Podcasts about araabia

"Ilmaparandaja" aasta viimases saates on külas kliimaminister Kristen Michal, kellega vaatame otsa sellele, mis on saavutatud ja ka sellele, mis jäi aasta jooksul tegemata. Kliimaministeeriumil on olnud sel aastal palju väljakutseid rahvuslikust lennufirmast ja kiiruskaameratest kaevanduslubade ja jäätmemajanduseni. Kas põlevkiviõlitehase saaga puhul olid alles vaid halvad valikud? Kuidas olla rahul kliimakonverentsiga Araabia Ühendemiraatides ja kas metsasõjas võib olla kõiki osapooli rahuldavaid tulemusi? Kõik need ja paljud küsimused veel saavad vastuse "Ilmaparandaja" laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

Oleme jätkuvalt aastas 1967 ja räägime 5. juunil puhkenud sõjalisest konfliktist Iisraeli ja Araabia riikide vahel.

Oleme jätkuvalt aastas 1967 ja räägime 5. juunil puhkenud sõjalisest konfliktist Iisraeli ja Araabia riikide vahel.

Saates Kahe vahel on staažikas diplomaat, Eesti Vabariigi suursaadik Araabia lahe riikides Jaan Reinhold. Eesti Vabariiki Araabia Ühendemiraatides, Saudi-Araabias, Kataris, Kuveidis ja Bahreinis esindava Reinholdiga teeme ekskursi nimetatud riikidesse, uurime nende elu-olu, poliitilist korraldust ja suhteid muu maailma, sealhulgas Eestiga. Saadet juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Lionel Messi on Miamis kohal. See on suur võit nii Miami Interi klubile kui ka tervele USA kõrgliigale. Laiemalt võttes ka USA jalgpallile, mida ootab 2025. aastal ees esimese suure klubide MM-i ja 2026. aastal 48 koondise osalusel peetava MM-finaalturniiri võõrustamine. Miks valis Lionel Messi aga USA ja mitte teda miljardiga meelitanud Saudi-Araabia? Lisaks teemaks FC Flora kaotus Poola meistrile ning täna alanud naiste MM-finaalturniir, mille võtmeküsimus on: kas kolmandat korda järjest USA või keegi teine? Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Suvi 2023 tõotab jalgpalli üleminekuturgudel kujuneda väga usinaks. Seni vormistatud üleminekutest on markantsemad Jude Bellingham liitumine Madridi Realiga ja Karim Benzema siirdumine Saudi-Araabiasse, mille rahamäed ujutavad jalgpalliturgu ja muudavad seda oluliselt. Vutikohus vaatleb üleminekuturul toimuvat. Premium liigas nägi kahes oodatud duellis 0:0 viiki, sest väravad jäid löömata nii Paide – Kalju kui ka Levadia – Flora mängus. Miks läks nii? Panustamisrubriigis luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast mõnenädalast pausi uue episoodiga kuulajaid rõõmustamas ning külaliseks ei keegi muu, kui Eesti kõige pikema staažiga profijalgrattur Rein Taaramäe. Suurtuuride etapivõitjal on käsil 16nes profihooaeg. Tänavu sõidab Taaramäe suurtuuridest ainult Vueltat. Viimaste hooaegade Giro – Vuelta duubel mängiti ringi. „Sai kaarte vähe ümber mängitud. Aasta esimene pool läheb puhtalt nädalaste velotuuride peale ja neid on kavas ikka päris kõvasti. Enne Vueltat saan seitse velotuuri kindlasti sõita,“ kirjeldas Taaramäe käesoleva aasta kondikava. Järgmised etteasted tulevad õige pea, Kataloonia velotuuril ning Baskimaa velotuuril, mis mõlemad mahuvad World Touri kalendrisse ehk on väga esindusliku koosseisuga. Taaramäe kavatseb lühematel velotuuridel tavapärasest rohkem riske võtta, nii-öelda pokkerit mängida. „Hea oleks võita Baskimaa velotuuril etapp ja jõuda Vueltal kokkuvõttes esikümnesse. Olin eelmisel aastal Vueltal tegelikult imevormis ja ma loodan tänavu end samuti Hispaania velotuuriks imevormi viia. Siis ei teagi kuhu võib jõuda. Iseenesest oleks lahe esikümne peale sõita. Eelmisel aastal ma oleks selleks võimeline olnud.“ Räägime avatud kaartidega, nii nagu elu on. Paljud asjad saavad selgemaks. Puudutame Intermarche-Circus-Wanty profitiimi edukat hooaja algust ja kahe hooaja vahelist muutuste lainet. Karjääri jooksul kõike näinud Taaramäe sõnul tegutseb meeskond targalt. Igale poole minnakse tulemust tegema ja sõitjad teavad seda piisavalt pikalt ette. Kõik on planeerimise küsimus, juhusele ruumi ei jäeta. Teisiti lihtsalt ei saa, kui tahad olla edukas. Taaramäe analüüsib hooaja esimesi sõite Lähis-Idas, Omaani velotuuril ja Araabia Ühendemiraatide velotuuril. Räägib talvisest ettevalmistusest ja laagritest Rwandas. Hoopis teine maailm, aju puhkab. Jõuame ka aastasse 2025 kui Rwandas toimuvad maanteesõidu maailmameistrivõistlused. Tänavune MM leiab aset harjumatul ajal, augustis, Šotimaal. Taaramäe ei ole kindel, kas ta seal joonel on, aga lõpuni välistada ei saa. Õpetussõnu jagub ka noortele. „Ärge tehke sporti liiga noorelt liiga professionaalselt!“ Loomulikult tulevad sinna juurde selgitused. Taaramäe toob ka elulise näite Eesti meistrivõistlustelt. Mis muud, kui head kuulamist! Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast. Saatesarja veab Ivar Jurtšenko.

