Podcasts about Akadeemia

Täna õhtul esineb Järvi Akadeemia kursuslastega metsosopran Tuuri Dede, kelle soleerimisel kõlab Arvo Pärdi teos "L'abbé Agathon".

Pärnu Muusikafestivali lahutamatuks osaks on Järvi Akadeemia ning täna õhtul astuvad kuulajate ette kursuslased.

Tartu linn on võtnud sihiks kliimamõjudega tegeleda, keskendudes muuhulgas ka toiduraiskamise vähendamisele. Uuringud näitavad, et enim raisatakse toitu kodumajapidamistes. Paralleelselt on mitmeid uusi liikumisi ja võtteid, mis toidu raiskamist vähendavad. Arutelu keskmes on kogukondade ja liikumiste olulisus, isiklike tabrimiskäitumise mõtestamine ning kohaliku võimu kaasav ja koordineeriv roll. Arutelus osalejad: Kertu Vuks (Tartu linnavalitsus, ruumiloome osakonna juhataja), Marilin Eessalu (MTÜ Eesti Roheline Liikumine, tegevjuht ja projektijuht), Eemeli Mikkonen ("Praht päevas" liikumise eestvedaja), Elisabeth Niitaru (aednik ja kogukonnaaedade eestvedaja) Arutelujuht: Randel Länts (E-riigi Akadeemia) Arutelu korraldaja: E-riigi Akadeemia

Kaitseväe Akadeemias õppimise telgitagustest räägivad nii helis kui ka pildis praegused kadetid. Otse ja ausalt. Juttu tuleb kodumaa kaitsmisest ja missioonitundest, juhioskustest, õppesuundadest, töökorraldusest, igapäevasest eluolust ning erilisest kamraadlusest, mis on omane just sellele koolile. Sisseastumise info leiad lehelt: https://ohvitser.ee/

Keeleteadlane Raimo Raag: "See suur 39-köiteline sõnaraamat keskendub sõnade tähendustele, eristab tähendusi väga täpselt nüanssideni välja, toob välja sõna esmakasutuse trükis aastast 1521 ja kõik kirjaviisi variatsioonid, mis ühel sõnal olnud aastast 1521 kuni tänapäevani välja!"

Mis on Eesti õhuväe roll? Millistest üksustest see koosneb? Kes õhuväes töötavad? Kuidas on korraldatud koostöö meie NATO liitlastega? Mida kujutab endast Balti õhuturbemissioon?Saates on külas Kaitseväe Akadeemia õhuväe õppekava juht-lektor, kapten Alari Tihkan.Koostööpakkumised ning edasi- ja tagasiside on lahkesti oodatud aadressile lennurada03@eava.ee Mõnusat kuulamist!

Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Seekord räägime ITK Akadeemiast. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige-õendusjuht Kätlin Pallo ning ITK Akadeemia eestvedaja Kristin Lichtfeldt, kes selgitavad, kellele see akadeemia mõeldud on, mida seal õpetatakse ja kuidas aitab see tulevase tervishoiutöötaja õpingutele kaasa. Saatejuht on Ingela Virkus.

Juba ajateenistuse jooksul on võimalik nooremallohvitseri kursuse läbides saada juhtimiskogemust. Tänases saates me just teemegi juttu sõjalisest juhtimisest kaitseväes, kuidas näeb välja ülemaks olemine ning kuidas üldse saada ülemaks. Milline on hea juht? Kuidas kehtestada ennast? Ja mis raskused esinevad juhiks olemisel? Kõike seda ja palju muud räägime saatekülalise Kolonelleitnant Antti Viljastega, kes on Kaitseväe Akadeemia juhtimise- ja pedagoogika õppetooli ülem.

Kas mõnda koera on okei peksta?Seda ja palju muud juba sellekordses Lege podcasti episoodis, kus räägime koertest ja nende peremeestest! Külas on Istulama.ee koerte akadeemia boss Joosep!Videopildiga LEGE PODCAST on saadaval Youtubes!

Septembri lõpus külastas meie taskuhäälingut enne Eestimaa tolmu jalge alt pühkimist coach, koolitaja ja Transunity Akadeemia asutaja Carmen Pritson. Transunity (transformatsioon südamesse – toim.) Akadeemia on koht ärkavale inimesele, kus jagatakse infot, mida meie laiatarbemeedias tihti uhhuuks sildistatakse. Võlukool saab muide aastaseks 11. novembril – samal päeval, kui toimub Telegrami konverents “Tuleviku Foorum”.   Carmen näeb oma töös, et identiteedikriis valitseb nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil, alustades juba meie valitsusest ja igasugu sündmustest maailmas. Kuidas siis nendes raskustes ning vastuoludes endaks jääda, ellu jääda ja leida tasakaalu? Just sellele koos vastuseid otsimegi. Carmen räägib näiteks ka sellest, milliste raskustega on ta ise pidanud rinda pistma ning kui oluline on üles leida “minu inimesed”.   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-82-kuidas-hakkama-saada-muutuste-ja-identiteedikriiside-keskel-kulas-carmen-pritson  

Klassikaraadio on Pärnu Muusikafestivalil.

