Podcasts about peterburi

Jukuraadio 431. köögilauas on külas Dima Poljakov Leningradi oblastist ehk otse putinistlikult Venemaalt. Vabalt eesti keelt rääkiv Dima sündis Tallinnas, Nõmmel, aga ingerlasena otsustas ta 1990ndate aastate alguses oma ajaloolisele kodumaale kolida. Ingerimaa asub Peterburi ja Ivangorodi vahel, Dima elab Gatšinas ja on sealse ingeri seltsi juht. Köögilauas annab Dima otsekohese ülevaate, milmoel Putini Venemaa väikerahvaid kiusab, mida mõtlevad kohalikud sõjast ja tsaarist ning kuidas võim inimeste igapäevaellu sekkub.

Saates võtame ette mitmed olulised probleemid, nagu naastrehvid keset kevadet, Peterburi tee remont, ilma autodeta linn Euroopas, uus BMW i7, Audi ideeauto ja veel muudki teemad. Stuudios jätkuvalt Martin Mets ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Margus Kamlat, Robin Juhkental & Bert Järvet

"Mehed ei nuta" peateemad 15. veebruaril: - Esimene medal olümpialt käes: Kelly Sildaru võitis pargisõidus pronksi! Rõõmustame medali võitmise või nukrutseme kullast ilma jäämise üle? - Venemaa iluuisutamise imelaps Kamila Valijeva sai viimasel hetkel loa olümpial võistelda, aga võidetud medali kättesaamises ei saa samas kindel olla. Mis toimub? - Eesti laskesuusatajate jaoks individuaalprogramm olümpial läbi. Tuuli Tomingat tsiteerides: tuleb välja, et muu maailm teeb ka trenni? - Kas Eesti murdmaasuusatamises paistab kuskil veel valgust või kanname ala maha? - Peebu “puust ja punaseks” kiirülevaade, kes on kes hokiturniiril enne otsustavaid mänge? - Tagasi reel? Anett Kontaveit võitis Peterburi turniiri. - Miks Kalev/Cramo jälle mängulõpu ära andis?

Tänases saates tuleb juttu raudtee rekonstrueerimisest, Peterburi tee rekonstrueerimisest ja seadusemuudatusest, mis lubaks kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda ka Euroopa Parlamendi liikmeil. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Tänases saates tuleb juttu raudtee rekonstrueerimisest, Peterburi tee rekonstrueerimisest ja seadusemuudatusest, mis lubaks kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda ka Euroopa Parlamendi liikmeil. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Tänases saates tuleb juttu raudtee rekonstrueerimisest, Peterburi tee rekonstrueerimisest ja seadusemuudatusest, mis lubaks kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda ka Euroopa Parlamendi liikmeil. Saadet juhib Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Saatekülaline on Peterburi Jaani kiriku kontserdisaali juht Jüri Leiten.

