Podcasts about tegelikult

Raadiosaates „Räägime asjast“ arutavad Mart ja Martin Helme, kas 50 miljonit eurot koostöö eest rahapesu vastase võitlusega on ameeriklastelt saadud palju või vähe. Tegelikult ei ole Eestis rahapesuvõrgustikku siiani paljastatud ega kahjutuks tehtud. Teise teemana võetakse ette riigikontrolli aruanne, mis näitas et EKRE osalusega valitsuse tehtud  paketid koroona ajal majanduse toetuseks olid õiged ja tõid 8-protsendise majanduskasvu ning riik on teeninud veel ka kõvasti intressitulu. Kolmandas blokis räägitakse välispoliitilistel teemadel – jõupõhine maailmapoliitika on tagasi. Miks räägib Trump Gröönimaast ja Panama kanalist ja miks Euroopa Liit selles mängus kaotajate poolel on.

Alain de Botton, „Armastuse teekond“. Tõlkinud Pille Kruus. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Me kõik teame armastuse esimeste päevade erutust ja ülendavat tunnet. Ent mis juhtub pärast seda? Rabih ja Kirsten, mõlemad Edinburghist, armuvad, abielluvad ja saavad lapsed. Lool oleks sellega justkui lõpp. Tegelikult on see alles algus. Ükski pikaajaline suhe ei saa niisama kesta „õnnelikult elu lõpuni“...

Saates arutatakse, millises seisus on USA presidendikampaania ja millised küsimused on ameeriklastele tegelikult olulised.

Tegelikult küsis Annaliisa ise ka, et miks me teda õigupoolest üldse podcasti kutsusime, ja ma ei tea, kas see ei ole ilmselge, aga kui inimene on Eesti ainsama veganžurnaali omanik ja peatoimetaja, siis see on üsna piisav põhjus. Tänase seisuga Annaliisa muidugi enam ajakirjas ei toimeta, mingid teised kolm tüüpi on seal. Vastuse saavad küsimused nagu: Millised mõtted ja tunded Annaliisat valdavad seoses ajakirja müügiga? Miks mõne numbri kaane peal on praekapsas, aga sees kuulus vegan? Ja ilmselt kõige olulisem... miks Anne Veski Maximas ei käi? Peale ajakirja tegemiste rääkisime veel toidust ja eetikast selle ümber, ristsõnadest ning jalgpallist. Vahepeal oli kaos... nagu ikka. Saate lõpetab täiesti hullumeelne vastus selle hooaja lõpuküsimusele.

Kutsusime külla Joosep Põllumäe, kes rääkis, kuidas Elisa teleteenuse arendus käib ja kuidas kõik edastatavad pildivood üldse jõuavad televiisori või mobiilse seadme ekraanile. -----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak, Martin Kapp ja Tiit PaananenAlgorütmi toetavad Patchstack, Nortal ja Veriff

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Täna, 13. aprilli saates on teemad: kaitsepolitsei tutvustas oma aastaraamatut; siseminister Läänemets esitab ultimaatumi Moskva alluvuses olevale Eesti õigeusukirikule; nädal algas koolide e-katsete järjekordse läbikukkumisega; Europarlamendi valimiste kandidaadid on suuremas osas selgunud.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Täna, 13. aprilli saates on teemad: kaitsepolitsei tutvustas oma aastaraamatut; siseminister Läänemets esitab ultimaatumi Moskva alluvuses olevale Eesti õigeusukirikule; nädal algas koolide e-katsete järjekordse läbikukkumisega; Europarlamendi valimiste kandidaadid on suuremas osas selgunud.

"Tegelikult üsna tihti mõtlesin, et lõpeks see juba rutem. Ja samas tahtsin, et ei lõpe ka," räägib Anneli Rahkema sclerosis multiplexi diagnoosi saanud isast, keda tütar hooldas 15 aastat. "Ma arvan, et on väga inimlik tunda niimoodi."

