Podcasts about suurem

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1] • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest... [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Teiste ministeeriumide hulgas otsib haridus- ja teadusministeerium palavikuliselt kärpekohti, et nn nulleelarvega ažuuri saada. Laiemat kõlapinda on saanud plaan kärpida Hiiumaa ametikooli õppekavu ja kolida kool Suuremõisa lossist mujale.

Raadiosaates "Räägime asjast" vestlevad EKRE juhid Martin ja Mart Helme riigi võlakirjadest, üleilmselt tsenseerimiskampaaniast, samuti EKRE tegevusest, näiteks Saatekülalisena on liinil rahvuskonservatiivist Harku vallavolikogu liige Jaanus Härms, kes räägib võimupöördest Harku vallas, kus EKRE osalusel kukutati Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid võimult.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Seekord räägime melanoomist. Külas on Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst, dr Kadri Putnik, kes selgitab muuhulgas sedagi, et melanoom võib ka mujalt kui nahast alguse saada. Saatejuht on Ingela Virkus.

Tänases podcastis räägime Nvidia värsketest tulemustest ning miks see börsi niivõrd pinevil hoiab. Lisaks vaatame üle viimased Tallinna börsi dividendiuudised, räägime Elmo Rendi saneerimisest ning muutunud intressikärbete ootusest. Saates osalesid Kaspar Viira, Priit Pokk ja Richard Mägar.

Poliitikas läheb liiga palju energiat kaklemisele, liiga vähe energiat kulub kokkuleppimisele ja suurte protsesside algatamisele – see on üks paljudest hinnangutest, mille annab aastate jooksul lugematul hulgal majandust, juhtimist ja inimsuhteid analüüsivaid kommentaare kirjutanud Aavo Kokk.

Küberväejuhatuse ajateenijad ehk kübersõdurid on samasugused isamaa kaitsjad nagu ülejäänud, kuid me võitleme suuresti küberruumis. Suurem osa meie operatsioonidest toimub võrgus, juhime infooperatsioone ja tagame kaitseväe strateegilist kommunikatsiooni. Tänases saates räägimegi milline oli meie ajateenistus siin Küberväejuhatuses. Minuga koos on strateegilise kommunikatsiooni keskuse (StratKomKe), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse (IKT) ning  küber- ja infooperatsioonide keskuse (KIOKE) talvisekutse ajateenijad.

Sel korral räägime melanoomist. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja ja onkoloog dr Elen Vettus, kes selgitab, miks melanoom tekib, kellel selle tekkeks suurem soodumus on, kuidas melanoomi ära tunda, kuidas sünnimärke kontrollitakse ja millised on alternatiivid, kui järjekorrad arsti juurde on pikad? Küsib Ingela Virkus.

Viimastel kuudel on tehisintellekti valdkonnas toimunud tõeline plahvatus. Iga nädal toob meieni uusi teenuseid, mis kõik lubavad AI abil meie elu lihtsamaks teha. Teeme tänases Digisaates ülevaate, millised need on, mida kohe kasutama saaks hakata. Saate teemad: Samsung S23 meil käes ja jagame muljeid Eesti riik toob jälle kiire interneti kaablit kodudeni Praktilised näited: mis on AI-plahvatus ja kuidas tehisintellekt juba täna sinu elu lihtsamaks võib teha Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Lisaks Itaalias, Prantsusmaal, Šotimaal ja Inglismaa toimunud jalgpallikohtumiste üle arutamisele lahkab Vutikohus muidugi pikemalt ka Eesti jalgpallis ja ühiskonnas suure resonantsi tekitanud praeguste ja endiste koondislaste ühisfotot Valeri Karpiniga. Vabandus ei mõjunud vabandusena ja valas õli tulle juurde. Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Sel korral räägime sooleinfektsioonidest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin, kes selgitab, millised kõhuviirused praegusel hooajal enim levivad ja kellel nende tekkeks suurem soodumus on ning miks on kõige selle kohta vale öelda kõhugripp. Aga juttu tuleb sellestki, kuidas infektsioonhaigusi diagnoositakse, mida teha toidumürgistuse korral, kui kaua sellest taastub ning millised on vedelikupuuduse tagajärjed. Küsib Ingela Virkus.

„Haldo eest peidame nõusid, mis on katki läinud. Aga lõpuks tuleb ikkagi kõik killud kokku korjata ja Haldole anda, sest ta liimib katki läinud asja uuesti kokku,“ räägib teletäht Eda-Liis Kann oma arhitektist abikaasast Haldo Oravasest. Nimelt kogub Haldo vintage nõusid ja mis veelgi huvitavam - ta on mees, kes armastab pärast sööki nõud ise ära pesta.

Tänase saate külaline Kerli Kirsimaa on reisinud 46 riiki ning sealjuures naudib ta väga just üksinda reisimist. Kerli nendib, et kuna sooloreisijad on alati väga sotsiaalsed, siis tunneb ta üksindust võrdlemisi harva – ikka ja jälle õnnestub kohata uusi inimesi. Muuseas, ta on isegi tänaval jalutades leidnud uusi sõpru! Küll aga mahub tema reisimiste hulka nii ehmatavaid kui ka vähemehmatavaid seiku. Näiteks jutustab Kerli oma vabatahtlikust tööst Mehhiko džunglis, kuidas Vietnamis kohvikuteenindaja talle heast peast kõrvakiilu andis, ebameeldivast couchsurfingu kogemusest Milanos ja palju muud. Mis puutub ohtlikkusesse, siis on Kerli arvamusel, et üksi reisiva naise kõige suurem oht on mees. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Andri Peetso on iseseisev terviseuurija, autor, biohäkker ja ettevõtja, kes otsustas ise oma tervise eest vastutama hakata kui tavapärane meditsiin ei suutnud teda enam eluaegsete kaebuste ja autoimmuunhaiguste korral aidata. Andri eesmärk on ühendada kaasaegne tippteadus meie esivanemate tarkusega. Ta on veendunud, et ühiskonnana paigutatakse liialt usaldust biomeditsiini ravivõimetesse. Andri ütleb, et arsti roll on tulekahjusid kustutada, mitte suitsu eemale puhuda. Lõppude lõpuks usub ta, et meie heaolu on siiski igaühe enda teha. Podcastist saad teada: - kuidas sai alguse Andri teekond biohäkkimise maailma; - kuidas ta ennast autoimmuunhaigusest terveks on aastatega ravinud; - millised on esivanemate tarkused, mida võiks ka täna enda elus rakendada; - kui oluline on tegelikult puhta vee joomine; - millised on Andri arvates kõige vajalikumad toidulisandud, millele tähelepanu pöörata; - miks keskkond on üha suurenev arutelu punkt; Podcastis mainitud allikad: Fuktsionaalsed arstid, keda soovitati - Mai Brit Loogna (Avalon Klliniku looja) ja Triin Eller-Pihelgas (Teadliku eluviisi kabinet) Märksõnad, mida Google sisestada - Deuterium depleted water; Andri ja elukaaslase poolt loodud Whomesome koduleht ning tasuta (piiratud ajaga) allalaetav e-raamat - https://whomesome.com Tutvu meie tegemiste ja toodetega siin: www.organismipuhastus.ee www.facebook.com/zencleanz.eesti www.instagram.com/zencleanz.eesti

Kas maailmas on küpsemas suurem konflikt maailmavaadete ja arusaamade vahel? On see mingite kogu aeg tuha all hõõgunud ja nüüd lahvatanud vastuolu? Kultuurifilosoof Einar Laigna pakub võimalikke vastuseid mitte ainult neile küsimustele, vaid avab ka ajaloolisi lähteid tänase maailma paremaks mõtestamiseks.