BUUMi seekordseks alateemaks on turundus ja saatekülaliseks Postimees Grupi turundusdirektor Anne Muldme. Enne Postimehe meediamajaga liitumist juhtis Anne ligi viis aastat TalTechi turunduse ja kommunikatsiooni osakonda ja on varasemalt töötanud pikalt erinevatel turundusega seotud ametikohtadel Telias. Annega teeme juttu turundusalastest trendidest meil ja maailmas, räägime edukate turundustiimide ehitamisest ning TalTechi näitel ka ülikoolide turundamisest. Saate uudiste osas alustame kaosest lennujaamades ja räägime sellest, miks lükkas Araabia Ühendemiraatide lennufirma Emirates tagasi Heathrow lennujaama nõudmised lennufirmadele lõpetada suvepiletite müük. Edasi vaatame sisse Saudia Araabia investeerimisfondi otsusele osta oluline osalus luksus- ja sportautosid tootvas Aston-Martinis ning vaagime selle taustal laiemalt autotööstuse telgitaguseid. Teeme juttu sellestki, et India möödub järgmisel aastal rahvaarvult Hiinast, Saudi Araabia tulevikulinna NEOM rajamise peakohal on murepilved, ning et Jaapanis on efektiivsuse tagaajamine jõudnud lausa magamise korraldamiseni. Buumi saatejuhtideks on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Sander Varusk

Seekordses saates: See rada ei kõlba võidusõitmiseks; Verstappen sigatses; Hamilton sigatses ka; Meenutame Frank Williamsit. Head kuulamist! Oled Facebookis? Liitu Eesti Vormel 1 fännide grupiga ja viska Motoorsele Rahutusele pöial!

Araabia-ilma avanemine Eestile. Välismäärajas. Pühapäeval kl 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Suurim, kõrgeim, kallim, luksuslikum – see iseloomustab regiooni, mis viimase 50. aasta jooksul muutus kõrbest futuristlikuks keskkonnaks. Reisirada läheb Abu Dhabisse, Araabia Ühinenud Emiraatidesse, mis täna luksusreisisihina pakub võimalust saada paari päevaga ülevaate ülirikkusest ja hüpermodernsusest. Saatejuht on Thea Karin.

Suurim, kõrgeim, kallim, luksuslikum – see iseloomustab regiooni, mis viimase 50. aasta jooksul muutus kõrbest futuristlikuks keskkonnaks. Reisirada läheb Abu Dhabisse, Araabia Ühinenud Emiraatidesse, mis täna luksusreisisihina pakub võimalust saada paari päevaga ülevaate ülirikkusest ja hüpermodernsusest. Saatejuht on Thea Karin.