Sel nädalal tähistati Peterburis Jaani kiriku ja koguduse 160. aastapäeva ning kiriku taaspühitsemise 10. aastapäeva. Jumalateenistust pidas piiskop Tiit Salumäe.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Vallo Arumäe, kes on ettevõtja, investor ja finantsvabaduse eestkõneleja. Tema missiooniks on inspireerida ettevõtlikke inimesi saavutama rohkem vabadust ja harmooniat oma elus. Olles viimase paarikümne aasta jooksul juhtinud mitmeid erinevaid organisatsioone, on Vallo tänaseks loonud finantsharidusettevõtte Starfish Academy, mis oma olemuselt on rahaliselt vabade ettevõtjate ja investorite kogukond, kes on pühendunud teadlikule arengule ja kasvamisele, et elada tähendusrikkamat elu. Vallo on äge tegija. Temaga vestlus inspireeris mõtlema suuremalt ja süstis usku, et tegelikult on siin elus kõik võimalik. “Ma arvan, et üks selline suur milestone minu elus puudutab mentorit Robert Kiyosakit, kes mind üldse kunagi enesearengu teele suunas. Aasta oli siis 2009 ja me mõtlesime koos ühe teise Eesti partneriga, et jube vahva oleks viia Robert Kiyosaki teadmised ka Venemaale. Me teadsime seda, et Kiyosaki raamatut 'Rikas isa, vaene isa' oli Venemaal lugenud ca 4,5 miljonit inimest, aga ta ei olnud mitte kunagi seal käinud. Nii me siis visualiseerisime oma peas selle pildi, kus nägime ennast Venemaal mingis suures kontsertsaalis, kuhu oli kokku tulnud tuhandeid inimesi ja Kiyosaki esines laval. See tundus tollel hetkel ikka täiesti absurdne idee, et see võiks kunagi üldse teoks saada. Kuid huvitav on see, et kui me inimestena midagi otsustame ja väga tahame, siis me hakkame ka nägema neid võimalusi ja ressursse selle elluviimiseks. Läkski mööda mingi aastake, kui me kohtusime ühel Peterburi koolitusel ettevõtjatega, kes kutsusid meid Moskvasse oma inimestele finantskirjaoskust ja rahatarkust koolitama. Samaaegselt oli meil ka koosolek Robert Kiyosaki tiimiga, kus me mainisime seda, et huvi Venemaal nende teemade vastu on olemas. Seepeale küsis Robert, et kuidas ma saan teid aidata, et teil veelgi paremini Venemaal läheks. Ja siis ütlesimegi, et võiks teha koos ühe suure ürituse. Paar nädalat hiljem tuli Robert ja ütles, et pange endale kalendritesse kirja – juuni 2012 läheme Venemaale. Kui see mõte tekkis algselt 2009, siis kolme aastaga sai see piisavalt küpseks, et teostuda. Ja nii see teoks sai juunis 2012, kui Moskva Crocus City Hall’i kogunes üle 5000 inimese Robert Kiyosakit kuulama. Mida see minu jaoks näitas, oligi see, et tegelikult mingeid piire võimaliku ja võimatu vahel ei ole. Piirid seame paljuski ikkagi ise. Piirid on eelkõige meie kujutlusvõimel. Kui sa suudad midagi ägedat välja mõelda, pühendud sellele täiega, siis tegelikult on kõik võimalik. See oli hea motivatsioonilaks, mis veelkord kinnitas – mõtle suuremalt! Minu mentor on õpetanud mind endalt ikka ja jälle küsima, kui suurelt ma mängin? Kas see mäng, mida ma täna mängin, ongi minu lagi või see võiks toimuda oluliselt suuremates mastaapides? Kui palju sa endasse üldse usud? Ja milleks sa arvad, et sa oled võimeline? Selline suurelt mängimise mõte on mind kogu aeg kannustanud. Olen ikka otsinud kogu aeg võimalusi, kuidas suuremasse liigasse jõuda.” – Vallo Arumäe Kuulake ikka ... *** Seekordse podcasti episoodi koostööpartner ja toetaja on LIVE2LEAD juhtimiskonverents. LIVE2LEAD konverents on tippsündmus liidritele ja ettevõtlikele inimestele — see on konverents, mis toimub üle maailma enam kui 400 linnas ning toetab liidri- ja enesejuhtimise oskusi ning ettevõtlikkust, laiendab silmaringi, inspireerib ja harib ning annab positiivse energiasüsti. Konverentsil astuvad üles viis maailmatasemel esinejat eesotsas konverentsi patrooni John Maxwelliga. 29. jaanuaril toimub LIVE2LEAD konverents juba kuuendat korda ka Eestis, Mustamäe Apollo kinos. Ja kõigest lähemalt saad lugeda ürituse kodulehelt live2lead.ee. ***

Kuidas on seotud Peterburi soomuslaev Aurora Värskaga? Kas sõlega minnakse kööki? Mis toimub Piusas nahkhiirte ümber ja milline vesi teeb muda eriliseks? REISIRADA seikleb tsässonate maal ja uurib, mis on keedutaigen ja babaprazdnik. Saatejuht Thea Karin.

Kuidas on seotud Peterburi soomuslaev Aurora Värskaga? Kas sõlega minnakse kööki? Mis toimub Piusas nahkhiirte ümber ja milline vesi teeb muda eriliseks? REISIRADA seikleb tsässonate maal ja uurib, mis on keedutaigen ja babaprazdnik. Saatejuht Thea Karin.

