Ringjoon

Tasahilju on kätte jõudnud suvi, seega Ringjoonel on aeg minna puhkusele. Aga kurvastamiseks pole põhjust, sest nagu ikka lõpetame hooaja kõrgel noodil: ühe korraliku ajude ragistamisega armsas Generaadio stuudios. Juttu tuleb nii Ruhnu karust, lendavatest hobustest ja paljust muust. Saates võtsid mõõtu võistkond onud, koosseisus Erik ja Kaspar, ning tiim vanaonud, koosseisus Siim ja Harald. Saadet juhtis Eke ning kokku lõikas Harald.

India ja Pakistani vahelisel jagelemisel ning konfliktidejadal on pikk ajalugu. Kahtlemata mõjutavad minevikus väljakujunenud jooned ka mai alguses uuesti lahvatanud konflikti Kashmiris. Seekordses Ringjoone saates keskendumegi põhjalikumalt 7. mail alguse saanud India-Pakistani konfliktile ning proovime lahti mõtestada selle ajalooliseid kui ka tänapäevaseid juurpõhjused. Samuti võtame vaatluse alla konflikti laiema mõju maailmapoliitikas.Seekord lahkavad teemat Siim ja Erik ning saatejuhiks on Kaspar. Saade on lõigatud kokku samuti Eriku poolt.

Alates 2022. veebruarist on sõjateematika igapäevaseks kõneaineks. Juba ajalootundidest on tead, et külma sõja perioodil vältisid suurriigid omavahelist otsest sõjalist konflikti ning arveid klaariti läbi kolmandate riikide, muuhulgas rakendati ka varisõja taktikat. Seekordses episoodis uurime lähemalt selle mõiste tähendust ja olemust. Kas varisõdade ajastu on jäänud minevikku? Miks otsustavad riigid varisõdade kasuks? Kas ka sõda Ukrainas saab lugeda varisõjaks?Küsimuste üle arutlevad Annabel ja Thomas, küsib Talis ning saate lõikas kokku Annmari.

Eurovisiooni laulikud on taas avatud!Taas on eetris meie iga-aastane saade.Selle aasta Eurovisiooni lauluvõistluse kohta on öeldud, et see on ballaadide ja isegi prantsuskeelsete laulude aasta. Üks on kindel — tänavu tuleb osalejatel rinda pista väga tiheda ja keerulise konkurentsiga. Kuid suur küsimus püsib: kas poliitika mängib võiduvõimalustes rolli?Sel korral uurime, mis toimub konkursi eel: miks on nii paljud esinejad viimasel hetkel võistluselt taandunud? Kuidas on Serbia suutnud seekord ilma skandaalideta varjudest esile tõusta? Ja kas Eurovisioon on jäädavalt muutunud?Kõiki neid teemasid arutavad taas Anna Gerda ja Anastasia. Nendega on liitunud Eurovisiooni ekspert Eke (EEE) ning meie juttu lõikab ja seob tervikuks Liisbet.

Rahvusvaheline kliimapoliitika näib ühtaegu pääsetee ja ummikuna. Ühed räägivad rohepöördest, teised otsivad võimalusi reeglitest mööda hiilida. Kliimamuutused süvendavad ebavõrdsust ja paiskavad lauale valusaid küsimusi. Sellele kõigele püüavad vastuseid anda Helari ja Polina uues kliimateemalises Ringjoones. Saadet juhib Hilda ja selle lõikas kokku Anna Gerda!

Ülehomme täitub USA 47. presidendi Donald Trumpi teise ametiaja sajas päev. Esimeste võimul oldud kuudega on Trump ja tema administratsioon täide saatnud hulgaliselt riigi sise- ja välispoliitikat muutvaid otsuseid.Saates käsitleme lisaks USA uue valitsuse tähtsaimatele otsustele ja riigis aset leidnud sündmustele Trumpi administratsiooni: kes omavad enim mõjuvõimu ning kas selle koosseis on lähiajal muutumas? Arutame ka demokraatide olukorra üle ning hindame, kas neil on lootust 2026. aasta lõpus toimuvad vahevalimised võita. Arutleme Trumpi tariifide kehtestamise plaani üle ning diskuteerime, millised võimalused on USA presidendil selleks, et kehtestada Ukrainas rahu.Saates vestlesid eksperdid Liisbet ja Erik saatejuhi Haraldiga. Vestluse lõikas kokku Anastasia.

Osade seas poleemikat, osade seas aga kiidusõnu feminismi edendamise eest kutsus hiljuti esile kuue naise 11-minutiline lõbureis kosmosesse. See on aga üks harvu kordi, mil kosmos laiema avalikkuse jaoks uudiskünnise ületab. Öist tähistaevast silmitsedes laiub silme ees justkui rahu ja ettekujutus vaakumist - edaspidi mõne jaoks aga mälupilt lillekesega laulikust Katy Perry. Paraku väljaspool meie vaatevälja leiab aset tegevus päris mitmel rindel, nagu kosmosemajandus, militariseerumine ja õigusruum. Uue nädala saates pistavad pea kosmoseprügi ja jõumängude vahele Annmari ja Polina. Oma mõtteid ütleb sekka saate kokku lõiganud Karl Kajak. Neid usutleb Patricia.

