Podcasts about natuke

Saates meenutab Tarmo hiljutist Škoda RS sõitu Horvaatias, kus kiirteel tekkis kummaline olukord võimuesindajatega. Martin aga loodab, et automaks pööratakse tagasi. Või noh, arutleme võimaluse üle.  Võtame lahti ühe potentsiaalse skeemi, millega võidakse elektriautode ostutoetust ära kasutada ning räägime ohtudest, mis valitsevad liisinguga auto ostul-müügil. Natuke uudiseid ka automaailmast ja siis Tarmo räägib, kui "põnev" oli väga mõistlik BMW 520d xDrive. Saatejuhid Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

“Kinnisvarajutud” podcasti 227. osas on meil külas kirglik kinnisvarahuviline Liisu Veem, kes liigutab mägesid hingega nii oma palgatööl kui ka toimetab kinnisvaras. Tänaseks on väga ettevõtliku hingega Liisu koos elukaaslasega jõudnud välja juba ka korteri ostuni Hispaanias. Liisu toimetab koos elukaaslasega pikaajalise üüri rindel Kosel ja Kuusalus ning Raplamaal pakutakse ühes saunamaja kompleksis lühiajalise üüri teenust. Natuke on paaril kogemust ka maa välja rentimisega. Tänaseks on Liisu ellu viinud ka ühe oma helesinise unistuse ning ostnud korteri ka Hispaaniasse Costa del Soli, mis on plaanis talveperioodil välja üürida pikaajaliselt ning suvisel perioodil lükata lühiajalise üüri turule. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Vaata ka meie koolituskeskkonda Kinnisvaraseminarid.ee ja Instagramis www.instagram.com/kinnisvaraseminarid/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

"Looduses on kõik protsessid natukene vigased," ütleb TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, kui selgitab, kuidas rakk võib pooldudes vea külge saada, millest omakorda võib, aga ei pruugi kasvajarakk areneda. Kõige uuematest ravivõimalustest räägib ta ka.

Selles autotunnis hoiame taas kätt pulsil automaksul ja kasutatud autode turul. Tundub, et praegu on päris hea aeg ostmiseks, sest valik on väga suur ja mõned inimesed ilmselt vägagi valmis hea hinnaga müüma. Natuke joriseme elektriautode teemadel, arutleme fantoomsõidukite veidra ärimudeli üle ning reisime mõttes Ameerikasse, kus haamri alla läks hulk veidrat autokraami. Proovisõidus on uuenenud Alfa Romeo Giulia Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.  

Vanamehed viinavabariku kõrvalt vaatavad oma autorisaates sedapuhku heldimusega otsa möödunud hooajale - on mida unustada! Paberlehe surm, seadusandjate algatused, kidur reklaamiturg ja kõik muud hädad. Ja ta liigub siiski! Ei saa vanamehed üle ja ümber ka sellest, kuidas ajakirjadust kasuatakse ära poliitmängudes ja kuidas ajakirjandus ise kasutab lolle poliitikuid ära oma mängudes.

