Podcasts about paljudel

„Millalgi selle sajandi alguses – see võis olla 2001. või 2002. aastal – läksin ma noore ettevõtjana Ameerika konsultandi David Neenani kursusele „Äri ja sina““, meenutas Alar Tamming Tähenduse teejuhtide 263. vestlusringis (41. minut). Esimesel päeval räägiti vasaku ja parema ajupoolkera koostööst, tegime mitmesuguseid harjutusi. See kõik oli tore, aga suures plaanis ei midagi uut. Teise päeva õhtul korjati meilt käekellad ära, jagati viie- ja kuueliikmelistesse gruppidesse ja öeldi, et nüüd läheb aega. Meie grupis oli neli meest ja kaks naist. Oleksime loogikas ja ratsionaalsuses kõigile teistele pika puuga ära pannud. Meile anti aga teine ülesanne: pidime üheskoos tundma tundeid – usaldust, armastust, andestust, terviklikkust... Me pidime neid tundeid mitte üksnes tundma, vaid ka teistele näitama. See kestis tunde ja läks meil väga vaevaliselt – meile öeldi: te näitlete väga hästi, aga mingeid tundeid teil tegelikult ei ole – lõpuks hakkasid osad nutma, tunded hakkasid välja tulema. Lõpetasime hommikul kella viie-kuue paiku, saime viimaks läbi suure häda oma eksami tehtud. Lõpus õõtsusime kõik koos käed üksteise õlgadel Bette Midleri „The Rose'i“ saatel. Paljudel olid pisarad silmis. Ma vaatasin seda kõike distantsilt ja ei tundnud suurt midagi. Järgmisel päeval oli mul tunne, et ma olen sattunud Ameerika telešõusse: naised hüppasid üksteise järele üles ja teatasid, et nemad enam vana elu ei ela, ütlevad ülemusele välja, mis nad temast arvavad jne. Vaatasin seda pealt nagu hullumaja peaarst – nüüd toimub küll suur avanemine. Pärast koolitust istusin autosse ja panin mängima ühe Leonard Coheni laulu – ja siis ühtäkki juhtus minuga midagi: mõtete voog seiskus, mulle langes osaks niivõrd täiuslik, terviklik ja erakordne psüühiline seisund, kuhu ma oleks tahtnud jäädagi. See kestis võib-olla viisteist minutit. Ma ei saanud üldse aru, mis minuga toimus, see kogemus lihtsalt ei mahtunud olemasolevasse raami. Mõni aeg hiljem sattusin ma ühele soomekeelsele muutunud teadvusseisundeid käsitlevale artiklile. Ma polnud sellisest terminist oma Tartu Ülikooli psühholoogiaõpingute kestel veel kuulnud. Lugesin artikli läbi ja mõistsin, et see oli just see, mis minuga oli toimunud, ja et selliseid seisundeid uuritakse ka teaduslikult. Otsisin just sel ajal oma magistritöö teemat ja sealt ma selle leidsingi.“Kolmepäevaselt koolituselt „Äri ja sina“ algas Alari eneseotsingute tee, mis on kulgenud läbi psühhedeelsete tseremooniate, vabastava hingamise ja Gurdžijevi õpetuse omaenda terviklikuma versiooni poole. Teekonda tähistavad muuhulgas raamatud „Jalutuskäik iseendasse“, „Jalutuskäik raha alkeemiasse“ ning „Teadvuse sünd“. 263. saatesse tõi meid kokku neist viimane.„Mul plahvatas Tabasalus jalutades järsku ulmejutu süžee. See tõi mu depressioonist paugupealt välja. Panin need mõtted kirja ja natukese aja pärast andsin Claude'ile ülesande: kirjutame väikese jutukese. Nii sündis „Teadvuse sünni“ esimene sosistus,“ valgustas Alar raamatu sünnilugu (19. minut). Järgneva sajakonna minuti vältel oli tehisaru kõrval teiseks oluliseks päevakangelaseks vast Rudolf Steiner, keda tunneb hästi teine saatekülaline Heiki Jürissaar. „Jõudsin vaimsesse maailma seetõttu, et ma põlesin läbi,“ rääkis Heiki oma lugu (30. minut). „Sattusin umbes kolmekümneaastasena mitmesuguste tervendajate kätte ja avastasin, et lisaks teaduspõhilisele meditsiinile on meil veel iseäralike võimetega inimesed. Liikusin šamanismi, joogafilosoofiasse ja teistesse new age'likke praktikatesse. Jõudsin oma katsetuste varal järeldusele, et new age'is on palju tõdesid, pooltõdesid ja valesid. Neid serveeritakse tihtipeale väga erinevates kastmetes ja lõpuks võib nendega päris rappa põrutada. Õnneks kinkis sõber mulle ühe Rudolf Steineri raamatu.“ Heiki sõnul hoiatab Steiner meid new age'like kiirteede ohtude eest. Seejärel peatusime pikemalt oma isiklikel kogemustel new age'i valguse ja varjuga.Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