Statistika näitab, et 60% mänguaega aastal 2023 kulus inimestel mängudele, mis on vanemad kui kuus aastat. Miks see nii on? Uudistes räägime aprillinaljadest, aga ainult nendest, millel päriselt ka sisu taga oli. Nintendo WiiU ja 3DSi poed võrgud lähevad kinni ja Eesti mäng Buckshot Roulette, mis on päris viraalseks saanud, tuli välja. Martin on mänginud Dave the Diverit, Rainer Petter Grinderit ja räägib veel Steam Decki muljetest. Rein on edasi mänginud Hollow Knighti ja räägib lauamängust Sushi Go! Soovituseks on The Outer Wilds, mis on Epicus tasuta. Lingid: https://www.eurogamer.net/older-games-like-fortnite-account-for-over-60-of-playtime-new-report-suggests https://80.lv/articles/fan-wants-to-sue-ubisoft-for-shutting-down-the-crew/ https://www.rockpapershotgun.com/nightdive-studios-are-bringing-back-90s-shooter-poed-in-all-its-frying-pan-wielding-glory https://www.pcgamesn.com/hollow-knight-silksong/release-date https://store.steampowered.com/app/2835570/Buckshot_Roulette/ https://store.steampowered.com/app/2666510/Rustys_Retirement/ https://www.eurogamer.net/content-warning-dev-investigating-server-issues-as-steam-smash-hits-62m-downloads https://www.eurogamer.net/spyro-4-reportedly-in-early-development-at-toys-for-bob https://www.eurogamer.net/psa-3ds-and-wii-u-online-play-shuts-down-next-week https://www.roadtovr.com/homeworld-vast-reaches-vr-quest-2-3/

LHV Panga juht Kadri Kiisel räägib 2023 aasta InvesteerimisFestivalil oma teekonnast keemiatudengist panga juhiks ja annab soovitusi, mis aitasid tal tippu jõuda. Kiiseli sõnul on oluline, et inimesed leiaksid endale käiviti ja teeksid asju kirega. „Ärge mõelge liiga palju üle. Tegelikult juhtuvad head asjad inimestega, kes teevad,“ rääkis Kiisel. „Tihtipeale tulebki lihtsalt kuskilt alustada.“ InvesteerimisFestival 2023

Tuleta meelde, mis su hinge helisema paneb. Ole selles järjepidev ja õpi end taas väärtustama! Tänases saates räägime oma elutee valimisest. Mida sa peaksid tegelikult tegema ja kuidas selleni jõuda?Videopildiga LEGE PODCAST on saadaval Youtubes!

Alain de Botton, „Armastuse teekond“. Tõlkinud Pille Kruus. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Me kõik teame armastuse esimeste päevade erutust ja ülendavat tunnet. Ent mis juhtub pärast seda? Rabih ja Kirsten, mõlemad Edinburghist, armuvad, abielluvad ja saavad lapsed. Lool oleks sellega justkui lõpp. Tegelikult on see alles algus. Ükski pikaajaline suhe ei saa niisama kesta „õnnelikult elu lõpuni“...

Seekord oli külas Patchstack asutaja Oliver Sild, kellega rääkisime Wordpress paigalduste turvalisusest, sagedastest probleemidest ja lahendustest, millega Patchstack suures mahus Wordpress paigaldusi turvalisemaks muudab. Estonglishit mitte kannatavatel kuulajatel soovitan käesolevale episoodile läheneda ettevaatuse ja avatud meelega.Episoodi veavad Priit Liivak ja Tiit Paananen.Algorütmi toetavad Pipedrive, Nortal ja Veriff.

Tartu Kunstnike Liit avab Valga Muuseumi galeriis näituse pealkirjaga „„Sa ei oska maalida!“ Eesti kunstiajaloo lühikokkuvõte”.