Heidi räägib, kuidas ta nägi vist kukkuvat tonti, Daki aga räägib loo võimalikust doppelgängerist, mis just tema tuttavaga aset leidis. Üldse on palju isiklikke lugusid sel korral - Heidil käis jälle öine külaline ja seintes on kahtlased koputused... Daki räägib aga kaks eriti kõhedat Ouija-tahvli lugu, milleks te valmis *ei* ole. Heidi aga on komistanud kogemata ühe loo otsa, mis ehk tuleb tuttav ette, aga igal juhul on seal verd ja parajalt müsteeriumit. Selgeltnägemisest tuleb ka juttu! Boonusosas, mida kuulete Patreonis, räägib Daki natuke kummituslugusid, ja Heidi lõpetab eelmises saates pooleli jäänud lood. Natuke klatši ka! Meie patreon.com/kikimoorid Saada oma lugu: kikimoorid@gmail.com Merch: www.kikimoorid.ee --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Seekordne saade sai mitmekülgne ja sisukas, nagu alati. Tarmo selgitab, mis teda talvel rõõmustab, Martin jagab elektriautoomanike nördimust.  Tõsisematest teemadest räägime sellest, miks eelmine aasta ikka nii palju inimesi liikluses hukkus ja kas tõesti midagi teha ei anna? Natuke veel ka Riviani juttu, eelmise aasta automüügi kokkuvõte ning uue Land Cruiseri hindadest! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Kataloonia väikeklubi Girona ei väsi jahmatamast: nädalavahetusel purustati suur naaber FC Barcelona ning võeti Hispaania liiga liidrikoht endale. Mis on Girona pöörase eduloo taga ja kuhu võivad tiivad neid kanda? Inglismaal segab sarnasel moel kaarte Aston Villa, kes alistas Arsenali ja tõusis tabelis kolmandaks. Meistrite liigas selgusid kõik edasipääsejad - arutleme, kes ületas lati ja hüppas selle alt läbi. Panustamisrubriigis on luubi all paf.ee koefitsiendid. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Vanamehed viinavabriku kõrvalt kiidavad sedapuhku Eesti Ekspressi kohe mitme asja eest. Ja imestavad, kuidas Soome ringhääling ei maga ja meie oma magab või teeskleb magamist. Juttu tuleb veel intervjuust kui ajakirjanduslikust zhanrist ja sellestki, kas eesti ajakirjandus tõesti ahistab konservatiive või on hoopis nende hääletoru. Natuke ka teatrikriitikast - muidugi kui aega jääb. Rein Langi ja Väino Koorbergi saade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

On kuulajate lugude aeg! Mis on teie arvates selle saate ühendav teema, mille armas nunnupall Lisette meile teie kirjadest kokku pani? Igal juhul saab külmavärinaid nii mis tolmab! Natuke umbluud ka. --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Mikaeli tuuri piletid: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/mikael-meema-palderjan-84343/ Natuke varem lindistatud episood, milles jututeemasi erinevaid aga peamiselt olime kahekesi jälle salvestamise juurde tagasi tulemas ja õppisime taas rääkima.

Täna on külas näitleja Piret Simson ja laulja Elina Martinson. Natuke tuleb juttu näitlemisest, aga rohkem muusikast.

Podcast „Jalgrattapalavik“ on pärast mõnenädalast pausi uue episoodiga kuulajaid rõõmustamas ning külaliseks ei keegi muu, kui Eesti kõige pikema staažiga profijalgrattur Rein Taaramäe. Suurtuuride etapivõitjal on käsil 16nes profihooaeg. Tänavu sõidab Taaramäe suurtuuridest ainult Vueltat. Viimaste hooaegade Giro – Vuelta duubel mängiti ringi. „Sai kaarte vähe ümber mängitud. Aasta esimene pool läheb puhtalt nädalaste velotuuride peale ja neid on kavas ikka päris kõvasti. Enne Vueltat saan seitse velotuuri kindlasti sõita,“ kirjeldas Taaramäe käesoleva aasta kondikava. Järgmised etteasted tulevad õige pea, Kataloonia velotuuril ning Baskimaa velotuuril, mis mõlemad mahuvad World Touri kalendrisse ehk on väga esindusliku koosseisuga. Taaramäe kavatseb lühematel velotuuridel tavapärasest rohkem riske võtta, nii-öelda pokkerit mängida. „Hea oleks võita Baskimaa velotuuril etapp ja jõuda Vueltal kokkuvõttes esikümnesse. Olin eelmisel aastal Vueltal tegelikult imevormis ja ma loodan tänavu end samuti Hispaania velotuuriks imevormi viia. Siis ei teagi kuhu võib jõuda. Iseenesest oleks lahe esikümne peale sõita. Eelmisel aastal ma oleks selleks võimeline olnud.“ Räägime avatud kaartidega, nii nagu elu on. Paljud asjad saavad selgemaks. Puudutame Intermarche-Circus-Wanty profitiimi edukat hooaja algust ja kahe hooaja vahelist muutuste lainet. Karjääri jooksul kõike näinud Taaramäe sõnul tegutseb meeskond targalt. Igale poole minnakse tulemust tegema ja sõitjad teavad seda piisavalt pikalt ette. Kõik on planeerimise küsimus, juhusele ruumi ei jäeta. Teisiti lihtsalt ei saa, kui tahad olla edukas. Taaramäe analüüsib hooaja esimesi sõite Lähis-Idas, Omaani velotuuril ja Araabia Ühendemiraatide velotuuril. Räägib talvisest ettevalmistusest ja laagritest Rwandas. Hoopis teine maailm, aju puhkab. Jõuame ka aastasse 2025 kui Rwandas toimuvad maanteesõidu maailmameistrivõistlused. Tänavune MM leiab aset harjumatul ajal, augustis, Šotimaal. Taaramäe ei ole kindel, kas ta seal joonel on, aga lõpuni välistada ei saa. Õpetussõnu jagub ka noortele. „Ärge tehke sporti liiga noorelt liiga professionaalselt!“ Loomulikult tulevad sinna juurde selgitused. Taaramäe toob ka elulise näite Eesti meistrivõistlustelt. Mis muud, kui head kuulamist! Ühtlasi tuletame meelde, et podcast „Jalgrattapalavik“ on kättesaadav Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast. Saatesarja veab Ivar Jurtšenko.

