmul? Või on eestlastel veel vara hõisata? - Tükike ajalugu saigi tehtud: BC Kalev/Cramo jõudis eurosarjas veerandfinaali. Tänu millele ja kuhu edasi? - Medalilõhnad aina tugevamad? Kristjan Ilves sai lõpuks hooaja esimese poodiumikoha kätte. - Kas laskesuusatajate MM kisub aia taha või ongi tegu täiesti tavapärase argipäevaga? - Eesti epeenaiskond jõudis üle pika aja MK-etapil esinelikusse. Lootust tuli juurde?

Rootsi MM-ralli pakkus Eesti rallisõpradele palju positiivseid emotsioone, kui Ott Tänak ja Martin Järveoja võitsid karjääri 18. MM-ralli. WRC2 klassis oli stardis kolm Eesti pilooti, kellest kaks ka Powerstage eetris nende hooaja avavõistlusele tagasi vaatavad. Rootsi MM-ralli kokkuvõtte teemad: • Takamoto Katsuta / Aaron Johnston sõitsid tõusvas tempos, kuni... • WRC2 klassis ei olnud sel korral vastast võistluspaarile Oliver Solberg / Elliott Edmondson • Esapekka Lappi / Janne Fermi korralik tulemus kadus SS13 viimasesse kurvi • Pierre-Louis Loubet / Nicolas Gilsoul jõudsid Rootsi ralli finišisse • Elfyn Evans / Scott Martin ei leidnud enesekindlust ja õiget auto seadet • Kalle Rovanperä / Jonne Halttunen pidid sel korral poodiumilt välja jääma • Thierry Neuville / Martijn Wydaeghe olid kahe viimase võistluspäeva parimad • Rallijumal aitas Craig Breeni ja James Fultoni tagasi kohale, mida nad väärt olid • Ott Tänak / Martin Järveoja tegid Rootsis midagi sellist mida nad isegi enne võistlust ei uskunud • Intervjuu Egon Kauriga • Intervjuu Robert Virvesega Head kuulamist!

- Mis saab Kelly ja Henry Sildaru sportlaskarjääridest? - Kas Maicel Uibo näitas Tallinna mitmevõistlusel, et on tõusulainel? - Ott Tänak võitis Otepääl. Kas ka Rootsis? - Viga? EOK on tänu Urmas Sõõrumaa väljaütlemistele suurim olümpiaboikoti vastane, kui venelased Pariisi mängudele pääsevad? - Homme viimaste aastate klubikorvpalli tähtsamaid mänge: kas Kalev/Cramo pääseb eurosarjas play-off'i?

Autoralli MM-hooaja ainsa lumel ja jääl sõidetava võistlusena ootab ees Rootsi MM-ralli. Värske Powerstage teeb sellele tänavu 70. juubelit tähistavale rallile eelvaate ja suur rõõm, et kogu saate tegi Rauno ja Gustaviga kaasa ka ise Rootsis startiv Georg Linnamäe. Lisaks nendele juttudele on saates intervjuud Egon Kauri ja Robert Virvesega. Rootsi MM-ralli eelvaate teemad: • Rootsi MM-ralli ajalugu ja faktid • Rootsi MM-ralli 2023 katsete tutvustus • Rovanperä/Halttunen lähevad teed puhastades eelmise aasta võitu kaitsma • Katsuta/Johnstoni esimene võistlus Toyota Gazoo Racing meeskonna punktitoojana • Lorenzo Bertellist saab esimene erasõitja, kes saab võistlelda Toyota Rally1 autoga • Thierry Neuville teab mida peab tegema, et Rootsis võita • Kas Esapekka Lappi tunneb end juba Hyundai roolis mugavamalt? • Tänak/Järveoja on lumel alati kiired, kuid mida suudavad nad lumistes oludes Fordiga? • Pierre-Louis Loubet eesmärk saab olema koguda kogemusi ja lõpetada • Mida soovitab Georg Linnamäe Ott Tänakul teha Otepää talverallil ja kuidas on möödunud tema ettevalmistus Rootsi ralliks uues meeskonnas ja uue autoga? • Intervjuu möödunud aastal Rootsis absoluudi TOP10 lõpetanud Egon Kauriga • Intervjuu Junior WRC MM-võitja Robert Virvesega • Rauno, Gustavi ja Georgi Rootsi MM-ralli ennustused Head kuulamist!