Saate teemad: Glen räägib pika kogemuse põhjal, mida tähendab elektriauto kasutamine väga külmade talveilmadega. Räägime ka sellest, kuidas Eesti sidefirma on jätnud kiire interneti eest maksnud kliendid ilma kaablita ja arutame, mida kujutab endast arvutiklaviatuuridele lisanduv uus AI-nupp. Lisaks vastame mitmele kuulajate poolt saadetud küsimusele. • 01:00 Sideettevõte võttis klientidelt ettemaksu, aga internetikaablini pole seni jõudnud • 05:55 Windowsiga arvutite klaviatuurid saavad AI-nupu. • 11:48 Milline on tegelikult elektriauto sõidu- ja laadimiskogemus krõbedama talvekülmaga ja kas nende omanikud on autoabi püsikliendid? • 28:00 Vastame mitmele kuulajakirjale, sealhulgas küsimustele e-lugerite, videotöötluseks sobivate sülearvutite ja nutitelefonide kohta. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Digisaadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

"Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väikesest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku John von Neumanni tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia pealkiri on "Marslase tütar". Tänases saates vestleme John von Neumannist füüsik Jaak Kikase ja arvutiteadlase Tanel Tammetiga.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Lihased võivad mitte toimida üsna mitmel põhjusel: kas need ei saa ajust või seljaaust signaale või on lihaste ülesehituses midagi muutunud. Tänane Tartu Ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse arst-resident Sanna Puusepp, on äsja kaitsnud lihashaiguste diagnostika vallas oma doktoriväitekirja. Värske meditsiinidoktor on ka "Kukkuva õuna" saatekülaline ja juttu on sellest, kuidas koeproove võttes ja neile lisaks ka geneetilisi analüüse tehes on võimalik jõuda erinevate lihashaiguste juurpõhjusteni. Hea teaduse tegijad toetuvad enne neid olnud «hiiglaste» õlgadele. Dr Puusepa hiiglaseks oli Andres Piirsoo, kes 30 aastat tagasi alustas lihaskoest külmutatud biopsiate tegemist, mis on tänaseks sillutanu tee lihashaiguste täpsema diagnoosimise juurde. Täpse, mitte täpsema – Sanna Puusepp ütleb, et vaatamata paranenud analüüsimeetoditele jääb jätkuvalt palju asju lahtiseks. Lihasehaigeid, mille puhul haiguse põhjuseks on viga lihastes enestes, on Eestis umbes 1% ehk veidi vähem, kui Rakveres elanikke. Kas neile terendab ka ravi? Jah: selleks on geeniravi erinevad lahendused. Mõni neist ka ravimeetodina heaks kiidetud. Saatejuht: Marek Strandberg.

Kaasprofessor Marten Seppel: "Euroopa turnee jooksul pöördus Peeter I huvi Mustalt merelt Läänemerele."

Hiljuti tekitas suuremat poleemikat ETV+ filmivalik. Tegelikult probleem on märksa laiem ja mitte üheselt võetav. Probleem on tõesti: mida pakkuda, kus algab ja lõppeb ideoloogia kinos, kuidas osta teletoodangut ja mida see juures arvestada? Stuudios on ETV+ juht Jekaterina Taklaja, Duo Media Networks tegevjuht Risto Rosimannus, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtnik ning saatejuht Pavel Ivanov.

Jah, inimest, kes on mingil moel oma vaimseid probleeme tunnitanud, peetakse nõrgaks. Nutvatele meestele kiidetakse avalikkuse ees kaasa, neid tunnustatakse julguse eest oma emotsioone välja näidata, kuid tegelikult ... Tegelikult arvatakse nendestki seetõttu kehvemini. Kuidas mõjuvad ühiskonnas levinud stigmad aga neile, kes ise sarnaste probleemidega silmitsi on seisnud?

Arutelus osalejad: Aive ja Ivo Adamka, Valentina Paas, Anzelika Gomozova ja Inna Klaos (kasuvanemad) Arutelujuht: Grete Lõbu Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud neist lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile kodusoojust ja turvatunnet. Arvatakse, et kasuvanem on vaid andja, supervõimetega inimene, kelle armastuse ja hoole allikas on põhjatu. Tegelikult on ta ka ise saaja rollis. Nimelt annab hoolduspereks olemine erilise võimaluse kasvada inimesena.