Tänases saates on juttu Viljandi meestest, kuigi kahe erineva loo raames. Natuke ka kummitusjuttu ja Patreoni toetajatele mõeldud episoodis jutustame muuhulgas veini sisse uppunud 80-aastasest prouast. Toeta meid: patreon.com/kikimoorid Kirjuta meile: kikimoorid@gmail.com --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Õhtulehe korvpalli-podcast ei puhka ka öösel! Oluline on, et „Viies veerandaeg” jõuaks esimesel võimalusel kuulajateni ning seetõttu analüüsimegi Itaalia – Eesti EM-finaalturniiri kohtumist öötundidel. Millised mõtteid Eesti 62 : 83 seisuga mäng meis tekitas? Kas Eesti oli kehv või Itaalia hea? Natuke mõlemat, aga pigem seda teist rohkem. Vastane oli ikkagi üks EMi soosikutest, kes ei tahtnud kodupubliku silme all avamängu kohe üldse kaotada. Eriti ei tahtnud suvel Utah Jazziga käed löönud NBA mees Simone Fontecchio. (0.17 - 06.06). Seejärel rääkisime lähemalt persoonidest – tunneme muret Siim-Sander Vene ja Kristian Kullamäe visketabavuse üle. (06.07 – 11.47) Kerr Kriisa küll tabas suurepäraselt viskeid, aga vaatamata sellele ei saa tema mängu ainult plusspoolele kanda. Miks oli halb päev Maik-Kalev Kotsaril? Ja kuidas on lood Janari Jõesaarega? (11.48 - 22.48) Saate lõpus vaatame ette juba laupäevasele kohtumisele Ukraina vastu. Mõneti ootamatult on see eesootav kohtumine juba kergelt „selg vastu seina” maiguline. (22.48 - 27.29) Head kuulamist!

Suvetuuri info: https://www.comedyestonia.com/suvetuur/ Ardo teeb pimesi šokolaadi maitsetesti ja saame teada, kas Karl toob talle ilmaasjata iga kord šoksi stuudiosse või on tegemist ikkagi gurmaaniga. Natuke ka muudel teemadel.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad põnevusega, kuidas kajastub ajakirjanduses juunipööre ja kuidas valimiseelses rahajagamise tuhinas selgub, et ei saa me läbi ilma jahilasketiiru ega palju muuta. Ei saa leppida sellega, et raha ei ole! Natuke ajakirjandusest tarbijate kaitsel ka - kui muidugi aega jääb!