Hei-hei! Oleme oma minipuhkuselt tagasi ning teie ees on uus episood! Tänases osas Agnes räägib meile väga mitte eetilisest katsest, mis (pisut üllataval kombel) leidis aset Rootsis. Uuringu eesmärgiks oli uurida suhkru seost hammaste tervisega. Eliise teemaks on pisut veider konditsioon, mis tabab inimesi Jeruusalemmas - you guessed it, Jeruusalemma sündroom! Nagu ikka, saatke meile enda lugusid aadressile unejutudpodcast@gmail.com ning kuuleme juba järgmine kord!

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme teevad tagasivaate möödunud aastale, kõneldes koroonaapartheidist, Ukraina sõjast, immigratsioonist, hinnatõusust, valitsuse vahetusest, võimude lahususest ning konservatiivide edust Itaalias, Rootsis ja Iisraelis.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Marika Blossfeldt on tantsija, koreograaf, tunnustatud tervisliku toitumise ekspert, kundalini jooga õpetaja, kunstnik ning Polli talu perenaine. Tema pere kolis Saksamaale Düsselfdorfi, kui ta oli pooleteiseaastane. Ta on õppinud Rootsis tekstiilidisaini ning Berliini ülikoolis maalimist. Paralleelselt tegeles Marika kaasaegse lavatantsuga, mis viis ta New Yorki, kus 1980.-1990. aastatel sai temast tantsulavadel tunnustatud solist. Seal hakkas tegelema ka koreograafia ning lavastamisega ning avastas enda jaoks kundalini jooga. Marika jagab oma elu kahe koha vahel – suviti Pärnumaal Pivarootsi lähedal Polli talus ja talviti New Yorgi osariigis Beaconi nimelises väikelinnas. Polli talust on saanud tunnustatud loominguline keskus. Seal juhendab ta suvekuudel jooga- ja terviselaagreid ning loomefestivale. Kirgliku terviktoidu kokana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste laual oleks võimalikult kvaliteetne ja maitsev toit. Tema erapraksis Delicious Nutrition on pühendatud teadlikkuse avardamisele toidu ning eluviisi sügavast mõjust meie tervisele. Ta on lavastanud tantsuetendusi “Kaleva”, “Emapõlv”, “Lindnaise vaim”, “Elu ja surma tangod: kingake, kingake” ning “Kivikell”. Marika on kirjutanud mitmeid raamatuid tervislikust toitumisest, sh „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” (2009), mis on ilmunud ka ingliskeelsena “Essential Nourishment. Recipes from my Estonian Farm.” (2011), „Looduslik toit. Ehe ja tervendav” (2014) ja “Cooking with Marika. Clean cuisine from an Estonian Farm” (2020). Selles saates räägime Mitmekesistest tekstiili- ja kunstiõpingutest Ameerikas, Rootsis ja Saksamaal Tantsu ja lavastamiseni jõudmisest Tantsustiilidest 80ndate ja 90ndate aastate New Yorgis Esimestest külaskäikudest Eestisse Eesti päevade korraldamisest New Yorgis Polli talu ostmisest ja arendamisest Kundalini jooga maale toomisest ja teadlikust toitumisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Erki Kari Kaikkonen on kommunikatsiooni ekspert, vaimse tervise koolitaja, kuulaja ja jutuvestja. Erki Kari aitab inimestel üksteist mõista ja nende erinevate maailmade vahel ühendusi luua. Ta aitab leida tee, kuidas aktsepteerida üksteise ainulaadsust ja tõsta kuulamise ja eneseväljendamise tundlikkust.Ta on õppinud sotsiaalteadusi, tegelenud 3 aastat haridusuuringutega, olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia lektor. Peale selle on Erki õppinud ka Rootsis intuitiivpedagoogikat ning on üks nendest inimestest, kes on toonud Eestisse vägivallatu suhtlemise metoodika. 

