Podcasts about roomet jakapi

"On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2]."Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.Head uudistamist!H.—————————————[1] • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...[3] • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha... [4] • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha... [5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus. Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile. Peatse kohtumiseni! H.

"Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.Peatse kohtumiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Stuudiokülaline on filosoof ja muusik Roomet Jakapi.

Oktoobri keskel salvestatud vestlusringi lähtepunktiks oli Eri müüt. See saade tõmbas ühtlasi joone alla kolmeosalisele tsüklile "Politeiast". Toomas Lott oli saates samuti kolmandat korda, 44. jutuajamises "Palavikus linn"* oli Tooma vestluspartneriks Mats Volberg, 53. keskustelus "Ihalev hingeosa"** Laura Viidebaum ja nüüd siis Roomet Jakapi.Eri müüdi leiame "Politeia" päris viimastelt lehekülgedelt. See räägib loo lahingus langenud Erist, kes ärkab enne tuleriita ellu ja räägib rabava loo oma rännakust teispoolsusesse. Kõigepealt arutasimegi selle üle, miks Platon sellise finaali üldse valis. See on üllatav õige mitmes mõttes.""Politeia" tegeleb laias laastus probleemiga, miks olla õiglane," kõneleb Toomas (4. minut). "Platon annab sellele küsimusele metafüüsikast, epistemoloogiast ja psühholoogiast pungil vastuse. Eelneva raamatu vältel on Platon argumenteerinud, et õiglus on väärt iseenese pärast, sest see kujutab endast sisemist psühholoogilist harmooniat. Nii võiks see asi justkui jäädagi, aga siis ütleb Platon Sokratese suu läbi üllatunud Glauconile, et hing on surematu... Selleks räägib ta Glauconile eshatoloogilise müüdi. Ta lugu on laias laastus selline, et hinged lähevad kohtumõistjate ette, kes saadavad inimese sõltuvalt sellest, kuidas ta on elanud, kas maa alla, kus on kannatused, või siis sinna ülesse, kus on toredad asjad." Nii apelleerib Platon selles müüdis erinevalt eelnenust juba tasu ja karistuse printsiibile."Kristlus on platonism "rahvale"," kuulutas Friedrich Nietzsche oma raamatu "Sealpool head ja kurja" eessõnas. Järgnevale vestlusele vaatasingi ma suuresti läbi Nietzsche seatud sihiku. Suurem osa jutuajamisest keerles hinge mõiste evolutsiooni ümber, kus peamisteks peatusteks teel uusaega olid Aristoteles, Plotinos, Augustinus ja Aquino Thomas. 104. minutil jõudsime välja reformatsioonini, siit on pärit minu jaoks ka selle juturingi kõige meeldejäävam osa: "Üks aspekt, millele tasub kindlasti osutada, mis seostub uusaegse vastuseisuga aristotelliku filosoofia kristlikule tõlgendusele, on reformatsioon," räägib Roomet. "Suur osa inimestest, kellest saavad uusaegse teaduse aluspanijad, on protestandid. Vastuhakk Aristotelesele on mõnes mõttes ka ideoloogiline. Reformatsioon lõhub keskaegse peenhäälestatud maailmapildi. See puudutab ka arusaama hingest, kuivõrd üks katoliiklik doktriin, mille reformaatorid 16. sajandil üksmeelselt hülgavad, on purgatoorium – koht või seisund, kuhu lähevad pärast surma nende inimeste hinged, kes on sooritanud andestatavaid patte, millest nad siis seal puhtaks põlevad ja seejärel rõõmsalt taeva lähevad. Kui nüüd sellest surmajärgset elu kirjeldavast õpetusest lahti öelda, siis tekib kõigi protestantide jaoks loomulik küsimus: kui purgatooriumi ei ole, siis kuhu hinged lähevad? See avab Pandora laeka, kust hakkab välja voolama hulgaliselt käsitusi sellest, mis saab hingest pärast surma. Enamusel varauusaegsetest filosoofidest oli selle kohta oma arvamus."Tänaseks oleme varauusajast reipalt edasi liikunud ja materialistliku teaduse võidukäik on nii hinge kui purgatooriumi puudutavad küsimused piinlikkustundega vaiba alla pühkinud. Iga üksiku inimese jaoks on need teemad aga vaevalt midagi oma aktuaalsusest kaotanud, mistõttu meie ülesanne on ajale jalgu jäänud mõistestik tänapäeva keele ja meelega üle käia.