Nirk käis külas ja rääkis oma pidudest ja tegemistest. Natuke juttu ka praegusest olukorrast maailmas ning hindadest Ootame ka vastuseid meie küsitlusele: https://l.facebook.com/l.php?u=https%3A%2F%2Fdocs.google.com%2Fforms%2Fd%2F1HiL-x6hMS8-hRp_9iWtmbChV5oSzIZb0DT01D6V2gn8%2Fviewform%3Fedit_requested%3Dtrue%26fbclid%3DIwAR0CccF468XeWmLEu5nnFCs2-1uboLcGyMCJGhLc-UMzwdn6T37RKF1kOV4&h=AT3gRhJnwvVDairB3vZkZyLO2mQXy927RTqIM9ISqknFPcIw-n95QfxmEcwxOu9T1Ljc3s3TLHOrR4MCd-19ZAYofRsuSkzWnuqD8xAN0DWIWMly2nz2woJJooaZ0J5oeEdC5zU252dbDE5CrQib&__tn__=-UK-R&c[0]=AT3vTvcNibIeA48-wdn61lVSh_lsq0Yj6qakJQTfodgLyx74vu2jvWra0otyB4_tdcJDuSPV90F48aVwWKjkyyCOa5VNEHdy3i1RU1jhPzxYbIXR8JtYM4tIOqLZHjR8Mz_WJEXUjWbnWvrmMh2Q7Eo6_pz_8ZNl47CkD7ymwAapchsZOfrds_jf2nrgyW48AbwdZ8behdsUr4SM --- Send in a voice message: https://anchor.fm/pudelipohja-ennustajad/message

Te arvasite, et kuna on 23. detsember ja jõulud käes, siis me teeme seaprae ja hapukapsaste teemalise saate? Ei tee. Täna räägime Algorütmis arendaja tööriistakohvrist, sest Priidule ei anna rahu, et Docker Desktop on nüüd tasuline teenus. Milliste tööriistadega tegutsevad meie saatejuhid ja miks just nii, kuulebki tänasest Algorütmist. Räägime nii aja planeerimisest kui spetsiifilistest arendaja tööriistadest. Aga järgmises saates võib küll üllatusi tulla. Natuke juba lubame selles saates midagi välja. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Lexus NX, Seres 3, Cupra Born, Jeep Wrangler 4xe, Seat Arona jt. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Muusik Ewert Sundja on ootamatult suur autosõber. Pikemas episoodis tuleb juttu Kia Stingerist, Ewerti esimestest autosõitudest, unistuste autodest ja paljust muust. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Stuudiokülaline on "Talendid rajale" sarja eestvedaja Martin Harak, kes räägib, millal ja kuidas on võimalik lastel taas kardisporti proovida sisuliselt olematu kuluga.  Saates veel: - diisliaktsiis ajab päris kiskuma - liiklusvihased inimesed on päris pöörased - selgus Eesti kõige soodsama elektriauto hind - Volkswagen näitas seitsmekohalist autot   Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Lihtne on olla õnnelik ja tasakaalukas, kui kõik on hästi. Aga valdavalt on meil kõigil elus siiski mingi suurem või väiksem probleem – kas suhtes, tervises, tööl, lapsed panevad meid proovile, riigijuhtimine ajab närvi, kehakaal häirib, väljanägemine võiks olla parem või siis pole ilm sobiv.

Alapealkiri: Rahvatants. Siin lasen oma rahvalaulutöötlusi. Peamiselt selliseid, mis on mõeldud rahvatantsutruppidele tantsimiseks. Natuke ka muid lugusid.

Väino Koorberg ja Rein Lang enam ei vihasta, ainult imestavad koroonakommunikatsiooni üle. Vihastavad nad hoopis kütuseturul valitseva enneolematult karmi konkurentsi peale, mis liigutab hindu ühes rütmis ja ühes määras. Natuke räägivad nad veel erakondade reitingutest, mis erinevad nagu siga ja kägu ja kui aega jääb, siis ajakirjanduliku sisu taha peitu pugevast reklaamist ja 3 Tallinna […]

Väino Koorberg ja Rein Lang enam ei vihasta, ainult imestavad koroonakommunikatsiooni üle. Vihastavad nad hoopis kütuseturul valitseva enneolematult karmi konkurentsi peale, mis liigutab hindu ühes rütmis ja ühes määras. Natuke räägivad nad veel erakondade reitingutest, mis erinevad nagu siga ja kägu ja kui aega jääb, siis ajakirjanduliku sisu taha peitu pugevast reklaamist ja 3 Tallinna Ülikooli professori digimanifetist.