Saatejuht Jakob Rosin teeb juttu Eesti puuetega inimeste koja uue värske, kõigest kuu aega tööl olnud tegevjuhiga Maarja Krais-Leoskiga. Maarja endast: "Kõrghariduse olen omandanud nii sotsiaaltöös kui õigusteaduses. Suurem osa tööelust on möödunud Sotsiaalministeeriumis erinevate hoolekande valdkonna teemadega tegeledes. Olen suur sotsiaalvaldkonna fänn ning minu südameteemad on seotud avatud ja arenenud ühiskonnaga, kus austatakse erinevusi, lähtutakse võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste tagamisest ning hinnatakse iga inimese väärtust, sõltumata sellest, milline tema stardipositsioon või elu keerdkäigud on olnud." Loe transkriptsiooni: https://epikoda.ee/media/pages/uudised/intervjuu-uue-tegevjuhiga-maarja-krais-leosk/ed4b492f18-1647331921/13-marts-transkriptsioon.pdf

Iga päev saame lugeda uudiseid sellest, kui mitu tuhat IT-inimest Eestis jälle puudu on. Tänases Algorütmis aga esitame küsimuse: kas ja miks peaks sellistes oludes keegi mõtlema riiki tööle minemise peale. Stuudios on külas SMITi baasteenuste valdkonna arhitekt Siim Vene ja menetlusteenuste osakonna vanemarendaja Aleksei Netšunajev, kes mõlemad on väga huvitava töise taustaga ning on teinud otsuse minna tööle riigiasutusse. Kuidas SMITis töö käib, milliseid projekte tehakse, kui karmid on taustakontrollid ja kui palju palka saab, räägime tänases saates. Algorütmi veavad Tiit Paananen Veriffist, Priit Liivak Nortalist ja Martin Kapp Pipedrive'ist.

Rahva hulgas on liikumas lugu sellest, miks Eleringi tulud nii suured on ja kuidas valitsus seda kõike soosib. Asi olevat selles, et mida suurem on Eleringi ja selle juhi sissetulek, seda suurem on peaministrile laekuv elatisraha.  Kõlab küll küüniliselt ja ehk veidi taktitultki, kuid vaatleme neid asju pisut leebemas võtmes, sest kuskil on midagi ikka väga valesti läinud. Arutlevad õigusteadlane ja vaimulik Igor Gräzin ja ajakirjanik Andres Raid.

Jõulud liginevad. Suurem osa inimesi veedavad jõulud enda kodus. Või siis lähevad nad kellelegi koju külla. Eelmise nädala lõpus külastas saatejuht Johannes Voltri aga Tallinna kodutute öömaja Merimetsas, et uurida, kuidas läheb elu neil, kel pole kodu, kuhu minna.

Podcast "Ausad mehed" kuulajad ja Ants Rootslase jälgijaid on nõudnud uut episoodi meilt ja siin on sulle väikene tunnine teaser, mis hakkab sind ees ootamas jaanuari teises pooles, kui istume taas Antsuga maha, et salvestada mitmetunnine põnev vestlus. Eelmised saated leiad endale meelepärastest keskkondadest nagu nt Apple Podcasts, Spotify ja Soundcloud. Eelmiste saadete pealkirjadeks on #72 "Õitse seal, kuhu oled istutatud"; mõtteselgusest ja sügavusest - hüpnoterapeut Ants Rootslane - https://soundcloud.com/ausad-mehed/ausad-mehed-hupnoterapeut-ants-rootslane-72 #147 Ants Rootslane live „Kui sa ei ole oma tunnetega kontaktis, on väga raske oma teed leida“ - https://soundcloud.com/ausad-mehed/147-ants-rootslane-live-kui-sa-ei-ole-oma-tunnetega-kontaktis-on-vaga-raske-oma-teed-leida Selle saate puhul oli tegemist tasulise live podcast salvestusega 2020 augustis, kus osales ligikaudu 200 inimest. Seda on võimalik ühtlasi vaadata ka Chris Kala Youtube kanalist videoformaadis. #177 Webinari sari "Kontaktis endaga" - Ants Rootslane - https://soundcloud.com/ausad-mehed/ants-rootslane Tänases saates räägime Antsuga sellest, mis meil parasjagu ettevalmistatud on ning anname loomulikult ka spontaanse suuna sellele, mis Õigel hetkel tulla soovib. Suurem eesmärk on Ants tänases saates kiskuda alasti, nägemaks ja mõistmaks Antsu mitmekülgsust. Jälgi Antsu: www.facebook.com/hypnotisoorAnts/ www.hupnotisoorants.ee Ausad Mehed: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Mis on Meta ja miks Facebook endale sellise uue katuse võttis? Kuhu Mark Zuckerberg üritab meid viia ja kas me peaksime teda uskuma? Huawei pressib oma telefonidega edasi, mis tekitab kahetisi tundeid. Suurem arenguhüpe fotokaamerates võib tuua uue kvaliteedi. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.

Mis on Meta ja miks Facebook endale sellise uue katuse võttis? Kuhu Mark Zuckerberg üritab meid viia ja kas me peaksime teda uskuma? Huawei pressib oma telefonidega edasi, mis tekitab kahetisi tundeid. Suurem arenguhüpe fotokaamerates võib tuua uue kvaliteedi. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas, külas Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.

Saates on juttu indiaanirahvast maputšedest, kes elavad Lõuna-Ameerika Andides. Suurem osa sellest rahvas elab Tšiilis, väiksem osa Argentiinas. Maputšed said ajaloos kuulsaks sellega, et suutsid kolmsada aastat vastu seista hispaania konkistadooridele. Maputšede hõim, kelle juurde saates minnakse, on huvitav selle poolest, et nende tähtsaimaks talviseks toiduks on haruldase okaspuu, araukaaria seemned.