“Kinnisvarajutud” podcasti 255. osas on meil külas VAU Halduse haldusjuht Alex Talisainen ja uusarenduste valdkonna juht Alar Toomik, kellega räägime kortermajade haldamisest. Kas seda teenust saab üldse pakkuda nii, et kõik rahul oleksid või on sinna juba eos sisse kirjutatud, et kellelgi on ikka ja alati mingi probleem? Tõenäoliselt on kõik meie kuulajad ühel või teisel moel saanud kogeda erinevat haldusteenuse kvaliteeti, olgu siis korteriühistu juhatuse enda poolt või palgatud haldusfirma korraldatuna. Paljudel on kindlasti ka rääkida mõni õudne, naljakas või vihale ajav lugu, kuidas haldusega latt täiega maha kolistati. Proovimegi VAU Halduse meestelt teada saada, mis neil üldse arus oli, et nad uue tulijana sellisesse valdkonda sisenesid, mida nemad tahavad teistmoodi teha kui teised, mitme korteriga majast alates on üldse mõtet haldusteenuse sisseostmisele mõelda, kuidas hallatava maja inimestega mitte tülli minna ning palju muud põnevat. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ning Uus Maa Pro partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Paljudel meist on "oma" Hannes Võrno: mõne jaoks meelelahutaja-koomik, teisele saatejuht või (moe)kunstnik, kolmandale sõjaväelane. Isegi poliitik? Kõik see on aga tühi-tähi võrreldes poja ja isa rolliga saates "Käbi ei kuku...", kui Hannes mõtestab senise elu emotsionaalseid tsunamisid, õppetunde ja õrnemaid hetki.

“Kinnisvarajutud” podcasti 147. osas võtame taas ette ühe väga põneva, teravaid emotsioone ja pikki vaidlusi tekitava teema, kui meil on külas OÜ Majavara Haldus haldusjuht Kaarel Koger ehk mees, kellele esmakordselt saate ajaloos tehti salvestuse jooksul rohkem vastamata kõnesid kui Algisele (Mõelge korra! See on karm!). Pikki aastaid kortermajade haldusvaldkonnas tegelenud Kaarel aitab meile arusaadavalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult selgeks teha, mida ühe kortermaja haldamine tähendab. Paljudel meie kuulajatel on kindlasti kortereid omades haldusfirmadega olnud omad kokkupuuted ning on nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi. Räägimegi Kaarliga selle töö põhiolemusest, erinevatest korteriühistutest ja nendes elavatest n-ö karvastest ja sulelistest fruktidest, suurimatest konfliktikohtadest ja peamistest kasudest, mida korteriühistud haldurit palgates saavad ning kõigest muust, mida me saatejuhtidena vähegi küsida mõistame. Kaarel avaldab ülimalt ausalt, et valdkond, kus ta tegutseb, põletab inimesed läbi kiiremini, kui nad oodata oskavad ning temagi tervisele on omajagu tihti väga närviliseks kiskuv töö jätnud oma jälje. Vaatamata sellele on Kaarel haldusteenuse valdkonnast rääkimas mõnusa optimismiga ning meie omalt poolt saime pakkuda vabanduse, et Kaarel ei pidanud poolteist tundi ühtegi telefonikõnet vastu võtma. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Aasta suurim tehnikamess on Las Vegases vaevu alanud, aga juba on meieni jõudnud tohutu hulk põnevaid uudiseid. • Kaks uut ja paljulubavat juhtmevaba laadimise standardit said hoo sisse. • LG ja Samsung näitasid parema pildiga uusi telereid. • Nanoleaf püüab teha Philipsi Ambilight valgustusele konkurenti. • Intel toob turule lause 32 erinevat 13. Põlvkonna sülearvutiprotsessorit. • Pea kõik arvutitoojaid näitasid põnevaid uusi sülearvuteid. • Paljudel monitoritootjatel on nüüd valikus mitu OLED ekraaniga mudelit. • Samsung näitas ekraani, mida saab korraga rullida ja voltida. • Lekkinud Google Pixel 7a telefon tõotab tulla väga hea. Saates osalevad Meelis Väljamäe ja Indrek Sillaste.