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

Iisraeli juhid lubavad anda vastuseks raketirünnakutele Gaza sektori pihta aina võimsamaid õhulööke. Kuid juurpõhusi see ei likvideeri. Vabaühenduse Mondo humanitaarabi ekspert Kristi Ockba märgib, et kitsale maaribale elama surutud kaks miljonit palestiinlast viibivad otsekui maailma suurimas vabaõhuvanglas. Välja pääseb vaid Iisraeli erilubadega, mida pole saada põrmugi lihtne. Ning isegi need araablased, kel on õnnestunud saada Iisraeli kodakondsus, pole juutidega võrdsed. Nii vallandus praegune konflikt sellest, et Iisraeli asutamisega oma kodudest minema kihutatud palestiinlasi sunniti andma ka praegusi kodusid tagasi juutidest „õigusjärgsetele omanikele“, samas kui neil endil samasuguseid nõudmisi õigus esitada pole. Sisuliselt pole Ockba sõnul palestiinlastel üldse sõpru. Lääs tahaks nende probleemi pigem unustada. Araabia riigid, kes on sõlminud Iisraeliga rahu, aga eelistaksid samuti probleemi „kadumist“. „Tuleb mainida, et Hamas on ainuke, kes palestiinlasi kaitseb. Ta pole tingimata õige, tema tegevus toidab nii teda kui Iisraeli valitsust. Aga kui sa oled olukorras, kus sa oled hädas ja keegi mitte midagi ei tee… Kogu sellest olukorrast polnud üldse kajastust, kuni lõpuks hakkasid raketid Iisraeli poole lendama.“ Saates veel Kas tegemist on apartheidiga? Mis elu üldse Gazas elatakse? Kui vabad on üldse palestiinlased oma poliitilistes valikutes? Palju erineb vaimsus Gazas läänekalda omast? Miks see kõik maailmas piisavat tülgastust ei tekita? Kuula Krister Parise erisaadet Kristi Ockbaga siit!

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- […]

Peep Veedla: „Rahvuslinnud ja Sümbollinnud Euroopas ja kaugemal.“ Kirjastus Pesapaik. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja autor Peep Veedla. Milline lind on maailma vanima jalgpalliklubi sümboliks? Milline lind võib Araabia Ühendemiraatides lennata lennuki äriklassis? Millise linnu nime kannab Kim-Jong Uni ametilennuk ja miks? Need ja paljud teised küsimused ning faktid saavad selgeks Euroopa esimeses valminud rahvus- ja sümbollindude raamatus. Ja muidugi on seal juttu ka suitsupääsukesest.

JUKU Raadio 356. saade pühendub lindudele. Ornitoloog ja Viru Folgi eestvedaja Peep Veedla on kögilauas ning me pajatame rahvuslindudest Euroopas ja mujal. Mis linde kus armastatakse ja miks – see ei ole ornitoloogiline, vaid rahvuslik, ajalooline ning geograafiline küsimus. Ja esineb ka ülelöömisi. Nii näiteks konkureerisid Austria ja ENSV suitsupääsukese pärast. Saame teada ka päris napakaid lugusid, näiteks Iisraeli ja vaenukäo kohta (räpane lind, süüa ei tohi, aga aitas kuningas Saalomoni Seeba kuninganna juurde). Räägime ära, mis linnul on õigus Araabia Ühendemiraatides lennukis äriklassis reisijana lennata, põrnitseme Põhja-Korearahvuslindu ning räägime Venemaad iseloomustavast mütoloogilisest linnust Praetud Kukk. Lennukat matka soovides! (Kõrvale soovitab saate autor Juku-Kalle Peep Veedla raamatut “Rahvus- ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal”).