Tänavused Järvi Akadeemia noored dirigendid Eestist Kasper Joel Nõgene, Arp Eerik Reindla ja Valle-Rasmus Roots jagavad mõtteid seoses dirigentide kursusega.

Tänavused Järvi Akadeemia noored dirigendid Eestist Kasper Joel Nõgene, Arp Eerik Reindla ja Valle-Rasmus Roots jagavad mõtteid seoses dirigentide kursusega.

Ajakiri Akadeemia jagab eeloleval reedel, 24.

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Meie magistrandid kaitsevad oma töid alati eesti keeles!" Riigikaitsevaldkonnas on Reet Hendriksoni sõnul eesti keele tähtsust teadvustatud.

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Ühtse mõistmise jaoks on võtmetähtsusega haridus". Saates on juttu sõjanduse oskussõnavarast ja kõnekeelsetest väljenditest.

Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht ja partner Elari Tamm ja kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja Mihkel Eliste räägivad kinnisvaraturu värsketest trendidest. - Pakkumiste arv pöörab järgmise 6 kuu jooksul kasvule - Hindadade laiapõhjaline kasv jätkub üle Eesti - Turuaktiivsus saab siiski rahulikuma pöörde. Sellest ja paljust muust juba videos!

Saates räägime Tartus Pepleri tänava kurvis Vallikraavi tänava ristmiku lähistel asuvast ajaloolisest Maarja kirikust, mis nõukogude ajal oli kasutusel Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlana.

Saatejuhid on Margus Kamlat ja Bert Järvet

«Maailm taskus» võttis ette Afganistani, et vaadelda süvitsi, mida Talibani võimuletulek tähendab nii sõjalises kui ühiskondlikus plaanis. Selgitusi jagasid Kaitseväe Akadeemia nooremteadur major Ivo Peets ja Sisekaitse Akadeemia nooremteadur Diana Marnot, kes avaldas septembri algul Postimehe nädalalõpulisas AK ülevaate Afganistani kultuuritaustast. Saadet juhib Postimehe välistoimetaja Margus Parts.

«Maailm taskus» võttis ette Afganistani, et vaadelda süvitsi, mida Talibani võimuletulek tähendab nii sõjalises kui ühiskondlikus plaanis. Selgitusi jagasid Kaitseväe Akadeemia nooremteadur major Ivo Peets ja Sisekaitse Akadeemia nooremteadur Diana Marnot, kes avaldas septembri algul Postimehe nädalalõpulisas AK ülevaate Afganistani kultuuritaustast. Saadet juhib Postimehe välistoimetaja Margus Parts.

Tänavu 17.oktoobril toimuvad kohalikud valimised, mille eel on kõigil soovijatel juba 12. korda võimalus e-hääletada. Pühendame oma saate e-hääletamisele ning e-riigi akadeemia eestvõttel loodud e-hääletamise heale tavale.Saates räägivad e-hääletuse hea tava üks väljatöötajatest Liia Hänni ja kauaaegne valimisteenistuse juht, pregune E-riigi Akadeemia vanemekspert Priit Vinkel e-hääletamise protsessist ja tehtud uuendustest, valija- ja erakondade käitumisest, kordavad üle e-hääletamise põhitõed nii erakondadele kui valijatele ning kõige lõpuks ennustavad, kui populaarseks kujuneb e-hääletamine tänavu.  Saatejuht on Hannes Astok. Head kuulamist!Taustaks:Elektrooniline hääletamine algab esmaspäeval, 11. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb laupäeval, 16. oktoobril kell 20.00. Valijarakendus, mille saab enda arvutisse alla laadida, avaldatakse valimiste veebilehel www.valimised.ee vahetult enne e-hääletamise algust 11. oktoobri hommikul.  E-hääletamiseks on vaja internetiühendusega turvalist arvutit ning kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos kaardilugejaga või mobiil-ID­d. In EnglishIn October 2021, local elections will take place in Estonia. Once again, citizens can cast their votes via the Internet as well.  Due to that, we dedicate this episode to Estonian i-voting and the principles of fair i-voting, brought to you in Estonian. The principles of fair i-voting were born from an initiative, of the e-Governance Academy in cooperation with political parties, in 2005, when i-voting took place for the first time. The aim was to cooperatively think through the specifics of i-voting, compared to traditional voting, and to ensure the smooth implementation of the new solution.Liia Hänni, one of the developers of the principles, and Priit Vinkel, the former head of the State Electoral Office and current senior expert at the e-Governance Academy, talk about the i-voting process and innovations, voters' and parties' behaviour, i-voting principles, and finally, they predict how many citizens will cast their votes via the Internet. Just as a reminder, in the last European Parliament's elections in 2019, 46.7% of voters used the opportunity to vote online, and in the Riigikogu elections of the same year, more than 247,000 voters cast i-votes. Listen to the throwback of the i-voting experiences and the results of the Estonian local elections in English, on 20 October! 

Selles episoodis räägime kinnisvaral toimuvast, pangalaenudest ja tuleviku prognoos. Modereerib kinnisvarabüroo tegevjuht ja partner Elari Tamm, vestluse kaaslane on Catlin Vatse, eraisikute finantseerimise osakonna juht. Ära unusta liituda meie YouTube kanali püsikuulajaks ja vaatajaks!