Just praegu, selle saate ülesmineku ajal, seisavad jälle protestijad nn superministeeriumi ees, protesteerides EKREIKE valitsuse vastu - nii nagu igal neljapäeval. Ettevõtmise üks peaorganisaatoreid Maris Hellrand ütleb, et kui nemad ka käega löövad, siis olemegi justkui aktsepteerinud, et koalitsiooni kehtestatud normid on justkui ok. Asjad, nagu ERJK likvideerimine, mille peale tulnuks mullu tänavatele vahest 10 000 inimest, on praegu täiesti business as usual. Aga küsime: Teil on kirjas: Kuni IKE kestab, seisame igal neljapäeval Valitsuse istungi ajal sõnavabaduse, võrdsete õiguste, avatud ja euroopaliku Eesti eest, loodusest ja inimesest hooliva Eesti eest, vaba Eesti eest. Kodu- ja muu vägivalla vastu. Rassismi, homofoobia, alandamise ja suletuse vastu. Valeliku poliitika vastu. Natuke paneb pead kratsima – seisate iga nädal, aga palju teid tähele paneb? Milleks see kõik? Algusaegadel oli videoid, kus näha, et näiteks siseminister üsna ärritus ja käskis teid ära ajada. On’s nad nüüd ära harjunud? Palju on teil hirmu, et samuti kriitiline opositsioon võib meeleavaldused kaaperdada? Miks on teie meelest vaja võidelda valitsuse vastu just protestides? Paljudele ei meeldi valitsus, kuid see on demokraatlik valik. Protestima peaks justkui ebademokraatlike püüete vastu või kui kellestki otse üle sõidetakse. Või kuidas? Eriolukorras keelati miitingud ära. Ometi ju tegelikult Eestis meelt avaldada saab, formaalne teavitus politseisse ja kõik. Kui suurt ohtu eneseväljendusele näete? Ja kui tulevikus tulevad juba uue koalitsiooni puhul teise leeri inimesed protestima - kuidas suhtuda, kui iga nädal oleksid ministeeriumi ees põlevad tõrvikud ja võllapuu? Maris Hellrandi küsitleb Krister Paris.

Riigihalduse minister Jaab Aab andis tänases otsesaates aru oma kangelastegudest Hiina maskide hankimisel. Ent mis edasi? Kuidas oleks riigisektori dieedile panemisega - on teine headel aegadel päris tublisti juurde võtnud? Aga nüüd on head ajad ju läbi.

#95  15 põhjust, kuidas aru saada, et partner laseb üle aisa. Selle käigus tuleb välja, et saatejuhtidel on üks ja sama armuke, kes vihkab karvu. Räägime Jürtsi kohutavast Vabariigi aastapäevast ja kuidas Jürts mitu korda on pääsenud "surmasuust". Lugu sellest, kuidas Andrease "rattad põlesid" ja kõik oli läbi. Natuke professionaalsest kretinismist ning "..ja sullegi paremat, munn" hardcore lugu. Hirm hirmu ees ehk kuidas corona viirus paanikat tekitab ja miks? Saatejuhtideks- Andreas Jääger ja Jüri Lebedev  Biit: Neiokõsõ "Tii" Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com https://www.instagram.com/andreas_jgr_/ https://www.instagram.com/lebedevj/ - Herilasepesa facebook: https://www.facebook.com/herilasepesa.podcast/ - Youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud Genklubis asuvas Generaadio stuudios- Magasini 5, 51005 Tartu, Eesti Salvestatud 29.02.2020 NB! Kõik lood ja tegelased, mis podcastis mainitud, on väljamõeldud.