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 92. osas vaatab kvartett koosseisus Rivo Vesik, Renee Teppan, Andres Toobal ja Karl Rinaldo otsa oma meelisala viimase nädala põnevamatele teemadele, ent mõistagi satub taas jutu sisse nii mõnigi meeste eluteelt pärinev lugu, kus spordiga on seost vähe. Saate põhiteemadeks on sedapuhku Credit24 Eesti ja Balti liiga tulemused ning uute leegionäride hindamine, Meistrite liiga veerandfinaalide suur eelvaade, mängijate lepingud ja trahvid ning Rivo elu Araabia Ühendemiraatides. Saates tuleb muuhulgas jutuks: *Miks on Rivol saate alguses eriti madal hääl? *Aplaus saabub seekord eriti kiirelt, ent on ka põhjust. *Kuidas jäi Rivo rahule Tallinnast Dubaisse saadetud kingitustega? *Põltsamaale luuakse uut võrkpalliklubi. Saade annab oma tugeva panuse, et uudis jõuaks massideni ja valik ulatuks tuhandetesse mängijatesse. *Credit24 Meistriliigas juhtus nii mõndagi. Kas poolfinalistid ongi juba selged? Mis mehed on Despotovski ja Popletajev? *Pärnu uus leegionär saabub Eestisse täna. Tema reis Pärnusse kujuneb seejuures eriti pikaks. *Naiste meistriliigas on õhus üks küsimus, millest teab saates olijatest vaid Rivo. *Timo Tammemaa ja Robert Täht - rõõmusõnumeid nii ühelt kui ka teiselt rindelt. *Meistrite liiga suur eelvaade ehk Renee soolo. Kes on paaride favoriidid ning mida oodata ja jälgida? *Meistrite liiga otsustava faasi ennustus. *Võrkpallurite lepingud ja trahvid. Millised on selles vallas erilisemad näited ja kogemused?

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb eetrisse 89. osaga, kus võetakse teemadena ette nii Eesti aasta parimate võrkpallurite väljakuulutamine, ajalooline naiste karikafinaal, kuulajate omanäolised küsimused, Saaremaa Võrkpalliklubi rahalised raskused kui ka saarlase Timo Tammemaa võidukad esitused Poolas. Saates löövad seekord kaasa Andres Toobal, Renee Teppan, Alar Rikberg ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Saate tegijad ulatavad abikäe võrdõiguslastele ja aitavad riiki tuua tasakaalu. *Aasta rannavolletreener Rivo ja tema ajatsoonid. Miks peaks Rivo naasma Araabia Ühendemiraatidest šokolaadiga, mis sisaldab vääriskive ja naftat? *Kumb algkoosseis oleks puhtalt koduklubide põhjal kõvem - kas Eesti võrkpalli- või korvpallikoondise omal? *Kas Eesti aasta võrkpalluriteks sai valitud õiged mängijad? *Naiste karikafinaali analüüs: TalTech/Tradehouse - Audentese SG/Noortekoondis 3:0. Mis ja kes tegid finaalmängu ära? *Mida tegi TalTechi peatreener Marko Mett finaalis õigesti? *Suurtoetajate roll Eesti spordis TalTechi näitel. *4Sport esitleb: kuulajate häid küsimusi ei jõua ära kiita. Teemad varieeruvad, alustades toidulisanditest ja intervjuude andmisest ning lõpetades ÜKE-treeningute lastele huvitavaks tegemise ja esiliiga rolliga Eesti võrkpallis. Boonusena Marko Kiljaku personaalteema. *Saaremaa Võrkpalliklubi on mängijatele palgamaksmisega võlgu jäänud, sest peatoetajalt pole rahad laekunud. Kuidas taolises olukorras talitada? *Kui valus löök oleks saarlaste võrkpallikaardilt kadumine Eesti võrkpallile? *Karo Mets esitleb: kõne Poola tippklubis Rzeszowi Asseco Resovias üha paremaid mänge tegevale Timo Tammemaale. Saarlane räägib hetkevormist ja avab telgitaguseid.

Kuhu sobivad superlatiivid – suurim, kõrgeim, luksuslikum? Kus on maailma kalleim maal ja supermuuseum? Kus räägitakse hindi, malayalami ja tagalogi keelt araabia keele kõrval? Reisirada seikemas Araabia Ühend-Emiraatides, Dubai luksusliku venna kõrval Abu Dhabis. Saatejuht Thea Karin.

Kuhu sobivad superlatiivid – suurim, kõrgeim, luksuslikum? Kus on maailma kalleim maal ja supermuuseum? Kus räägitakse hindi, malayalami ja tagalogi keelt araabia keele kõrval? Reisirada seikemas Araabia Ühend-Emiraatides, Dubai luksusliku venna kõrval Abu Dhabis. Saatejuht Thea Karin.