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Eesti lähiajaloos on hulganisti näiteid sellest, kuidas suurte projektide arendus (Rail Baltic, tselluloosivabrik, õlitehas) või ulatuslik metsaraie inimesi kõnetab ja isegi tülli ajab. Paljud ühiskondlikult polariseerivad teemad on seotud suurusega – seda enam, et Eesti on väike riik. Arutelus küsime, kas suurem on alati parem või kas liiga suured ettevõtted, projektid ja investeeringud hoopis destabiliseerivad keskkonda, majandust ja kogu kultuuri oma suuruse tõttu. Küsime, kas suuruse ja mastaapsuse tagaajamine on kaasaegse globaalse majanduse paratamatu kaasnähe või oleme hoopis jätkuvalt minevikust pärit ideoloogia mõju all, mis käsitleb gigantlikke projekte progressi märgina ning näeb neis inimkonna võidukäiku looduse üle. Kas on võimalik sellisest ideoloogiast loobuda ning asendada see minimalismiprintsiibiga, leides mõistliku ja jätkusuutliku kompromissi majanduslike ning teiste ühiskondlike huvide vahel? Arutelujuht: Prof Pärtel Piirimäe (Tartu Ülikooli mõtteloo professor) Osalejad: Kaido Kama; Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja; Mihkel Kunnus Arutelu korraldaja: TÜ eetikakeskus

Mis toimub Pärnumaa kinnisvaraturul? Millised on kuumad pakkumised ja mida otsitakse kõige aktiivsemalt? Mis toimub maakonnas tervikuna? Pärnus on oma populaarne "Kalamaja" tekkimas. Kuhu ja mis seal pakkuda on? Kas hinnad kasvavad edasi? Modereerib kinnisvarabüroo tegevjuht ja partner Elari Tamm, vestluse kaaslane on Pärnu Rüütli büroo maakler Terje Võrk. Ära unusta liituda meie YouTube kanali püsikuulajaks ja vaatajaks!          

Selles episoodis räägime kodu lavastusest, mis see on ja kuidas see aitab tuua rohkem ostu või üürihuvilisi. Episoodis osalevad sisekujundaja Liis Reisner ja Arco Vara Kinnisvarabüroo turundusjuht Merlyn Viilik. Podcasti modereerib Arco Vara kinnisvarabüroo partner ja tegevjuht Elari Tamm.      

Selles videos räägivad Viljandi Arco Vara kinnisvarabüroo juht ja vanemmaakler Aime Opermann ja vanemmaakler Anna Volmer-Raud sellest, mis on linna kuumad pakkumised, mis hetkel maakonnas kõige paremini müüvad. Samuti mis on magalapiirkonna keskmine m2 hind ja uusarenduste müügiedu. Podcasti modereerib Arco Vara kinnisvarabüroo tegevjuht ja partner Elari Tamm.

Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1980. aastate teises pooles hakati perestroika ja glasnosti poliitikaga ühiskondlikke probleeme ja ka ajaloo küsimusi lahkama mitte enam kitsalt ajalooalastes väljaannetes, Eestist rääkides tuleb nimetada ajakirju Looming, Vikerkraar, Aja Pulss, Akadeemia."

Originaalmuusika filmist "Joker" (Warner Bros., 2019). Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia preemiate jagamisel pälvis helilooja Hildur Guðnadóttir filmile kirjutatud originaalmuusika eest Oscari, lisaks võitis ta samal aastal Kuldgloobuse ja BAFTA auhinna.

Saatekülalised Rein Munter ja Mai-Liis Napa. Saatejuht Hardo Pajula. Saade veest. "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi mille tagajärjeks oli see et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule Benveniste afäärile ja kõigele sellele mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega. Hardo ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38 [2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/ [3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

Saatekülalised Rein Munter ja Mai-Liis Napa. Saatejuht Hardo Pajula. Saade veest. "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi mille tagajärjeks oli see et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule Benveniste afäärile ja kõigele sellele mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega. Hardo ———————————— [1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38 [2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/ [3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

"Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi, mille tagajärjeks oli see, et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori, rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras). Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox, keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda, et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased, sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich, Luc Montagnier ja Brian Josephson.Tänane saade ongi pühendatud vee mälule, Benveniste afäärile ja kõigele sellele, mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa, kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu, kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].Ootan seda vestlust suure põnevusega.Hardo————————————[1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38[2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/[3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Tegemist on kümnest tunni ajasest podcastist koosnev webinari sari “Rahast lage”, kus podcasti “Ausad mehed” juht Chris Kala istub maha ning arutleb külalistega sellest, kuidas ennast paremini tundma õppida, kuidas leida enda tugevused, kuidas panna raha ennast teenima, kuidas saavutada rahaline sõltumatus ja millist mõtteviisi tuleb omada, et muutuseid käivitada ja neid ka hoida ning säilitada. Käesolev episood on webinari sarja "Rahast lage" kaheksas osa, mille külaliseks on Roland Tokko. Roland Tokko on Edu Akadeemia asutaja, kes on Eestis korraldanud märkmisväärseid suurüritusi, kuhu on kaasatud olnud lisaks Eesti tipptegijatele ka välismaiseid esinejaid. Ta on andnud välja muusikaplaadi, kirjutanud 2 raamatut "12 asja, mida koolis ei õpetata" ja "Minu elu kutse". Korraldanud mitmeid suurüritusi, purustades erinevaid Eesti rekordeid, kogenud sellel teekonnal ka läbipõlemist ja totaalselt rahalist hävingut ning tänaseks ehitanud üles oma akadeemia, mis toetab tema elu ja tegemisi. Webinaril räägime Rolandiga ürituste korraldamisest, esinemisest, inimestega suhete loomisest ja selle kõige mõjust rahale, raha mõtteviisist, raskete olukordadega toime tulemisest ja ka sellest, kuidas ürituste korraldamisega elatist teenida ja midagi suurt korda saata. Head mõtted Rolandilt: “Alati on lihtne leida keegi teine, kes meie hädades süüdi on.” “Elus tuleb võtta 100% vastutus selle ees, et olen tänases seisus just tänu iseenda tegevustele. Samuti sellest välja tulemine on minu teha.” “Minul oli 12 erinevat elu valdkonda, millega ma ei olnud rahul, aga tänaseks on asjad vastupidised.” “Tervis on väga oluline, ma ei ole viimased 8 aastat kordagi haige olnud.” “Festivali korraldamisest tekkinud -25 000€ kahju sundis mind rohkem teenima.” “Suhetekapital on üks olulisemaid kapitale mida omada. See ei juhtu üleöö, See on pikaajaline töö ja seda ei saavuta Eestis. Sa pead minema sinna, kus see on.” “Hakkasin märkama, et kui enda sisetunnet kuulasin, siis hakkasin saama ka järjest paremaid tulemusi.” “Vahel on tarvis teha ka midagi lihtsalt sellepärast, et tekitada endale see kiire raha.” “Raha on minu jaoks kui energiavahetus.” “Natukene tuleks eristada ka seda, et mis on see, mida sa teed tööna versus see, mida sa teed investeeringuna. Investeering ei pea olema asi, mida sa täiega naudid või sul alati silma särama paneb. See võib täiesti vabalt olla valdkond, mis loob sulle selle vabaduse tegeleda sellega, mis sulle meeldib.” “Küsimus ei ole mitte selles, kuidas teenida miljon eurot, vaid kuidas teenida miljonit inimest.” “Väga tihti on nii, et asi, mida me väga teha tahaks, jääb meie hirmude taha kinni.” “Kui sa oled kellegi peale imetlusega kade, siis see võib olla üks selline asi, mida sa peaksid tegema.” “Kui miski kõnetab sinu hinge, kus sul sees on mingisugune äratundmine, siis kuula seda.” “Need esinemised, mille eest mulle makstakse rohkem kui muidu, sinna ma panustan ka rohkem, sest ma tunnen, et ma olen väärtustatud.” “Need asjad, mis õnnestuvad sul üli lihtsalt ja loomulikult, siis nende eest peaksid sa just kõige rohkem küsima, sest teistel ei tule need asjad sama hästi välja. Meie enda poolt loodud illusioon on see, et see, mis tuleb mul ülihästi välja, tuleb ka kõigil teistel, aga ei tule!” “Soovitan luua inimestega pikaajalisi suhteid.” “Loo ettevõtteid, mis loovad varasid ehk kuidas teha nii, et üks kord tehtud asi toob mulle tulu pikema aja vältel.” Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

E-Eesti näitab kriisis üles aina veidramat skleroosi, takerdudes ka kohtades, kust üle saaks tühise tõukega. Kuhu see tõuge siis jääb? 13 000 inimest kutsuti möödunud nädalavahetusel e-maili teel vaktsineerima. Ning oh üllatust, enam kui pooled ei reageerinud. Sest muuhulgas pole see meil suunatud toimivale aadressile. E-riigi Akadeemia tegevjuht Hannes Astok leiab, et loomulikult võinuks teha teavituskampaaniat varem, aga päriselt toimivad lahendused lause hüüavad näkku. „Pangad küsivad meilt kaks korda aastas, et „palun kinnita oma kliendi andmed“, muidu pannakse su konto kinni,“ tõi Astok näite. „Siin on riigi poolt mitte tehnoloogiline, aga pehme jõustamine tegemata jäetud. Et inimesed peavadki andma riigile ühe toimiva aadressi ja telefoninumbri.“ Samas pankadel on need toimivad kontaktid olemas. „Saan aru, et pangad on inimestele öelnud, et koguvad neid andmeid üksnes panganduse tarbeks. See võiks olla nüüd küll see koht, kus mingit seadusakti jõustades võiks teha kokkuleppe, et jah, me jagame neid andmeid selleks, et inimesi vaktsineerimisvõimalustest teavitada.“ Otsekui hüljatud mängukaru Teine E-riigi akadeemia juhi ettepanek puudutab „HOIA“-äppi, mis möödunud kevadel riigile ärimeeste poolt kingiti ja siis lihtsalt seisma jäeti. Miks ei võiks ta olla näiteks platvorm, mille kaudu samuti oma vaktsineerimissoovist teada anda? Miks mitte vähemalt üks digitaalne vaktsineerimispass? Selleks on aga vaja elementaarset pealehakkamist. „On terve rida vastutusi, mis on kellegi vahele maha kukkunud,“ tõdes Astok. „Näiteks ühtset vaktsineerimisregistratuuri teha ei ole raketiteadus. Meil on igal inimesel unikaalsed isikukoodid, ID-kaart ja paljudel ka Smart-ID. Lätlased tegid juba paar kuud tagasi vaktsineerimise eelregistreerimise ära.“ Astoki hinnangul oleks registrite kokkuviimine programmeerimise mõttes maksimaalselt kuu. „Iseasi, et kui hakata seda hangetega tellima, on viimanegi inimene käsitsi vaktsineeritud või meie seast lahkunud, kui see valmis saab.“ Küll võiks olla lahenduseks tugevate volituste ja lahendustega isik, kellel on võimalik eri ministeeriumid digilahenduste all kokku tuua. „Alati on see võimalus, et kui sa kahtled, kas mingi lahendus riivab liialt inimeste privaatsust, saad sa inimeste käest küsida,“ pakkus Astok välja. Kuula Krister Parise intervjuust maas lebavatest ja noppimist ootavatest digilahendustest siit