Marju on oma elus teinud igasugu erinevaid töid, alates lihaleti müüjast kuni inkasso tegevjuhini. Sinna vahele mahuvad veel baaridaam, personalijuht, bensukaartide müüja, reklaamimüüja, perearstide ja hambaarstide vahendustöö, ülikoolis loengute andmine ja isegi liikluse ekspertkomisjoni psühholoog. Ta on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötab Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooniblokis ja Punases Ristis. Ilusüstide protseduuride läbi viimist on ta õppinud Londoni ilukliinikutes ja Moskva ning Peterburi tipparstide käe all. Kirjutan raamatu ”Naine” ja on lihtsalt üks vägev, enesekindel, eneseteadlik, julge, robustne, seksikas aga samas südamlik, siiras ja hooliv naine. Head mõtted Marjult: Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi viia. Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala https://www.facebook.com/elise.lompp Instagram: www.instagram.com/chriskkala www.instagram.com/eliselomp/ Jälgi Marju tegemisi: https://www.facebook.com/marju.karin

Kulle Raig ütleb, et Georg Otsa kaasteeliste sõnul "ei valulenud Georg Ots sellepärast, et ta maailma ei pääsenud." Miks armastati ja jumaldati Georg Otsa Nõukogude Liidus - ühel kuuendikust planeedist ja Soomes, räägivad kultuurisaadikud Soome sillal Kulle Raig ja Peterburi sillal Jüri Trei.

Kulle Raig ütleb, et Georg Otsa kaasteeliste sõnul "ei valulenud Georg Ots sellepärast, et ta maailma ei pääsenud." Miks armastati ja jumaldati Georg Otsa Nõukogude Liidus - ühel kuuendikust planeedist ja Soomes, räägivad kultuurisaadikud Soome sillal Kulle Raig ja Peterburi sillal Jüri Trei.

Kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" tuleb juttu Nikolai Gogolist, kelle kogumik "Peterburi jutud" äsja eesti keeles ilmus. Stuudios on tõlkija Toomas Kall. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud" tuleb juttu Nikolai Gogolist, kelle kogumik "Peterburi jutud" äsja eesti keeles ilmus. Stuudios on tõlkija Toomas Kall. Saadet juhib Peeter Helme. "Loetud ja kirjutatud" on eetris laupäeval kell 14.05.

Sel korral kuuleme läinud suursündmusel InvesteerimisFestival 2019 toimunud intervjuud Alar Ojastuga, mis leidis aset Redgate Capital EdulooLaval. InvesteerimisFestival toimus mullu juulis viiendat korda ja osa võttis üle 680 osaleja, sh ligi 37 esinejat. Alar Ojastu on sügavalt uudishimulik õppija, juhtimisinnovaator, arengukoolitaja ja inspiratsioonikõneleja. Alar on nõustanud sadu organisatsioone nii Eestis, mujal Euroopas kui ka Aasias ja Venemaal. Suureks auks ja tööalaseks õnnestumiseks peab ta Aasta koolitaja tiitlit aastal 2018, mis antakse välja Äripäeva Personaliuudiste portaali ja Pärnu Konverentside korraldatud rahvaküsitluse põhjal. Alar on oodatud kõneleja, kes annab külalisloenguid ka Helsingi ning Peterburi ülikoolides. Alar on äsja kirjutanud ka raamatu “Ratsionaalne emotsionaalsus. Tugevad tulemused pehmetest tegudest”. See on ennekõike raamat tulevikku vaatavale juhile ja ettevõtjale, kuid on ühtlasi kasulik lugemine kõigile, keda huvitab, kuhu organisatsioonid liiguvad ja kuidas iga üksikisiku heaolu on seotud kogu kollektiivi kasuga. Viide raamatule: https://www.alarojastu.com/raamat/ Festivali intervjuu viib läbi Investeerimisklubi kaasasutaja Tõnis-Denis Merkuljev. Intervjuu teemadeks tuleb Kuidas turu keskmisest 14 korda rohkem teenida? Miks ei toeta maailma suurim investeerimisfirma enam kasumile fokuseeritud ettevõtteid? Kuidas kasvatada käivet 6 aastaga 100 korda? Milline on raha mõju koostööle Nobeli laureaadi uurimistöö järgi? InvesteerimisFestival 2019 Toimus 12.–14. juulil Harjumaal Padisel Tõi kokku ligi 700 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus Esines ligi 40 oma ala tippu: Markus Villig, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus, Eda-Ines Etti, Alar Ojastu, Krista Teearu jpt Toetajad ja partnerid: LHV, Admiral Markets, Crowdestate, EstateGuru, Redgate Capital, Nasdaq Tallinna börs, Argeld, Tavid, Tallinna Vesi, Belief Energy Water, Õhtuleht, Delovõje Vedomosti jpt Investeerimisfestivali korraldavad Investeerimisklubi ja Investor Toomas Meeskond: Marko Oolo, Tõnis-Denis Merkuljev, Ahti Kaskpeit Lisaks: Ühine ka investorite Facebooki grupiga: https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/ , et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/ Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/ Kui soovid õppida veelgi rohkem varaklasside, börsiaktsiate või ühisrahastuse kohta, siis külasta Investeerimisklubi instituuti: https://investeerimisklubi.ee/instituut/ NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt. Leia meid: Kodulehelt: https://www.investeerimisklubi.ee Facebookis: https://www.facebook.com/Investeerimisklubi Spotify’s: https://open.spotify.com/show/3Ieh2yAruJg0iOiW4RaliC Soundcloudis: https://soundcloud.com/investeerimisklubi Instagramis: https://www.instagram.com/investeerimisklubi Youtube’s: http://www.youtube.com/c/InvesteerimisklubiEesti