Arutelus osalejad: Maive Rute (Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitja), Jaanus Purga (Rohetiiger, majandustoimkonna vedaja), Ove Oll (Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur), Martin Kruus (Sunly kaasasutaja) Arutelujuht: Andrus Treier (Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Kas praeguste ressursside, ringmajanduslike võtete ja tehnoloogiatega on võimalik taastuvenergiale üle minna? Või on sellega tekkiv keskkonnamõju suurem võrreldes tänaste taastumatute alternatiivide juurde jäämisega? Tegelikult on lahendused olemas. Avame vaatenurki rohetehnoloogiate potentsiaalidest ning toome võrdluseks olemasolevate taastumatute tehnoloogiate keskkonnamõju ja ressursikasutuse

LHV Groupi juht Madis Toomsalu näeb, et kui varem võis tunduda deflatsiooni ehk hindade languse oht sisuliselt olematu, siis nüüdseks on see risk teatud määral kasvanud. Toomsalu tõdes, et deflatsioon on ohtlik, millest pole lõppkokkuvõttes kellelgi võita ning muu hulgas tooks see kaasa koondamisi. Samas usub ta, et majanduses on kõige pimedam hetk ilmselt kohe käes ning järgmine aasta võiks juba parem olla. Samuti rääkis Toomsalu usutluses LHV plaanidest ning sellest, miks nad usuvad, et kasum tuleb oodatust palju parem.

480. Jukuraadio köögilauda on maha istunud arhitektuuriloolane Karin Paulus. Sedapuhku võtame ette rännaku Mustamäele. Mustamäe “linna” ehitamise projekt kinnitati 1958, esimene paneelmaja valmis 1962. Toonaste inimeste jaoks kujutas Mustamäe mingit nõukogude utoopiat, vinget kaasaega, modernismi ning markeeris kindlasti ka helget sotsialistlikku tulevikku. Mis sellest kõigest sai, on teada. Inimnäolist sotsialismi pole olemas. Tegelikult pärineb Mustamäe asustus aga märksa varasemast ajast. Mustamäe nõlva all on muinasaegne pakktee, Kadaka küla pärineb kindlasti juba 17. sajandist ning paneelmajade asemel asusid kunagi sinna-tänna laialipillutatud talud. Ekskursioon Mustamäele avab selle linnaosa vähemtuntud kohakesi.

Tsau! Tänane lugu tuleb Jaapanist ja see on väga detailiderohke. Olete ette hoiatatud.See on 17aastase Junko lugu. Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Suvetuuri info ja piletid: www.huumoriklubi.ee Juttu tuli uue telesaate formaadi üle ning vastasime ka lugejakirjadele. Need olid põhiliselt täiskasvanute filmide kohta. Leidsime selle teema, mis rahva üles küttis. Tegelikult oli natuke lappes aga heas mõistes.

Erki Tammiksaar on kirjutanud raamatu Kiviõli linna 100. sünnipäevaks. Tegelikult on see raamat põlevkvitööstuse ajaloost. Sellesse on seotud vene, saksa ja rootsi insenerid ning näpuotsaga ka eestlasi. Eestlased, tuleb välja, polnud üldse nii innukad tehniliste erialade õppijad. Igatahes kujunes asi välja nii, et põlevkiviõlitööstus müüdi natsi-Saksa mereväele ja kindral Laidoner oli selle nõukogu esimees. Lisaks oli Eestiski omalaadne gulaag: koonduslaagrid, kus töötasid põlevkivikaevurid ja -õlikeetjad. Põlevkivi päästis mõnegi eestlase elu – Paul Kogermani oma näiteks. Neist asjadest ka Erik Tammiksaar saates räägib. Saatejuht Marek Strandberg.