Trump tahab Gröönimaad, Venemaa avab uuesti oma nõukaaegseid sõjabaase Arktikas, Kanada on uuendanud radarisüsteemi, Norras toimus eelmine aasta õppus 20 000 NATO sõduriga - ja seda kõike vaid paari aasta jooksul. Jääkarude, armsate polaarrebaste ja hüljeste poolest tuntud nelja miljoni elanikuga külmast Arktikast on saanud rahvusvaheliste suhete mõistes üpris kuum koht. Kuumus ei ole siinkohal vaid puhas metafoor, vaid vastab ka empiirilisele reaalsusele, kuna kliimamuutused ning globaalne soojenemine mõjutab Arktikat kohati tugevamini kui teisi maailma piirkondi. Seega, muutuste laines, otsustasimegi Genialistide Klubi stuudios olukorda analüüsida meist umbes kümme laiuskraadi põhja pool algaval  maakera territooriumil. Millise hinnangu olukorrale andsime? Selleks peab vast ikka saadet kuulama. Saadet juhtis Siim, ekspertidena olid stuudios Eke ning Aleksander ja saate lõikas kokku Helari. 

Sel nädalal võtame Ringjoones fookusesse natuke lähedasemat poliitikat, nimelt meie kalli Eesti sisepoliitika. Selleks, et aru saada välispoliitikast on algselt vaja ka mõista, mida enda riigi sisetasand korraldab ning viimasel ajal on päris palju muutusi toimunud. Arutame, mis viis sotsid valitsusest välja ja kuidas see mõjutab uue valitsuse tulevikku. Samuti käsitleme julgeoleku ja sõna rolli tänapäeval. Lisaks, mis on erakondade tulevik valitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Saates osalevad Kaspar ja Thomas, saadet juhib Anastasia ning episoodi lõikas kokku Aleksander.

Folks, this is real radio—controversial, exciting, and totally tremendous! Skisosaade covers everything: Heimar Lenk's very interesting takes on Kaguraadio, Bosnian pyramid conspiracies, the so-called "Trump signal chat leak" (fake news!), Peruvian ethnocacerism (wild!), and the decline of Estonian TV. Plus, they talk Family Guy, South Park, and Married… with Children—the classics! If you're not listening, you're losing! Believe me!

Eraarmeed on mänginud olulist, ent varjatud rolli riikide välis- ja sisepoliitikas juba kuuekümnendatest aastatest saati. Sellegipoolest satuvad nad meediasilma alla üpris harva. Kõik ilmselt teavad Wagnerit, kuid sealjuures jäävad mainimata näiteks Hiina, USA ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigi eraturvafirmad ja eraarmeed. Käesolevas saates uurime tänapäevaste eraarmeede ajalugu, õiguslikku seisundit, kurikuulsat staatust ning täpsemini ka kes, kus ja kuidas tegutseb.Saates räägivad olukorrast Liisbet, Arp ja Eke. Saadet juhib Thomas ning lõikas Hilda.

Tegemist on Ladina-Ameerika suurima riigiga, kus elab üle poole terve kontinendi rahvastikust. Seekordses saates analüüsime Brasiilia sotsiaalpoliitilisi probleeme, proovime leida ammendavat selgitust Brasiilia liikmelisusele BRICS organisatsioonis, vaatame üle praeguse presidendi Lula da Silva kordasaadetu ning räägime Ladina-Ameerika populismi eripäradest. Saates osalevad Erik ja Sigrid, saadet juhib Anna Gerda ning episoodi lõikas kokku Talis.NB! Saate lõpus jagame ka filmisoovitust, mille põhjal Brasiilia ajalugu paremini tunda õppida.

Pärast Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate esimeses pooles on Lääne-Balkani riikide arengutrajektoorid olnud mõneti erinevad, kuid ometi on näha palju ühiseid jooni, mis tulenevad piirkonna paljuski ühisest kultuurist, ajaloost ja karakterist. Hetkel on Balkani poolsaare lääneosa riigid taas rohkem kõneainet pakkumas. Serbias toimuvad massilised protestid pärast seda, kui 1. novembril Novi Sadi raudteejaama katus kokku kukkus ja 15 inimest hukkus. Bosnias ja Hertsegoviinas mõisteti Serblaste Vabariigi juht Milorad Dodik aastaks ajaks vangi, kuid hetke seisuga ei tundu, et ta plaaniks sinna minna. Viimastel kuudel toimusid valimised Horvaatias ja Kosovos.Millised on Serbia tudengite juhitud protestiliikumise motiivid ning kas president Vučić kukutatakse? Miks Dodik vangi mõisteti ja millised on Bosnia ja Hertsegoviina tulevikuväljavaated? Miks on TikToki keelustamine ja Bektaši ordule Vatikani-taolise riigi loomine Albaanias päevakohased teemad?Olukorrast Lääne-Balkanil kõnelevad Erik ja Harald, saadet juhib ning modereerib Karl.

