Podcasts about sirbis

Möödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile", mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka "Tähenduse teejuhtide" 51. vestlusring "Kust kuri tuleb?"**30. augusti Sirbis kirjutas "Vastusele" arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: "Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei ole oluline, on hilisest Jungi tekstist vähe võtta. Ka dogmaatikud ei saa hereetikutelt tuge, aga too tänapäevane "spiritual, but not religious", ekslev ja haavatud praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks."Oktoobri lõpus Tartus Siimu ja Mihkel Kunnusega salvestatud vestlusringis puudutasimegi kõigepealt akadeemia ja ratio piire. Ma viskasin esmalt üles küsimuse psühholoogia loomusest (8. minut), millele andis hea napi vastuse Mihkel: "Psühholoogia on igavesti luhtuv katse inimese sisemaailma teaduslikult kaardistada." Luhtumise põhjust selgitas Mihkel võrdlemisi veenvalt (10. minut): "Pole vist väga suur liialdus öelda, et loodusteaduse meetodiks on psüühika ja subjektiivsuse metoodiline kõrvalejätmine. Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika kõrvalejätmine?" Järgnevalt üritasime määratleda veel selliseid mõisteid nagu esoteerika, spirituaalsus, ratsionaalsus, arhetüübid jne. Saate pealkiri tuleb vestluse sellest osast, kus me jõudsime Hans Thomas Hakli raamatuni "Eranos: 20. sajandi alternatiivne intellektuaalne ajalugu"****. Raamatut lugenud Siim võttis 71. minutil jutuks Jungi valikud: "Jung ütleb ise, et tal on kolm teed. Üks on hakata kirjanikuks, see on siis kunsti tee. Siin oleks eeskujuks võib-olla William Butler Yeats, kes lõi oma esoteerilise praktika pinnal luulet. Teiseks tundis ta kutset hakata prohvetiks, nagu [Rudolf] Steiner, kes võttiski endale prohveti rolli. "Punase raamatu" avab Jung näiteks Jesaja raamatu sõnadega, kus on kristlikus traditsioonis juttu messia tulekust. Jung valib aga teaduse tee. Mingis mõttes läheb ta vaenlase tagalasse. Siin on küsimus põhimõtteliselt keele valikus. Ta peas on endiselt prohvetlik visioon, mida ta üritab esitada teaduse keeles. Ta räägib uuest epohhist, sõja, maagia ja religiooni ajastutest. Mõnes mõttes ei ole ta aus. Ta ütleb, et arstina saab ta rääkida ainult nii, aga eks ta saab aru, et kui ta oleks valinud selle teise tee, siis ei oleks ta esiteks suutnud ennast nii hästi sõnastada ja teiseks poleks kõik need ideed, mis on praegu tema kaudu meie kultuuri imbunud, saavutanud kaugeltki seda kõlapinda, mis neil praegu on."Kokkuvõttes oli taas tegemist huvitava ja silmaringi avardava vestlusega. Jungi juurde pöördume aga oma sarjas veel kindlasti tagasi, sest tegemist on kahtlemata ühe psühholoogia alustalaga, kelle käsitus psüühikast on tunduvalt terviklikum kui tavalistel akadeemilistel psühholoogidel.*****Head õhtut!H. --------------------* https://www.youtube.com/watch?v=-Ng4vD2yVFg&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=4** https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=34*** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oos-on-asju/**** https://www.amazon.com/Eranos-Alternative-Intellectual-History-Twentieth/dp/0773540881/ref=sr_1_fkmr0_1?keywords=Hans+Thomas+Hackel+Eranos&qid=1579371662&sr=8-1-fkmr0***** https://www.youtube.com/watch?v=GK-u_Y-ygAQ&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=7 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Selles episoodis räägime Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Selle nädala "Sirbis" ilmuvad kultuurilehe aastapäevakonverentsi ettekanded. Stuudios on "Sirbi" peatoimetaja Ott Karulin. Temaga vestlevad Urve Eslas, Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.

Selle nädala "Sirbis" ilmuvad kultuurilehe aastapäevakonverentsi ettekanded. Stuudios on "Sirbi" peatoimetaja Ott Karulin. Temaga vestlevad Urve Eslas, Mihkel Kunnus ja Peeter Helme.

Sel nädalal on Vasara stuudios Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Teemaks Michel Foucault'lt pärit heterotoopia mõiste, mida Sirbis tutvustab kirjandus- ja kultuuriteoreetik Janek Kraavi.

Sel nädalal on Vasara stuudios Mihkel Kunnus ja Peeter Helme. Teemaks Michel Foucault'lt pärit heterotoopia mõiste, mida Sirbis tutvustab kirjandus- ja kultuuriteoreetik Janek Kraavi.

Sirbis kirjutab Margaret Tali Amsterdamist alguse saanud ning paljudesse Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolidesse levinud tudengirahutustest, ülikoolireformi valupunkte Eestis puudutas mõne aja eest samas väljaandes ka germanist ja kirjandusuurija Aija Sakova-Merivee. Saates kõnelebki ta Urve Eslase, Mihkel Kunnuse ja Peeter Helmega kõrghariduse probleemidest meil ja mujal. Arutleme ka humanitaar- ja reaalerialade võrdlemisaluste üle, küsime universitas'e kontseptsiooni ajakohasuse järele ning mõtiskleme, millist ülikooli ühiskond vajab.Kuula 11. aprillil kell 12.05.

Sirbis kirjutab Margaret Tali Amsterdamist alguse saanud ning paljudesse Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolidesse levinud tudengirahutustest, ülikoolireformi valupunkte Eestis puudutas mõne aja eest samas väljaandes ka germanist ja kirjandusuurija Aija Sakova-Merivee. Saates kõnelebki ta Urve Eslase, Mihkel Kunnuse ja Peeter Helmega kõrghariduse probleemidest meil ja mujal. Arutleme ka humanitaar- ja reaalerialade võrdlemisaluste üle, küsime universitas'e kontseptsiooni ajakohasuse järele ning mõtiskleme, millist ülikooli ühiskond vajab.Kuula 11. aprillil kell 12.05.

Seekordne teema tõukub Sirbis ilmunud Meelis Friedenthali esseest "Kevadel on kurb alatoon", kus on juttu igavese taastuleku käsitlusest, millega esmapilgul kummalisel kombel kaasnevad sageli ka apokalüptilised ettekujutused. Viimased on tänapäeval üldse laialt levinud - Hollywood loob kollektiivse alateadvuse registreerija ja kommenteerijana neid rohkelt ning varem pole inimkond nii palju vaevanud oma pead sellega, milline võiks olla meie lõpp. Tallinnas on mikrofoni ees Urve Eslas ja Peeter Helme, Tartus Mihkel Kunnus ja Jaak Tomberg. Kuula 21. märtsil kell 12.05.

Seekordne teema tõukub Sirbis ilmunud Meelis Friedenthali esseest "Kevadel on kurb alatoon", kus on juttu igavese taastuleku käsitlusest, millega esmapilgul kummalisel kombel kaasnevad sageli ka apokalüptilised ettekujutused. Viimased on tänapäeval üldse laialt levinud - Hollywood loob kollektiivse alateadvuse registreerija ja kommenteerijana neid rohkelt ning varem pole inimkond nii palju vaevanud oma pead sellega, milline võiks olla meie lõpp. Tallinnas on mikrofoni ees Urve Eslas ja Peeter Helme, Tartus Mihkel Kunnus ja Jaak Tomberg. Kuula 21. märtsil kell 12.05.