Jukuraadio 464. saates lendab köögilaud koos Tiit Pruuliga nagu loll-Ivani iseleviteeriv ahi Ida-Preisimaale. Ida-Preisima paikneb kolme tänase riigi territooriumil: Poola, Venemaa ja Leedu. Heites pilgu kaardile, näeme isegi, kui "eklektiline" see mõte tundub. Tegelikult aga mitte. Veel 16. sajandil olid rahvusena olemas preislased, balti keelkond, kes paraku hiljemalt 17. sajandi keskpaigaks välja surid. Ent preislased on alles kohanimedes, arhitektuuris ning milleski veel, mida ei ole võimalik täpselt kirjeldada, kasutamata sõna "preislane". Mis maa on Ida-Preisimaa? Selle üle on vaieldud sajandeid, selle täpseid piire on üritatud paika panna ja lammutada. Meie reis üritab anda väikest pilti territooriumist ja kultuurist, mis koosneb geograafiliselt kadunud Sakasamaast, unistuste Leedust ning tänase Poola nurgast. Ja köögilauaga viibime muidugi ka Kaliningradi oblastis, kohas, kuhu füüfiliselt pole praegu küll mõtet hakata kohale ronima.

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime aina enam populaarsust koguvatest vitamiinisüstidest. Kui ohutud ja vajalikud need ikkagi on? Selgitusi jagab Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravikliiniku ülemarst-juhataja dr Raido Paasma. Saadet juhib Ingela Virkus.

„Nartsissism“ on sõna, mis lendleb ringi üha enam ja aina kergemini. Niisama kergelt diagnoositakse elukaaslasi, kolleege või lihtsalt lärmakaid naabreid ka sotsiopaatideks-psühhopaatideks. Kuidas aga tegelikult isiksusehäiret tuvastada, sellest käis podcastis „Eesti eso“ rääkimas kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo, kes töötab nii Confido Meditsiinikeskuses kui ka Tallinna vanglas.

Külas on Mattias Naan ja koos räägime komöödia ja reisimise teemal. Tegelikult lähme ja süübime üldse sügavale Mattiase sisemaailma ja saame teada, mis paneb ta tiksuma ja kuidas ta loovprotsessile üldse läheneb.

Meie poolesajane episood kihutab tuhatnelja teie ette uute tuulte ja kannapööretega. Tegelikult räägime üpris detailselt ühest spetsiifilisest kannapöördest.. Nimelt Marilin tuli töölt ära, loobus oma unistustemajast, müüs auto maha, pakkis asjad kokku ja põrutas... ;) Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Uue aasta puhul alustavad Ussikeeled kohe rajult – võtame lahti vana hea orgasmide teesklemise teema. Miks ei julge naised siis mehele päriselt tunnistada, kui ta tegelikult ikkagi voodis nii äss pole kui ta arvata võiks? Selle asemel kannatatakse vaikselt ära või teeseldakse hoopis, et asi on tegelt mega, kuigi seda mega on seal soorituses sama palju kui klubispakutavas viinakokteilis viina – vaid tilgake.

"Kas eksiga seksid?" on küsimus Jutupiigadelt. Tegelikult hoopiski üks Piiga kirjutas meile, et mida oma eksiga teha - kas anda veelkord võimalus või mitte. Kas eksidega sehkendada on mõistlik või on see nii ratsionaalne "EI!"? Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