Originaalmuusika filmist "Joker" (Warner Bros., 2019). Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia preemiate jagamisel pälvis helilooja Hildur Guðnadóttir filmile kirjutatud originaalmuusika eest Oscari, lisaks võitis ta samal aastal Kuldgloobuse ja BAFTA auhinna.

Originaalmuusika filmist "Joker" (Warner Bros., 2019). Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia preemiate jagamisel pälvis helilooja Hildur Guðnadóttir filmile kirjutatud originaalmuusika eest Oscari, lisaks võitis ta samal aastal Kuldgloobuse ja BAFTA auhinna.

"Juhtimine on katastroofimeditsiinis kõige olulisem. Alles pärast juhtimist tuleb tavaline arstikunst," sõnastab Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemarst dr. Ahti Varblane oma kõige olulisema põhimõtte.

"Juhtimine on katastroofimeditsiinis kõige olulisem. Alles pärast juhtimist tuleb tavaline arstikunst," sõnastab Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülemarst dr. Ahti Varblane oma kõige olulisema põhimõtte.

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

FK158! Kinod on taas avatud ja muuhulgas on meil ka sünnipäev. Filmikägu saab 3-aastaseks! Vaatame neile aastatele tagasi ja uurime, millised on olnud "meie eluaja" kõige suuremad kinotükid. Ning millised filmid, teenitult või vähemteenitult, selle aja jooksul Akadeemia poolt kõige kõige tähtsama auhinnaga pärjatud said. Edetabelirubriigis võtame seekord ette Lõuna-Korea ja loodame, et juba järgmisel nädalal saame rääkida kodumaisest tabelist. Uudistes lappame läbi Cannes'i filmide nimekirja ja pakume põhjendusi, miks Ryan Gosling libahunti tahab mängida. Taaskord saame rääkida uutest filmidest Eesti kinolevis. Esimesed saabujad on dokumentaalid “Jean-Paul Gaultier: šikk friik” ja “QT8: esimesed 8 filmi” ning Prantsuse mängufilm “Meie kaks”. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK158! Kinod on taas avatud ja muuhulgas on meil ka sünnipäev. Filmikägu saab 3-aastaseks! Vaatame neile aastatele tagasi ja uurime, millised on olnud “meie eluaja” kõige suuremad kinotükid. Ning millised filmid, teenitult või vähemteenitult, selle aja jooksul Akadeemia poolt kõige kõige tähtsama auhinnaga pärjatud said. Edetabelirubriigis võtame seekord ette Lõuna-Korea ja loodame, et juba järgmisel […]

Sõdurilehe podcasti viiendas episoodis räägime Kaitseväe Akadeemiast. Saatekülalisteks on kadetid Markus Rosin ja Indrek Kuusk. Räägime mida huvitavat seal õpitakse, kuidas kadett oma vaba aega veedab ning kellele Kaitseväe Akadeemia sobida võiks. Saatejuhtideks on reamehed Kristjan Johanson ja Kert Väljak.

