Podcasts about oluline

Kai Oja on üleilmselt tuntud koolitaja Bob Proctori õpetuste maaletooja, ema ja ettevõtja. 2018. aastal tegi Kai julge sammu ja lahkus palgatöölt, teadmata, kuhu edasi. Sama aasta detsembris osalenud seminaril avastas ta, kuidas alateadlikud mõttemustrid on kogu tema elu juhtinud ja unistustest eemale hoidnud. Ta otsustas seda muuta ja sõitis Torontosse Bob Proctori korraldatud 6-päevasele seminarile “The Matrix”, mis läks talle maksma rohkem kui kogu tema selleaegne aastapalk. Bob Proctor on loonud süsteemi nimega “Thinking Into Results”, mis garanteerib tulemused 100%. Nii, läbi sihikindla tegutsemise, sai Kaist kui palgatöötajast ja koduperenaisest edukas ettevõtja. Täna on Kai kirg ja kutsumus aidata kõikidel jõuda isiklike eesmärkide täitmiseni ja siis veel natuke kaugemalegi. SAATE TOETAJAD Ruth Terras - 4.55 AM kodulõhnastaja, kirjuta märkuste lahtrisse Ruth Terras e-poes sõna “chriskala” ja sind ootab tellimusele ka väike kingitus. Million Mindset - olen sulle seekord kotti pannud raamatu nimega “Ei ühtki einet üksi”, kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad ostukorvilt -10% soodustust. UpCreate Life - samuti on seekord erilise saate toetajana väljas ka minu ja kahe äripartneri uus bränd UpCreate Life. Oleme loonud enesearengule suunatud platvormi, mis loob 21 päeva kestvaid kursuseid, kus igapäevase 15 minutilise panuse juures on võimalik õppida nii teooriat kui ka astuda kohe selle sama õpitu rakendamisse läbi erinevate harjutuste ja ülesannete. Kursuse “Mina esimesena” soodushind “chriskala” koodiga on 55€. Pakkumine kehtib kuni 07.03.2025 HEAD MÕTTED “Kui sa kõik muu enda ümber vaigistad, siis sa kohtud endaga.” “Kõik vormid saavad alguse pimedusest.” “Aeglustumise vastand ei ole mitte kiirustamine, vaid hoopis produktiivsus.” “Oluline on endast aru saada, mida ma vajan ja julgus seda ka kommunikeerida.” “Lapsed ei tee sinu sõnade järgi, nad teevad selle järgi, mida sa neile näitad.” “Kõik saab alguse meist endast.” “Tulevikku ei saa uut leida, kui me tugineme minevikule.” “Tuju ei dikteeri, me hakkame tegema ja siis tekib tuju seda teha.” “Teadlikult hakata märkama, mis on hästi.” “Alati saab teha midagi, et olla milleski enesekindel.”

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime veredoonorlusest. Mida näitab veregrupp ja miks see oluline on? Kuidas ennetada olukorda, kus haiglad peaksid hakkama otsustama, kellele eelisjärjekorras vereülekannet teha ning kui tõenäoline see on, et nii juhtub? Neile ja teistele küsimustele vastab Lääne-Tallinna Keskhaigla verepanga juhataja Liina Kärdi. Küsib Ingela Virkus.

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on coachid-koolitajad Jaanika Rannula ning Aili Nurmeots. Jaanika ja Aili on värskelt kirjutanud raamatu “Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad?” alampealkirjaga “Coachiva juhtimise kompass ehk inimkeskne juhtimisviis, mis viib tulemuslikkuse ja rahulolu organisatsioonis uuele tasemele”. Nende missioon, mis on ka mulle väga südamelähedane, on tõsta teadlikkust inimkesksest juhtimiskultuurist ja aidata edendada usalduslikku suhet meeskondades. Selles vestluses räägimegi Jaanika ja Ailiga, mis on coach'iv juhtimine, miks see on oluline ja kuidas juhina selles suunas kasvada. “Coach'iv juhtimine on inimkeskne juhtimisviis, kus inimesi võrdselt koheldes, väärtustades ja võimestades saavutatakse parimaid tulemusi. Selle eelduseks on, et juht peab olema valmis andma inimestele vastutuse ja usaldama neid, et nad saaksid iseseisvalt toimetada. Oluline on, et juht loob keskkonna, kus töötajatel on võimalus võtta vastutust; selle tulemusena kasvab usaldus ja psühholoogiline turvalisus, mis omakorda toetavad tiimi arengut ja tulemuslikkust. Kõik see algab aga küsimustest 'Miks ma olen juht?' ja 'Milline juht ma tahan olla?' Inimkeskse juhtimisviisi juures mängivadki keskset rolli juhi enesejuhtimisoskus ja eneseteadlikkus – alles siis saab ta edukalt teisi hakata juhtima.” – Jaanika Rannula ja Aili Nurmeots Kuulake ikka ...