Meie tänane külaline on Merilin Taimre ehk nagu teda laiemalt tuntakse, Paljas Porgand. Merilin on elustiiliblogija, aga Paljas Porgand on midagi enamat – see on bränd.Palja Porgandiga kipub olema nii, et inimesed kas armastavad teda või suisa vastupidi. Merilin ise rõhutab ka, et tema eesmärgiks polegi olnud kõigile meeldida, sest tänapäeva sotsiaalmeedias ei löö läbi inimesed, kes endal ainult nurke maha viilivad. «On hetki, kus ma olen ära eksinud Palja Porgandi kätte. Ma ei tunne enam ära, kus on personaalne mina ja kus on brändi-mina,» jutustab Merilin, mida tähendab, kui omaenda isiksusest brändi teha. «Ma ei püüa mängida teist inimest, aga samas on alati teatav kontroll peal. Natuke nagu mask oleks ees.»Merilin kirjeldab, et ta ei tea enam, mis on tema isiklikud asjad ja mis on ettevõtte asjad, sest tegelikult kõik läheb kasutusse ettevõttele. «Kõik mu elus on üks suur brändi ülesehitamine. Mul on kuklasse tätoveeritud porgand. Nii pea, kui ma seda tegin, sain aru, et see jääb minuga eluks ajaks ja nüüd olengi brändiga ühte sulanud.»See on maailm, kus Porgand on kogu aeg kuklas, aga kus Merilin ei kavatse hakata joonduma teiste nõudmiste järgi. Mida tähendab brändina elamine ning kuidas möirata edasi, kui sääsed hammustavad, sellest räägib Merilin juba ise saates.

Meie tänane külaline on Merilin Taimre ehk nagu teda laiemalt tuntakse, Paljas Porgand. Merilin on elustiiliblogija, aga Paljas Porgand on midagi enamat – see on bränd.Palja Porgandiga kipub olema nii, et inimesed kas armastavad teda või suisa vastupidi. Merilin ise rõhutab ka, et tema eesmärgiks polegi olnud kõigile meeldida, sest tänapäeva sotsiaalmeedias ei löö läbi inimesed, kes endal ainult nurke maha viilivad. «On hetki, kus ma olen ära eksinud Palja Porgandi kätte. Ma ei tunne enam ära, kus on personaalne mina ja kus on brändi-mina,» jutustab Merilin, mida tähendab, kui omaenda isiksusest brändi teha. «Ma ei püüa mängida teist inimest, aga samas on alati teatav kontroll peal. Natuke nagu mask oleks ees.»Merilin kirjeldab, et ta ei tea enam, mis on tema isiklikud asjad ja mis on ettevõtte asjad, sest tegelikult kõik läheb kasutusse ettevõttele. «Kõik mu elus on üks suur brändi ülesehitamine. Mul on kuklasse tätoveeritud porgand. Nii pea, kui ma seda tegin, sain aru, et see jääb minuga eluks ajaks ja nüüd olengi brändiga ühte sulanud.»See on maailm, kus Porgand on kogu aeg kuklas, aga kus Merilin ei kavatse hakata joonduma teiste nõudmiste järgi. Mida tähendab brändina elamine ning kuidas möirata edasi, kui sääsed hammustavad, sellest räägib Merilin juba ise saates.

Omas valdkonnas tippu kuuluvat advokaati Aivar Pilve teatakse hästi. Vähem on neid, kes mäletavad 80ndatel diskoripuldis tegutsenud populaarset noormeest, kelle esinejanimi oli DJ AiPi. Jah, need on üks ja sama isik. Natuke tööjuttu tuleb ka, aga selles saates eelistame kodu ja perega seotud teemasid.

Omas valdkonnas tippu kuuluvat advokaati Aivar Pilve teatakse hästi. Vähem on neid, kes mäletavad 80ndatel diskoripuldis tegutsenud populaarset noormeest, kelle esinejanimi oli DJ AiPi. Jah, need on üks ja sama isik. Natuke tööjuttu tuleb ka, aga selles saates eelistame kodu ja perega seotud teemasid.