Tere õhtust, kallid kaasmaalased! Episoodi teises pooles kuulete taustal kahe nunnu beebi karjumist, ärge laske ennast häirida! Täna Agnes räägib perekond Aisenbergist, kes elasid Floridas. Ühel hommikul ärkas pereema üles ning avastas, et üks tema lastest on kadunud. Eliise loo keskmes on Rootsis asuv Pastoraat. Üllataval kombel toimub ikka väga palju seal ( ja ei peagi selleks asuma USAs). Nagu ikka, ootame teie lugusid aadressile unejutudpodcast@gmail.com Kuuleme juba järgmine kord!

Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks. Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor. Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas. Selles saates räägime Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu? Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimist Rootsi näitel Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Maiu Lünekund, Ivo Tšetõrkin

Poliitikaguru mõõdab üle Euroopa Komisjoni ettepanekud elektrihinna ohjeldamiseks. Jagame ka soovitusi valitsuskoalitsioonile õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate ja kõigi teiste palkade tõstmiseks. Pöörame pilgu ka Rootsis sündiva uue valitsuse suunas. Saates löövad kaasa Maris Hellrand, Tõnis Leht ja Keit Kasemets.

Välismäärajas luubi all hetkeseis kolmes riigis - 200 aasta pikkusest neutraalsusest loobuvas Rootsis, maailma fookusest suuresti kadunud Afganistanis ja enne Ukraina sõda Venemaaga tugeva bloki moodustanud Hiinas. Pühapäeval kl 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Vana aasta eelviimasel päeval liitusid Tartu Tammeka põhimehed Tristan Koskor ja Mihkel Järviste üheskoos FC Floraga. Ametlikult teatas klubi esimesena Järviste tulekust, ent sisuliselt tõmmati Flora särk ikkagi esimest korda selga ühel ajal. Nüüd käisid mehed Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg” oma elust lähemalt rääkimas. Kuivõrd Tammeka tegi mullu niivõrd kehva hooaja, siis pidid tartlased alguses andma aru, miks läks just nii mitte naa. Seejärel võrdlesid mehed Flora tingimusi Tammeka omadega ja ainuüksi neid taustajõude, kes igapäevaselt mängijatega tegeleb, on kolm korda rohkem. Kõvasti kriitikat sai mängijatelt hooaja lõpus Tammeka peatreeneriks olnud Dmitrijs Kalašnikovsi otsus kahel puhul saata Premium liiga mängule duubelkoosseis. Saate teises pooles teeme mängijate abiga teisipäeval algavale hooajale väikse eelvaate, kus käime läbi iga meeskonna täiendused, plussid ja miinused. Head kuulamist!