IT-maailm on teadagi andmeusku ja veendunud, et kui kasutajat piisavalt jälgida, siis on lõpuks päris selge, mida ta tahab ja kuidas talle seda pakkuma peaks. Aga mi siis, kui tegelikult sellest ei piisa ja tuleb ikkagi minna kasutajaga rääkima? Algorütmis on täna külas Rakendusliku Antropoloogia Keskuse asutaja Keiu Telve. RAKil on viimaste aegadel kogunenud mitmeid huvitavid projekte just IT-valdkonnast ja IT-firmadega, et pakkuda hard/big data kõrvale muud vaadet. Antropoloogid ehk inimese ja inimkäitumise uurijad on tööl ka mitmes Eesti tehnoloogiafirmas, näiteks Pipedrive'is. Räägime sellest, mis vahe on analüütikaandmete ja teistsuguste andmete kogumisel ning kasutamisel ja millised on näited sellest, mida saab kasutajate ning toote kohta teada inimestelt küsides, mitte ainult nende käitumist mõõtes. Vaatlused, süvaintervjuud ja inimeste uurimine neile tavapärases keskkonnas annavad sihtrühmadele uue perspektiivi. Millist süsteemi inimesed vajavad ning miks ekspertide eeldused erinevate e-teenuste loomisel sageli ei tööta? Mis paneb mõnda keskkonda usaldama? Miks luua kliendi- ja kasutajateekondi ja kuidas need annavad süsteemidest tervikvaate? Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Kas teie teate kuidas toimib pank? Paljud arvavad, et teavad, aga kuidas lood tegelikult on? Just nende põhiteadmiste avastamise eest ongi antud 2022. aasta Nobeli majandusauhind, mille said Ben Bernanke, Douglas Diamond ja Philip Dybvig. Nemad küll ei näidanud ära seda, kust tuleb tolm, küll aga selle, kuhu võib kaduda raha – ja nimelt võib raha haihtuda koos usaldusega. Just usaldus on see, mille kadumine pangandusele on suurim oht. Nagu räägib saatesse külla kutsustud Tartu Ülikooli õppejõud ja Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, on nobelistide tööde oluline roll ka selles, et neil õnnestus ära näidata, et pankade roll majandustsüklites on suurem, kui varem arvatud. Mida aga tähendab see «varem» - sellestki saame aimu: see on selline poole sajandiga mõõdeta ajaühik. Nagu paljude teistegi Nobeli auhindade saajate puhul, kehtib ka majandusauhinna puhul see, et kuulate ning laksatate käega vastu otsaesist: «No see on ju nii lihtne, loogiline ja üsna enesestmõistetav!» Saatejuht Marek Strandberg.

Venemaa oli sunnitud kaotustele Ukrainas reageerima osalise mobilisatsiooniga.

Koerte õpetamise asjus on liikvel hulgaliselt müüte, millel nüüdisaegse loomapsühholoogia kohaselt pole mingit alust. Näiteks ei pea koeraga võistlema selle üle, kes on peres boss ja paljude muudegi asjade pärast. Koer on sootuks avatum ja tähelepanelikum kaaslane, kelle õpetamisel ja harjutamisel on põhjust lähtuda arusaamast, et tegemist on tundliku olendiga. Kas tõesti on igasuguse vägivallata võimalik koduseks koolitatud «metslast» taltsaks muuta? Tegelikult on koer inimesega koostöövalmis üsna algusest peale. Saatekülaline on koeratreener ja koerte käitumise asjatundja Gerlin Gil. Saatejuht Marek Strandberg.

Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne? by Arvamusfestival

Tänase saate külaline on reisiajakirjanik Silvia Pärmann, kes räägib erinevatest tunnustamata riikidest. Peaasjalikult on juttu Somaalimaast, Lääne-Saharast, Transnistriast ja Põhja-Küprosest, aga ka mitmetest teistest paikadest. Silvia jutustab, mida kujutavad endast tunnustamata riigid, kuhu on kõige lihtsam ja kõige raskem reisida, millises riigikeses on inimestel kodanikupalk, kus Euroopas katsetada kiirelt Lähis-Ida maiku, mis on Nõukogude Liidu teemaline vabaõhumuuseum ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Võtame pulkadeks transpordiameti väite, et iga aasta läbib Eestis ülevaatuse 50 000 autot, mis tegelikult seda teha ei tohiks. Kust see number tuleb? Oma vastuse annab ka tehnoülevaatajate liit. Lisaks räägime uuest MyBee autorendist, kuutasuga istmesoojendusest, rattakelladest, rallist ja Kiaga tippkiirusel sõitmisest. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Selge see, et rohemajandus on moes ja ideid ning ettevõtmisi jagub Eestis selles valdkonnas pilliroost tuumajaamadeni. Restardis on täna külas firma, mis proovib idufirmalikku hokikeppi välja võluda pakendite taaskasutamisest. Ringo Eco arendab korduspakendite platvormi ehk mõneti sarnast süsteemi nagu praegu kehtib Eestis pudelitega: õlle või limonaadi hinnale on lisatud pudeli pandimakse ja kui pudeli tagasi viid, saad ka raha tagasi. Kuidas see asi täpsemalt töötab ning millised on Ringo võimalused pakenditega suureks saada, räägib firma kaasasutaja ja tegevjuht Janek Balõnski. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.