Justiitsminister tegi vabariigi liikluskomisjonile üheksa ettepanekut, kuidas roolijoodikute vastu võidelda - karistuste karmistamine, ennetamine, lihtsam sõiduki konfiskeerimine ja muud asjad. Kas see kõik aitab? Saates veel: - Peterburi maantee remont pole kellegi asi? - kaardirakendus näitab metsloomaohtlikke kohti - oksjonile läheb printsess Dianale kuulunud Audi - milliseid elektriautosid taheti toetusega enim? - Alfa Romeo teeb supersedaani - Toyota tegi mõistlikult sportliku Corolla Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse autoportaalist

Tesla tõi välja oma väga vastakaid arvamusi tekitanud Cybertruck kastika ning me püüame sellest autost aru saada. Toyota Supra puhul püüame aru saada, miks me seda endale juba ostnud ei ole. Saates veel: -Peterburi teel ei ole asjad üldse hästi - kui kallis on luksusauto? - Aasta auto kuulutati lõpuks välja - Lexus tegi elektriauto - mis on hea, sest lisandub kümneid laadijaid - proovisõidus on Toyota Supra Stuudios Paula Johanna Adamson, Martin Mets ja Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.

Täna esineb Estonia kontserdisaalis maailma tipporkester – Peterburi Filharmooniaorkester Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.

Täna esineb Estonia kontserdisaalis maailma tipporkester – Peterburi Filharmooniaorkester Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel.

Tartu Linnatunnis on teemadeks laulupidu, rahvatantsijate "Loodud jääma", võidupüha paraad ja maakaitsepäev, jaanituli ning poistekoori Peterburi reis. (Madis Ligi)

Vaba Lava Narva teatrikeskuses algavad Peterburi teatrikunsti päevad.

Vaba Lava Narva teatrikeskuses algavad Peterburi teatrikunsti päevad.

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Meil on külas Henn Rebane, kes räägib Peterburi akordionistide festivalist, mis toimus 34. korda. Kuidas on aja jooksul akordionimäng muutunud? Missugused on akordionistidele olulisemad konkursid? Henn Rebane tutvustab noort Moldova akordionisti Radu Ratsoid.

Resonants.

Räägime lõbusatest juhtumistest Peterburi restoranides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning saame teada, kuidas toitlustati tudengeid ja koolilapsi.

Räägime lõbusatest juhtumistest Peterburi restoranides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning saame teada, kuidas toitlustati tudengeid ja koolilapsi.

Räägime lõbusatest juhtumistest Peterburi restoranides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning saame teada, kuidas toitlustati tudengeid ja koolilapsi.

Räägime lõbusatest juhtumistest Peterburi restoranides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning saame teada, kuidas toitlustati tudengeid ja koolilapsi.

Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...

Võidupühal kell 12.05 on kajaloodimisel mees, kelle eestvedamisel taastati Jaani kirik Peterburis, sealsete eestlaste seltsielu ja eestikeelne ajaleht Peterburi Teataja; kes on korraldanud Peterburi kalmistule mälestuskivi akadeemik Ferdinand Johann Wiedemannile ja mälestustahvli majale, kus Lydia Koidula Kroonlinnas elas; kes on korraldanud Eesti lipu kinkimist eesti koolidele ja kogudustele üle maailma, on laulnud koos Georg Otsaga Estonia laval ja otsib praegu Peterburis selle maja asupaika, kus Georg Ots kunagi sündis...

Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.

Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.

Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.

Juttu tuleb restoranidest, mis pakkusid peamiselt Prantsuse kööki, aga ka teistest rahvustoite pakkuvatest söögikohtadest Peterburis.Foto: Restoran "Albert" Nevski prospektil. "Albert" oli Prantsuse köögi ja skandaalse atmosfääriga restoran. 1909. aastal tegi selles restoranis külastajate juuresolekul üks ohvitser enesetapu.

Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.

Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.

Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.

Räägime muudatustest restoranimaailmas ning uute ja eriliste söögikohtade avamisest Peterburis üle-eelmisel sajandivahetusel.Saate lõpus esitab Fjodor Šaljapin laulu "Otši tšornõje".Fotol on restorani "Medved" sisevaade.

Tutvume 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tavade, kommete ja uuendustega Peterburi eliitrestoranides. Saate lõpus esitab Iaalia ooperilauljanna Lina Cavalieri (pildil) laulu "Maria Mari".

Tutvume 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tavade, kommete ja uuendustega Peterburi eliitrestoranides. Saate lõpus esitab Iaalia ooperilauljanna Lina Cavalieri (pildil) laulu "Maria Mari".

Tutvume 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tavade, kommete ja uuendustega Peterburi eliitrestoranides. Saate lõpus esitab Iaalia ooperilauljanna Lina Cavalieri (pildil) laulu "Maria Mari".

Tutvume 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tavade, kommete ja uuendustega Peterburi eliitrestoranides. Saate lõpus esitab Iaalia ooperilauljanna Lina Cavalieri (pildil) laulu "Maria Mari".

Kuuleme, millist meelelahutust pakkusid Peterburi restoranid ja teisedsöögikohad ning kes olid need artistid, kes seal esinesid. Saate lõpus esitab tolle aja üks kuulsamaid artiste Anastassia Vjaltseva laulu "Ütle, miks".

Kuuleme, millist meelelahutust pakkusid Peterburi restoranid ja teisedsöögikohad ning kes olid need artistid, kes seal esinesid. Saate lõpus esitab tolle aja üks kuulsamaid artiste Anastassia Vjaltseva laulu "Ütle, miks".

Kuuleme, millist meelelahutust pakkusid Peterburi restoranid ja teisedsöögikohad ning kes olid need artistid, kes seal esinesid. Saate lõpus esitab tolle aja üks kuulsamaid artiste Anastassia Vjaltseva laulu "Ütle, miks".

Kuuleme, millist meelelahutust pakkusid Peterburi restoranid ja teisedsöögikohad ning kes olid need artistid, kes seal esinesid. Saate lõpus esitab tolle aja üks kuulsamaid artiste Anastassia Vjaltseva laulu "Ütle, miks".

Räägime bürokraatia mõjust ning seadustest, mis piirasid ja reguleerisid Peterburi söögikohtade tegevust.

Räägime bürokraatia mõjust ning seadustest, mis piirasid ja reguleerisid Peterburi söögikohtade tegevust.

Räägime bürokraatia mõjust ning seadustest, mis piirasid ja reguleerisid Peterburi söögikohtade tegevust.

Räägime bürokraatia mõjust ning seadustest, mis piirasid ja reguleerisid Peterburi söögikohtade tegevust.

«Vahetunnis Postimehega» räägitakse Trumpi sidemetest Venemaaga, Peterburi terroriaktist ja IRLi tulevikust. Stuudios on Evelyn Kaldoja Postimehe välisuudistest, Karin Kangro Eesti uudistest, Madis Vaikmaa Arterist ja Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.

Kolomna, Vassili saar, Narva väravate kant - need kolm kohta on paigad, kuhu eestlased koondusid, kui nad Peterburi uut elu alustama tulid. Peterburi Dekabristide tänav 54A on see aadress, mis eestlastele kõige tähtsam on. Sellel aadressil asub Peterburi eestlaste Jaani kirik, mille ümber eestlased koondusid. Kirikuesiselt algas ka Jüri Trei juhitud ekskursioon mööda eestlaste paiku.Pildil Piret Kriivan Jüri Trei järel Smolenski kalmistul.