Miskit näib olevat valesti. End vaktsiiniga kaitsnud inimesed annavad järjest teada, et koroonaviirus on nad viimaks kätte saanud. Mis sünnib? Tõsi, enamikul neist on viirushaiguse sümptomid kergemad kui nii mõnegi muu sügisese külmetuse puhul. Kuigi ega ta meeldiv ole. „Loomulikult võib läbimurdeinfektsioon olla inimesele raske, tal võib olla väga halb, kuid vähesed satuvad temaga haiglaravile,“ räägib Eesti üks suurimaid spetsialiste vaktsineerimise teemal, perearst Marje Oona. „Suurem on oht haiglasse sattuda eakamatel ning seepärast soovitame neile kindlasti praegu ära teha tõhustusdoosi.“ Läbimurdeinfektsioon tähendab Oona sõnul seda, et viiruse delta variant suudab juba nõrgenenud kaitsekehadega inimeste esmasest vaktsiinikaitsest läbi tungida. „Ega see deltavariant palju algsest variandist ei erine,“ selgitab ta. „Küll on tal palju kiirem paljunemise- ja seega ka palju tõhusam levikuvõime.“ Eakad küll, aga… Kui eakate puhul on plusse ja miinuseid kokku lugedes kaalukauss selgelt vaktsineerimise kasuks, siis kuidas on lastega? Päris riskivaba ju vaktsineerimine pole. „Mida me praegu teame, on et covid-19 läbipõdemine ei ole ka lastele ohutu,“ kirjeldab Oona. „Ohud võib jagada mitmesse kategooriasse. Kõigepealt võib läbipõdemise järel tekkida nn pikk covid. Isegi kõige tagasihoidlikuma hinnangu kohaselt jääb 2% hätta pika covidiga, on see kogu riigi tasandil päris märkimisväärne. Aga võib olla veelgi hullem. „Üha rohkem tuleb andmeid, et covidi läbipõdemine langetab kognitiivset võimekust. Mida raskemini põetud, seda tõenäolisemalt. Ja see paneb mind muretsema, sest see pole mitte üksnes kopsude ja hingamisteede haigus,“ räägib Oona. Ta ei eita, et vaktsineerimisega kaasnevad riskid, näiteks müokardiidi oma. Kuid et sesoses vaktsineerimisega tekib seda siiski kuus korda harvemini kui seoses reaalse läbipõdemisega. Päris haigusega võib aga kaasneda veelgi rängem tagajärg ehk multisüsteemne põletikuline haigus. Saates veel Kas koolide distantsõppele saatmine siis aitab? Kuivõrd on viimased meetmed inimesi rohkem vaktsineerima meelitanud? Millised hirmsad viiruse mutatsioonid veel tulemas on? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Marje Oonaga siit!

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Lexus NX, Seres 3, Cupra Born, Jeep Wrangler 4xe, Seat Arona jt. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Koroonaviirus näitas kogu maailmale kätte selle nõrgad kohad. Suurem kriis seisab alles ees ning seekord on tegemist millegi ennenägematu ning globaalsega, ennustab kullaäri Tavid finantsjuht tänases saates. Ta avab, mis on suures pildis maailma ja majanduses juba pikemat aega valesti. Maailmas tõstab pead inflatsioon ning üks viis end selle eest kaitsta, on investeerida kulda. Kuidas seda teha ning kas eelistada virtuaalset või füüsilist, selgub saatest. Kui muude varade hind on sel aastal kerkinud, siis kullauntsi hind on languses. Martin selgitab, miks see praegu nii on.  Juttu tuleb ka Hiinas seoses Evergrandega arenevast kriisist. Kas pankade laenuportfellide tugevus pannakse üle maailma proovile? Martin räägib ka enda investeeringutest avaldab arvamust krüptovaluutade kohta, mida on kulla kõrval samuti viimasel ajal turvasadamaks peetud. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Tänase saate külaline Kadri Türk veetis oma kolme lapsega (vanuses 1,5, 8 ja 9 aastat) kuu aega Hispaanias Benidormi linnas – sest kodus oli remont ning kuhugi oli ju vaja minna. Juba enne reisile minekut tegi Kadri lastega kindla kokkuleppe – mitte keegi ei tohi üksi kuhugi minna. Kadri tunnistab, et tal on ikka veel meeles Madeleine McCanni Portugalis kadumise juhtum, mis tegi ekstra ettevaatlikuks.Tegelikult oli lisaks minekupõnevusele rohkelt hirme – näiteks pabistas Kadri, et mis siis, kui keegi lastest või ta ise peaks haigeks jääma? Kes laste eest hoolitseks? Kohale jõudes mured haihtusid ning kõik läkski hästi. Saates räägib Kadri veel probleemidest elukoha leidmisel, kui palju see kõik maksma läks, keskmise lapse sünnipäeva pidamisest ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Eesti lähiajaloos on hulganisti näiteid sellest, kuidas suurte projektide arendus (Rail Baltic, tselluloosivabrik, õlitehas) või ulatuslik metsaraie inimesi kõnetab ja isegi tülli ajab. Paljud ühiskondlikult polariseerivad teemad on seotud suurusega – seda enam, et Eesti on väike riik. Arutelus küsime, kas suurem on alati parem või kas liiga suured ettevõtted, projektid ja investeeringud hoopis destabiliseerivad keskkonda, majandust ja kogu kultuuri oma suuruse tõttu. Küsime, kas suuruse ja mastaapsuse tagaajamine on kaasaegse globaalse majanduse paratamatu kaasnähe või oleme hoopis jätkuvalt minevikust pärit ideoloogia mõju all, mis käsitleb gigantlikke projekte progressi märgina ning näeb neis inimkonna võidukäiku looduse üle. Kas on võimalik sellisest ideoloogiast loobuda ning asendada see minimalismiprintsiibiga, leides mõistliku ja jätkusuutliku kompromissi majanduslike ning teiste ühiskondlike huvide vahel? Arutelujuht: Prof Pärtel Piirimäe (Tartu Ülikooli mõtteloo professor) Osalejad: Kaido Kama; Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja; Mihkel Kunnus Arutelu korraldaja: TÜ eetikakeskus

Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Hiljutine uuring näitas, et umbes 75% nendest inimestest soovib osaleda Eesti ühiskonnaelus ja aidata kaasa Eesti arengule. Nende eestlaste rolli ja nende positiivset mõju Eestile ei ole täiel määral seni aga kasutatud. Mida saab Eesti teha, et see soov ja side püsiks ning kasvaks? Kuidas osaleda ja panustada välismaalt? Sealjuures teades, et ajalooliselt ja geograafiliselt on kogukondadel väga erinevad väljakutsed, võimalused ja ka ootused riigile. Arutelujuht: Keiu Telve (PHD) Arutelus osalejad: Marin Mõttus, Ellen Valter, Ülemaailmse Eesti Noortvõrgustiku esindaja, Kristjan Erik Liive Arutelu korraldaja: Välisministeerium ja International Estonian Centre

Koalitsioonierakondade juhid Kaja Kallas ja Jüri Ratas paistavad olevat presidendi kandidaadi leidmisel peata olekusse jõudnud. Ei pea lugema Soome meediat saamaks aru, et Eesti presidendi valimiste protsess on pööratud juba täielikuks farsiks. Mis seis on vaid loetud nädalad enne seda, kui riigikogus peaks asutama kandidaatide suhtes hääletama? Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud leiavad, et poliitikud ja parteid lubasid eelmistest riigipea valimistest õppida, kuid läbinähtavalt leiti üles valed õppetunnid. Delfi „Erisaate stuudios arutavad riigi esimese inimese leidmise seisu Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Kärt Anvelt ja arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Raimo Poom.