Jätkame eile alustatud teemal ning räägime laste toitumisest ja sellestki, kuidas tutvustada lapsele erinevaid toite läbi mängu. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla toitumisnõustaja ja -terapeut ning MTÜ Meelte kooli üks asutajatest, Külli Holsting. Saatejuht on Ingela Virkus.

Seekord räägime laste toitumisest ning sellestki, kuidas tutvustada lapsele erinevaid toite läbi mängu. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla toitumisnõustaja ja -terapeut ning MTÜ Meelte kooli üks asutajatest, Külli Holsting. Saatejuht on Ingela Virkus.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maksu- ja Tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi. Raigo on kogenud avaliku sektori tippjuht, kes enne Maksu- ja Tolliameti juhiks asumist töötas Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslerina ning veel enne seda Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorina. Märkimisväärne on, et Raigol on doktorikraad Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnast. Varasemalt on mul olnud au podcastis võõrustada nii Marek Helmi kui ka Valdur Laidi, kes on mõlemad samuti Maksu- ja Tolliameti juhi rolli täitnud. Nüüd siis arutleme Raigoga erinevatel põnevatel juhtimisteemadel. “Üldiselt ei saa hoiakut õppida või sellist head isiklikku energiat juurde kasvatada. Tehnilised teadmised ja oskused saab kogemuse käigus omandada, kuid õiget suhtumist täiskasvanud inimene enamasti ei omanda – see kas on või seda ei ole. Leida endale inimesed, kes tahavad ja kellel on hea energia, on minu jaoks väga oluline. Sageli olen oma meeskonda võtnud pigem hea energiaga inimesi, isegi kui nad pole valikus olevatest kõige kompetentsemad. Hea energia on positiivselt nakkav, sellest saavad teised kasu ja meeskonnal on nende inimestega mõnus asju ajada. Oluline on, et meeskond tahaks sooritada, mitte ainult oskaks sooritada. Supermeeskond, mis koosneb täielikest briljantidest, ei saavuta midagi, kui puudub motivatsioon ja hea energia päriselt suuri asju ellu viia.” – Raigo Uukkivi Kuulake ikka ...

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estanci juht Priit Haldma. Estanc on viimasel ajal pälvinud mitmeid ahvatlevaid tiitleid. Eelmise aasta lõpus kuulutas PARE (Eesti Personalijuhtimise Ühing) parimaks personaliprojektiks Estanci projekti "Eesmärgipärase hierarhia ja rollide läbipaistvuse loomine ning koosolekute efektiivistamine." Käesoleval märtsil aga valiti Estanc Eesti tööandja brändikonkursi "Unistuste tööandja 2024" võitjaks ning Priidule anti ettevõtte juhina üle parimale noorele juhile määratud eriauhind "Tõusev täht." Mul on siiralt hea meel, et saime Priiduga koos maha istuda ja arutleda, kuidas avatus ja läbipaistvus juhtimises mõjutavad ettevõtte kultuuri ja edukust, millised on olnud tema peamised õppetunnid ja väljakutsed juhina ning kuidas need kogemused on kujundanud tema praegust juhtimisstiili. “Ootan oma tiimiliikmetelt eelkõige läbipaistvust, ausust ja siirust, sest kui saame avatult rääkida teemadest, mis on hästi või mis teevad muret, siis kõik muu on samuti lahendatav. Selline avatud suhtlus on mulle väga oluline. Näiteks, ma mõistan väga hästi, et inimesed ei jää siia ettevõttesse igaveseks ega peagi jääma. Igaühel on oma teekond ja elu peab olema tasakaalus; eri eluetappides on fookuses erinevad asjad. Kui keegi mõtleb organisatsioonist ära minna või otsib uut väljakutset, siis ütlen alati, et tulge, räägime sellest. Võib-olla ongi inimese jaoks siin ettevõttes see konkreetne väljakutse läbi. Võib-olla see ühtib nägemusega, mida ma tuleviku osas mõelnud olen, näiteks restruktureerimise vaates või ootab keegi teine just sarnast lisaväljakutset. Kui inimesed saavad minu juurde tulla ja rääkida näiteks sellest, et nad tahavad ringi vaadata või kandideerida teistesse ettevõtetesse, sest tunnevad, et on aeg muutusteks, siis see võimaldab meil üheskoos leida lahendusi, mis on kõigile parimad. Minu jaoks on see inimlik käitumine.” – Priit Haldma Kuulake ikka ...

Filmirežissöör, stsenarist, dokumentalist Martti Helde ütles Vikerraadio saates "Kajalood" dokfilmi "Vara küps" järellainetusest rääkides, et kui oleks võimalus sama filmi uuesti teha, siis oleks ta loojana veel kriitilisem, visuaalse keele mõttes veel julmem.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on naistippjuht Kadi Lambot. Ta on olnud mitmete ettevõtete eesotsas, viimati tegutsedes Confido Meditsiinikeskuse juhatuse liikme ja meditsiinijuhina. Mul oli võimalus Kadiga tunnike vestelda ning rääkida tema karjäärist ja õppetundidest juhina. “Mulle on alati olnud oluline oma uskumuste ja põhiväärtustega kooskõlas olemine.” – Kadi Lambot Kuulake ikka ...