Kuigi naiste õigustest räägitakse aina rohkem, polnud 2024. aasta üleilmsed arengud selles vallas sugugi nii eesrindlikud. Näiteks toob Equal Measures 2030 välja, et 2019-2022 tegid ligi 40% riikidest soolises võrdõiguslikkuses taandarengu või stagneerusid selles vallas. Ka möödunud aasta jooksul toimus mitmeid poliitilisi arenguid naiste õiguste vallas. Naistepäevale pühendatud saates tuleb juttu naiste õiguste arengutest kodus ja võõrsil, muuhulgas vaadeldakse sellealast olukorda Iraagis, Afganistanis ning USAs. Samuti tuleb juttu naistevastaste narratiivide mõjust USA ja Venemaa poliitilisel areenil. Saates arutlevad Patricia ja Annabel, saatejuht on Aet. Episoodi lõikas kokku Annmari.Head kuulamist!

Julm, verine ja täiemahuline sõjapidamine Ukraina vastu on kestnud tänase seisuga kolm aastat. Erinevalt aastatest 2022 ja 2023 liikus rindejoon võrdlemisi vähe, kuid siiski toimusid tähtsad sündmused nii rindel kui ka rindelt eemal, mis võivad määrata sõja saatuse ja lõpu.Kui stabiilne on Putini režiimi hetkeseis? Kas Venemaa on võimeline agressiooni jätkama? Mis oli Kurski operatsiooni eesmärk ja kas see on täitumas? Mida teevad Kurski oblastis Põhja-Korea sõdurid? Kuidas saab olukorda lahendada ja mis roll on selles kõiges Donald Trumpil?Saates arutavad täiemahulsie sõja kolmandat aastat Kaspar, Talis ja Harald. Saadet juhtis Erik ja lõikas Liisbet.

Öeldakse, et oma silm on kuningas — seetõttu otsustas ka RSR, et parema pildi saamiseks tuleb minna ise kohale viimasel ajal palju kajastatud Moldovasse. Meie viiepäevane reis andis võimaluse lähemalt tundma õppida kunagist Bessaraabiat, kuivõrd plăcintă ja mămăligă mekutamise kõrvalt kuulsime ja kogesime palju põnevat riigi poliitika ja ühiskonna kohta. Kuidas kogesime energiakriisi enda nahal? Mis meid Moldova juures võlus? Mida rääkisid kohalikud Maia Sandust? Miks me kohaliku meedia uudisveergudele jõudsime? Kuidas Moldoval üldse läheb?  Saates annavad nähtust ja kuuldust aru Patricia, Kaspar, Hilda, Talis ja Karl. Saadet juhtis ja lõikas Annabel. 

Kevadsemestri hooaja avab Ringjoone tiim Hiina teemalise saatega. Üle mitme semestri räägime nähtusest, mis vaikselt kuskil suurte sõdade varjus on podisenud. Hiina on võib-olla et kõige kuulsam üleilmne soft-power'i ehk pehme jõu kasutaja. Riik investeerib aktiivselt Aafrika riikide infrastruktuuridesse, segab Läänemerel veealuse taristu korrapärast toimimist ning on arendanud välja uue globaase tehisintellektuaalse fenomeni DeepSeek. Mida on Hiina täpsemalt viimasel ajal korda saatnud, arutavad stuudios Helari ja Thomas. Saadet juhib Anna Gerda ja puldi taga tegutseb Heili-Mae.

Lisaks jõulutoidule, jõuluvanale, piparkookidele, kingitustele ja muudele traditsioonilstele pühadega seotud nähtustele tähendab lähenev pühade aeg ka seda, et aastast hakatakse vaikselt kokkuvõtteid tegema. Seda tegime ka meie Ringjoones mälumängu formaadis. Küsimusi tuleb nii tulevase USA presidendi kui ka valimiste kohta globaalselt 2024. aastal, ent ei jää puudutamata ka kultuur ja jõulukombed. Traditsioonilises aastale punkti panevas mängus kohtuvad tiim Mets ja tiim Põld tasavägises duellis, ent kumb jääb peale? Kui palju sa ise arvad, et küsimustele vastata oskad? Vaid üks viis teada saada. Mängu modereeris Siim ning saateks lõikas kogu ürituse Karl Kajak. Mängijateks olid Richard, Annabel, Kaspar ja Eke.

Küberjulgeolek on valdkond, mida selle keerukuse ja varjatuse tõttu on lihtne unustada või selle mõjukust alahinnata. Seetõttu oleme saates võtnud luubi alla kübermaailma rolli nüüdisaegsetes rahvusvahelistes suhetes ning konfliktides. Kas isehakanud häktivistide grupid on minevik või jäävad nad "riigipalgaliste" häkkerite kõrval püsima? Milliseid võimalusi pakub AI innovatsiooniks sõjalistes konfliktides? Kui eetiline võiks või saaks küberjulgeoleku tagamine olla? Saates arutlevad mainitud teemadel Anna Gerda Nurmetalo, Annabel Lindmets ja Aleksander Koppel. Saatejuhiks Richard Kask, puldis Kjete Trutin.