Aparaadio festivalil kiigatakse Lähis-Itta ning mõtestatakse lahti araabia kevad ja selle tagajärjed. Kuidas kevad Araabias on pööranud iseennast ning seejärel ülejäänud maailma? Saatekülaline on Mihkel Märtens, vestlust ohjab Fred Gregor Rahuoja.

Donald Trump on sajandi võimsaim USA president. Ta on suutnud ühe aastaga koostada Iisraelile kaks sajandi lepet. Esimene, palestiinlased kõrvale jätnud lahendus Iisraeli ja Palestiina riikide rahuks, ei läinud rahvusvahelisel areenil läbi. Teine, sõlmitud diplomaatilised suhted 'Lähis-Ida ainsa demokraatia' ja Araabia Ühendemiraatide vahel, on aga teedrajav. See lükkab ümber senise Araabia riikide vankumatu seisukoha hoiduda ametlikult Iisraeliga suhtlemast, kuni viimane pole Palestiinat tunnustanud. Millise pikkusega saableid võib veel leida palestiinlaste seljast, kuulakem allolevast saatest. Saadet juhib Rauno Matvejev, tal on külas Helena Eglit ja Fred Gregor Rahuoja. Puldis Jan Lucas Videvik.

Alustame Aa-st - Aafrika, Ameerika, Araabia. Ja siis V - välispoliitika: kas Eesti välissuhtlust läbiv punane joon on agressiivse Venemaa tõrjumine? Mida räägitakse maailma lennundusringkondades uuesti taevasse tõusmisest? Neeme Raud. Siin. laupäevahommikul 9-11ni.

Alustame Aa-st – Aafrika, Ameerika, Araabia. Ja siis V – välispoliitika: kas Eesti välissuhtlust läbiv punane joon on agressiivse Venemaa tõrjumine? Mida räägitakse maailma lennundusringkondades uuesti taevasse tõusmisest? Neeme Raud. Siin. laupäevahommikul 9-11ni.

Miks on Eesti hakanud vaatama Araabia suunas? Eesti muusik Jüri Täht - no teate küll, mees, kes filmis Roheline raamat venelaseks muudeti. Aga milline oli tema muusika USAs? Tallinn oli enne Teist maailmasõda Põhjamaade okultistide pealinn. Saadet juhib Neeme Raud.

Ringjoonelised võtavad kokku peatselt mööduva aastakümnendi esimese poole silmatorkavaimad sündmused. Muljetatakse nooruspõlveaegsetest majanduskriisist, Araabia kevadest, Ukraina seisust ning omaendi mälestustest nende aegade taustal.

Tänase saate külaline on lauljatar ja sotsiaalmeedia influencer Helen Adamson, kes on võtnud selleks aastaks põneva eesmärgi: reisida iga kuu uude kohta! Tänavu on Helen juba käinud Rootsis, Itaalias, Araabia Ühendemiraatides, Iisraelis ja Jordaanias ning maikuu lõpus suundub Šveitsi. Helen vestab oma reisidest tõeliselt entusiastlikult – ühe oma unistuse täitumisest Singapuris, Wadi Rumi kõrbest Jordaanias (mis oli hämmastavam kui ta oodanud oli), soodsast luksusest Abu Dhabis, miks talle Dubai ei meeldinud, kust saada kõige autentsemat Itaalia kogemust ja palju muud

Külas on Geeniuse kaasautor Sulev Ladva, kes Araabia Ühendemiraate külastades tegi oma suurejoonelise kingituse ning ühtlasi räägib kohalikust tänavapildist. Saates veel: Tallinnas saab varsti minuti arvestusega kaubikute rentida Putini limusiinitootja hakkab oma autosid kõigile müüma Toyota esitas kummalise patenditaotluse BMW muudab veel ühe auto esiveoliseks Gead autoteemalised sarjad ja filmid Netflixis ja Prime Videos Stuudios on saatejuht Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist ja Geeniuse kaasautor ning autoentusiast Sulev Ladva.

Viis aastat araabia talve on näidanud, et hävitada on lihtsam kui luua. 2011. aastal alguse saanud meeleavaldused, mis läksid ajalukku araabia kevadena, kukutasid mitu valitsust ja tõukasid lõpuks osa riike ka kodusõtta.

Viis aastat araabia talve on näidanud, et hävitada on lihtsam kui luua. 2011. aastal alguse saanud meeleavaldused, mis läksid ajalukku araabia kevadena, kukutasid mitu valitsust ja tõukasid lõpuks osa riike ka kodusõtta.