Stuudiokülaline on Inga Paenurm, aasta kokk 2005.

Finantsvaba investor Jaak Roosaare jagas InvesteerimisFestival 2023 nippe, kuidas oma mõttemaailma muuta selliselt, et ei hakataks elu nautima alles 80 aastaselt. Finantsvaba investori Jaak Roosaare sõnul keskenduvad inimesed sageli ainult rahale. Elu mõte on aga elada ja seda nii, et elu jooksul koguneks võimalikult palju kogemusi ja mälestusi. Tema hinnangul on meil elus liiga vähe olukordi, kus on ühel ajahetkel olemas kõik kolm komponenti - raha, aeg, tervis. Oluline oleks neid ressursse elu jooksul võrdsemalt jagada. Roosaare hinnangul on äärmiselt oluline koguda just emotsiooni-dividende. InvesteerimisFestival 2023

Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku läbivalt läbipaistvusest. Kui Kuku stuudio paistab läbi, mis kole, siis kõrval olev viinavabrik mitte eriti. Hoopis huvitav olukord on aga ametiühinguga, kelle streigifondi saab panustada ananüümselt kas või Vladimir Putin. Kas see tõesti meeldib ajakirjandusele? Erakondade nimekiri olgu avalik, aga mitte Postimehe trükiarv. Milline saab olema ajakirjanduse suhe kultuuripealinna? Õnneks ei jää ilmselt aega vaidlusele, kas peaminister peab peole minema. Saade algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Seekordse episoodi külaliseks ja vestluskaaslaseks on Kreete Suvi. Kreete on kirglik spordi ja trenni armastaja. Viimased aastad on ta süvenenud jõusaali treeningutesse ja leidnud, et see on täielikult tema maailm. Kreete hariduskäik on muljetavaldav ja sellega on võimalik lähemalt tutvuda interneti avarustest, kuid erialaseid koolitusi ja sertifikaate on tal üle kahekümne. Kreete usub, et suure tahtejõu ja pühendumisega suudavad kõik inimesed palju enamat, kui arvatakse, et üldse võimalik on! Tema õpingud ja teekond personaaltreeneriks on näidanud, et kui on elus unistus, tõeline soov või eesmärk, siis selle nimel tuleb tegutseda ja mitte alla anda! Igapäevased väikesed, kuid järjepidevad sammud loovad kokkuvõttes suure tulemuse. Kreete on kogenud ja litsentseeritud personaaltreener ning omab mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud personaaltreenerite sertifikaate ning tugevat väljaõpet. Ta on ka lõpetanud Tallinna ülikoolis psühholoogia eriala, keskenduses tervisepsühholoogiale. Personaaltreenerina töötab Kreete Tallinnas Rotermanni ja Tondi Golden Clubis ja Laagris Via Fitness Spordiklubis. Selles saates räägime Kreetega sellistel teemadel nagu tervis, treenimine, treeneriks olemine, kalorid mida sööme, toit, mikrod ja makrod, eesmärgid, kaalulangus, toitumine jne. Kreete tegemistel saad silma peal hoida siin: https://www.instagram.com/kreetesuvi/ Ennast Kreete treeningusse saad kirja panna siin: https://goldenclub.ee/isik/kreete-suvi/

Sel korral räägime rinnaga toitmisest. Külas on Ida-Tallinna Keskhaigla imetamisnõustamise juht ja ämmaemand Marge Põldma, kes selgitab, miks on rinnapiim lapse jaoks oluline. Saadet juhib Ingela Virkus.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tugevustel põhineva juhtimise ekspert Margus Peek. Margus on mees, kes juba kümmekond aastat aitab juhtidel ja meeskondadel ennast paremini tundma õppida ning arendada just neile omaseid unikaalseid tugevusi. Tõepoolest, tuleb välja, et edukad juhid investeerivad kõvasti nii iseenda kui ka töötajate tugevustesse. Gallupi uuring on välja selgitanud, et ettevõttes, mille juht ei pööra tähelepanu enda ega töötajate individuaalsetele tugevustele, on pühendunud töötajate osakaal vaid 9%-ti. Samas, kui juhi fookus on aga tugevustel, tõuseb pühendunud töötajate osakaal 73%-ni. Istusime Margusega maha, et tugevustel põhinevast juhtimisest lähemalt rääkida. “Kui mõelda sellele, kuidas ise saada teadlikumaks oma loomuomastest tugevustest, siis üks selline lihtne metoodika on mõelda sellele, mis on mind minevikus edukaks teinud. Ehk millised on olnud minu senised edulood ja hakata neid vaikselt analüüsima. Mis üldse on minu jaoks eduelamus? Kuidas ma olen neid asju teinud, kus ma õnnestusin? Kas ma olen teinud seda üksi või pigem kellegagi koos? Milliste rollide täitmine või ülesannete lahendamine mulle energiat annab? Oluline on just märgata, kust ma selle energia siis sain või milliste tegevuste juures oli minu energiapunkt maksimumis. Ja ka vastupidi – mõelda ka sellele, millised on need ülesanded ja rollid, mis minult pigem energiat röövivad, kus ma pean iseennast kogu aeg nagu tagant sundima ja lükkama, et asjad tehtud saaks. Tugevused tunneb ära just läbi selle, et kuidas ma ennast siis peale üht või teist ülesannet tunnen. Kas mul on õhtul energiat tegeleda hobide, sõprade ja perega või pigem mitte. Just selliseid olukordi analüüsides saame ka aimu, et kes me inimestena oleme ja kus meie tugevused paiknevad.” – Margus Peek Kuulake ikka ...