Ühe ilusa katse sellest võite leida näiteks meie kanalil leiduvast lühiklipist "Tegelik tervenemine algab purgatooriumis."***Nii et edasi purgatooriumisse!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=Iw-EjfwCKKo&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=27** https://www.youtube.com/watch?v=UPUDar13gzw&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=36*** https://www.youtube.com/watch?v=us8OZ9Knw5c&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=12 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ööl vastu 10. novembrit 1619 nägi René Descartes kolme unenägu, mis andsid pikemas perspektiivis uue suuna nii tema elule kui ka lääne tsivilisatsioonile ja seeläbi ka kogu moodsale maailmale tervikuna.4. novembril 2019 kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse Descartes'i unenägusid seletama Roomet Jakapi ja Piret Kuuse. Saate 45-minutiline lühendatud versioon oli Kuku eetris täpselt 400 aastat pärast eelnimetatud kaugeleulatuvate tagajärgedega ööd.Valisin vestluse lähtekohaks tsitaadi Richard Tarnase* vägevast raamatust "The Passion of the Western Mind"**: "Kartesiaanliku revolutsiooni filosoofias tõi endaga kaasa skeptitsismi ja matemaatika koosmõju. Kõnealuse revolutsiooni kolmandast elemendist, mis tõukas tagant nii tema süstemaatilist kahtlemist kui ka ranget loogikat ja oli ühtlasi ka nende tulemuseks, sai kogu inimteadmise alusmüür: tõsikindlus "mina" teadvuses." See tekstijupp andis meile ühiseks sikutamiseks kolm niidiotsa: skeptitsism, matemaatika ja indiviidi eneseteadvus – ja seda me siis saates ka tegime.Minu arvates on tegemist tõesti väga huvitava vestlusega, mille pealkirja andsid Roometi sõnad (77. minut): "[Descartes'i, H.P.] "Meditatsioonide" puhul tasub mainida ka seda, et see on niisugune žanr, mis pigem kuulub vagaduskirjanduse valda – täna on juba korduvalt olnud juttu sellest, et Descartes õppis jesuiitide koolis –, see on selline žanr, kus religioosne mõtleja arutleb ja üritab mõtluse abil oma kahtlusi ületada. See on sisuliselt esimese isiku perspektiivist kirjutatud mõtlus... On isegi väidetud seda, et Descartes'i arutluskäik tema esimeses meditatsioonis järgib üllatavalt täpselt ühe Hispaania nunna – Avila Teresa – mõttekulgu. See on võib-olla vaieldav, aga igal juhul ei ole see viis, kuidas Descartes oma meditatsioonid üles ehitab, filosoofiaõpikule tüüpiline. Seda eriti siis, kui ta tahab jõuda metafüüsiliste aksioomideni, millele oma filosoofia üles ehitada. Olles selle globaalse kahtluse välja joonistanud, jõuab ta teises meditatsioonis tõdemuseni, et niivõrd, kui ta paneb tähele end mõtlevat, niivõrd, kui ta mõtleb ja on sellest teadlik, on siin tegemist millegi sellisega, milles kahelda ei saa. Kui ka kõik ümbritsev on olematu või me ei saa kindlad olla, kas see on olemas ja kui ta isegi täpselt ei tea, mis asi ta ise on – see mõtlev subjekt –, siis see, et ta on mõtlev subjekt, on talle ilmne. Ja kui see on ilmne, siis nähtavasti ta peab ka eksisteerima säärase mõtleva asjana, millenagi, mis mõtleb. Edasine arutelu püüab täpsustada seda, mis see mõtlev asi on. Lõpuks jõuab ta välja sinna, mida oligi tarvis tõestada: see mõtlev asi ei ole midagi muud kui mittemateriaalne substants ehk siis hing või vaim. On oluline, et selles kontekstis käsitleb Descartes hinge (anima) ja vaimu (mens) sünonüümidena."Head kuulamist!Hardo-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG** https://www.amazon.com/Passion-Western-Mind-Understanding-Shaped/dp/0345368096/ref=sr_1_1?crid=35KHOZ1WX219X&keywords=tarnas+passion+of+the+western+mind&qid=1578740248&sprefix=Tarnas+P%2Caps%2C258&sr=8-1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ansambli Kreatiivmootor esitleb uut plaati, tuleval teisipäeval toimub ainukordne loeng-kontsert "Hingeväänutaja".