Araabia kohvipuu on pärit Etioopia loodusest.  Siin õppis inimene esmakordselt kasutama selle taime vilju ning valmistama selle seemnetest kohvi. Saates kõneldakse Etioopia kohvi joomise traditsioonidest ning kirjeldatakse kohvitseremooniat.

Araabia kohvipuu on pärit Etioopia loodusest.  Siin õppis inimene esmakordselt kasutama selle taime vilju ning valmistama selle seemnetest kohvi. Saates kõneldakse Etioopia kohvi joomise traditsioonidest ning kirjeldatakse kohvitseremooniat.

Pühademunadest on saanud kõrgeima luksuse sümbolid, mille hindu suudavad tasuda ainult oligarhid Venemaal ja Araabia sheikid. Heidame pilgu Kreeka kuulsaima kullassepa loomingusse ja 3000 aastat vanale kevadpühale.

Pinged Lähis-Idas on saatnud kogu 21. sajandit ning ka suurt osa möödunud sajandist. Kaks konstanti selles loos on olnud Iraan ja Saudi Araabia ning külm sõda nende vahel on tõuganud tagant suuremat osa piirkondlikest konfliktidest.Viimased nädalad ja kuud on toonud aga kõrbekuningriiki Saudi Araabiasse suuri muutusi. Ambitsioonikas kroonprints Muhammad bin Salman (pildil) on haarmas võimu kodumaal ning end aina jõulisemalt kehtestamas ka piiride taga Pärsia lahe ümber. Osa näeb kroonprintsi edumeelse reformijana, osa aga külmaverelise ja võimujanulise riigipöörajana.

Pinged Lähis-Idas on saatnud kogu 21. sajandit ning ka suurt osa möödunud sajandist. Kaks konstanti selles loos on olnud Iraan ja Saudi Araabia ning külm sõda nende vahel on tõuganud tagant suuremat osa piirkondlikest konfliktidest.Viimased nädalad ja kuud on toonud aga kõrbekuningriiki Saudi Araabiasse suuri muutusi. Ambitsioonikas kroonprints Muhammad bin Salman (pildil) on haarmas võimu kodumaal ning end aina jõulisemalt kehtestamas ka piiride taga Pärsia lahe ümber. Osa näeb kroonprintsi edumeelse reformijana, osa aga külmaverelise ja võimujanulise riigipöörajana.

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Selles episoodis räägime Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Tänase saate külaliseks on Maris Pihle, kes elas Araabia poolsaare kaguosas asuvas Omaanis kaks aastat. Kuigi võiks eeldada, et heledanahalisel naisel on moslemiriigis Omaanis keeruline, siis Maris lükkab selle väite ümber. Vastupidi, tema sõnul on see kõige parem koht, kus võiks välismaalasest naisterahvas üksi elada. Samuti räägib Maris moslemite paastukuust pühast Ramadanist, mille ta ka kaasa tegi – terve kuu jooksul ei tohtinud päikesetõusust kuni loojanguni süüa ega juua. Oli see pööraselt keeruline või lihtsalt distsipliini küsimus? Jutuks tuleb seegi, miks pole Omaanis pilvelõhkujaid, miks elavad omaanlased villades ja kas naistel on enda katmine kohustuslik.

Peeter Helme: "See on üsna omapärane aasta. Juhtub omapäraseid asju. The Doors annab välja debüütalbumi "The Doors", mis sisaldab tervet hulka ruttu hitiks saanud lugusid. Ronald Reaganist saab California kuberner, Stalini tütrest Svetlana Allilujevast aga põgenik Ameerika Ühendriikides. Vaatamata sellele, et Iisrael purustab juuni algul peetud kuuepäevases sõjas Araabia riikide koalitsiooni, läheb 1967. aasta suvi ajalukku kui Armastuse Suvi. Seda eelkõige USAs – meil jääb see suvi paljude mällu eriti ränga augustitormi tõttu.