Rääkisime Taddy tegijate: Olevi ja Taneliga viimati 30.-ndal novembril. Siis oli nende ettevõte alles stardipositsioonil ja üritas aru saada, mis Eesti turul toimub. Tänaseks on nad juba omajagu edasi arenenud ja ka uue lähenemise leidnud. Kõrvalt on lahe teadvustada, kuidas viimased arengud tunduvad takkajärgi vaadates üsna loogilised, aga iga sammu taga on siiski omajagu kasvamist ja sünnitamist. Kogu maailm liigub elektrooniliste lahenduste poole ja seda igas valdkonnas. Digiturunduses on analüütika juba nii orgaaniliselt sisse ehitatud, et ilma selleta ei kujutakski keegi mingeid tegevusi ette. Traditsioonilise meedia puhul on analüütika kaudne ja põhineb statistikal ning uuringutel. See on ka loogiline, sest näiteks välimeedia pinnast mööda jalutavat inimest pole võimalik kuidagi tuvastada. Taddy on siiski leidnud mooduse, kuidas analüüsida inimesi, kes silmavad välimeedia reklaami. See on seotud tehnoloogia arenguga ja peaasjalikult näotuvastuse tarkvaraga. Kui ma keerutasin oma peas seda mõtet, mida kõike võiks kaamera välimeedia pinna juures tähele panna ja kuidas saadud infot kasutada, siis jõudsin üsna mitmete utoopiliste ideedeni. Samas tean ka seda, et igat uus lahendust on vaja arendada, läbi töödelda ja testida. See töölõik lasubki noorte tegijate õlgadel, kes ei ole kinni traditsioonilistes käsitlustes. Ootan juba huviga järgmist Turundustunni episoodi Taddyga. Eelmine episood on siin. Panen siia Taddy esilehe lingi, kus saab vaadata ja lugeda välimeedia vaataja analüüsi kohta. https://taddy.ee/ Natuke allapoole kerides ilmub nähtavale video. Välimeedia töötamise analüüsi saab tellida kirjutades aadressile: info@taddy.ee Head kuulamist.

Tänases episoodis oleme tähtsa külalise ootel ja ootusärevuses jutustasime terve saate kokku :) Alustame saadet shoutout`idega ja shoutaudime mingi pooled maailma inimesed ära. Arutame influentserite elu-olu ja kirume pool-partyt. Arutame läbilöömise õnnnefaktori üle.  Jõuame jälle EKREni. Saame teada kes on maun ja kes on saates jokkis ning ajab jälle seosetud juttu. Natuke juttu ka Presidendi prouast. Saatejuhtideks- Jüri Lebedev ja Andreas Jääger Herilasepesa instagram: https://www.instagram.com/herilasepesa.podcast/. Kirjuta saatele: herilasepesa.podcast@gmail.com Herilasepesa twitter: Herilasepesa. Herilasepesa youtube: Herilasepesa.podcast. Lindistatud generaadio stuudios 25.05.2019    

Natuke kosmost, natuke illusioone, natuke reaalsust.

Conteeent Podcast - Martti + Liina Ootame järgmisteks osadeks teie muresid/küsimusi: SAADA MEIL: hainouanne@gmail.com ANONÜÜMNE KIRI: conteeent.tumblr.com/ask Kallidpaid - Martti ja Liina

Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu. Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti! Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud. Arutelu juht: Maris Jõgeva koos Jane Oblika, Kristi Liiva ja Teele Nageliga. Osalejad: Ekspertidena osalevad teiste hulgas Alis Tammur, Mihkel Servinski, Ave Lauren ja Lea Danilson-Järg. Korraldajad: Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, EAS Work In Estonia programm, Teenusmajanduse Koda, Mainor AS, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja mitmed vabatahtlikud. Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Natuke on lõpus veel pahasti.

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile".Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Jäädvustatud on eesti autorite luulet, millest tekib omanäoline ajapilt.