Sten - Martin Kreisberg ja Indrek Põldvee "Kuidas leida oma äriidee?" Tänase saate kangelased on Sten - Martin Kreisberg ja Indrek Põldvee isiklikult. Mehed ühendasid oma jõud ja lõid Hakkame Tegutsema Akadeemia, mille eesmärgiks on jõuda läbi koolituste võimalikult paljude sarnaselt mõtlevate inimesteni. Sten ja Indrek on öelnud: "Kahekesi koos tehes suudame rohkem väärtust pakkuda." "Parim eneseõppimise koht on koolitamine!" Sten-Martin Kreisberg Ja Indrek Põldvee on üheskoos loonud Hakkame Tegutsema Akadeemia. Tänane saade annab ülevaate sellest, mis on akadeemia loojate ideed ja tulevikuvaated. 23. novembril toimuv esimene koolitus "Kuidas leida oma äriidee?" on suunatud äriidee leidmisele ja selle praktikasse panemisega. Indrek rõhutab seda, et tema eesmärk on anda Hakkame Tegutsema Akadeemia koolitustega praktilisi nõuandeid, mida saavad koheselt rakendada kõik, kes on tahavad oma äriga alustada. Samuti julgustab Indrek inimesi: "Kõik ideed töötavad! Puudus on pealehakkamisest ja järjepidevusest!" Sten peab oluliseks mõista, mis teeb iga rolli edukaks ehk mis on iga rolli võtmetegurid, kuidas need enda jaoks tööle panna ning neid mugandada vastavalt enda olukorrale. Samuti rõhutab Sten mitte üleanalüüsimise olulisust ja julgustab tegema esimesi samme. Väga palju on kinni suhtumises ja prioriteetides. Tänases saates: Mis ajendab Steni tegutsema/koolitama Hakkame Tegutsema Akadeemias? 4:27 Kuidas podcastide tegemine rikastab? 7:55 Tutvustus Steni tulevasest podcast. 8:37 Miks teevad Sten ja Indrek koolitust "Kuidas leida oma äriidee?" 12:08 Koolituse "Kuidas leida oma äriidee" sisu. 38:41; 51:24 Mis on Scamper meetod? 49:20 "Meeskond on oluliselt tugevam kui üks inimene." Hea kuulaja! Kui Sul on meile küsimusi/ettepanekuid, siis võta julgelt ühendust Facebookis või kirjuta indrek@hakkametegutsema.ee. Hoia end meie tegemistega kursis ja jälgi meid ka Instagramis!   New Template New Template

Reklaamitekstide kirjutamine on osake ärikultuurist. See tähendab, et enne kui jõutakse reklaami lahenduse ja sõnumini, tuleb ära teha suur hulk eeltööd. Lihtne ja lühike sõnum välimeedia plakati peal tundubki seetõttu nii lihtne, et ta on ju nii lühikene. Kõik, kes on reklaame teinud, teavad, et lühikeste sõnumite kirjutamine ongi see kõige raskem. 5 punkti, millest loovkirjutamisel kinni pidada Aga ma ei hurjuta niisama. Jagan siin episoodis ka 5 punkti, millest kinni pidada, et edukalt reklaame luua. Ma ei saa anda mingit täiuslikku reklaamiloomise reeglistikku, vaid näidispunkte, mis aitavad eeltööd põhjalikumalt teha. Tule loovkirjutamise koolitusele Siin on link Äripäeva Akadeemia koolitusele: "Kuidas kirjtada reklaamtekste?" Kui soovid minu loovkirjutamise töötuba enda firmasse tellida, siis kirjuta mulle siin jaluses oleva kontaktivormi kaudu. Kahepäevase töötoa teemapunktid on siin.

See on üks rikas saade ja vestlus ! Kohtusin Toomas Trapidoga, et rääkida Gaia haridusest ja terviklikest eluviisidest. Mõned märksõnad: Dragon Dreaming, Süvaökoloogia, elavad süsteemid, haridus ja teadlikkus. Saate lõpus ka promoklipp (video paneme ka varsti üles) meie vastvõrsunud projektiseemnest : Noorte Raja leidmise ja Enesearengu Koolist - kursusest. Gaia kool ja Akadeemia: http://gaiakool.ee/ http://gaiaakadeemia.ee/ .

"Matšpalli" saade läheb eetrisse vahetult pärast Kalevi tenniseklubis toimunud Eesti meistrivõistluste meesüksikmängu finaali, milles Vladimir Ivanov alistas Kristrjan Tamme. Kuulame intervjuud seitsmekordse Eesti meistriga ning räägime 21-aastase Tammega tema esimesest aastast mainekas Patrick Mouratoglou akadeemiast Prantsusmaal.

Võidupüha eel uurime, kuidas kaitseväes meedikuid õpetatakse, kas neid jagub nii sõja- kui rahuajaks ja milline on meie valmisolek suurõnnetuste puhul arstiabi andmiseks. Juttu ajavad Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse leitnant Hele-Reet Lille ja saatejuht Kadri Tammepuu.