Sel nädalal uurime Ringjoone liikmetega lähemalt fenomeni, mida me kõik kasutame igapäevaselt…SOTSIAALMEEDIA! Mõne jaoks omab sotsiaalmeedia suurt rolli igapäeva elus. Olgu selleks, et saab oma kõige tähtsamat infot TikTokist või jagab oma uut valmiskampaania klippi. Meie, aga uurime, et miks on sotsiaalmeedia kandunud üle poliitikasse ning miks see on osa poliitikute jaoks eduvõti? Muidugi iga pilve taga ei saa vikerkaar olla. Sotsiaalmeedia võib ka mingil määral ohtlik olla. Arutleme saates, mida tähendavad mõisted vale- ja desinformatsioon ning, miks on sellest oluline rääkida? Analüüsime välispoliitika näidetel, kas sotsiaalmeedia on kaasaegne propagandavahend? Kui sotsiaalmeedia võimendatud polariseerumine jätkub, kas see võib viia radikaalsemate muutusteni demokraatlikus süsteemis? Mis on sotsiaalmeedia tulevik? Saates jutustavad Thomas, Harald ja Jaana. Saatel hoiab pulssi Anastasia ja pulti hoiab Annmari.

Populism on tõusnud üheks 21. sajandi kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks, mõjutades riike nii Euroopas kui ka teistes maailma piirkondades. Euroopas ja mujal maailmas on populistlikud parteid kogumas oma võimu, tõrjudes kõrvale traditsioonilised ja mõõdukad poliitilised jõud. Nende parteide kiire tõus ja kasvav populaarsus näitab sügavaid ühiskondlikke muutusi ja rahva rahulolematust kehtiva poliitilise korraga. Populism on nagu kahe teraga mõõk – ühelt poolt lubab see võimestada tavalist kodanikku ja taastada rahva hääl poliitikas, kuid teiselt poolt võib see muutuda ohtlikuks demokraatiale, õõnestades institutsioone, lõhestades ühiskonda ja kasutades lihtsustatud lahendusi keerulistele probleemidele. Selles saates uurime populismi põhjalikult ja mitmetahuliselt. Räägime, kuidas populism on ajalooliselt kujunenud ja millised on selle ideoloogilised juured. Vaatleme, millised majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid on aidanud populistlikel vaadetel Euroopas esile kerkida. Näiteks räägime, kuidas globaliseerumine, immigratsioon ja majanduskriisid on tekitanud hirme ja rahulolematust, mida populistlikud liidrid ära kasutavad. Saates räägivad Thomas ja Heili-Mae, saadet juhib Karl ja puldis on Hilda

Sellel nädalal võtame luubi alla Ühendkuningriigi! Möödunud suvel toimus riigis võimuvahetus: 14 aastat konservatiivide valitsemisaega on lõppenud, sest valimised võitsid ülekaalukalt Keir Starmeri juhitud leiboristid. Tööpartei esimesed 150 päeva valitsuses ei ole olnud aga lihtsad: põllumehed korraldavad proteste, poleemikat tekitavad rändeküsimused, Reformipartei, mida juhib Nigel Farage, on tõusuteel, järgmise aasta USA presidendivahetuse teadmatus ja jätkuv Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas. Mis olid põhjused Ühendkuningriigi võimuvahetuse taga? Kui hästi on uus peaminister Starmer ametis hakkama saanud? Milline saab olema konservatiivide uus strateegia ja kes on nende uus esimees Kemi Badenoch? Supine invertebrate protoplasmic jellies? Millised on Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhted pärast Brexitit? Mis on peavoolu parteidega konkureeriva Reformipartei edu taga? Milliseks kujuneb Trumpi ametisse astumise järel Ühendkuningriigi poliitiline agenda suhetes USA-ga? Ühendkuningriigist on arutamas asjatundjad Anastasia ja Patricia, saadet juhib Liisbet ning puldis on Annabel.

Aina rohkem korporatsioone kasutab enese promomiseks deviise nagu "roheline", "ökoloogiline" või "loodussõbralik". Tegu on reklaamitrikiga, et aina rohkem kliimakriisiga kursis olevat tarbijat mõjutada enda tooteid ostma. Tegelikkuses on taolised hüüdlaused tühjad ja varjavad mastaapset looduse ja inimeste ekspluateerimist. Miks on korporatsioonid võtnud rohelise kuvandi enda kinnisideeks? Kuidas näha läbi rohepesu ja leida tõeliselt jätkusuutlikud lahendused? Kuidas saab üksikisik vähendada oma tarbimist ja kuidas võtta suurkorporatsioone vastutusele? Kas praeguses süsteemis on keskkonna säästmine võimalik? Saates parandavad maailma Annmari ja Talis. Vestlust juhib Tõnn ning saate monteeris Jaana.

Lõuna-Koreas on viimastel aastakümnetel toimunud plahvatuslik majanduse areng. Piisab vaid Korea poolsaare öistest satelliidipiltidest, et saada aru, kummas on parem elujärg. Peale hüppelise majandusarengu tänu kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordile on Lõuna-Korea võtnud suuna pehme jõu arendamisele popkultuuri kaudu: kõik meist on kuulnud K-popist ning Korea telesarjadest. Küll aga pole see edulugu tulnud sugugi probleemideta. Fassaadi taha vaadates ilmnevad tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemkohad, millest aru saamiseks tuleb mõista ka riigi kultuurilist tausta ja olude järsu muutumise tagajärgi. Milline on K-popi staaride elu kulisside taga ja kuidas on see seotud Lõuna-Korea kultuurilise ja majandusliku taustaga? Miks keelduvad paljud Lõuna-Korea naised meestega suhetes olemisest ja laste saamisest? Miks moodustab Samsung Group rohkem kui viiendiku riigi SKTst? Eelmise aasta Democracy Indexi kohaselt on Lõuna-Korea täielik demokraatia, kuid millised probleemid riigis siiski võimude lahususe ja õigusriigi aspektist esinevad? Saates võtavad sõna Korea-temaatika eksperdid Jaana ja Aleksander. Vestlust juhib Harald ning saate lõikas kokku Tõnn.

Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud pea kolm aastat ning ei näi niipea lõppevat. Venelased on taktikalisel tasandil teatud edu saavutanud, strateegiline eelis on õnneks endiselt ukrainlaste käes. Kuid sõja lõppu ei otsusta ainult see, mis toimub rindejoonel, vaid ka see, mis toimub tagalas ning Ukrainast väljaspool. Sedakorda võtame saates käsile Venemaa-Ukraina sõja rahvusvahelise mõõtme. Oktoobri keskpaigas käis Zelenskõi Euroopa Liidu ning NATO juhtidele oma vastvalminud rahuplaani tutvustamas. Analüüsime, mida see plaan endast kujutab, milline on olnud rahvusvaheline vastukaja ning kas me suudame seda ellu viia. Lääne-Euroopa meedia kirjutab sagenevatest Vene sabotaažiaktidest ning isegi atendaadikatsetest. Mida üritavad venelased saavutada ning kas neid saadab edu? Võtame luubi alla ka ühe kõige intrigeerivama muutuse selles sõjas – Põhja-Korea sõdurid on valmis Ukraina vastu lahingusse astuma. Miks otsustas Põhja-Korea just nüüd sõjaga liituda? Kas nende avantüür kujuneb edukaks või mitte? Milline saab olema Lõuna-Korea reageering? Vastused neile ning ka teistele küsimustele leiate käesolevast saatest. Küsimustele vastasid Talis, Kert, modereeris Siim ning saadet juhtis Kjete.

Peatselt on käes aeg, kus USA valib endale järgmiseks neljaks aastaks presidendi. Kuigi valimised toimuvad alles 5. novembril, on praegusel momendil hea heita kaemus sündmustikule, mis meid praegusesse olukorda on toonud. Kuidas mõjutab valimisi USA poliitilise süsteemi ülesehitus? Millised takistused ja positiivsed kokkulangevused on kõige kaalukamad? Kes võiks olla järgmine president? Need küsimused ja palju enamat on jututeemaks selle nädalases saates. Saates lahkavad olukorda Helari ja Karl, saate lõikas kokku Thomas ning seda juhtis Aleksander.

Filmimeedium on kahtlemata üks populaarsemaid kunstivorme. Eriti seda aga tänapäeval, kus tuhanded filmid on läbi voogedastusplatvormide vaid paari nupuvajutuse kaugusel. Eriti tihti aga me ei mõtle selle üle, kui palju saab filme kasutada poliitiliste vaadete levitamiseks või ühiskonna meelsuse muutmiseks.  Saates arutame millistel erinevatel viisidel on omavahel seotud poliitika ja filmid, millist sisu peaksid filmiedastusplatvormid näitama ning miks on Tulnukas ehk Valdise pääsemine on parem kui selle järg. Filmimaailmasse sukelduvad Annabel ja Annmari, saadet juhib Eke ning puldis on Kert

Viimaste kuude ja aastate valguses on tõusnud tungiv vajadus arutada Sahelit. Senegali uuest presidendist ja tema ambitsioonikast reformikavast ja uuest välispoliitilistest suunast Sudaani uusima kolmanda kodusõjani on selles maailma nurgas tohutult palju, mida arutada. Kahe eelmainitud maa vahel laiub ka pikk ja lai "riigipöörete vöö", kus esile on tõusnud kolme sõjaväelise diktatuuri all oleva riigi liit - Saheli Riikide Konföderatsioon (CES), mis koosneb Malist, Nigerist ja Burkina Fasost. Aga kuidas siis areneb ja leegitseb see Sudaani kodusõda? Kui tõsine on CES ja kuidas saavad nad enda terroristidega hakkama? Milline on Senegali poliitika tulevik ja võimalused? Kuidas mahub siia pilti Venemaa? Vastuseid nendele küsimustele saab Siimult ja Ekelt Eriku poolt juhitud ja Heili-Mae poolt monteeritud värskes Ringjoone saates.

“It is forbidden to kill; therefore all murderers are punished unless they kill in large numbers and to the sound of trumpets.” Nõnda kirjutas kord prantsuse filosoof Voltaire. Iisraeli peetav sõda ei näita vaibumise märke, see on valgunud välja ajaloolise Palestiina piiridest. Gaza sektoris ja Liibanoni lõunaosas käivad ägedad lahingud, Iisraeli õhuvägi jätkab õhulöökidega, nüüd juba pea terve Lähis-Ida ulatuses. Iraan saatis Iisraeli militaarsihtmärkide suunas rakette, mis Iisraeli kaitsekuplist ka läbi tungisid, demonstreerides oma tehnoloogilisi edusamme relvastuse osas. Kõik elavad pinevas ootuses Iisraeli kättemaksu ees või tema sõja- ja õhuväe rünnakute hirmus. Kas Lähis-Ida ootab ees täiemahuline sõda? Kuidas hinnata Iisraeli senist tegevust Liibanonis ning Gazas? Kellel on õigus end kaitsta ja kellel mitte? Terrorism või vastupanu? Miks on Lähis-Idas toimuv meile oluline ning kuidas peaks Eesti ÜRO-s hääletama? Kus peituvad selle sõja juured? Vastused kõikidele nendele küsimustele leiate käesolevast Ringjoone saatest. Stuudios on Erik, Aleksander, Kjete (saatejuht) ja Anna Gerda (moderaator).