Selle aasta täppisteaduste riikliku preemia said Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insitituudi teadurid Raivo Stern ja Ivo Heinmaa ja just korra ja korratuse uurimistööde eest. Sellest valdkonnast süviti saab aru ehk 250 inimest maailmas, nii arvab Ivo Heinmaa. Mõlemad teadlased on ka saatekülalisteks. Paljudel nähtustel, mida magnetismi vallas uuritakse, pole täna aimatavat rakendustki silmapiiril. Aga kujutage ette materjale, mille struktuur muutub kui neile rakendada tugevat magnetvälja või siis materjale, mida magnetvälja rakendamine ei kõiguta ühelgi moel. Kui küsida, kas neist materjalidest võiks saada tuum tuleviku kvantarvuteile – vastab teadlaspaar, et võimalik, et saabki, aga keegi täpselt ei tea. Vaatamata sellele, et paljust räägitust täpsem arusaamine nõuab kõvasti lisalugemist on nähtused, millega Stern ja Heinmaa tegelevad müstilised. Kasvõi selle tõttu, et üks kummaliste omadustega magnetmaterjal on tuhandeid aastaid tagasi Hiinamaal kokku keedetud värvipigment ja teine materjal kaevati välja Austraaliast ja on sootuks looduslik. Magnetkorra ja -korrastatuse juurde on jõutud aga ülijuhte uurides. Need tööd on kuhjaga preemiat väärt. Tegemist on millegi sarnasega nagu seda on Arvo Pärt muusikailmas: kogemus, intuitsioon ning intellekt põimuvad tavatuks muusikaks. Sterni ja Heinmaa maailmavaatamise võime teeb midagi samasugust. Saatejuht Marek Strandberg.

Paljudel riikidel on lähiminevikus olnud traumasid, mis ei taha kuidagi paraneda. Kui Eesti puhul on see nn hääletu alistumine, siis Soomes ei ole veel praegugi täie avameelsusega analüüsitud nähtust nimega soometumine ehk riigi allumist Moskvast tulnud käskudele ja keeldudele sõjajärgsel perioodil.

Pereterapeudi kabinetis on järjest enam jutuks see, et lapsed ja noored on kadunud nutimaailma ja tavaelu ei paku enam huvi. On lapsi, kellel on seetõttu raske keskenduda. Paljudel napib magamiseks uneaega, sest nutiseadet on raske käest panna ja suhtlemine päriselus järjest väheneb.

Pereterapeudi kabinetis on järjest enam jutuks see, et lapsed ja noored on kadunud nutimaailma ja tavaelu ei paku enam huvi. On lapsi, kellel on seetõttu raske keskenduda. Paljudel napib magamiseks uneaega, sest nutiseadet on raske käest panna ja suhtlemine päriselus järjest väheneb.