Roland lõpetas gümnaasiumi nii nagu paljud teisedki teadmata, mida ta elult tahab, mis on tema tugevused või tegelik potentsiaal. Tal puudus enesekindlus ja julgus rohkema kui 3 inimese ees oma arvamust avaldada. Ta jätkas oma õpinguid ülikoolis, õppides midagi, mis ei meeldinud ning mille ta ka viimaks pooleli jättis. Ta tunnistab, et ei ole ülikoolis õpitut kordagi enda elus rakendanud. Aastal 2011 korraldas ta muusikafestivali, millega koatas 25 000€. Olles äsja ära tulnud palgatöölt, pöördus ta kinnisvaraäri poole, millega ta enda võlad paari aastaga ära tasus. Täna aitab Roland teistel oma tugevusi ja tegelikku potentsiaali avastada. Alates 2013 aastast on ta teinud koostööd maailma suurima seminarikorraldus ettevõttega Success Resources, kellega koostöös korraldati samal aastal Eesti esimene suurim finants teemaline seminar Wealth Forum, mis tõi Saku Suurhalli 2500 inimest enam kui 10 riigist kokku. Sellele järgnes tema esimene välismaine esinemine Kasahstanis, kus oli kokku 1000 inimest ning mille peaesinejaks oli Jean-Claude Van Damme. Roland on jaganud lava ka Robert Kiyosaki, Eric Edmeades ja Jack Canfieldiga. Lisaks on Roland ühendanud koolitamise muusikamaailmaga, luues erilise sõnumiga laule. Ühtlasi on Roland kirjutanud ka raamatu "12 asja, mida koolis ei õpetata". Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Mõtted Rolandilt: - Kui sulle antakse õiged nõuanded ja tööriistad, siis praktikast on oluliselt rohkem abi.
 
- Sa ei saagi elus kõigile meeldida.
 
- Sa oled seda edukam, mida õnnelikum sa oled igapäevaselt, tehes neid asju, mida sa teed. 
- Ei ole mõtet suurt asja enne teha, kui väikesed asjad ei toimi.
 - Kui sa teed kõike vastupidi sellele, mida koolis õpetatakse, siis tõenäoliselt saab sinust edukas inimene. Kool õpetab väga palju vajalikku, aga väga palju olulist jääb ka puudu.
 - Mõtle, kas on tegevusi, mida sa teeksid ka tasuta.
 - Me tihtipeale võrdleme end võrreldamatute asjadega.
 - Tänane reaalsus ei näita seda, mida sinu tulevik toob. 
- Kui soovid end ümbritseda edumeelsete inimestega, siis mine ja viibi keskkonnas, kus sellised inimesed on. 
- Edu alus on see, et sa ei saa jõuda nende inimesteni või asjadeni, mis on sinust kaugemal, kui sa ise oled siin. Sa pead ise esialgu minema ja näitama välja seda initsiatiivi ja siis tulevikus edaspidi võivad inimesed ja asjad ka sinuni tulema hakata. Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi levitada!! Ausad Mehed: www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Jälgi ka Rolandit ja Edu Akadeemiat: www.eduakadeemia.ee www.facebook.com/EduAkadeemia/

Esimeses Trükipressis vaatame üle märtsi esimeses otsas ilmunu. Jutuks tuleb filosoofia õpikusse surumine, eneseabitööstus ja vana hea eesti keele ja kultuuri kaitse. Mikrofonide taga on Daniel Tamm ja Robert Varik. Nimekiri vaagitud tekstidest: Eik Hermann: "Naeruväärne koloniseerimine" Sirp 01.03 Henrik Sova: "Filosoofiatiigis pole madalat vett" Sirp 21.12 Leo Luks: "Igav on, härrased vannutatud mehed!" Akadeemia 3/2019 Bruno Mölder, Roomet Jakapi, Marek Volt: "Sissejuhatus filosoofiasse" TÜ Kirjastus 2018 Tõnis Jürgens: "Eneseabitööstus ja -pohmell" Müürileht 3/2019 Yuval Noah Harari: "Sapiens: A Brief History of Humankind" Harvill Secker 2014 Yuval Noah Harari: "Homo Deus: A Brief History of Tomorrow" Harper 2017 Daniele Monticelli: "Paremkonservatiivid muudavad eesti keele malakaks" Postimees 11.03

Alguses laulame oma inglihäältega, siis liigume selle peale, mis Andreast taaskord närvi ajab. Alita filmiarvutsus. Treiler, mis Jüri märjaks ajab. Pikem arutelu "influencerite" akadeemia lolluse kohta.  Meid külastab taaskord Fitkristi Xoxo, kes räägib oma uuest saatest televiisoris ja sellest, kuidas influencer on päris töökoht. Genialistide klubi headus. Tagasivaade Mihkel Rauale. Miks Andreas on päristihti teistega üleolev. Eestlaste kolnurk, Katrin Lust, poliitilised lubadused, endaga pahuksis olev juutuuber.  Helme. Tõrviku rongkäik. Hando Tõnumaa. Kanep, salaalkohol. Kaalulangetusmured. Jüri arvab, et me oleme vanad. Õpitud abitus. Saatejuhtideks- Andreas Jääger ja Jüri Lebedev   Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com https://www.instagram.com/andreas_jgr_/ https://www.instagram.com/lebedevj/  - Herilasepesa facebook: Herilasa pesa   - Youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud Genklubis asuvas Generaadio stuudios- Magasini 5, 51005 Tartu, Eesti NB! Kõik lood ja tegelased, mis podcastis mainitud, on väljamõeldud.

Alustasime oma saadete tuuri - Käisime Tallinnas Gaia koolis rääkimas Helena Pruuliga lammastest, Gaia haridusest, Gaia Akadeemiast ja tema Aafrika seiklusest. Milline võiks olla haridus - Mida oleks vaja õpetada ja õppida? Ja kuidas saaks ja võiks see toimuda? Kes tunneb rohkem huvi Gaia kooli ja Akadeemia vastu: https://www.facebook.com/gaiaakadeemia/ http://gaiaakadeemia.ee/ http://gaiakool.ee/

Akadeemia tulek.