Autoralli MM-sarja teise etapi Rootsis võitis Kalle Rovanperä Thierry Neuville'i ja Esapekka Lappi ees. Ott Tänakule jäi pihku punktikatse võidu eest saadud viis silma, mis jätavad ta MM-i punktitabelis 11. kohale. "Kuues käik" võtab kokku viimase rallipäeva olulisemad sündmused, kuulab ära, mida oli Tänakul, Egon Kauril ja Georg Linnamäel ralli kohta öelda ning räägib ka Venemaa-Ukraina sõjast ja Nikolai Grjazini osalemisest WRC sarjas. Saatejuhid on Gunnar Leheste ja Roland Poom, kohapealseid muljeid vahendab Umeast Peep Pahv.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Enel Sintonen – Tallinnast pärit tennisetüdruk, kes on jõudnud maailma ühe juhtiva audiitorbüroo PwC Soome juhtkonda. Enel töötab juba pikka aega partnerina Soome PricewaterhouseCoopers'is ning on oma karjääri jooksul elanud nii Rootsis, Soomes kui ka Eestis. Minu jaoks oli hästi põnev Eneliga vestleda, sest tal on sedavõrd mitmekülgne taust ja huvitav kogemuste pagas. “Ma olen oma karjääri jooksul ikka ja jälle imetlenud neid juhte, kes räägivad nii oma tiimiliikmetest kui ka oma organisatsioonist positiivselt. Vaatamata sellele, et organisatsioonides käib elu ikka üles ja alla – alati on nii häid kui ka halbu päevi – on mulle sümpatiseerinud juhid, kes räägivad ikkagi oma meeskonnast nö kaldega ülespoole, pöörates tähelepanu positiivsele ja osates oma tiimis näha pigem tugevusi kui nõrkusi. Selle tulemusena juhtubki see, et inimesed püüavad seda positiivset korrata ja uuesti kogeda. Kuigi organisatsioonis on seda võnkumist üles ja alla, süstib selline juhipoolne fookus inimestesse ikkagi soovi eduelamusi korrata. Ja kui ma nüüd teiselt poolt näen organisatsioone, kus asjadest räägitakse võib-olla isegi mitte otseselt negatiivselt, aga kuidagi liigkriitiliselt, millega käib kaasas selline rahulolematuse foon, siis selline fookus kipub inimeste usku, indu ja särtsu pigem alla tõmbama. Seega on äärmiselt oluline juhtidena pöörata tähelepanu, mismoodi me oma organisatsioonist ja inimestest räägime ning kuidas see, kas siis toetab tulemuste saavutamist või pigem pärsib seda.” – Enel Sintonen Kuulake ikka ...

Suurel spordiriigil Rootsil on naiste tennise maailma edetabelis olnud mitmeid aastaid vaid üks mängija, 26-aastane Rebecca Peterson, kes tegelikult rahvuselt eestlanna. "Matšpalli" podcast võttis kaugekõne Rootsi Rebecca isale ja treenerile Mardile. Mart Peterson kuulus Eesti tenniseparemikku 1980-ndatel aastatel, mil reisimisvõimalused olid väga piiratud ning Nõukogude Liidu koondisse mahtus siitkandist vaid Andres Võsand. Nagu mitmed tolleaegsed tennisistid, kolis Peterson segastel aegadel 1990. aastal koos abikaasa Annelie ja Rebecca vanema õe Beritiga, kes oli toona 3-aastane, Rootsi. Kaasas vaid kaks kotti ja olematu keeleoskus, tuli hakata elu täiesti nullist uuesti üles ehitama. Kuidas see Petersonidel õnnestus ja milline on olnud Rebecca teekond tennisemaailma eliiti, seda kõike seekordsest saatest kuulebki. Muu hulgas rääkis Peterson, millised on tenniseperekonna (lapsevanem on ühtaegu treener) eelised ja miinused, millised on olnud Rebecca karjääri tõusud ja mõõnad ning miks lõppes Rebecca koostöö teda 2020. aastal juhendanud nimeka rootslase Thomas Högstedtiga. Ühtlasi tehti saates juttu sellest, miks on WTA ja ATP tabelis kummaski vaid üks rootslane, kui svenssonite maalt on tulnud sellised kuulsad tennisetipud nagu Mats Wilander, Stefan Edberg või Björn Borg ning kui raske on spordiriigis, kus au sees on rohkem NHL-i mängijad, jalgpallurid ja suusasportlased, maailma esisaja tennisistil toetajaid leida ja meedias pildile pääseda. Head kuulamist!

Eesti inimesed ei ole sama agarad kindlustajad kui näiteks meie naabrid Soomes ja Rootsis. Miks see nii on?