Oleme olnud pikka aega karantiinis ja meie ümber on olnud teadmatust ja hirmu. Paljudel inimestel on vähemalt korra peast läbi käinud mõte "ma lähen hulluks", "ma ei suuda, ei pea vastu". Kas nii see hulluks minemine käibki? Ja mis see "hulluks minemine" tegelikult tähendab?

Oleme olnud pikka aega karantiinis ja meie ümber on olnud teadmatust ja hirmu. Paljudel inimestel on vähemalt korra peast läbi käinud mõte "ma lähen hulluks", "ma ei suuda, ei pea vastu". Kas nii see hulluks minemine käibki? Ja mis see "hulluks minemine" tegelikult tähendab?

Peale pungi killustumist mitmeteks erinevateks liikumisteks on üks põnevamaid ja pisut unustatud uus briti new-wave funk. Paljudel neil artistidel oli märgiline roll mängida mineviku ja tuleviku tantsumuusika vahel.

Peale pungi killustumist mitmeteks erinevateks liikumisteks on üks põnevamaid ja pisut unustatud uus briti new-wave funk. Paljudel neil artistidel oli märgiline roll mängida mineviku ja tuleviku tantsumuusika vahel.

Tegelikult on pood nagu ladu. Ühe puhul on väljundiks veebi tellimise ja sirvimise keskkond, teisel puhul on tegemist ruumi või ruumidega, kus pood pesitseb. Paljudel päris poodidel on ka veebipoed ja mõnedel veebipoodidel on ka omamoodi poekeskkond. Mis vahe neil on ja kuidas mis on oluline ühel või teisel puhul - kuulake.

Paljudel lastel jääb nägemishäire õigeaegselt tuvastamata, sest lapsevanem, kel endal nägemine korras, ei oska silmaprobleemi kahtlustada.

Paljudel juhtudel kristlased ei saa aru, kes nad on ja kui palju potentsiaali neis on. Jeesus kuulutas, et Jumala Kuningriik on siin. Ta käskis oma jüngritel minna ja kuulutada seda. Mis siis on Jumala kuningriik? Kuidas see mõjutab meid?

Õhtulehe jalgpallisaates "Kolmas Poolaeg" lahkasid ajakirjanikud Viljar Voog, Mart Treial ja Ott Järvela põletavamaid jalgpalliteemasid. Esimesena võeti muidugi ette Liverpooli eilne kaotus Southamptonile. Mis on Liverpooli hädade põhjus? (0.26)Kes panelistidest ennustab, et Manchester United saab tänavu Premier League'is parema koha kui Liverpool?(7.40) Mis võib olla põhjused Ragnar Klavanit jaanuaris tabanud kerge vormilanguse peamine põhjus? (11.19) Lisaks tutvustati põhjust, miks Eesti spordiajakirjandus saab pahandada, kui kohtleb Klavanit samadel alustel ülejäänud välismaal mängivate Eesti jalgpalluritega?(15.39) Samuti tõdeti üheskoos, et detsembri lõpu ja jaanuari alguse virr-varr tekitas korraliku jalgpallipohmelli, mille üheks kannatajaks on Aafrika meistrivõistlused. (24.42) Saate toetaja Coolbeti koefitsientide abil lahatakse mõnda põnevat eeloleva nädalavahetuse jalgpallikohtumist (33.58) ja juttu tuleb ka Hull City jalgpallurit Ryan Masonit tabanud õudsest vigastusest ja sellest, miks Inglismaa spordiajakirjandus reageeris sellele nii nagu ta reageeris. (39.46)

Kommunistlik impeerium, NSV Liit, nagises ja ragises õmblustest ning kõik sümptomid igas eluvaldkonnas viitasid sellele, et riigi elupäevad hakkavad otsa saama. Paljudel objektiivsetel ja subjektiivsetel asjaoludel see 1991. aasta suvel juhtuski - kellele õnnetusena, kellele õnnena. Taas kord õnnestus eestlastel - tänu talurahvatarkusele tasa ja targu talitades - pääseda kokkuvariseva Vene impeeriumi rusude alt elusa ja tervena. (Mati Grafi "Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine aastatel 1988-1991". Toimetab Küllo Arjakas.)