Audio salvestus koosolekult

Egerta on olnud ettevõtja peaaegu 12 aastat ning nimetab ennast loominguliseks hingeks -  tegeledes nii pulmakorraldajana, ürituste korraldajana, fotograafina, graafilise disainerina kui ka sisekujundajana. Egerta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunstniku eriala.Suurem fookus on täna pööratud pulmade ja sündmuste korraldamisele.Pulmakorraldajana on ta tegutsenud juba 9 aastat, olles kokku korraldanud ja stiliseerinud ligi 140 erinevat pulma.  Lisaks on tal koos parneriga sündmusturunduagentuur Eventpoint, mis on tegutsenud juba 4 aastat.Egerta on ka fotograaf, pildistanud on ta  ligi 15 aasat ning sellest 6 aastat pühendnud pigem pulmade pildistamisele - olles jäädvustanud ligi 150 erinevat õnnelikku paari.. Egerta on rõõmsameelne, heasüdamlik ja enesekindel naine, kes usub, et kõik on võimalik kui sa lähened elule ja olukordadele headuse ja julgusega. Be kind-be bold! Lisaks kõigele on Egerta loomult parandamatu romantik ning usub siiralt, et armastus on see kõige kõige suurem ja parem tunne mida üks inimene kogeda võib. Egertal on kaks super-mega-ägedat last ning absoluutselt fantastiline kihlatu!Egerta.eeEgerta.ee InstaEgerta FBsEgarta Instas Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Egerta on olnud ettevõtja peaaegu 12 aastat ning nimetab ennast loominguliseks hingeks - tegeledes nii pulmakorraldajana, ürituste korraldajana, fotograafina, graafilise disainerina kui ka sisekujundajana. Egerta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunstniku eriala. Suurem fookus on täna pööratud pulmade ja sündmuste korraldamisele. Pulmakorraldajana on ta tegutsenud juba 9 aastat, olles kokku korraldanud ja stiliseerinud ligi 140 erinevat pulma. Lisaks on tal koos parneriga sündmusturunduagentuur Eventpoint, mis on tegutsenud juba 4 aastat. Egerta on ka fotograaf, pildistanud on ta ligi 15 aasat ning sellest 6 aastat pühendnud pigem pulmade pildistamisele - olles jäädvustanud ligi 150 erinevat õnnelikku paari.. Egerta on rõõmsameelne, heasüdamlik ja enesekindel naine, kes usub, et kõik on võimalik kui sa lähened elule ja olukordadele headuse ja julgusega. Be kind-be bold! Lisaks kõigele on Egerta loomult parandamatu romantik ning usub siiralt, et armastus on see kõige kõige suurem ja parem tunne mida üks inimene kogeda võib. Egertal on kaks super-mega-ägedat last ning absoluutselt fantastiline kihlatu! Egerta.ee Egerta.ee Insta Egerta FBs Egarta Instas Täitsa Pekkis Saade Insta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​ Web: https://www.taitsapekkis.ee​​ Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​

Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi seekordseks külaliseks on enesearengu koolitaja, terapeut-tervendaja ja nelja kristalliteraapiat käsitleva käsiraamatu autor Kaia-Liisa Reinut. "Ma usun kindlalt, et meie, inimesed, oleme tegelikult oluliselt suurema väega ja võimetega kui me ise mõistame ja usume ning igaüks meist on võimeline oma elus tegema võimatust võimaliku. Seda nii enesetervenduses, kui igapäeva elu kõikides aspektides,'' räägib Reinut.