Igal hooajal ei esietendu algupärast muusikali, mille aluseks on tuntud-armastatud lasteraamat. Sel teatrihooajal see toimus: Vanemuises esietendus Eno Raua „Sipsiku“ alusel loodud muusikal. Saates on külas üks „Sipsiku“ heliloojatest – Ewert Sundja ja libreto autor Priit Strandberg. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Kui vaadata "Norra briggi" ja "Lahtist kirja Marie Underile", siis need on teistest taolistest toona minu hinnangul kraadi võrra kangemad, isegi tolle aja kontekstis oli see teatud piiride ületamine." Oluline on akadeemik Tannbergi sõnul ka see, et ei ole mingit märki, et keegi oleks sundinud Smuuli neid teoseid kirjutama.

Kas sina tead, mis on kõige suurem julgus? Mina arvan, et see on julgus olla sina ise! Tänases saates jagan sulle enda uut avastust ja suunamuutust seoses sellega. Peamine eesmärk on, aga julgustada sind astuma samme, mis võivad tunduda hirmutavad. Ainult sedasi jõuad sa uute avastusteni iseendas ja seejärel saad valida, kuidas jätkad. Oluline on meeles pidada, et valik on sinu! Saad teada, kuidas minu uues kuues Mindset Fitness aitab treenida sinu mõttemusklit veel laiemalt, kui varem. Lõpus jagan ka väga inspireerivat raamatut, mis on minu TOP 5 hulgas. Mõnusat trenni! Tutvu Mindset fitnessiga lähemalt! Kõiki naisi ootame, aga juba 26. märtsil järjekordsele lõbusale naiste hommikule RESTART.

Seekord lendab meie taskuhäälingu stuudios sädemeid, sest Allan Muuk on ette võtnud olulise teema: eestikeelsele õppele üleminek. Siim Kiisler on seda nimetanud isegi viimase Riigikogu koosseisu kõige paremaks seaduseks. Seekord on stuudios parempoolne Siim Kiisler ja Keskerakonnast Maria Jufereva-Skuratovski. 