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile".Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Jäädvustatud on eesti autorite luulet, millest tekib omanäoline ajapilt.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Tehnikaülikooli professor, tööpsühholoog Mare Teichmann. Tema hariduslik taust on kliinilise psühholoogia vallas, kuid viimased paarkümmend aastat on Mare aga tegelenud töö- ja organisatsioonipsühholoogiaga. Tema pikaaegseteks teadustöö põhisuundadeks on muuhulgas olnud tööstress ja elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet). Olles rahvusvaheliselt tunnustatud valdkonna arvamusliider, on Mare Eesti esindaja Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Võrgustikus, samuti on ta Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni Komitee liige ning Euroopa Psühholoogia assotsiatsioonide Föderatsiooni töö- ja organisatsioonipsühholoogia alalise komitee liige. Kõigele lisaks töötab ta 2017/18 õa. külalisprofessorina Sileesia Ülikoolis (Poola) ning Grenoble’i Ülikoolis (Prantsusmaa). Marega räägimegi tööstressist ja stressiga toimetulekust. Minu jaoks saab veelkord kinnitust fakt, et juhtimiskvaliteet sõltub juhi suhete kvaliteedist. “Kõige lihtsamalt öeldes on tööstress pingeseisund, mida tekitavad erinevad pingeallikad, mis esinevad töökeskkonnas ja töö tegemise juures. Natuke keerulisem ja huvitavam tööstressi määratlus ütleb aga, et tööstress on kogum emotsionaalseid, tunnetuslikke, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, organiseerimine või korraldamine ja töökeskkond. Uuringud on näidanud, et ca 1/3 kogu tööealisest elanikkonnast kannatab suuremal või vähemal määral tööstressi all. Mis aga veelgi kõnekam, uuringud väidavad, et tööstressi tõttu kaotatakse igal aastal 2.5-10% SKTst. Ehk kui ma nüüd olen keskmine ettevõtja, siis iga kolmas minu töötaja kannatab läbipõlemise ja stressi all – nad on haiged, nad teevad vigu, nad viilivad, nad ei ole rõõmsad oma tööd tehes ja nad käituvad klientidega ebaviisakalt – ning kõige selle tõttu kaotame me oma produktiivsusest kuni 10%! Mind paneks see juhina küll väga tõsiselt mõtlema tööstressi olulisuse peale. Kõige tähtsam siin ongi endale teadvustada, mis siis on need stressorid, mis omavad märkimisväärset mõju meie stressitasemele. Minu kogemus näitab, et kui hakata hindama tööga seotud stressoreid, siis me võime kaardistada ca 50-100 erinevat stressi allikat. Mõned neist on meie kontrolli all, kuid paljud ei ole. Kõige suuremaks tööstressoriks erinevate elukutsete puhul Eestis on välja koorunud halvad suhted tööl. Seda valdkonda ei saa alahinnata. Nii nagu ka isiklikus elus, on suhted number üks teema ka tööstressi kujunemisel.” – Mare Teichmann Kuulake ikka …

Meistrite liiga on klubijalgpalli tippturniir ja sellest alustame: kas Madridi Atletico on kindlustanud koha finaalis või suudab Müncheni Bayern kaalukausid enda kasuks kallutada? Natuke nagu tundub, et asi on selge. Selge on seegi, et Manchester City ei tahtnud väga väravat lüüa ja sellest polnud huvitatud ka Madridi Real, sest nemad saavad teise kohtumise pidada kodus. Kuid kas see taktika õigustab või kumb meeskondadest eksis? (13:22) Pole kahtluski ka selles, kes on Euroopa liiga favoriidid ja mida üks või teine klubi peavad tegema, et see võita. Vaatame peale ka Inglismaa, Itaalia, Saksamaa ja Hispaania liigale, kus on kõik samuti võrdlemisi selge, igav lausa. Küll aga on kõik sassis koduvabariigis, kus Flora ei suuda endiselt võita (ja väravaid lüüa) ning Tartu Tammeka jätkab üllatamist ning parimatele hammaste näitamist. Mis on ohuks Tammekale ja rohuks Florale? (37:15) Loomulikult leiame PAF.com abil panused, mida tehes on mänge ehk huvitavam vaadata: elagu Augsburg, Müncheni Bayern (või Atletico) ja Leicester (või viik). (54:30) Saates olid Õhtulehe ajakirjanikud Ott Järvela, Henry Rull ja Martin Šmutov.