Tegemist on üheksast tunniajasest podcastist koosnev webinari sari, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas kasvatada eneseteadlikkust ja kuidas jõuda iseendaga paremasse kontakti jne. ANNELA AUN ON ETTEVÕTLUS COACH, KELLEL ON OMA NÕUSTAMISE JA COACHING’U AGENTUUR ETTEVÕTJATELE, JUHTIDELE JA EKSPERTIDELE. Oma töös kasutab ta palju NLP-d ehk neurolingvistilist programmeerimist (NLP). NLP on kogum väärt teadmisi, protsesse ja tehnikaid oma mõtlemise juhtimiseks. Annela ütleb, et sinu elu on mõistuse juhtimise tulemus, sest elus toimib „kahe seadus“ – esimest korda luuakse kõik kahe kõrva vahel ja alles seejärel reaalsuses. Ta usub, et edu saavutamiseks on vajalik kooskõlla viia oma mõtted, tunded ja tegevused. Kui jätta üks neist tähelepanuta, on teekond soovitud tulemuseni aeglasem ja keerulisem. Ühtlasi on Annela aidanud “Ausad mehed” brändi arengule oma ideede ja soovitustega kaasa, tänu tema abile ja informatsioonile sai alguse “Ausad mehed” live podcast sari. Webinaril räägime Annelaga eneseteadlikkusest, autentsusest, õpitu loobumisest, julgusest eristuda ja käia oma teed, aususest enda vast ning enda esikohale seadmisest. Head mõtted Annelalt: ”Podcasti raamatu ”Kontaktis endaga” korral on tegemist mõnusa sellise teosega, mida on võimalik kasutada tööriistana. Ühel korral olen juba sealt hästi kihvi tõuke saanud oma tegemiste tegemiseks.” ”Minu jaoks saab eneseteadlikkus alguse mõtete ja emotsioonide märkamisest.” ”Täiskasvanuna oleme fokusseeritud väljapoole.” ”Suurem osa Läänemaailmas elavaid inimesi ei ole võimelised uskuma, et me oleme oma ratsionaalse elu juures võimelised saavutama päriselt endaga selle sügavama kontakti.” ”Kui sa oled kontaktis oma päris olemusega, siis sul ei ole võimalik olla sina ise. Põhjus, miks inimesed kannavad maske seisneb selles, et nad ei ole kontaktis enda tõelise olemusega.” ”Kui me hakkame mingis enda autentses osas kahtlema, siis võib juhtuda see, et me lükkame midagi endast välja, tõstame kõrvale ja nüüd ülejäänud elu otsime seda taga. Me lükkane mingi osa endast kõrvale ja hakkame mängima mingit rolli, kes me ei ole.” ”Küsimus ei ole alati selles, kas me väärtustame seda, mida me teeme, vaid teinekord ka selles, et kas me väärtustame mingit osa iseendast. Neid erinevaid kihte iseenda väärtustamise juures on mitmeid.” ”Kas me peaksime teistest eristuma? Me ei pea midagi püüdma, sest kui me oleme need, kes me oleme, siis me oleme nagunii teineteisest erinevad.” ”Keskendu sellele, mis on sinu unikaalsus ja mida sina oma olemusega siia maailma lood ja tood.” ”Täna on minu kõik otsused sellest lähtuvalt, et mida ma tunnen, mis on minuga kooskõlas.” ”Kõikidel inimestel on oma isiklik sisetunne olemas.” ”Selleks, et endaga paremat kontakti saavutada, tuleks tähelepanu ära võtta ja suunata endasse.” ”Kui sulle meeldib koristada, siis ei tähenda, et sa peaksid koristajaks hakkama. See tähendab seda, et sinus on andekus olla põhjalik. Tuleks leida nüüd see, kuidas seda unikaalsust ehk põhjalikkust ka teistest valdkondades kasutada.” ”Teinekord meie anded on meile endale nii tavapärased, et me ei märka neid üldse. Aga teinekord kelleltki teiselt küsides võime avastada läbi märkamise, et meie see igapäevane tavapärane asi, on hoopis meie unikaalsus, mida keegi teine ei tee.” ”Tasub katsetada erinevaid asju elus, sest nii sa leiad selle, mis on sinule omane ja selle mis tekitab kirge.” ”Kõikide käitumist ei pea aktsepteerima ega ka heaks kiitma, kuid mõista selle inimese käitumise või väljaelamise taga valu on äärmiselt oluline.” ”See, mida me enda ümber olevatest välistingimustest enda jaoks välja võlume ja millist elu me elame meie välistingimustest lähtuvalt on täielikult meie endi teha!” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Podcast stand-upist, tussisöömisest ja muust elulisest.  Saatejuhtideks koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema.  Liitu meiega @ https://twitter.com/tussisoojad  Instagram: tussisööjad Kirjuta saatele: tussisoojad@gmail.com  Lindistatud Tussisööjate stuudios 20.11.2020 Biit: balalaika, genka Toeta meid ja liitu armeega: https://www.patreon.com/tussisoojad See omnystudio.com/listener for privacy information.

Korvpallitarkade klubi "Pihtas Põhjas" on taaskord kokku saanud, et rääkida viimaste nädalate sündmustest. Teemasid on palju, alates kunagise Tartu Rocki mängujuhi George Tsintsadze vägevast tunnustusest kuni Eesti meeste korvpallikoondise komplekteerimise raskustest kodusteks EM-valiksarja mängudeks. Värske info kohaselt jäävad 28. ja 30. novembri mängudest kõrvale koondise mitmed põhilülid. Konkreetsetel nimedel peatume saates pikemalt. Loomulikult räägime ka naiste korvpallikoondise äsjastest EM-valikmängudest Bosnias, kus tuli alla vanduda Bosnia ja Hertsegoviinale ning Šveitsile. Koondisega Sarajevos viibinud Alar Varrak selgitab lähemalt, mida tähendab "mullis" olek ja miks ta võrdleb saadud kogemust 5-tärni vanglaga. Suurem tähelepanu langeb ka Euroliigale, kodusele PAF Meistriliigale, Martin Müürsepa imetabasele haigestumisele, NBA drafti eelsetele sündmustele, Eesti korvpalliliidu ainsale presidendikandidaadile ning meenutustele, mida kõike ootamatut võib kohtumise järgselt leida külalismeeskonna riietusruumist. Saadet veavad Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

Dramaatilise Türgi ralli võitis Elfyn Evans Thierry Neuville'i ja Sebastien Loebi ees. Sebastien Ogier katkestas eelviimasel katsel kolmandalt kohalt. Ott Tänakule jäi nädalavahetusest pihku punktikatsel teenitud neli silma. Kes olid ralli suurimad õnnestujad ja ebaõnnestujad ning mis sel aastal MM-tiitlist üldse saab?

Dirigeerimine on minu kõige suurem unistus lapseeast peale, ütleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, külalisena juhatanud kümneid suurepäraseid orkestreid Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Dirigeerimine on minu kõige suurem unistus lapseeast peale, ütleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts, külalisena juhatanud kümneid suurepäraseid orkestreid Euroopas, Aasias ja Ameerikas.