Sellel korral vestlen stuudios vastuolulise Laura Valk nimelise terapeudiga, kellega võtame ette väga mitmed erinevad teemad. Laura Valk on Eesti maastikul tuntud eelkõige energiaterapeudina, väikestviisi instagrami influencerina ja nüüd ka värske kirjanikuna, kelle sulest ilmus koostöös JES Kirjastusega raamat nimega “Kohvrid ukse taha”. Aga need, kes on otsustanud ka tema raamatut lugeda, tunnevad Laurat ka kui noort naist, kes on läbi käinud väga palju erinevaid madalpunkte, kogenud füüsilist ja vaimset vägivalda, elanud läbi mitmeid traumasid ja jõudnud kohta, kus temast on kasvanud ja kujunenud naine, kes teab, kes ta on, mida hindab ja väärtustab ning ka seda, kuidas ennast ja teisi armastavalt koheda. Laura täna usub, et elu on tegelikult lihtne. Laura spetsialiseerub terapeudina perekonnasüsteemide vaatamisele läbi holistilise vaatevinkli, lisaks on ta enda teadmised omandanud OSHO Darshan Instituudis ja täiendanud end väga paljudel erinevatel kursustel. TAO Keskuses Rotermannis, viib Laura läbi OSHO Aktiivseid Meditatsioone. HEAD MÕTTED SAATEST: - Kui sa saad lõpuni teemadest aru, milleks on üldjuhul vaja enda kogemust, siis suudad seda alati anda hästi lihtsate sõnadega edasi. - Ei ole nii, et pead labidaga tööd tegema, vaid sa pead tegema seda, mis teeb sind õnnelikuks. - Kui ma tõstan oma teenuse või toote hinda, siis ma saan seeläbi rohkem vabadust. See on olnud minu viis sellele võrrandile läheneda. - Kui naised sõidavad kallite autodega, reisivad või elavad väga luksuslikku elustiilis, siis huvitab kõiki, kust nad raha saavad aga meestelt ei küsita seda kunagi. - Enamus inimesi on piiratud mõtlemisega. - Valu poole vaatamine on alati hirmus, sest seal taga on kuhjaga ebamugavust. - Trauma on sündmus, mis muudab meie elu kulgu. - Raha peab igal pool vedelema. - Raha annab meile lihtsalt vabadust, sellega tekib valik. - Kui mul emotsionaalselt raske, siis ma loen oma raha pakke, see tekitab turvatunnet ja paneb asjad perspektiivi. - Kui ma isegi olin kasinate elamistingimustega, siis kui kodunt välja tänavale astusin, läksin, olin ja riietusin nii nagu see inimene, kes ma tundsin, et ma tahan ja soovin olla. - Kui mul oli finantsiliselt raske, siis ma ei jäänud koju passima ja ennast haletsema, vaid ma leidsin need lahendused. - Mina ei ole kunagi olnud mõtteviisilt vaene, ma olen alati olnud rikas. - Analüüsimine tekitab ärevust, selle all on turvatunde puudumine. Oluline on hoopis hakata lisaks analüüsimisele ka tunnetama. - Kui miski muutub meie elus hästi raskeks, siis seda sellepärast, et me hoiame sellest kinni. - Kontrolli teema tuleb sellest, et me ei tunne ennast turvaliselt. Pankrot mehe jaoks tähendab sisuliselt surma. - Hirm on alati suurem kui asi seda väärt on. - Toimetulek ei ole asja lahendus. - Me ei saa alati seda, millest me unistame aga saame alati seda, millega lepime. - Võimaluste leidmine oma unistuste teostamiseks on palju võimsam kui lihtsalt unistamine. - Me saame näha teisi inimesi ainult nii sügavalt kui sügavalt me iseennast näeme. - Meesenergia on juhtimine. - Suhe peab põhinema valikuvabadusel. - Kui mees päriselt armastab naist, siis ta ei jaga teda teise mehega. Kui soovid kasutada stuudiot enda sisuloome salvestamiseks, kirjuta mulle chris@ruumum.com või toomas@ruumum.com Chris Kala: www.chriskala.com Facebook: www.facebook.com/chriskalapodcast www.facebook.com/chriskkala Instagram: www.instagram.com/chriskkala/

Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.

Kuku raadio saates „Terviseks“ räägime sel korral esmaabist. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku õendusjuht, elustamiskoolituste läbiviija ja esmaabiõpetaja Ivar Käsper, kes selgitab, miks on oluline osata esmaabi anda ning annab nõu, kuidas levinumate õnnetuste korral käituma peaks. Saatejuht on Ingela Virkus.

Räägime ligipääsetavusest ja vaatame lähemalt, millised on erivajadused, millega me peame arvestama ja millised on mõned lihtsad praktilised asjad, mida saad kohe kasutusele võtta veebiõppe ja digitaalse õppematerjali loomisel.

Õhtulehe korvpalli-podcast ei puhka ka öösel! Oluline on, et „Viies veerandaeg” jõuaks esimesel võimalusel kuulajateni ning seetõttu analüüsimegi Itaalia – Eesti EM-finaalturniiri kohtumist öötundidel. Millised mõtteid Eesti 62 : 83 seisuga mäng meis tekitas? Kas Eesti oli kehv või Itaalia hea? Natuke mõlemat, aga pigem seda teist rohkem. Vastane oli ikkagi üks EMi soosikutest, kes ei tahtnud kodupubliku silme all avamängu kohe üldse kaotada. Eriti ei tahtnud suvel Utah Jazziga käed löönud NBA mees Simone Fontecchio. (0.17 - 06.06). Seejärel rääkisime lähemalt persoonidest – tunneme muret Siim-Sander Vene ja Kristian Kullamäe visketabavuse üle. (06.07 – 11.47) Kerr Kriisa küll tabas suurepäraselt viskeid, aga vaatamata sellele ei saa tema mängu ainult plusspoolele kanda. Miks oli halb päev Maik-Kalev Kotsaril? Ja kuidas on lood Janari Jõesaarega? (11.48 - 22.48) Saate lõpus vaatame ette juba laupäevasele kohtumisele Ukraina vastu. Mõneti ootamatult on see eesootav kohtumine juba kergelt „selg vastu seina” maiguline. (22.48 - 27.29) Head kuulamist!