Teeme ülevaate ajavahemikul 15.-21. novembrini Eestis ja maailmas toimunust koroonanonsenssist. Nagu ikka, toimus pandeemia uudisteportaalides ja tele-eetris. Päris maailmas, näiteks Rootsis või inimeste hulgas, kes meediat ei tarbi, oli lihtsalt üks tavaline nädal, kus paaril hommikul tuli autoakendelt õhukest jääkirmet kraapida.   www.telegram.ee  

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

JUKU Raadio 379. köögilaud kolis külla ekspeaminister Mart Laarile. Mart avaldas just raamatu ühest vägevast ja värvikirevast Eesti kirjamehest ning ühiskondlikust vedurist – Karl August Hindreyst. Saates on oluline osa Tarzani raamatutel, mis hakkasid ilmuma 1914 ja maailma vallutasid ning mille najal Hindrey 1920ndatel vindi üle keeras, avaldades Postimehes samuti “Päris-tarzani raamatuid” joonealustes, vähe sellest, üks neist oli koguni Tarzani pojapojast, siis Tarzani seiklustest Tallinnas ja Pühajärvel. Takkajärgi on päris kummaline tõdeda, et neid ajuvabasid arendusi võeti puhta kullana. Veel sukelduvad Mart ja Juku-Kalle 20. sajandi alguse Eesti miljöösse, kus Hindrey eredalt silma paistis: olles läbi käinud suure osa Euroopast ning olnud üks enimreisinud eestlasi, ei olnud tal kunagi kahju irooniast kaasmaalaste kohta, kes parasjagu “akent Euroopasse” raiusid. Hindrey vedas ninapidi ka nõukogude julgeolekut. Sel ajal, kui võimud pärast sõda kahtlustasid, et ta on mahalaskmisest pääsenud ja redutab Rootsis, elas ta tegelikult kuni elu lõpuni valenime all siinsamas käe-jala juures, Iru hooldekodus. See on köögilaud ühest erandlikust inimesest, kelle jälg meie kultuuris ja riigipildis on samuti täiesti erandlik.

Viiekümne viies osa on eriti eriline ja pühendatud joogateraapiale. Külas on kolm imelist inimest - Kei Kvarnstrom, Enely Jääger ja Daire Tammik. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/759288251300569 Enely Jääger on Rahvusvaheliselt sertifitseeritud Joogaterapeut. Läbinud viie aastase Viniyoga Healing Foundation of India "Yoga Vaydya Sala" joogateraapia õppeprogrammi Dr N Chandrasekaran juhendamisel (700 tundi). Lõpetanud klassikalise jooga nelja aastase Rahvusvahelise Joogaõpetajate koolituse (KHYF Yoga Teacher Training - 500 tundi). Täiendanud oma teadmisi jooga valdkonnas erinevatel rahvusvahelistel seminaridel. Enely arvates oleme inimestena kõik erinevad ning vajame ka rühmatundides individuaalset lähenemist. Tema jooga tunnid on üles ehitatud lähtuvalt abivajajate vajadustest ja soovidest. Joogaterapeudina annab ta oma õpilasele õnge, kala aga tuleb ise kinni püüda. Vabal ajal surfab ja jookseb maratone. Vaata järgi tema lugu: https://www.facebook.com/herbazen.eu/videos/689961638282073 Daire huvi jooga, õigemini joogaasendite vastu, tekkis väga ammu, millalgi noorukieas ja neid sai nii iseseisvalt kui ka erinevates joogatundides praktiseeritud, aga seda pigem katkendlikult. Sügavam ja põhjalikum sisenemine joogamaailma sai alguse siis, kui alustas Joogaühingu esimene 3-aastane joogaõpetajate koolitus, mille Daire kenasti lõpetas. Huvi jooga vastu aga ei raugenud, vaid hoopistükis tõstis tuure ja hetkel omandab Daire uusi ja veelgi sügavamaid teadmisi Joogakooli joogaterapeudi koolitusel. Daire ütleb, et ta on lõpmata õnnelik inimene. See ei ole olnud alati nii ja suur teene on siin joogal. Ta on ülimalt tänulik, et ta joogateele astus ja sellega sügavamalt tutvust tegi. Tänaseks päevaks on jooga saanud Daire igapäevaseks ja lahutamatuks osaks. Jooga toetab ja teenib inimest igal tasandil ning võib korda saata imesid. On vaja vaid soovi, usaldust ja pealehakkamist. Joogaõpetajana püüab Daire inspireerida inimesi iseenda jaoks aega võtma, endaga tegelema ja liikuma. Lisainfo: http://joogakool.ee/