Sisepoliitiliste kisklemiste taustal on Prantsusmaa jõudsalt sõna võtmas globaalsete konfliktide võimalike lahenduste välja pakkumisel. Üllas tegutsemine kulgeb samas murekohaga riigi siseasjade pärast, kus üha äärmuslikumad vaated tuure koguvad, muuhulgas vastandudes senisele Prantsusmaa välispoliitilisele kulule. Aga milline on üldse Prantsusmaa välispoliitika? Saame me enam rääkida kunagisest Galliast kui globaalsest superjõust, mida Napoleon omal ajal ette kujutas? Kes on üldse tänases multipolaarses maailmas superjõud? Miks rahvusvahelisele üldsusele Prantsusmaa enam korda läheb? Missuguste mängureeglitega toimetab kunagine emamaa uues rahvusvahelises korras? Miks on Julgeolekunõukogule Prantsusmaad veel vaja? Vastuseid annavad Hilda Laidmets ja Siim Vaher, saatejuhi rolli täidab Annabel Lindmets ning saate lõikas kokku Kaspar Padar.

Kesk-Aasia piirkonnas on autoritaarsed riigikorrad ja mitmed probleemid, millele lahendust hetkel veel ei paista. Lisaks sellele on piirkonnas pead tõstmas kliimamuutused, mis on probleemiks kohaliku rahva vee- ja julgeolekule. Teemade üle arutlevad RSRi ringjoone liikmed.

Alates 2013. aastast Venezuelas võimul olnud president Nicolás Maduro kuulutas end juuli lõpus toimunud valimiste võitjaks. Opositsiooni ja vaatlejate kohaselt andis valdav enamus Venezuela valijatest oma hääle aga opositsioonikandidaadile Edmundo Gonzalez Urrutiale. Sellegipoolest on Venezuela ülemkohus kinnitanud Maduro valimiste võitjana ning Gonzalez on nüüdseks pagenud Hispaaniasse asüüli. Kuidas on Venezuela sellisesse olukorda jõudnud? Mis riigi majandusega ja sisepoliitilise olukorraga valesti läks? Kas Venezuelal on veel lootust lähiajal failed state‘i staatusest välja saada? Kas ja mida saab lääs ning Venezuela rahvas selle nimel ära teha? Saates jutlevad Anna Gerda ja Aleksander, saadet juhib Harald ja puldis on Karl Lillmets. Kuula saadet siit:

Septembrikuu tähendab kahte asja - kooliaasta algust ja Ringjoone uut hooaega. Sügise esimeses saates vaatame tagasi suvele. See suvi oli tõeline spordisõprade paradiis. Algas see kõik jalgpalliga. Aset leidsid Euroopa meistrivõistlused Saksamaal ja Copa America teisel pool lompi. Jalgpallipidudele järgnesid ning suvele panid punkti olümpia-ja paraolümpiamängud Pariisis. Millised olid ürituste tipphetked ja suuremad skandaalid? Kus mängitakse paremat jalgpalli, kas Euroopas või teisel pool Atlandit? Kuidas hinnata eesti sportlaste sooritusi Pariisis? Mis on professionaalse spordi roll rahvusvahelistes suhetes? Nendele ja paljudele teistele küsimustele andsid vastuseid meie spordisõbrad Kaspar ja Anastasia. Saatejuhi rolli täitis Siim ning puldi taga hoidis asjadel silma peal Thomas.

Juba tuleval laupäeval toimub Paide Arvamusfestivalil RSRi korraldatud arutelu "Komm või pomm? - Julgeolek heaoluühiskonnas", kus osalevad EP saadik Marina Kaljurand, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Tartu Ülikooli militaarsotsioloog Tiia-Triin Truusa. Arutlusele tuleb julgeolek-heaolu teemade vastandumine ning mõlema saavutamise keerulisus. Euroopa ühiskonnad ei mõista julgeolekut üheselt ning see tekitab hõõrdumist ja püstitab takistusi ühise julgeolekupoliitika kujundamisele. Sissejuhatuse Arvamusfestivalile tegid Annabel, Siim ja Tõnn. Saate lõikas kokku Richard.

9. augustil toimub Paide Arvamusfestivalil Rahvusvaheliste Suhete Ringi ja Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu koostööna valminud arutelu “Riikide vastutusele võtmine hübriidsõdades”, kus osalevad rahvusvahelise õiguse eksperdid Lauri Mälksoo, René Värk ja Kerli Veski. Festivali tuules võtsid Ringjoone asjatundjad ülesandeks selgitada kuulajatele lähemalt, et mida üldse hübriidsõda tähendab ja kuidas saaks riike hübriidsõja olukorras vastutusele võtta. Luubi alla võetakse mitmed hübriidsõja vastu võitlemise meetmed, nagu sanktsioonid ja rahvusvahelised kohtud, ja ennustatakse hübriidkonfliktide tulevikku.  Seekordsed saatekülalised on Thomas ja Aleksander. Saadet juhtis ja lõikas Karl Kajak.