„Et me ei teeks elus asju vaid ärategemise pärast, vaid tegemistes oleks rõõm ka iseenda jaoks, on tarvis inspiratsiooni – sisemist käivitajat, mis suunab meid tegutsema,“ räägib Naistelehe podcastis Mõttekoht arengutreener ja motivatsioonikõneleja Kersti Rauts. „Kui me teeme elus neid asju, mida me naudime ja armastame, mis on meie jaoks väärtuslikud ja olulised, leiame ka võimaluse ja viisi, kuidas neid teha. See paneb silma särama ja hinge helisema,“ põhjendab Kersti, miks inspiratsiooni leidmine on oluline. Ning seejuures on selle leidmine lihtne, sest seda võib leida kõikjalt: nii jalutuskäikudelt loodusest, väikestest igapäevastest asjadest kui ka meditatsioonidest. Oluline on seejuures, et inimene oleks lõõgastunud ja puhanud. Miks inimene vajab oma ellu inspiratsiooni, kuidas selle leidmiseks aega võtta, kuidas inspiratsioon üles leida ja kuidas järgida seda, mis päriselt meeldib, sellest selles saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pipedrive'i sisecoach ja sisecoachingu team lead Toomas Kordemets. Mul on hea meel, et elu on meid Toomasega hiljuti kokku viinud, sest olen põnevusega avastanud, kui suur on meie ühiste huvide ring. Kutsusin Toomase endaga Pipedrive'ist, juhtimisest ja ka lihtsalt “maast ja ilmast” mõtteid vahetama. Meie jutt kulges küll erinevaid radu pidi ning võttis erinevaid suundi, kuid vestlust läbiv siduv joon oli siiski juhi areng inimesena. Minu jaoks oli see väga rikastav. Loodan, et kõnetab ka teid. Nüüd aga – head kuulamist! “Ma arvan, et juhil on hästi oluline töötada iseendaga, õppida ennast inimesena hästi tundma. See on eriti oluline just sellepärast, et see annab võimaluse saada paremini aru oma mõjust teistele; ja töötada ka selle osaga oma mõjust, mis ehk ei ole soovitud. Juhtimine on ikkagi märkimisväärne vastutus just oma laiendatud mõjuvõimu tõttu. Ja sellepärast on oluline inimesena kasvada, et olla parem juht. Minu väärtussüsteemis on see väga oluline.” – Toomas Kordemets Kuulake ikka ...

"Oluline on unistada ja oma unistused reaalselt kirja panna. Ja oluline on võimalikult suurelt unistada. Töötama peab õige asja kallal. Võid rasket tööd teha, aga kui teed vale asja kallal tööd, siis pole mingit pointi. See ongi kõige keerulisem küsimus."

Kes on kohalik elanik kohaliku omavalitsuse jaoks?! Vastus on suuresti provisoorselt sama, mis kodanik terve riigi (loe: valitsuse) jaoks. Oluline valimistel, muul ajal tüütus. Kas Harku valla elanik Roland Amos on oma elu meelega keeruliseks teinud ainuüksi seetõttu, et pole harjunud küürus käima ja seismagi?! Tegelik elu erineb pidupäevakõnedest vastuvaatavate piltide peal kujutletust kui maa ja taevas.Maailm pähklikoores – Roland Amos räägib oma uskumatutest seiklustest, mis ongi tema igapäevane jar aske, kuid eneseväärikust säilitav elu.

Sel korral räägime muusiku ja "Aigu om" ürituse algataja Mari Kalkuniga sellest kuidas pärandkultuur meid rikastab ning miks on seda kasulik säilitada. Muidugi piilume "Aigu om!" telgitagustesse ja uurime, mis sel aastal põnevat oodata on!

„Kust me võtame arusaama, et armid ei ole ilusad? See on ühiskonna poolt seatud kirjutamata reegel, et nägu peab sile olema. Miks ei võiks armid ägedad olla? Või muud erisused inimesel?“ küsib tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht kogemusnõustaja Maare Uus, kes sai seitsme aasta eest tuleõnnetuses tõsiselt viga. „Ma ei taha elada, ma oleksin pidanud ära surema,“ suutis Maare seitsme aasta eest karjudes vaid nutta, kui kogu tema keha oli leekides. Hiljem selgus, et tema kehapinnast oli 40% põlenud. Arstid hindasid naise seisundi eluohtlikuks ning see, et ta sellest välja tuli, oli puhas õnn. Maare esialgu nii ei arvanud, kuni kohtas kolm kuud hiljem taastusravil olles teistes õnnetustes kannatada saanuid. Naine oli ise üleni sidemetes ja liikus vaevaliselt samm haaval. „See kõlab kummaliselt, kuid oma mustas augus olles mõistsin teisi ravil olnuid nähes, et paljudel ei ole enam selliseid võimalusi nagu minul. Minul oli alles rääkimisvõime, ma olin uuesti õppinud kõndima ja sööma. Ma sain kõike teha, kuigi ma nägin välja teisiti kui varem,“ kirjeldab ta. Nii see, kui ka mitmed teised seigad juhatasid naise arusaamani, et tegelikult ei olegi inimese välimus oluline. Maare ise teab ka, et ta ei suuda kunagi oma näol ja kehal olevaid arme lõpuni varjata. Aga see polegi oluline. Oluline on hoopis see, milline on inimene ise ja kuidas ta suudab pärast nii tõsist traumat edasi minna. Nüüd julgustab ta ka teisi välimuseprobleemidega naisi oma puuduseid tugevusteks keerama ja täiel rinnal elama: „Elus on nii palju muud, mille üle rõõmustada.“ Mis Maarega täpselt juhtus, mis oli tema murdepunkt pärast rasket ja ootamatut õnnetust elus hakkamasaamiseks ning mida ta soovitab teistele, kes ühel või teisel põhjusel pole endaga rahul, saad teada tänasest Naistelehe podcastist Mõttekoht. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Nii nagu ka mina ise, õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Istusime ühel ilusal kevadisel päeval minu juures diivanile, panime mikrofoni lauale ja arutasime kohvikruusi taga psühholoogia ja juhtimise ristumiskohti tänases hullumeelses maailmas. Eetrist jooksevad erinevates kontekstides läbi sellised nimed nagu Volodymyr Zelenskyy, Donald Trump, Jossif Stalin, Elon Musk, Steve Jobs, Vladimir Putin, Johan Laidoner jt. Selles energiast pakatavas ja erinäolisi alamteemasid täis episoodis jäi kõlama mõte, et hullumeelsed ajad ja kriisid kipuvad “hulludes” välja tooma ka nende halvimad küljed, selle destruktiivsema poole. Oluline on sellest teadlik olla ja mõista, kuidas see meid ja meie suhteid ning juhtimist laiemalt mõjutavad. Eriti oluline on see juhtide puhul, kes omavad suurt mõjuvõimu ja vastutavad väga paljude inimeste heaolu ja käekäigu eest. Kuulake ikka …