Saatejuhid on Margus Kamlat ja Bert Järvet

Neljakümne kuues imeline külaline on Ketlin Bergmann. "Minu teekond jooga juurde sai alguse aastal 2010, õpetamist alustasin alles 2018, kui mõistsin, pärast kõiki neid aastaid ülikoolides, et see on mu tegelik kutsumus ja kirg. Ma usun, et treeneritöö on samamoodi õpetamine ning selle jaoks, et suudaksid anda enda teadmisi/oskusi ka teistele, peab olema su sees “see miski”. Mina leidsin selle ja olen ääretult tänulik eelkõige iseendale, kuna soov ja tahtmine tuli ju siiski minust endast. Olen elanud nii Taanis kui ka Rootsis, õppinud sealsetes kesk- ja ülikoolides, ning neile kogemustele tänulik. Tihti on mul küll mõtetest läbi jooksnud küsimus, et mis oleks saanud, kui ma poleks tagasi koju tulnud. Rootsi on mul siiani südames ja igakord sinna minnes, tabab mind taaskord see “what if..”. Common sense ütleb, et ju nii pidi minema ja liiga kauaks ei lase ma endal selle “what if'ga” maadelda. Tulles tagasi jooga juurde, siis olen proovinud erinevaid stiile ning igal eluetapil on üks või teine olnud ka nö omal kohal ja vajalik. Viimaste aastate jooksul aga on mu süda kiskunud pigem füüsiliselt aktiivsemate jooga variatsioonide poole - Power Yoga, Yoga Sculpt, Ashtanga-Vinyasa (see on olnud nö põhjaks mulle esimesest tunnist alates). Treenerina töötan hetkel Arigatos ja Kalev Spas ning aktiivselt teen ka online tunde (Ketlini Online Yoga), seda nüüd eriti viimase aasta jooksul." Lisainfo: https://www.facebook.com/KetliniOnlineYoga/

Jäähokimängija Robert Rooba teeb juba aastaid tegusid Soome kõrgliigas ja on sel hooajal tõusnud liiga parimate väravaküttide sekka. Kas Rooba edulugu on ja jääb erandiks või annab suure hokiriigi lähedus teistelegi eestlastele võimaluse end tõestada? Millal tuleb Eestis noorel andekal hokimängijal sein ette ja kui raske on jalg ukse vahele saada Soomes või Rootsis? Millised on üldse väikesest Eestist välismaale murdmise võimalused?