Oktoobri keskel salvestatud vestlusringi lähtepunktiks oli Eri müüt. See saade tõmbas ühtlasi joone alla kolmeosalisele tsüklile "Politeiast". Toomas Lott oli saates samuti kolmandat korda, 44. jutuajamises "Palavikus linn"* oli Tooma vestluspartneriks Mats Volberg, 53. keskustelus "Ihalev hingeosa"** Laura Viidebaum ja nüüd siis Roomet Jakapi.Eri müüdi leiame "Politeia" päris viimastelt lehekülgedelt. See räägib loo lahingus langenud Erist, kes ärkab enne tuleriita ellu ja räägib rabava loo oma rännakust teispoolsusesse. Kõigepealt arutasimegi selle üle, miks Platon sellise finaali üldse valis. See on üllatav õige mitmes mõttes.""Politeia" tegeleb laias laastus probleemiga, miks olla õiglane," kõneleb Toomas (4. minut). "Platon annab sellele küsimusele metafüüsikast, epistemoloogiast ja psühholoogiast pungil vastuse. Eelneva raamatu vältel on Platon argumenteerinud, et õiglus on väärt iseenese pärast, sest see kujutab endast sisemist psühholoogilist harmooniat. Nii võiks see asi justkui jäädagi, aga siis ütleb Platon Sokratese suu läbi üllatunud Glauconile, et hing on surematu... Selleks räägib ta Glauconile eshatoloogilise müüdi. Ta lugu on laias laastus selline, et hinged lähevad kohtumõistjate ette, kes saadavad inimese sõltuvalt sellest, kuidas ta on elanud, kas maa alla, kus on kannatused, või siis sinna ülesse, kus on toredad asjad." Nii apelleerib Platon selles müüdis erinevalt eelnenust juba tasu ja karistuse printsiibile."Kristlus on platonism "rahvale"," kuulutas Friedrich Nietzsche oma raamatu "Sealpool head ja kurja" eessõnas. Järgnevale vestlusele vaatasingi ma suuresti läbi Nietzsche seatud sihiku. Suurem osa jutuajamisest keerles hinge mõiste evolutsiooni ümber, kus peamisteks peatusteks teel uusaega olid Aristoteles, Plotinos, Augustinus ja Aquino Thomas. 104. minutil jõudsime välja reformatsioonini, siit on pärit minu jaoks ka selle juturingi kõige meeldejäävam osa: "Üks aspekt, millele tasub kindlasti osutada, mis seostub uusaegse vastuseisuga aristotelliku filosoofia kristlikule tõlgendusele, on reformatsioon," räägib Roomet. "Suur osa inimestest, kellest saavad uusaegse teaduse aluspanijad, on protestandid. Vastuhakk Aristotelesele on mõnes mõttes ka ideoloogiline. Reformatsioon lõhub keskaegse peenhäälestatud maailmapildi. See puudutab ka arusaama hingest, kuivõrd üks katoliiklik doktriin, mille reformaatorid 16. sajandil üksmeelselt hülgavad, on purgatoorium – koht või seisund, kuhu lähevad pärast surma nende inimeste hinged, kes on sooritanud andestatavaid patte, millest nad siis seal puhtaks põlevad ja seejärel rõõmsalt taeva lähevad. Kui nüüd sellest surmajärgset elu kirjeldavast õpetusest lahti öelda, siis tekib kõigi protestantide jaoks loomulik küsimus: kui purgatooriumi ei ole, siis kuhu hinged lähevad? See avab Pandora laeka, kust hakkab välja voolama hulgaliselt käsitusi sellest, mis saab hingest pärast surma. Enamusel varauusaegsetest filosoofidest oli selle kohta oma arvamus."Tänaseks oleme varauusajast reipalt edasi liikunud ja materialistliku teaduse võidukäik on nii hinge kui purgatooriumi puudutavad küsimused piinlikkustundega vaiba alla pühkinud. Iga üksiku inimese jaoks on need teemad aga vaevalt midagi oma aktuaalsusest kaotanud, mistõttu meie ülesanne on ajale jalgu jäänud mõistestik tänapäeva keele ja meelega üle käia.Ühe ilusa katse sellest võite leida näiteks meie kanalil leiduvast lühiklipist "Tegelik tervenemine algab purgatooriumis."***Nii et edasi purgatooriumisse!Hardo---------------------* https://www.youtube.com/watch?v=Iw-EjfwCKKo&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=27** https://www.youtube.com/watch?v=UPUDar13gzw&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=36*** https://www.youtube.com/watch?v=us8OZ9Knw5c&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=12 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi õpivad koos taskuhäälingu loomist. Meie külaliseks on Viljandi Gümnaasiumi innovaatiline koolijuht Ülle Matsin, kes juhib Eesti esimest ning ühtlasi ka suurimat riigigümnaasiumit. 2019 aastal valiti Viljandi Gümnaasium Aasta kooliks. Lisaks tänapäevase gümnaasiumi tutvustele kuuleme proua Ülle mõtteid ka teistes haridusküsimustes. Mõnusat kuulamist! 0:10 Aasta kool 2019 0:48 Ülle Matsini teekond Viljandi Gümnaasiumi koolijuhiks 3:21 Eesti esimese riigigümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi loomise lugu 9:34 Mille poolest erineb tänapäeva gümnaasium keskkoolist 10:30 Viljandi Gümnaasium valikus on 6 erinevat õppekava 15:25 Ülle Matsini mõtted õppekava arendusest 19:05 Viljandi Gümnaasiumi Tallinna õpperühmas omandavad gümnaasiumiharidust erivajadustega õpilased 22:21 Õpiränne 24:06 Gümnaasiumite vaheline koostöö 27:27 Uuenduste toomine kooliellu 29:49 Iga õpilase ümber on võrgustik 33:06 Valikuvõimalus ja vastutus käivad käsikäes 33:57 Õppekavarühmadel on oma identiteet ja traditsioonid 37:30 Õpilasvarju nädal pakub võimalust tutvuda kooliga lähemalt 38:28 Suurem paindlikkus kooli, kas oleme muutusteks valmis 48:00 Valikuvabadus uurimistöö tegemiseks 53:13 Liikumiskasvatuse korraldus 58:43 Lõimingud erinevate ainete vahel 1:00:32 Õppepäeva korraldus 1:02:38 Gümnaasiuminoorte vaimne tervis 1:04:48 Viljandi Gümnaasiumis keeb elu 24/7 1:05:38 Õppekäigud gümnaasiumis 1:08:30 Hea õpetaja valem 1:11:07 Viljandi kutsub külla Viljandi Gümnaasium https://www.viljandigymnaasium.edu.ee/et "Õpime koos" Instagram www.instagram.com/opimekoos Facebook www.facebook.com/opimekoos YouTube https://bit.ly/2TpqeiK Apple Podcasts Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/ Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

Tere armsad kuulajad! Käes on aeg kuulata järjekordset osa Ausad Mehed Inspiratsioonivalangu repertuaarist, kus iga osa kas siis Chris või Martin jagab üksinda enda maailmavaateid ja uitmõtteid, mis vahepeal tekkinud on. Lühike, kiire ning väärtust pakkuv saatesari Inspiratsioonivalang. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust ning toob sinuni ennast arendavaid mõtteid, siis ole hea ja aita meid välja ning jäta meile Facebooki lehele arvustus ning hinda meie podcasti. Ning samuti, kui aega ja mahti on, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil sõnumit edasi levitada! Soovi korral hoia ausatel meestel silma ka sotsiaalmeedias peal. www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastemotsionaalsedmehed/ www.facebook.com/autorchriskala/ www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/emotsionaalsedmehed/ www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Head kuulamist!

Eelmisel nädalal toimus üks väike samm Eesti ja üks suur samm maailma jaoks. Digitunnis proovime leida vastust, kumb neist siis tähtsam oli: kas Bolti tõukerataste saabumine Tallinnasse või Facebooki plaan luua oma ülemaailmne privaatne valuuta. Saate teemad: Bolt avas Tallinnas tõukerattarendi Facebook avalikustas oma valuuta Libra Selgus minister Kingo e-valimiste hindamise töörühma koosseis Samsung: volditav telefon on parandatud ja tuleb varsti müügile Numbrid näitavad, et Facebooki kasutamine on kõvasti kukkunud Häirekeskusse teevad autod tüngakõnesid Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Hans Lõugas.

Mis oli arutlusel teraviljafoorumil, mida tähendab põllumajandusameti juhtimise ümberkorraldamine, millises seisus on loodusturism ja millised on tulevikusuunad, mis saab Suuremõisast ning mida õpetab hiidlastele Mooste mõisa kogemus ja milline peab olema koolilaste menüü?