Esimese uute 5G-sageduste litsentsi omanik Elisa tõi oma teenuse eelmise nädala lõpus ka turule, kuid tegelikult võib ka öelda, et päris nagu ei toonud. Mida Elisa 5G-teenus tegelikult tähendab ja miks me ütleme, et nad oma 5G-võrku ikkagi ei avanud, kuuled saatest. Saate teemad: Elisa 5G Suur tüli ehk millisel Eesti operaatoril on kiireim võrk Kuidas mobiilse ruuteri valik võib internetikiirust rohkem kui 10x mõjutada Disney+ on nüüd Eestis, mida sealt vaadata saab ja kas peaks ostma? Glen räägib elektrilistest mootorratastest. Saates Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Eestis on avanemas esimene Amazoni stiilis pood, kus pole ühtegi müüjat – mine ainult sisse, võta kaup ja jaluta minema, sest raha võetakse su kontolt maha automaatselt. Tegelikult on meie arvates paljudes poodides mitmete tehnoloogialahendustega asjad vildakil, mis tuleks enne müüjate koondamist ära teha. Saate teemad: R-Kiosk avab Amazon Go stiilis poe Levikomi lõpu algus? Windows 11 saab nüüd mugavalt pilvest taastada Kas Sony VR2 on oluline asi Proovisime nüüd ise Sony Linkbuds S järele ja meil on üllatusi Saates Hans Lõugas, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Jukuraadio 413. köögilaud kogunes Tbilisis, Eesti saatkonnas Gruusias. Laudkondlasteks käisid meie suursaadik Riina Kaljurand ja ennast "kliimapagulaseks" nimetav Vahur Lokk, kes elab kuuendat aastat Gruusias. Pole mõtet arvata, et jutt tiirles vaid hinkalide ja šaslõki ümber. Tegelikult vaatasime üle, kuidas Gruusia positsioon Vene-Ukraina sõjasse on kujunenud (valitsus üliettevaatlik, rahvas täiesti ukrainameelne), uurisime üldse Kaukaasia regiooni suhteid Venega. No ja muidugi saab pajatatud Gruusia kireva elu eripäradest. Nii et nalja saab ka. Ja mõnes mõttes on see köögilaua-saade väikeseks liikumisaabitsaks neile, kes tahavad lähiajal Gruusiasse sõita!

Selles Autotunnis võtame tegelikult ka ette tolmuteema. Kas sellega, et me peame kevadel sisse hingama Mendelejevi tabeli jagu erinevaid aineid, annab üldse midagi ära teha? Lisaks käime vanal heal Inglismaal, arutame gaasiautode mõttekuse üle, uudistame Cybetrucki ning hindame pulmakinki. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Tänases soolosaates räägin sulle uskumustest. On ju ka minu Podcasti nimi E.L.U. tegelikult lühend sõnadest EDUNI LÄBI USKUMUSTE. Kas arvad, et sina juhid enda elu? Tegelikult juhid end teadlikult kõigest 5%, kuid ülejäänud 95% juhib sind alateadvus, mis on nagu 80 kilone gorilla sinu sees