Möödunud nädalavahetusel oli Peterburis üle tuhande eestlase - muusikud, kunstnikud, tantsijad, kultuuritegelased, ärimehed, ajakirjanikud. Toimus kodanikudiplomaatia initsiatiiv "1000 eestlast Peterburis". Kuid selles linnas elab ka kohapeal palju eestlasi, kes käivad koos Jaani kirikus, mis sai valmis 1860. aastal ja taasavati 2011. aastal. Selle pühakoja katuse all sai juttu aetud nii kohalike eestlasega kui ka külla sõitnutega. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 15. juunil kell 10.05. Ülemine foto: rahvatantsijad Jaani kirikus.

Möödunud nädalavahetusel oli Peterburis üle tuhande eestlase - muusikud, kunstnikud, tantsijad, kultuuritegelased, ärimehed, ajakirjanikud. Toimus kodanikudiplomaatia initsiatiiv "1000 eestlast Peterburis". Kuid selles linnas elab ka kohapeal palju eestlasi, kes käivad koos Jaani kirikus, mis sai valmis 1860. aastal ja taasavati 2011. aastal. Selle pühakoja katuse all sai juttu aetud nii kohalike eestlasega kui ka külla sõitnutega. Saatejuht on Krista Taim. Kuula 15. juunil kell 10.05. Ülemine foto: rahvatantsijad Jaani kirikus.

Peterburi kiriku taaspühitsemisest möödub 5 aastat. Kirikuelu saates uurime, kuidas sealsel kogudusel läheb ning milline on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diasporaatöö ennekõike Venemaa territooriumil. Piiskop Tiit Salumäega vestleb saatejuht Meelis Süld pühapäeva õhtul kell 19.05.

Peterburi kiriku taaspühitsemisest möödub 5 aastat. Kirikuelu saates uurime, kuidas sealsel kogudusel läheb ning milline on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku diasporaatöö ennekõike Venemaa territooriumil. Piiskop Tiit Salumäega vestleb saatejuht Meelis Süld pühapäeva õhtul kell 19.05.

Kes, kuidas ja millal toetab ettevõtjaid 36 miljoniga, kuidas saada osa rahvusvahelisest projektist Kestlik ettevõtlus maal, kuidas läks meie omadel Peterburi äri- ning turismimessil, mida arvab rahvamajadest Rahvamajade Ühingu preemia saaja ning mida süüa õhtul. (Madis Ligi.)

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."

Emeriitprofessor Raimo Pullat (pildil): "Eesti elukutseline sõjaväelaskond hakkas kujunema 19. sajandil üheaegselt eesti haritlaskonna muude professionaalsete kihtidega. Erinevalt teistest kihtidest sündis esimene eesti sõjaväeline haritlaskond tervikuna Venemaal, mille pealinn Peterburi oli kuni 1917. aastani eesti professionaalsete sõjaväelaste, eriti kõrgeima ohvitserkonna tähtsaim kasvulava."

19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

19. sajandi keskpaigas, kui Eestis hakkas tärkama rahvuslik eneseteadvus, hakkasid ka Peterburis elanud eesti päritolu või estofiilsed haritlased, koos käima ja "eesti asja" ajama. Peterburi patriootidest ehk rahvasõpradest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.

Eesti Jaani kirik Peterburis ei ole tähtis mitte ainult Peterburi ja Peterburi ümbruskonna eestlastele, Jaani kiriku juurde koondunud eestlased on mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Paljud eesti kultuuritegelased olid seotud kirikuga ja just Jaani kiriku juures kogunesid 1917. aastal eestlased, et sinimustvalgete lippudega rongkäigule minna. Saates kõneleb Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei.

Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.

Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Peterburi ülikoolis said õigusteadusliku hariduse ka kümned ja kokkuvõttes võib isegi öelda sajad tulevased teadlased ja poliitikud, kes andisd Eesti riigi loomisse ja seejärel riigi ülesehitamisse väga olulise panuse. Teises saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat eestlastest, kes Peterburi ülikoolis õigusteadust õppisid.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Peterburi linn Soome lahe idasopis on üle 300 aasta vana. Üle 300 aasta on Peterburi meelitanud eestlasi tööle ja õppima. Peterburi rolli Eesti rahvusliku kultuuri arengule ja omariiklusele on raske üle hinnata. Esimeses saates eestlastest Peterburis räägib Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat Peterburi mõjust Euroopale ja Eestile.