Ansambli Kreatiivmootor esitleb uut plaati, tuleval teisipäeval toimub ainukordne loeng-kontsert "Hingeväänutaja".

Külalismõistataja on Roomet Jakapi (Kreatiivmootor) Kõigi muusikapalade b-poolel varjab end mõni veider, naljakas või kurb tausta- või saamislugu.

Külalismõistataja on Roomet Jakapi (Kreatiivmootor) Kõigi muusikapalade b-poolel varjab end mõni veider, naljakas või kurb tausta- või saamislugu.

Esimeses Trükipressis vaatame üle märtsi esimeses otsas ilmunu. Jutuks tuleb filosoofia õpikusse surumine, eneseabitööstus ja vana hea eesti keele ja kultuuri kaitse. Mikrofonide taga on Daniel Tamm ja Robert Varik. Nimekiri vaagitud tekstidest: Eik Hermann: "Naeruväärne koloniseerimine" Sirp 01.03 Henrik Sova: "Filosoofiatiigis pole madalat vett" Sirp 21.12 Leo Luks: "Igav on, härrased vannutatud mehed!" Akadeemia 3/2019 Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt: "Sissejuhatus filosoofiasse" TÜ Kirjastus 2018 Tõnis Jürgens: "Eneseabitööstus ja -pohmell" Müürileht 3/2019 Yuval Noah Harari: "Sapiens: A Brief History of Humankind" Harvill Secker 2014 Yuval Noah Harari: "Homo Deus: A Brief History of Tomorrow" Harper 2017 Daniele Monticelli: "Paremkonservatiivid muudavad eesti keele malakaks" Postimees 11.03

Selles vestlusringis olid mikrofonide ümber kolm meest, kelle elus on olulist rolli mänginud Prantsuse kirjanik Albert Camus*. Need olid siis filosoof ja laululooja Roomet Jakapi ning lavastaja ja raadiohääl Toomas Saarepera... no ja ma ise ka siis. Me alustasime juttu "Sisyphose müüdist" ja jõudsime sealt õige pea edasi absurdi, aususe, katku, surma, jumala, kuninga ja kuu juurde. Selle kõige juures sai märkamatult ka oma eludele väike ring peale tehtud. Kahjuks läks videofail rikki, nii et sellest keskustelust on järele jäänud üksnes meie hääled ja rõõmsate nägudega pilt. H. -------------- * https://en.wikipedia.org/wiki/Albert_Camus ------------------ * https://www.youtube.com/watch?v=px9DI2imZ-o&index=3&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

#28 Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera, "Kuidas kuningas kuu peale kippus"

Aasta esimeses saates räägime Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul malest ja male kohast kultuuriloos. Stuudios on filosoof Roomet Jakapi ning Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.Kuulake reedel kell 14.05 (kordusena kell 23.03).

Aasta esimeses saates räägime Paul Kerese 100. sünniaastapäeva puhul malest ja male kohast kultuuriloos. Stuudios on filosoof Roomet Jakapi ning Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.Kuulake reedel kell 14.05 (kordusena kell 23.03).