Akadeemia tulek.

Akadeemia tulek.

Akadeemia tulek.

Kuu aega tagasi võttis ajakirja "Akadeemia" peatoimetaja Toomas Kiho vastu Eesti Kultuuri Koja tänavuse auhinna, kui tiitli Aasta Kultuuri Tegu 2017 pälvis "222 kiri" - loomeinimeste avalik pöördumine kiirraudtee Rail Balticu ohtudest.Eesti loomingulise intelligentsi seisukoha arvestamata jätmisest, kultuuriajakirjast "Akadeemia", Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest igas Eesti külas rääkis Toomas Kiho teisipäeval, kui käis Tallinnas Maapäeva väärikat tähtpäeva austamas.Hoidkem eesti keelt, kultuuri ja loodust, sellega hoiame iseseisvust,"ütleb Toomas Kiho.

Kuu aega tagasi võttis ajakirja "Akadeemia" peatoimetaja Toomas Kiho vastu Eesti Kultuuri Koja tänavuse auhinna, kui tiitli Aasta Kultuuri Tegu 2017 pälvis "222 kiri" - loomeinimeste avalik pöördumine kiirraudtee Rail Balticu ohtudest.Eesti loomingulise intelligentsi seisukoha arvestamata jätmisest, kultuuriajakirjast "Akadeemia", Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest igas Eesti külas rääkis Toomas Kiho teisipäeval, kui käis Tallinnas Maapäeva väärikat tähtpäeva austamas.Hoidkem eesti keelt, kultuuri ja loodust, sellega hoiame iseseisvust,"ütleb Toomas Kiho.

Eesti paarisaeruline neljapaat võitis eile sõudmise MM-il pronksi. Tegemist oli juba Eesti neliku kolmanda tiitlivõistluste medaliga kolme aasta jooksul.Lõppeval nädalavahetusel tehti algust Credit24 Võrkpalli Meistriliigaga. Alanud meistrivõistlusi analüüsime koos Johannes Vedruga.Ühendkuningriigis sõidetakse iga-aastane rahvuste motokross. Räägime lähemalt Eesti motokrossi hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest.Lõppeva nädala kolmapäeval jäeti Tartus hüvasti endise Põllumajanduse Akadeemia võimlaga. Spordihoone värvikast ajaloost teeb kokkuvõtte Johannes Vedru.

Eesti paarisaeruline neljapaat võitis eile sõudmise MM-il pronksi. Tegemist oli juba Eesti neliku kolmanda tiitlivõistluste medaliga kolme aasta jooksul.Lõppeval nädalavahetusel tehti algust Credit24 Võrkpalli Meistriliigaga. Alanud meistrivõistlusi analüüsime koos Johannes Vedruga.Ühendkuningriigis sõidetakse iga-aastane rahvuste motokross. Räägime lähemalt Eesti motokrossi hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest.Lõppeva nädala kolmapäeval jäeti Tartus hüvasti endise Põllumajanduse Akadeemia võimlaga. Spordihoone värvikast ajaloost teeb kokkuvõtte Johannes Vedru.

Sel nädalal räägime Narvast, Eestist, Põhjamaade ideest ja nende omavahelistest seostest. Stuudios on ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho (pildil), saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Kuula reedel 13. mail kell 14.05.

Sel nädalal räägime Narvast, Eestist, Põhjamaade ideest ja nende omavahelistest seostest. Stuudios on ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho (pildil), saadet juhivad Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Kuula reedel 13. mail kell 14.05.

Emajõe lodjakoja uus hooaeg,  Sisevete Saatkond, Ülejõe Akadeemia ja kevadlaat, Tartu Jooksumaraton ja heategevuskampaania Anname au. (Madis Ligi)

Akadeemia ja ühiskond: presidendi pilguga

Akadeemia ja ühiskond: presidendi pilguga

Neljapäeval juubelikonverentsi pidanud E-riigi Akadeemia on kümne tegutsemisaasta jooksul panustanud e-Eesti, aga ka paljude teiste maailma riikide arengusse rohkem kui arvata oskame. Millised on e-riigi Akadeemia edasised plaanid Eestis, millised on e-riigi ohud ja valud ning kuidas on erinevad koolitusprojektid sujunud SRÜ, Ida-Euroopa, Balkani-ja Aasia, aga ka Aafrika riikides? Stuudios on e-riigi Akadeemia juhatuse liige Ivar Tallo, Linnar Viik ja Hannes Astok. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

Eesti Mereakadeemia Luise tänava aulas toimus Akadeemia rektori kandidaatide professor Peeter Järvelaiu ja professor Jüri Kannu väitlus. Saaremaa Laevakompanii tellib Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidele uued laevad. Kopli poolsaare tipus madalikule sõitnud täislastis tanker Weserstern sai õnnelikult vabasse vette ja Veeteede Amet andis loa tankeril Eesti vetest lahkuda. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)