Jelena Skulskaja Marmorluik jõudis Vene Bookeri shortlist'i, sai Peterburi ajakirja Zvezda kirjandusauhinna ja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna. Autor jutustab oma sõjajärgsest lapsepõlvest, keerulistest, isegi piinarikastest peresuhetest, kooliaastatest, noorusest; näitab kummastavast ja süngest vaatenurgast Tartu Ülikooli, esitab ootamatu portree Juri Lotmanist, räägib sõprusest Juhan Viidingu, Sergei Dovlatovi ja paljude teistega. (Jelena Skulskaja. Marmorluik. Loeb Kristi Aule.)

Need kaks nii erinevat Ingerimaa paika on eestlaste jaoks olnud väga tähtsad. Peterburi meelitas juba 19. sajandil nii lihtsaid inimesi kui ka haritlasi, Simititsas rajas endale uue kodu Kuusalu kihelkonna Kolga valla rahvas. Mälestusi väljarändajate lastelt ja lastelastelt.

Need kaks nii erinevat Ingerimaa paika on eestlaste jaoks olnud väga tähtsad. Peterburi meelitas juba 19. sajandil nii lihtsaid inimesi kui ka haritlasi, Simititsas rajas endale uue kodu Kuusalu kihelkonna Kolga valla rahvas. Mälestusi väljarändajate lastelt ja lastelastelt.

Peterburi seadis Mailis Hudilainenile kavala lõksu, põrgatas kokku ülelinnastumise hädadega. Sappi pritsides raksus autor pealesunnitud jõudeelu spliinis, koges oma nahal tänapäeva Akaki Akakievitši elu, kukkus läbi igas katses midagigi muuta. Kuni võttis linna õpetusi kuulda – et võidelda tuleb endaga, mitte temaga. Alles siis hakkas linna küllusesarv tööle ning kinkis helde käega võimalusi ja arenguruumi; andis võtme ka peidetud rikkuste juurde. See on lugu oma hingesoppidest negativismi väljapõletamisest. Lugu linnast, kus miski ei lähe siledalt ja rahulikult; kus tapavad või päästavad pisiasjad ning iseenda suhtumine neisse. (Mailis Hudilainen. Minu Peterburi. Loeb Kristi Aule.)

Jätkame ajakirja Eesti Loodus tavapärasest veerandi võrra mahukama mainumbri, Peipsimaa erinumbri tutvustamist. Teadusloolane Erki Tammiksaar räägib oma värsketest avastustest Peterburi arhiivides. Nende põhjal on ta sellesse ajakirjanumbrisse kirjutanud loo Uusi fakte kalapüügi korralduse ajaloost Peipsil. (Toomas Jüriado.)

Peterburi laevafirma St.Peter Line reisilaeva Printsess Anastasia pardal Tallinna Vanasadamas toimus pressikonverents, seoses nüüdse võimalusega reisida meritsi Tallinnast Peterburi ja tagasi. Eesti on nüüd Euroopa väikelaevaehituse erialaliidu liige. Kapten ja kirjanik Lembit Uustulnd kirjutas oma esimese lasteraamatu ja valmimas on raamat kolleegist kapten Toivo Ninnasest. 40 aastat on noori purjetajaid ja meremehi õpetanud omanimelise purjespordikooli juht jahtkapten Rein Ottoson. (Hubert Veldermann)

Mille vastu tundsid Tartus huvi Peterburi ettevõtjad, mida toob Hea teeninduse kuu ja näitas konverents ning kuidas edeneb lumekoristus? (Madis Ligi)

TALLINNA LINNATUND: Linnapea Edgar Savisaar vastab kuulajate küsimustele. Saatejuht Ulla Länts. TARTU LINNATUND: Mille vastu tundsid Tartus huvi Peterburi ettevõtjad ning kes on ida poolt veel soovinud koostööd teha, mida toob Hea teeninduse kuu ja näitas eilne konverents ning kuidas läheb lumekoristus? Saates on abilinnapea Karin Jaanson, ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau ning tema kolleeg linnamajandusest Rein Haak. Neid küsitleb Madis Ligi. (Ulla Länts)

Peterburi kaubanduselu 19. sajandil

Peterburi kaubanduselu 19. sajandil

Peterburi kaubanduselu 19. sajandil

Peterburi kaubanduselu 19. sajandil