„Oluline on austada lapse piire. Kui laps ütleb, et ei soovi praegu kallistust, siis see on okei,“ räägib Montessori ühingu aktiivne liige Anu Linnamägi, kes on ühtlasi Montessori koduõpet praktiseeriv ema. Veel tuleb jutuks see, millised on Montessori lasteaiad ja koolid, milliste vahendid aitavad lastel õppida, mida tuleks oma kodus muuta, et keskkond oleks lapse arengut toetavam, ja paljust muust.

Kell 7.35 on stuudios julgeolekuekspert Rainer Saks, kellega analüüsime pinevat olukorda Ukrainas.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on LHV panga juht Kadri Kiisel. Kadri on LHVs töötanud alates 2011. aastast ning selle aja jooksul juhtinud LHV jaepanganduse valdkonda, tarbimiskrediidettevõtet LHV Finance ja enne seda ka LHV kontoreid. LHV on organisatsioonina olnud mulle sümpaatne juba pikka aega. Kadriga tahtsin rääkida, sest soovin tundma õppida neid võtmeinimesi, kes selliseid ägedaid organisatsioone üles ehitavad. “Kui ma olen pidanud ennast juhina defineerima, siis ma alati ütlen esimesena, et ma olen inimeste juht. Ma arvan, et minu tugevus on see, et ma mõistan inimesi hästi; ja mulle tundub ka, et mul on päris hea oskus inimesi motiveerida. Ma olen müügimees, kui nii võib öelda — olen ettevõtte strateegiliste eesmärkide müügimees oma meeskonnale. See on kõige olulisem, sest päeva lõpuks on ikkagi minu roll panna meeskond tööle nii, et me kõik koos ühise eesmärgi suunas liiguksime. Me tahame teha parimat panka. Oluline on, et kõik saavad sellest aru, kuhu suunas me liigume.” – Kadri Kiisel Kuulake ikka ...