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Valev Tõnisson. Valev omab pikaajalist finantsdirektori ja juhatuse liikme kogemust telekommunikatsiooniettevõttest Telia, täna on ta turvaettevõtte G4S Eesti finants- ja tugiteenuste direktor. Valeviga arutame, mis on juhtimises edutegurid ja kuidas olla juhina edukas. “Mulle endale tundub, et juhi kõige suurem ülesanne on selguse loomine – mis on see, miks organisatsioon on kokku tulnud ja mida me kesk-pikas perspektiivis peaksime saavutama? Tegelikult peaks iga inimene endalt iga päev küsima, et mis see on, miks ma hommikuti tööle lähen? Hiljaaegu küsisin ka inimeste käest, et miks nad hommikul tööle tulevad. Ja seda oli mingis mõttes isegi valus vaadata, et inimesed ei saa alustuseks isegi küsimuse olemusest päris hästi aru. Et mida sa küsid? Ma ju tulen tööle sellepärast, et ma saan palka siit. Küsisin siis veelkord, et miks sa just siia tuled? Palka sa võid ju mujalt ka samamoodi saada? Sellele küsimusele oli inimestel tegelikult väga raske vastata. Seetõttu ma arvangi, et juhi üks olulisi ülesandeid on sellise eesmärgiselguse ja töö tähendusrikkuse loomine nii oma meeskonnale kui ka kogu organisatsioonile laiemalt. Mida me siin koos tegutsedes tahame saavutada ja miks? Ja see ei saa olla pelgalt, et teenime rohkem kasumit. See ei ole minu jaoks tähendusrikas eesmärk. See on a priori juba kõigil teada, mida kõige muu kõrvalt peab niikuinii saavutama. On see mingi spetsiifiline väärtus, mida soovitakse klientidele pakkuda või minu pärast ka maailma muuta või midagi veel muud – aga et mis on see suur asi, mida me siin koos soovime ellu kutsuda? Me ju kõik tegelikult tahame, et meie tegevus läheks kellelegi päriselt korda. Hea näitena tuleb meelde see, kui omal ajal Elionis seadsime eesmärgiks saada nr 1-ks televisiooniteenuse pakkujaks. Ja seda täiesti nullist, meil ei olnud mitte midagi. See oli üks väga selge ja ambitsioonikas eesmärk; see oli midagi, mis tõmbas inimesed käima ja kogu ettevõtte ühes suunas toimetama. Kogu energia oli rakendatud ühe eesmärgi taha. Alguses oli ju ka palju skepsist, kuid kui siis ühel hetkel saadi paisu tagant välja, siis hakkas see kõik kenasti reaalsuseks muutuma.” – Valev Tõnisson Kuulake ikka ...

Hiljuti lõppenud aasta arsti valimine näitas, et patsiendid on oma perearsti tööga üldjuhul rahul. Suurem mure on perearstiga näost-näkku kokku saada, sest nimistud on suured, arstid ei taha nimistusse uusi patsiente, muidu kannatab ravi kvaliteet.

Hiljuti lõppenud aasta arsti valimine näitas, et patsiendid on oma perearsti tööga üldjuhul rahul. Suurem mure on perearstiga näost-näkku kokku saada, sest nimistud on suured, arstid ei taha nimistusse uusi patsiente, muidu kannatab ravi kvaliteet.

Anu Raud on end oma vaipadega eesti rahva südamesse kirjutanud, ta on mitmeid põlvkondi tekstiilikunstnikke vanu mustrikirju armastama õpetanud ja Heimtalis käsitöötalu ja muuseumi elule taastanud. Mõttekoda on peagi valmimas ja unistusi on tal veelgi.

Anu Raud on end oma vaipadega eesti rahva südamesse kirjutanud, ta on mitmeid põlvkondi tekstiilikunstnikke vanu mustrikirju armastama õpetanud ja Heimtalis käsitöötalu ja muuseumi elule taastanud. Mõttekoda on peagi valmimas ja unistusi on tal veelgi.

Õhtulehe korvpallisaade "Viies veerandaeg" võttis järjekordses episoodis ette nii kodumaise korvpalli kui ka NBA. Stuudios olid Õhtulehe ajakirjanikud Henry Rull, Ville Arike ja Ats Kuldkepp. Valik teemasid. Kas VTB Ühisliigas kaks järjestikust võitu võtnud Kalev/Cramo on hoolimata vigastustest leidnud kuldse kesktee, et play-off'i heitluses püsida? Kas Andres Sõbra mõttel lätlased üle parda heita ja teha 12 tiimiga Eesti meistriliiga on jumet? Millist kurba tõsiasja näitab Eesti-Läti liiga statistika? Mida arvata Golden State Warriorsi tülist ja Jimmy Butleriga täiendatud Philadelphia 76ersist? Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik. Head kuulamist!

Läheme Austraalia kirdenurka, kus asub Cairnsi linn, kust saab korraldada põnevaid retki mitmesse ilmakaarde. Suurem osa saatest on pühendatud Daintree rahvuspargile, kus on Austraalia kõige suurem, elurikkam ja vanem troopiline vihmamets.

Läheme Austraalia kirdenurka, kus asub Cairnsi linn, kust saab korraldada põnevaid retki mitmesse ilmakaarde. Suurem osa saatest on pühendatud Daintree rahvuspargile, kus on Austraalia kõige suurem, elurikkam ja vanem troopiline vihmamets.

Jalgpallisaates "Kolmas poolaeg" oli seekord kaks põhilist jututeemat: Mait Toomi lahkumine Tallinna Florast ning peatselt kogunev Eesti koondis. Arutlejateks Õhtulehe ajakirjanikud Siim Kera, Kaarel Täll ning Karl Juhkami. Mis siis Toomiga ikkagi juhtus ning keda süüdistada? Kellelt võiks Eesti koondis mängudes Soome ja Ungari vastu väravaid loota? Muidugi räägiti saates ka black metal'ist ja tutvustati tähtsamaid ungarikeelseid väljendeid. Saatest ei puudunud ka Coolbeti panustamisrubriik.

Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud. Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli. Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi. Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused. Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond. Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust. Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida. Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust: Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust? Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval? Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna? Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas. Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks. Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi. Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi: Olulised asjad esimesena. Hommikuti nupukam. Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine. Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid. Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks. Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast. Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette. Saate märkmed ja salvestus: http://www.inspiratsioon.ee/kristjan-otsmann-ole-ise

Cyrillus Kreek on üks Eesti rahvusliku muusikakultuuri tugisambaid. Suurem osa tema loomingust on välja kasvanud rahvaviisidest.

Cyrillus Kreek on üks Eesti rahvusliku muusikakultuuri tugisambaid. Suurem osa tema loomingust on välja kasvanud rahvaviisidest.