Peeter Helme: "See on üsna omapärane aasta. Juhtub omapäraseid asju. The Doors annab välja debüütalbumi "The Doors", mis sisaldab tervet hulka ruttu hitiks saanud lugusid. Ronald Reaganist saab California kuberner, Stalini tütrest Svetlana Allilujevast aga põgenik Ameerika Ühendriikides. Vaatamata sellele, et Iisrael purustab juuni algul peetud kuuepäevases sõjas Araabia riikide koalitsiooni, läheb 1967. aasta suvi ajalukku kui Armastuse Suvi. Seda eelkõige USAs – meil jääb see suvi paljude mällu eriti ränga augustitormi tõttu.

Peeter Raudsik, arabist, ajakirjanikuna Kairos, Tarhiri väljakul Araabia kevade sündmusi kajastanud, käib nüüd Türgis, süürlaste põgenikelaagrites reportaaže tegemas – kui magistriõpingud Kataris lubavad! Kuidas Lihula poisist sai maailmahuvidega noor mees, kes ei karda käia riikides, kuhu reisimist ei soovitata, kuulete 13. veebruaril kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Peeter Raudsik, arabist, ajakirjanikuna Kairos, Tarhiri väljakul Araabia kevade sündmusi kajastanud, käib nüüd Türgis, süürlaste põgenikelaagrites reportaaže tegemas – kui magistriõpingud Kataris lubavad! Kuidas Lihula poisist sai maailmahuvidega noor mees, kes ei karda käia riikides, kuhu reisimist ei soovitata, kuulete 13. veebruaril kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Araabia kevad 2010, Nobeli rahupreemia 2015 - see maa on erand araabia maailmas. Vaatame, kuidas täna mõeldakse seal turistlikus põhjas ja kõrbelises lõunas. Reisirada Maghrebi maalt Tuneesiast. (Thea Karin.)

Araabia keelest, kirjakeelest ja kõnekeeltest ning araabia keele õpetamisest Eestis räägib Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Geršman.Juttu on sellest, millest koosneb araabia kiri, kas kõik araabia kõnekeeli rääkivad inimesed saavad aru araabia meediakanalitest, näiteks ka Al Jazeerast, kui palju on araabia keele oskajaid Eestis, missugust keelt Eestis õpetatakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 25. oktoobril kell 15.05.

Araabia keelest, kirjakeelest ja kõnekeeltest ning araabia keele õpetamisest Eestis räägib Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Geršman.Juttu on sellest, millest koosneb araabia kiri, kas kõik araabia kõnekeeli rääkivad inimesed saavad aru araabia meediakanalitest, näiteks ka Al Jazeerast, kui palju on araabia keele oskajaid Eestis, missugust keelt Eestis õpetatakse. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 25. oktoobril kell 15.05.

Suurim, kõrgeim, kallim, luksuslikum - see iseloomustab regiooni, mis viimase 50. aasta jooksul muutus kõrbest futuristlikuks keskkonnaks. Reisirada läheb Abu Dhabisse, Araabia Ühinenud Emiraatidesse, mis täna luksusreisisihina pakub võimalust saada paari päevaga ülevaate ülirikkusest ja hüpermodernsusest. (Thea Karin.)

Kunagi Peter Carl Faberge poolt Vene tsaari jaoks valmistatud väärismetallist pühademunad on juba üle sajandi kõrgeima luksuse sümboliks ja ülirikaste ihaldusobjektiks, mille hindu suudavad tasuda ainult oligarhid Venemaal ja Araabia sheikid. Reisirada teeb reisi sellesse säravasse maailma, kuhu mahuvad Tenzo juveelimaja erilised ehted, suurima eksperdi Valentin Skurlovi selgitused, Tiina Ojaste munadest intuitsiooni saanud maalid ja Toomas Kuteri poolt Pärnu Faberge Ballile kutsutud maailmalavade artistid, kelle esitlusi võis kuulata ja näha ühel ööl Pärnu kontserdimajas. (Thea Karin.)

Külastame Lõvilinna. Pindalalt väikseim Kagu-Aasia linn, on maailmas üks rikkamaid. Samas üks mitmenäolisemaid, kus rabavate tehniliste tippsaavutuste kõrval punutakse jasmiiniõitest kirjusid vanikuid Little Indias, igalt tänavalt avaneb vaade sultani mošeele Araabia linnaosas ja turumüüjad on kõige lärmakamad Chinatownis. Kontrastiks veerevad vaikselt vagunid külastajatega maailma esimesel öö-safaril. (Thea Karin.)