Varsti on käes Eesti rahva üks lemmikumaid pidupäevi ehk jaanipäev ning see tähendab, et enne Ringjoone suvepuhkust tuleb maha pidada üks traditsiooniline mälumäng Genialistide Klubi stuudios. Seekord võtsid mõõtu omavahel ühelt poolt RSRi mälumängu töögruppi esindanud võistkond ehk "siledad" ja teiselt poolt Ringjoone töögruppi esindanud "karvased". Küsimusi küsiti neljast erinevast valdkonnast ning puudutati nii Vaikse ookeani saareriikide eripäraseid demokraatiaid kui ka George Orwelli isiklikke sõjakogemusi. Saates olid mängijateks Richard, Thomas, Mari ja Harald. Küsimused olid välja mõelnud Siim ja Jaagup. Saadet juhtis Siim, abiks korraldusliku poole pealt oli Jaagup ning puldis haldas olukorda Kaspar.

Pärast pikemat aega Euroopa kontinendi kohal tiirutamist, paneb Ringjoone tiim saatesarja hooaja eelviimases osas täiskäigu sisse suunaga teisele poole ekvaatorit, nimelt Lõuna-Aafrika regiooni. Oma kuulajatele ei jaga me mitte reisimuljeid imekaunist loodusest ja safari kogemustest, vaid lahkame kohapealset sise-ja välispoliitika olukorda. Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuvad 29. mail riikliku parlamendi valimised, kus urnidesse saavad oma hääle panna ligi 30 miljonit inimest. Lisaks kõige tulisemale teemale LAVi valimiste näol, analüüsime olukorda osades LAVi naaberriikides nagu Namiibia, Botswana, Zimbabwe ja Mosambiik. Kes on kõige olulisemad mängijad LAVi valimistel, milliseks võib kujuneda Lõuna-Aafrika Vabariigi enigmaatiline välispoliitika ja milline on olukord teistes Lõuna-Aafrika piirkonna riikides, kõikidele nendele küsimustele vastavad stuudios Ringjoone enda LAVi ja sisepoliitika spetsialistid Jaagup ja Karl Kajak. Saate lõikas kokku Aleksander ning kohapealset olukorda haldas Siim.

3.-9. juunini on toimumas Euroopa Parlamendi valimised, mil üle 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul on võimalik anda oma panus terve Euroopa toimimisele. Üleliiduliselt valitakse kokku 720 Euroopa Parlamendi liiget, millest 7 Eestist. Hoolimata sellest, et Eesti poolt valitud kandidaadid moodustavad ainult väikese osa kogu parlamendi koosseisust, on igal parlamendiliikmel võimalus otsustada kogu Euroopat puudutavates küsimustes. Saates tutvustatakse lähemalt Euroopa Parlamendi toimimist, antakse hinnang senise parlamendi koosseisu tööle ja arutletakse valimiste võimalike tagajärgede üle. Samuti tehakse ka ennustusi Euroopa Liidu tuleviku kohta. Saates vestlevad Annabel Lindmets, Talis Timmi ja Mari Lepp, kellega koos juhib saadet Karl Kajak. Saate lõikas kokku Torm Isok.

17. mail korraldab RSR arutelu Hybrid European Democracy Festivalil. Selle puhul tegime Ringjoone saate sarnasel teemal – Moldova ja Gruusia praegusest olukorrast ja ka tulevikust. Mis seal hetkel aset leiab ja kuidas Venemaa neid riike mõjutab? Miks on nende liitumine Euroopa Liiduga nii kaua aega võtnud? Koos mõtlesid-arutasid Oliver Robin Alt, Jaagup Esta ning Harald Rainer Ainla, saadet juhtis ja lõikas kokku Mari Lepp.

Kätte on jõudnud Eurovisioon! Malmösse on sõitnud Eestit esindama Puuluup & 5miinust, Iisrael saab siiski osaleda ja Rumeenia asemel on sel aastal peale pikka pausi võistlustules tagasi Luksemburg. See aga pole kaugeltki kõik, mida võiks tänavuse lauluvõistluse kohta teada. Värskes saates jutustavad Anastasia Isabella Poole ja Anna Gerda Nurmetalo, saatejuhi rollis on Mari Lepp ning puldis Sten Marcus Mesila.

Üle oma varju hüppamine ei ole ehk alati väärt nõuanne, seda enam, kui sul on vastamisi Iisrael ja Iraan. Pingetest üleküllastuvas Lähis-Idas leidis aset mõni nädal tagasi järjekordne, ent senisest ootamatum eskalatsioon. Nimelt pärast mitmekümneid aastaid kestnud Iraani ja Iisraeli vahelist varisõda rünnati esimest korda üksteist otseselt, kehtestades end ühel või teisel moel. Saates arutame, mis on mõlema riigi tagamõtted antud konfliktis ning kuhu see kõik lõpuks viia võib. Omapoolset analüüsi pakuvad Richard ja Kaspar, vestlust suunab Annabel ning puldis askeldab Karl.