Rootsis arendatakse tuule jõul liikuvat kaubalaeva.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on hiljuti Eesti parimaks juhiks valitud elektroonikatööstuse Incap Grupi juht Otto Richard Pukk. Minu esmane kokkupuude Ottoga oli ülisõbralik ja soe, temast õhkus sellist ehedat muhedust, mis tegi meie kohtumise õhkkonna väga sümpaatseks. Otto juured ulatuvad sügavale Saaremaale, kuigi mees ise on suure osa oma elust toimetanud Rootsis. Täna elab Otto peamiselt Tallinnas ja juhib kogu rahvusvahelist Incap Gruppi, mille koosseisu kuulub ka Saaremaal asuv tehas. Mulle avaldas muljet Otto juhtimiskäekiri, mille üheks nurgakiviks on põhimõte, et tootmisettevõtte juhtimine ei pea olema traditsiooniliselt hierarhiline ja käsuliinil põhinev. Töötajate liinitööl rakendamise asemel töötajaid kuulatakse ja arendatakse, mikro-manageerimise asemel neid usaldatakse ja antakse piisavalt vabadust ning vastutust teha oma tööd parimal võimalikul moel. See kõik mitte ainult ei tee ettevõtte toimimist kiiremaks ja targemaks, vaid võimaldab omada ka üliõhukest juhtimiskihti, mis vähendab oluliselt kulusid. “Kuidas ehitada jätkusuutlikku ettevõtlust? Meie Incapis oleme valinud selleks hästi detsentraliseeritud juhtimismudeli tee. Otsused äri kohta langetatakse lokaalselt tehastes, väga lähedal probleemidele, mis on üles kerkinud. See tähendab seda, et peamine stakeholder – on see siis klient, tarnija või kes iganes – kohtub teemast kõige paremini informeeritud otsustajaga koha peal, mitte kellegagi, kes on püramiidi tipus, teemast kaugel ning ei oma nii head ülevaadet olukorrast, kui kohapealsed inimesed. See toob kolm kasutegurit lauale. Esiteks, selline juhtimismudel võimaldab kõrgemat kasumlikkust. See ei ole mitte ainult selle tulemus, et me oleme suured ärigeeniused, vaid meil lihtsalt on minimaalsed overhead kulud. Meil on suur osa funktsioone, mida tavapäraselt peamaja kannab, outsource’itud. Meil on endal vaid kaks inimest peamajas. Investorite seisukohalt on see kindlasti hea uudis. Töötajatele aga annab see võimaluse ise otsustada ja vastutada töö tegemise viiside ja tulemuste eest ehk me tõmbame endale ligi väga motiveeritud inimesi. Samuti meeldib see juhtimismudel ka klientidele, kuna neil on võimalus kiirelt ja paindlikult leida oma küsimustele ja probleemidele kohe koha peal otsustajatega lahendused. Need on need kolm selget eelist – nii investorite, töötajate kui ka klientide vaatenurgast –, mida mina tunnetan, et teevad meie tegevuse edukaks. Sellise juhtimismudeli aluseks on arusaamine, et mina juhina ei ole kõiges kõige parem. Meil on tööl hulga eksperte ja spetsialiste, kes on oma valdkonnas oluliselt kompetentsemad kui mina eales saaksin olla. Minu kõige suurem tugevus on ikkagi meeskonna ehitamine ja juhtimine, mitte spetsiifiline kõrgtehnoloogiline ekspertlus. Teine oluline aspekt on see, et vastutust ei ole võimalik teisele inimesele lihtsalt anda, seda saab ikka inimene ise omaalgatuslikult endale võtta. Ja tõeliselt edukad saame olla vaid siis, kui meil on ettevõttes piisavalt inimesi, kes on valmis võtma vastutust tulemuste eest. Siis saan juhina alles tunda, et organisatsioonis on kontroll toimuva üle.” – Otto Pukk Kuulake ikka ...

Kahekümne seitsmes imeline külaline on Kei Kvarnstrom. Kei teekond joogaõpetaja ja-terapeudina kestab juba rohkem kui 20 aastat. Süvenemine toimub joogateraapia suunal. Ta on aastaid töötanud ja töötab imikute ja väikelaste võimlemis- ja ujumisõpetajana ning aidanud lapseootel naisi sünnituseks ettevalmistumisel. Tänasel päeval koostab ta soovijatele iseseisvaks harjutamiseks ka individuaalseid joogakavasid, kas tervisliku seisundi parandamiseks ja toetamiseks või muudel eesmärkidel. Lisaks koolitas ka tulevasi joogaõpetajaid koostöös Eesti Joogaühinguga kolmeaastase õppekava raames, kus lisaks joogaalastele kursustele on ka anatoomia ja füsioloogia kursused. Ta on õppinud ja end täiendanud Rootsis, Austrias, Itaalias, Prantsusmaal, Indias ja Eestis. On töötanud lastereanimatsiooni osakonnas hooldusõena ning taastusravihaiglas hingehoidjana. http://joogakool.ee/