Võrkpalliteemalise taskuhäälingusaate "Kuldne geim" 126. osa keskendub paljuski kahele jaanuari alguses saabunud suurele uudisele ehk 2023. aasta naiste EM-finaalturniiri korraldusõiguse saamisele ja Eesti rahvusmeeskonna peatreenerivahetusele. Ent teemasid on mõistagi teisigi. Saates lööb kaasa trio koosseisus võrkpallientusiast Mihkel Uiboleht, Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg ja saatejuht Karl Rinaldo. Muuhulgas tuleb jutuks: *Esmakordselt peatreenerina Eesti karika võitnud Alar Rikberg räägib emotsioonidest ja uuest diivanist. *Kõrged küttearve kütavad neil päevil kirgi igas saates. *Alaliidu presidendil Hanno Pevkuril oli saatest puudumisel mõjuv põhjus. *Eesti rahvusmeeskonna senise peatreeneri Cedric Enardiga ei jätkata. Avame tausta: mis said kaheaastase perioodi jooksul prantslasele saatuslikuks? *Kert Toobali vigastustest kuni võistkonna keemiani. Mida võinuks või saanuks teha paremini? *Seljataha jäi haruldane olukord, kus Eesti koondise juures töötasid neli meest, kes olid samaaegselt koduklubides peatreeneri rollis. *Uue peatreeneri Fabio Soli esimene pressikonverents jättis itaallasest hea mulje, aga millised võiksid olla 42-aastase mehe sisulised vaated ja muudatused? *Eesti jalg- ja korvpallis keskendub meeste koondise peatreener üksknes koondisele. Miks see võrkpallis nii pole? *Kas Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp sattusid juhuslikult uue peatreeneri pressikonverentsile? *Euroopa Kuldliiga või EM-valikturniir? Millel saab olema tänavuse koondiseaasta fookus? *Oluline hetk ja uudis Eesti spordiloos: Eesti naiste koondis tagas tänu korraldusõiguse saamisele koha 2023. aasta EM-il. *Kas kodune EM toimub õigel ajal? *Millised on suuremad murekohad poolteist aastat enne suurturniiri? *Pafi ennustusmängus keskendutakse võrkpalli Meistrite liigale, kus juba täna on kavas üks väga hea mäng. *TalTech alustas eurosarja 1/8-finaali kindla võiduga. Mis hakkab juhtuma tänases teises mängus? *Kaks Eesti statistikut euromängul. Esmakordne juhus. *42-aastane Kert Toobal on 9-kuulise pausi järel tagasi väljakul! Kas jätkuvalt sidemängijatest Eesti esinumber? *Pühapäevane telemäng kujunes väga eriliseks ja teistsuguseks. Miks? *Kas Pärnu on äkitselt tagasi tiitliheitluses? *Välismaal mängivate Eesti võrkpallurite leerist on tulnud lühikese aja jooksul palju rõõmustavaid sõnumeid. *Mart Tiisaar jõudis koos šveitslasest paarilisega omalaadsel rannavolleturniiril finaali. *Pühapäevase Eesti naiste karikafinaali eelvaade. Ojamets vs. Rikand. Kas Audentese SG/Noortekoondisel tekib Tartu Ülikool/Bigbanki vastu võimalus?

„Kui me ei oska lahti lasta, ei ole meie elus ruumi ka uueks,” rõhutab tänases Naistelehe podcastis Mõttekoht enesearengu nõustaja Annika Lehesadu, julgustades uue aasta viimastel päevadel tegema möödunud aastas inventuuri ning võtma sealt kaasa ainult väärtuslikud kogemused ja õppetunnid.„Mis on igaühe jaoks väärtuslik, peab ta iseenda käest ise küsima,” mainib ta seejuures. Annika sõnul peaks meie tegemiste siht ja fookus olla olevikus. Minevikku võiks vaadata andestamiseks, ennekõike iseendale andestamiseks, ning ruumi tegemiseks uuele. Annika ütleb, et mida tugevamad ja oskuslikumad on inimese nii-öelda lahtilaskmislihased, seda lihtsam on tal elus kulgeda nii igapäevaselt, kuid ka suhetes nii iseenda ja teistega. Oskus möödanikust lahti lasta puudutab tema sõnul rahulolu ka igapäevatasandil. Miks aga ikkagi on nii, et teinekord kipuvad vaatamata kõigele nii rõõmsad mälestused kui ka möödanikus toimunud südamepõhjani haavanud sündmused meiega kaasas käima, tuhmistades sedasi teinekord ka säravaid käesolevaid hetki? Kuidas treenida end tarbetust lahti laskma ning kuidas panna minevikus toimunut tulevikku teenima? Kas lahtilaskmine on hoolimatus ning kuidas rahustada mõtteid, mis ikkagi minevikuteele suunduvad – sellest kõigest värskes taskuhäälingu saates räägimegi. Vestlust juhib Naistelehe toimetaja Silja Paavle.

Meile on eluliselt oluline kuuluda meile tähtsate inimestega kokku – olla Meie. Samal ajal on meil vaja olla ka Mina ise, olla teadlik oma vajadustest, soovidest, ja piiridest. Oluline on ka aru saada Mina mõjust Meie toimimisele.

Illimar Pilt aka Piltsberg on täiskohaga isa ja blogija. Tema missiooniks on olla eeskujuks teistele isadele, et teised isad ispireeriks oma lapsi. Illimar:  - 3 tütre isa - Koduseks isaks jäi selle aasta 1. jaanuaris (see oli teadlik valik). Eesmärk - luua väärtust, et saaks olla oma lastega võimalikult palju koos - Oma lapsepõlvest mäletab suhteliselt vähe kvaliteetaega enda vanematega - Oma blogiga alustas 10. jaanuaril 2019 - Enne koduseks jäämist töötas 4 aastat müügijuhina Loodusväes - Seal töötades kaotas ta fookuse - lapsed nägid teda nii vähe, et hakkasid ütlema onu, mitte isa- Oluline on maailma päästmine (ökotoodete kasutamine, tervislikkus). Lastele püüab osta eelkõige öko tooteid (sh mähkmed, puhastusvahendid jms) - Vaimse tervise korrastamiseks loeb iga päev vähemalt 30 minutit raamatut. Hommikuti ärkab kell 5:50 ning teeb joogat ja mediteerib - Enne laste sündi oli suur möllumeesTervitused ka Illimari megalahedale elukaaslasele Kadrile ;)! piltsberg.com