Maailmarahu toovat imerohtu pole veel praktikas suudetud rakendada, kuigi pakkumisi on olnud igasuguseid. RSR Kooli spetsialistid viskavad pilgu peale, kuidas peaksid rahvusvahelised institutsioonid teoorias saavutama õndsa maailmarahu ning mis jääb teoorias-teostamises ikka vajaka? Saates teoretiseerivad Ruth, Sten ja Tõnn. Saate lõikas kokku Jaagup.

Käesoleval aastal on Lõuna-Hiina merel ja üldiselt Vaikse ookeani territooriumil tekkinud mitmeid pingelisi olukordi. Peamiselt on agressoriks olnud Hiina, kuid ennast on püüdnud kehtestada ka Põhja-Korea. Tänases saates saate teada, kuidas on sündmustega seotud riigid üritanud ennast kaitsta ja millised on ülejäänud maailma seisukohad? Stuudios jagavad oma mõtteid Saskia Lehtsalu ja Kaspar Padar, saadet juhib Karl Lillmets. Saate lõikas kokku Annabel Lindmets.

Möödunud märtsis külastas RSR välisreisi raames Prahat. Reis kestis neli päeva ning selle ajaga sai külastatud Prahas erinevaid kohti, alates Karli ülikoolist lõpetades kohalike pubidega. Oma muljeid reisist jagavad kuulajaga Anna Gerda, Annabel, Anastasia, Harald, Ruth ja Thomas ning värvi saatele lisavad taaskord otsereportaažid Prahast koha pealt. Saate lõikasid kokku Torm ja Saskia

Kevadise katarsise tulemusel mõistuse kaotanud noored on kokku tulnud, et arutleda (mitte) tõsiste teemade üle: lapsepõlve meediast, tehisarust, maailmaimest, eliitidest ja mõttejõust. RSRile omaselt sai räägitud ka rahvusvahelistest suhetest ning suurtest mõtlejatest. Saates avaldavad oma mõõtmata mõtteid Harald, Torm ja Karl. Mõtted tegi kuulatavaks Mari ning saate juhtimatuses on süüdi Aleksander.

(RUS; EST allpool) Как поспорить и не подраться? Как прийти к консенсусу, когда мнения такие же противоположные, как огонь и вода? Что такое дебаты и с чем их едят? Ответы на эти и другие вопросы узнаете от ребят, командирующих парадом дебатов в Тарту! Присоединяйтесь к нам на подкаст завтра вечером и приходите играть в дебаты! Kuidas väidelda ning mitte tülitseda? Kuidas jõuda üksmeelele, kui arvamused on sama vastandlikud kui tuli ja vesi? Mis asi on üldse väitlus? Vastused nii nendele kui ka teistele küsimustele saate meie selle nädala külalistelt Tartu Ülikooli Väitlusklubi / University of Tartu Debate Clubist! Kuulake homset venesaate jätkuosa ning tulge väitlema!

Poliitika, moraal ja kunst on omavahel pehmelt öeldes suhtes. Arutame saates, kuidas rahvusvahelised suhted ja poliitika kunstimaastikku mõjutavad ja vastupidi. Teine saate aspekt on küsimus, kas kunstnikku ja kunsti saab eraldada: kas võime ikka Kanye laule kuulata ja Smuuli lugeda? Saates on külas Pallases Enlil Sonn, Gertu Soosaar ning RSRi Carl Philip. Saadet juhtis Ruth ning kokku lõikas Anna Gerda

Selle nädala Ringjoone saates räägime ühest möödunud tähtpäevast, mis võiks kõigi jaoks oluline olla: naistepäevast. Saates arutleme naiste õigustest ajaloolises kontekstis ning missugused olid suursündmused, mis on aidanud meil jõuda praegusesse olukorda. Selgitame välja, kui kaugele on sooline võrdõiguslikkus jõudnud ning mis seda mõjutab? Saates muljetavad Ruth ja Saskia, saadet juhib Anastasia ning puldis on Tõnn.

Separatismil ei ole ei otsa ega äärt. Seekordses Ringjoones saates toome teieni separatismi jätkuosa. Kui sügisel lahkasime Kataloonia, Korsika ja kurdide separatistlikke liikumisi, siis seekord avame uksed üle suuri lombi aladele ning Aafrika mandrile. Millistel alustel on jõudnud tänapäeva Quebeci iseseisvusliikumine? Kas Somaalimaa kukutab Somaalia? Kas Transnistria lööb Moldovast lõplikult lahku? Saates separeerivad olulisi teemasid Harald, Siim ja Anna Gerda. Saate lõikas kokku Talis.

Alanud on laiaulatusliku agressioonisõja kolmas aasta. Seis on nadi, ent mitte lootusetu. Mida näeme sõjarindel ning kuhu kadus lubatud abi? Mis seis on aga teisel pool piiri opositsiooniga? Nendele küsimustele püüavad vastust leida Harald ja Kaspar, saatejuhi rollis Hendrik ning puldis on Saskia.

Mis toimub Jeemenis? Kes on Houthid ja kuidas nad võimule tulid? Mida nad üldsegist taotlevad? Kuidas mõjutab konflikt Jeemenis meid ja ülejäänud maailma ning kuidas on Houthid seotud Iisraeli-Palestiina konfliktiga? Just nende küsimuste üle arutleme käesolevas saates. Saates räägivad Kaspar ja Aleksander, saadet juhib Thomas ning modereeris Siim.