„Eesti eso” seitsmendas osas käis külas Veiko Lasting, jututeemaks oli floating. Sensoorse deprivatsiooni kambri lõi 1954. aastal John C. Lilly, esialgu kasutati kambrit kosmonautide treenimiseks – neid harjutati kaaluta olekuga harjuma. Täielik pimedus, surmvaikus, kaaluta olek – see võib esialgu kõlada pisut hirmutavalt. Sensoorse deprivatsiooni kamber (sensory deprivation tank) on suur kaanega vann, kus inimene sisse poeb. Vannis on kehatemperatuuril vesi, kuhu on valatud suures koguses magneesiumsoola, nii et keha hakkab vee peal justkui hõljuma (seepärast nimetatakse seda inglise keele järgi floatimiseks). Justkui Surnumeres. Asja mõte on kaotada ära kõik välised aistingud – heli, visuaal, tunnetus. Kuna vesi on täpselt kehatemperatuuril, ei saa inimene pärast mõnda aega enam aru, kust algab vesi, kust lõpeb õhk. Keha kaob justkui täielikult ära, ent ajutegevus jätkub ilma segavate faktoriteta. Floatimist kasutatakse ravimeetodina väga palju Rootsis. Seal sai oma esimese kogemuse ka Veiko. Rootsis on viimaste aastate jooksul antud välja ka kaks doktoritööd – floativate inimeste ajutegevust on mõõdetud. Aju lülitub kaaluta olekus rahulikku režiimi, mis on võrreldav meditatsiooniga. Rootsis tehtud doktoritööd keskendusidki kahele aspektile – mentaalsele ja füüsilisele. Mentaalse poole pealt leiti, et kambris saab edukalt ravida depressiooni ja ärevushäireid. Füüsiliselt võitleb meie kesknärvisüsteem pidevalt gravitatsiooniga, ent kaaluta olekus kaob see faktor täielikult ära, mistõttu töötab kamber ka taastusravis. Meetodit kasutavad paljud sportlased, samuti leiavad floatimisest abi inimesed, kes vaevlevad igapäevaselt valude käes. Saatejuht käis enne saadet ka ise asja proovimas ning nimetab sensoorse deprivatsiooni kambrit üheks maailma kõige lõõgastavamaks kogemuseks. Kehaliselt võiks seda natuke võrrelda saunaga – luud on pehmed, meel rahulik, argipäevamüra kuskil kaugel-kaugel. Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

"Filmikeel - 21. sajandi keel" - kuidas mõista seda nn manipuleerimise kunsti, mis pildi ja heli kaasabil muundub kord kunstilisteks visuaalvormideks, siis youtuubilikeks tobeklipikesteks või hoopis drastiliseks dokumentaalseteks kaadriteks. Kuidas parendada meie kõigi audio-visuaalseid oskusi, jutuvestmisest filmitehnika oskuste omandamiseni. Mis on need praktilised esimesed sammud, alates millest võib meid pidada 21. sajandi keelt rääkivaks inimeseks? Telia tutvustab mais 2020 läbi viidud koolide tehnoloogiakasutuse võrdleva uuringu tulemusi Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis ja Leedus. Arutelu juht: Indrek Ibrus, TLÜ meediainnovatsiooni professor Osalejad: Mikk Rand (Eesti Filmi Instituudi digipädevuse arendaja, Kinobuss), Heddy Ring (Telia Company jätkusuutlikkuse valdkonna juht), Elo Võrk (Telia partnersuhete juht), Diana Poudel (raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor, küberturvalisuse õpetaja). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.