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Hollandist pärit juht, konsultant ja koolitaja Klaas-Jan Reincke. Ta on tegelenud organisatsioonide ja nende juhtimise analüüsimisega juba üle 20 aasta. Organisatsioonide süvaanalüüs juhtis Klaas-Jan’i tõdemuseni, et just see, kuivõrd inimestel on võimalus kogeda oma töös eduelamusi ja kuivõrd on nad oma tööst haaratud (engagement) eristab väga edukaid ettevõtteid lihtsalt headest. Sellest johtuvalt otsustas ta täielikult pühenduda sellele, kuidas muuta töötegemine paremaks kogemuseks ning keskendus edaspidi tööalaste eduelamuste teemale. 2014. aastal asutas ta nn töödisaini labori VIVIC, mille missiooniks on aidata juhtidel ja tiimidel saavutada paremaid tulemusi samal ajal nautides oma tööd. Räägimegi temaga juhtide võimalusest ja vastutusest eduelamuste kujundamisel ja näitame, kuidas organisatsioonid saaksid seda kasutada selleks, et tõsta töötajate sisemist motivatsiooni ja haaratust. “Kahjuks assotsieeruvad meie kultuuris tööga paljuski sellised vähemmeeldivad elamused: pinged, raskused, vastumeelsused jne. Suurem osa nt vanasõnadest räägivad ikka sellest, kuidas töö on raske, aga kui sa selle ära teed, siis saad midagi head vastu. Oleme nagu aktsepteerinud, et töö ongi nõme, et me ei näe selles midagi erilist kui töö on tobe või ebameeldiv. Sellest on jube kahju. Suure osa, tegelikult parima osa, oma päevast oleme siis valmis veetma tegevuses, mis meile tundub heal juhul mõttetu, kuid pahatihti ka ebameeldiv. Me kõik tahame ju elust häid elamusi saada, kuid mingil veidral põhjusel oleme arvestanud, et see saab olla eelkõige väljaspool tööaega. Tegelikult muidugi on juhtidel suur vastutus disainida ja kujundada oma ettevõttes tööd nii, et see annaks töötajatele iga päev põnevaid, energiat tõstvaid ja haaratust suurendavaid kogemusi. Töödisaini keskne küsimus ongi: kuidas jõuda paremate töötulemusteni keskendudes ja kujundades inimeste tööl kogetavaid elamusi? Töödisain panustab oma keskmes töötulemuste parandamisele — see on lõppeesmärk —, kuid tulemuslikkust kasvatatakse investeerides inimkeskse töökeskkonna loomisele, mille läbi töötajad saavad anda endast parima tundes sealjuures ennast võimalikult hästi.” — Klaas-Jan Reincke Kuulake kindlasti …

Väikeste summadega alustamine on lihtne, kuidas tegutseda aga siis kui korraga suurem summa kätte satub?

Peeter Helme: "Maailmas kuulutab see aasta ette suuri muutusi. 1. jaanuaril NSV Liidus toimuv rahareform pole võib-olla suur muutus, kuid meie seas on palju neid, kes kindlasti mäletavad, et kursiga kümme ühele vahetatakse 1961. aastal välja 1947. aasta nn. püstise kujundusega rahatähed. Suurem muutus leiab aset USAs, kus 20. jaanuaril vannutatakse ametisse Ameerika Ühendriikide kolmekümne viies president John F. Kennedy. 11. aprillil algab Jeruusalemmas sama aasta detsembris süüdimõistva otsusega lõppev kohtuprotsess sõjaroimar Adolf Eichmanni üle.

Peeter Helme: "Maailmas kuulutab see aasta ette suuri muutusi. 1. jaanuaril NSV Liidus toimuv rahareform pole võib-olla suur muutus, kuid meie seas on palju neid, kes kindlasti mäletavad, et kursiga kümme ühele vahetatakse 1961. aastal välja 1947. aasta nn. püstise kujundusega rahatähed. Suurem muutus leiab aset USAs, kus 20. jaanuaril vannutatakse ametisse Ameerika Ühendriikide kolmekümne viies president John F. Kennedy. 11. aprillil algab Jeruusalemmas sama aasta detsembris süüdimõistva otsusega lõppev kohtuprotsess sõjaroimar Adolf Eichmanni üle.

EKSPRESSI PODCAST: mis on peas inimestel, kes sotsiaalmeedias Taavi Rõivast ähvardavad Tänases Eesti Ekspressis kirjutasid Tarmo Vahter ja Madis Jürgen noorhärrast, kes tungis purjuspäi Riigikokku, et Taavi Rõivasele füüsilist noomitust teha. Tegu pole esimese juhtumiga, kus peaministrit sõimatakse. Saates külas käinud keskkriminaalpolitsei isikukaitsebüroo juht Andris Viltsin puutub selliste ähvardajatega kokku igapäevaselt ning rääkis meile, kes need inimesed täpsemalt on ja mis juhtub siis, kui nendega politsei ühendust võtab. Viltsini hinnangul oleks politseil kõvasti vähem tööd, kui sotsiaalmeedias alkoholilukku kasutataks, aga leidub ka inimesi, kes selliseid ähvardusi tõsiselt mõtlevad. Saate teises osas käis ETV+i ajakirjanik Artur Zahharov rääkimas, kes on need inimesed, kelle kaudu Eestis salasigarette müüakse. Ühe paki pealt mõnikümmend senti teenivad müüjad on enamjaolt kesisel majanduslikul järjel olevad inimesed, kes on kogu süsteemis väiksed mutrid. Suurem osa salasigarettidest tulev tulu läheb meil aga idapiiri taha. Saate lõpus laulab Beyonce.

Eesti avastamin koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohta kirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja tõlkija Alad?r B?ni sulest, kes käis Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel 1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ühe tähtsa peatüki esmatutvustamine eesti publikule. (E-raamat. Urmas Bereczki. Eesti avastamine. Toimetab Küllo Arjakas.)

Joh 5:1-15 Joh 5:6-8 Joh 5:9-13 Joh 5:14

Suurem osa meist kirub ja ei saa pärsitäpselt aru Liis Lassi fenomenist, sest bitte ja trükivärvi tema tegemiste kajastamiseks on kasutatud mõõtmatult. Kas müüt või reaalsus? Kas Liis Lass on tegelikult ka olemas? Sellele küsimusele annab vastuse tänane saade, sest stuudios on Liis Lass ja saatejuht Inderk Tarand. (Indrek Tarand)

Kus on mereriigi kuningariided, kus on Eesti oma mereuurimislaev? Algas jäämurdehooaeg. Esimesena vajati jäämurdjat, nii nagu alati, Pärnu lahes. Hiidlased õpetavad Suuremõisa tehnikumis rannakalanduse erialasid, väikelaevajuhte ja väikesadamate spetsialiste. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)